Ghenda ahali omwatsi

Ghenda ahali ebirimo

OMWATSI W’ERIGHA 16

Bana Etseme omw’Ikolera Yehova Ngoku Wanga Thoka

Bana Etseme omw’Ikolera Yehova Ngoku Wanga Thoka

“Obuli mundu alenge omubiiri wiwe iyuwene.”​—GAL. 6:4.

OLHWIMBO 37 Erikolera Yehova n’Omuthima Wosi

EBIKENDI KANIBWAKO *

1. Ni kyahi ekikaleka ithwatsema kutsibu?

 YEHOVA anzire ithwatsema. Thukaminya eki kundi obutseme ni kighuma ky’okwa mikolere y’omulimu wiwe abuyirire. (Gal. 5:22) Kundi hali etseme nene omw’ihithya kwilhaba erihebwa, thukatsema kutsibu thukayihwerya omwa mubiiri w’erithulira n’eriwathikya balikyethu omwa nzira muthina-muthina.​—Emib. 20:35.

2-3. (a) Ngoku kiri omwa Abanya Galatia 6:4, ni bindu byahi bibiri ebikendi thuwathikya eribya ithunatsemire thukakolera Yehova? (b) Thukendi kania okuki omo mwatsi ono?

2 Ngoku kiri omwa Abanya Galatia 6:4, omukwenda Paulo akahulha ebindu bibiri ebikendi thuwathikya eribya ithunatsemire. (Soma.) Eky’erimbere, ekilhubirirwa kyethu kitholere ikyabya iry’erikolera Yehova n’omuthima wosi. Thwamabya ithunemumukolera ngoku thwanga thoka, thutholere ithwatsema. (Mt. 22:36-38) Ekyakabiri, thutholere ithwayihighulha okw’iyilinganisya n’abandi. Ekyosi-kyosi ekyo amaghalha wethu, erithendeka, kutse amaaka wethu akathuthokesaya erikolha, thutholere ithwasima Yehova. Kundi nibya ebyosi ebya thuwithe bikalhua okw’iyo. Okwa lhundi lhuhandi, abandi bamabya ibasi ndeke omulingo mulebe w’erithulira kw’ithulhaba, thutholere ithwatsema kundi bakakolesaya amaaka wabu eripipa Yehova, isi busana n’eriyihalhamba kutse habw’esindi nzumwa esy’eriyitsomana. Omwakanya k’eribya nabu omwa malingwatha, thutholere ithwabighirako.

3 Omo mwatsi ono, thukendi lebya ebyanga thuwathikya omughulhu thukalemererawa erikolha bingyi omo mubiiri wa Yehova. Kandi thukendi lebya ngoku thwanga kolesya ndeke ekihembo kyosi-kyosi ekyo thuwithe n’ebyo thwang’ighira okwa by’erileberyako by’abandi.

OMUGHULHU THUKALEMERERAWA

Erikolha ngoku thwanga thoka omwa ngebe yethu yosi kikatsemesaya Yehova (Lebaya enungu 4-6) *

4. Ni mibere yahi eyanga ghunza omundu y’amani? Iha eky’erileberyako.

4 Abandi baghombe ba Yehova kyabiribakalira erighenda-ghendania n’erilemererwa erikasa busana n’erikulha omo myaka kutse eritsotsobera. Ekyo ky’ekyabya oku Carol. Mwanathunga olhusunzo olhw’erikolera eyiri obuyithawa bunene. Okwa buthuku obo, iniakasondolha abigha be Biblia 35 kandi mwawathikya abangyi erikulha-kulhana erihika okw’iyihayo n’eribatizibwa. Carol mwabana ebibuya omwa mubiiri w’erithulira! Neryo mwalhwalha, amabya w’eribya eka mughulhu wosi. Carol akabugha athi: “Nganasi ngoku busana n’amaghalha waghe, sinangathasya thoka erikolha ebyo abandi bakakolha, aliwe ngayowa nga singakiri muthaleghulha ng’ibo. Sinanga thasyakolha obuli kindu ekyo nganzire erikolha, neryo ekyo kikaleka ingahwa amani.” Carol anzire erikolera Yehova ngoku angathoka. Kandi kwenene, ekyo kyuwene kutsibu! Thwangana yikethera ngoku Nyamuhanga wethu w’olhukeri akasima omuthima wiwe mubuya oyo.

5. (a) Thutholere ithw’ibukaki thwamahwa amani busana n’erilemererwa lyethu? (b) Ngoku kiri omwa bisasani, mughalha wethu abirilholha athi embere erikolera Yehova ngoku angathoka?

5 Hamabya ihakanayira iwahwa amani busana n’erilemererwa, yibulhaye, ‘Ni kyahi ekya Yehova akanyiyithaghako?’ Ekyosi-kyosi ekyo wanga thoka lino. Thalengekania oku kino: Mwali wethu oyuli omo myaka yiwe eye 80 akayowa iniakahwa amani busana n’eribya isyanga thasyakolha bingyi omo mubiiri w’erithulira ngoku aby’akakolha iniane omo myaka yiwe eya 40. Nomwakine indi anemukolha ngoku angathoka, akayowa ekyo isikiri tsemesaya Yehova. Aliwe ibbwa ekyo nina kwenene? Thakilengekaniako. Mwali wethu oyu amabya imwakolha ngoku angathoka omo myaka yiwe eya 40 kandi iniabya iniakinakolha ekyo omo myaka ye 80, iniakendibya isyali athaleka erikolha ngoku angathoka. Thwamatsuka eriyowa omubiiri wethu nga syali tsemesaya Yehova ya ndeke, thutholere ithwibuka ngoku Yehova yukahiraho olhulengo lhw’ebikamutsemesaya. Thwamakolha ngoku thwanga thoka, nethu Yehova iniakendi thubwira athi: “Wamakolha ndeke!”​—Thasyalebaya na Matayo 25:20-23.

6. Eky’erileberyako kya Maria kyanga thweghesyaki?

6 Ikikendi thwolhobera eribya ithunatsemire thwamahira amalengekania wethu w’okwa ebya thwanga thoka butsira okwa bya thuthethwanga thoka. Thalengekania oku mwali wethu oyukahulhawamo Maria oyulhwere obulhwere obukamulemesaya erikolha bingyi omwa mubiiri w’erithulira. Okw’itsuka, mwahwa amani n’eriyowa nga syawithe mughaso. Aliwe mwalengekania okwa wundi mwali wethu omwa kithunga kyabu oyuthelhua omwa ngyingo, neryo Maria mwathwamu eriwathikya. Maria akabugha athi: “Munahiraho emitheghekere y’erithulira nayu omw’ikolesya esimu n’esyobaruha. Obuli erikolha nayu, iningasa eka inganatsemire n’eriyowa buholho habw’erithoka eriwathikya mwali wethu.” Nethu ithwangan’ongera etseme yethu thwamahwerya amalengekania wethu okwa bya thwanga thoka butsira okwa bya thuthethwanga thoka. Kandi ibbwa thwamabya ithwangana kolha bingyi kutse erikolha ndeke omubiiri mulebe omwa mubiiri wa Yehova?

WAMABYA IWUNAWITHE EKIHEMBO​—KIKOLESAYE!

7. Ni habulha lyahi erya mukwenda Petero aha Abakristayo?

7 Omwa baruha yiwe y’erimbere eyo asondolibawa erihandika, omukwenda Petero mwabwira balikyabu athi bakolesaye ekihembo kyosi-kyosi n’amaaka agho bawithe erihimba abikirirya balikyabu. Petero mwahandika athi: ‘Obuli mundu abirihabwa olhusunzo lhw’omusindo olhukalhua oku Nyamuhanga. Mukolerane omo lhusunzo olho, ng’abatheya b’olhusunzo misindo-misindo Nyamuhanga akathuha.’ (1 Pet. 4:10) Sithutholere thukaghana erikolesya ekihembo kyethu omwa buswire habw’erisagha thuthi abandi bakendi thukwa erihali kutse ibahwa amani. Thwamakolha ekyo, ithukendibya isithukakolera Yehova ngoku thwanga thoka.

8. Ngoku kiri omwa 1 Abanya Korinto 4:6, 7, busana naki thutholere ithwayihighulha okw’iyiheka busana n’ebihembo byethu?

8 Thutholere ithwakolesya ebihembo byethu omwa buswire, aliwe thutholere ithwayitheya okw’iyiheka busana nabyo. (Soma 1 Abanya Korinto 4:6, 7.) Ng’eky’erileberyako, wanganabya iwasi ndeke eritsukisya abigha be Biblia. Siwutholere wukasagha erikolesya ekihembo ekyo! Kyuwene erikolesya ekihembo ekyo, aliwe siwutholere wukayiheka busana nakyo. Thuthabugha thuthi lino-lino erithulira mulikanakulhumira, wamatsukisya omwigha. Wanzire kutsibu erisyabwira egurupu yenyu y’erithulira okw’ekyo. Aliwe mukasangangana haghuma ng’egurupu, owundi mwali wethu iniaha ekyalholirweko ngoku aghaba egazeti. Iyo mwaghabire egazeti; iwe muwatsukisirye omwigha. Iwukendi kolhaki? Wunasi ngoku ekyalholirweko kyawu kikendi himba egurupu eyo, aliwe iwangana thwamu erilinda obundi buthuku obutholere obw’erikibughiramo nuku wulekighunza etseme ya mwali wethu oyuwaghaba egazeti. Aho iwukendibya iwamakangania eritsomana. Aliwe omo byosi isiwaleka eritsukisya abigha. Wuwithe ekihembo​—kikolesaye!

9. Thutholere ithwakolesya thuthi ebihembo byethu?

9 Ambi ithwibuka ngoku amaaka wosi-wosi agho thwangabya ithuwithe ni kihembo erilhua oku Nyamuhanga. Thutholere ithwakolesya ebihembo byethu ebyo erihimba ekithunga, butsira erianza eriyikangania. (Fil. 2:3) Thwamakolesya akaghalha n’amaaka wethu erikolha erisonda lya Nyamuhanga, ithukendi bana etseme​—butsira kundi thukakolha bingyi okwa bandi kutse kundi thubalengire, aliwe kundi thukakolesaya ebihembo byethu eripipa Yehova.

10. Busana naki si ky’amenge eriyilinganisya n’abandi?

10 Omundu amathendi yitheya inianganawa omo kithegho ky’erilinganisya amaaka wiwe n’erilemererwa ly’owundi. Ng’eky’erileberyako, mughalha wethu anganabya iniakalhabaya ndeke emikania. Ayo ni maaka agho awithe. Nomwabine, omo muthima anganabya inianemughaya owundi mughalha wethu oyo kikakalira erilhabya emikania. Aliwe owundi mughalha wethu oyo anganabya iniasi ndeke erikokya, erithendeka abaana biwe, kutse iniawithe omuhwa omwa mubiiri w’erithulira. Thutsemire eribya ithunawithe abalikyethu bangyi abawithe amaaka kandi abakakolesaya ebihembo byabu erikolera Yehova n’eriwathikya abandi!

IGHIRA OKWA BY’ERILEBERYAKO BY’ABANDI

11. Busana naki thutholere ithwalengaho erikwama eky’erileberyako kya Yesu?

11 Nomwakine indi thutholere ithwayihighulha okw’iyilinganisya n’abandi, thwangana ghasirwa omw’ighira okwa ky’erileberyako ky’abathaleghulha. Ng’eky’erileberyako, thalengekania oku Yesu. Nomwakine indi aby’ahikene, thwangan’ighira okwa mibere yiwe mibuyanga n’eby’akolha. (1 Pet. 2:21) Thwamalengaho ngoku thwanga thoka erikwama eky’erileberyako kiwe, ithukendibya baghombe ba Yehova abuwene kandi ithwongera erikolha ndeke omubiiri w’erithulira.

12-13. Ni kyahi ekya thwang’ighira oku Mwami Dawudi?

12 Omo Kinywe kya Nyamuhanga muli eby’erileberyako bingyi eby’abalhume n’abakali abathaleghulha abo thutholere ithwagherererya nomwakine indi si babya bahikene. (Ebr. 6:12) Thalengekania oku Mwami Dawudi, oyo Yehova ahulhamo “omundu oyo nyanzire” kutse, ngoku kiri omwa yindi mbindulha ye Biblia, “omundu oyukanyitsemesaya kutsibu.” (Emib. 13:22) Aliwe, Dawudi syabya hikene. Nibya kandi mwakolha ebisobyo ebikalire. Nomwabine, iyo ni ky’erileberyako ekyuwene okw’ithwe. Busana naki? Kundi abere akahabulhwa, mwathanza eriyilhwirako. Omwakanya k’ekyo, mwaligha erihabulha erikalire eryo ahebawa kandi amayikubya bwomo busana n’eby’akolha. Ekyalhwiririramo, Yehova mwamughanyira.​—Esy. 51:3, 4, 10-12.

13 Thwangan’ighira oku Dawudi omw’iyibulya thuthi: ‘Ni kyahi ekya ngakolha ingahabulhwa? Nganaligha lhuba ebisobyo byaghe, kutse ngalengaho eriyilhwirako? Ngananguhirawa eritsweba abandi? Nganalengaho erithendi subira ebisobyo byaghe?’ Iwangana yibulya ebibulyo ng’ebyo wukasoma n’okwa bandi balhume n’abakali abathaleghulha ab’omwa Biblia. Mbwino mubanabana ebitsibu ebiri ng’ebyawu? Ni mibere yahi eyuwene eyo bakanganaya? Okwa buli kighuma, yibulhaye: ‘Nangongera indi eribya ng’omughombe muthaleghulha wa Yehova oyu?’

14. Thwanga ghasirwa thuthi omwa ky’erileberyako ky’abalikyethu?

14 Kandi thwangana ghasirwa omwa by’erileberyako by’abikirirya balikyethu, abalere n’abakulhu. Ng’eky’erileberyako, mbwino wangana lengekania oko mundu mulebe omo kithunga kyenyu oyunemughumira ekitsibu buthaleghulha​—obundi akahathikano, erihakanisya ly’abahughu, kutse eritsotsobera? Wukanalhangira omo mundu oyu mw’emibere eyuwene eyo wanganza eryongera erikulha-kulhania? Omw’ilengekania okwa ky’erileberyako kiwe kibuya, iwangana bana esyonzira esikakolha esy’erighumiramo ebitsibu byawu. Ka thukasima eribya n’abalikyethu abali ky’erileberyako ekyuwene eky’erikirirya abathwanga gherererya​—abakaleka ithwatsema kwenene!​—Ebr. 13:7; Yak. 1:2, 3.

IBYA IWUNATSEMIRE WUKAKOLERA YEHOVA

15. N’ihabulha lyahi eryo mukwenda Paulo aha eryanga thuwathikya erilholha embere erikolera Yehova ithunatsemire?

15 Erithoka erikulha-kulhania obuholho n’obughuma omo kithunga, obuli mughuma w’okw’ithwe atholere iniakolha ngoku angathoka. Thalengekania okwa ky’erileberyako ky’Abakristayo ab’omwa kighana ky’erimbere. Babya bawithe ebihembo n’emibiiri muthina-muthina. (1 Kor. 12:4, 7-11) Aliwe eki mukithaleka bakabya omo malingwatha kandi bakaghabulhana. Omwakanya k’ekyo, Paulo mwabwira obuli mughuma athi akole ekikayithaghisibawa “erihikania omubiri wa Kristo.” Paulo mwahandikira Abanya Efeso athi: “Obuli kitsuko kyamakolha haghuma kikaleka omubiri wosi iniakulha ndeke n’erikanya omo lhwanzo.” (Efe. 4:1-3, 11, 12, 16) Abakolha ekyo mubakulha-kulhania obuholho n’obughuma​—emibere eya thukalhangira omo bithunga byethu munabwire.

16. Thutholere ithwathwamu erikolhaki? (Abaebrania 6:10)

16 Ithwamu eriyihighulha okw’iyilinganisya n’abandi. Omwakanya k’ekyo, ighira oku Yesu, kandi lengaho erigherererya emibere yiwe. Ghasirawa omwa by’erileberyako by’abawithe erikirirya, abali omwa Biblia n’abamunabwire. Wukalholha embere erikolha ngoku wanga thoka, yikethere ngoku Yehova ‘syali kolha ekithathunganene. Syang’ibirirwa omubiiri wawu.’ (Soma Abaebrania 6:10.) Lholha embere erikolera Yehova iwunatsemire, iwunasi ngoku akasima akaghalha ako wukahiraho erimutsemesya n’omuthima wawu wosi.

OLHWIMBO 65 Lholha Embere!

^ Ithwe bosi thwangana ghasirwa omw’ilebya eby’erileberyako ebya bandi bakahiraho. Aliwe hane ebithegho ebya thutholere ithwayitheyako. Omwatsi ono akendi thuwathikya eribya ithunatsemire n’eriyihighulha okwa kithegho ky’eryasa mw’emiyiheko kutse erihwa amani thukalhangira ebya bandi bakathoka erikolha.

^ ERISOBORERA EKISASANI: Mughalha wethu mwakolera okwa Beteli iniakine mulhwana. Neryo mwathahya n’erikolha obutemburi haghuma na mukali wiwe. Abere abiributha abaana mwabathendeka erithulira. Lino omo myaka yiwe y’obukulhu, akinalholha embere erikolha ngoku angathoka, omw’ikolesya esyobaruha akathulira.