Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 16

Kuenzela Yehowa mudimu muebe muonso muudi ukokeshila kudi mua kukupetesha disanka

Kuenzela Yehowa mudimu muebe muonso muudi ukokeshila kudi mua kukupetesha disanka

“Muntu yonso akonkonone bienzedi biende.”​—GAL. 6:4.

MUSAMBU WA 37 Enzela Yehowa mudimu ne muoyo webe wonso

KADIOSHA a

1. Ntshinyi tshitu tshituenza disanka dia bungi?

 YEHOWA mmusue bua tuikale ne disanka. Tudi bamanye ne: mmusue nanku bualu disanka nngikadilu wa dimuma dia nyuma wende. (Gal. 5:22) Bu mudi disanka dia kufila dipite dia kuangata, tutu tumvua disanka dia bungi patutu tudifila muetu muonso mu mudimu wa buambi ne mu diambuluisha bena Kristo netu mu mishindu mishilashilangane.​—Bien. 20:35.

2-3. a) Anu mudibu baleje mu Galatiya 6:4, mmalu kayi abidi atuambuluisha bua kulama disanka dietu mu mudimu wa Yehowa? b) Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

2 Mu Galatiya 6:4, mupostolo Paulo mmutele malu abidi adi mua kutuambuluisha bua kulama disanka dietu. (Bala) Bua kumpala, tshipatshila tshietu tshidi ne bua kuikala tshia kudifila muetu muonso mu dienzela Yehowa mudimu. Tuetu tumuenzela mudimu ne muetu muonso menemene, netuikale ne disanka. (Mat. 22:36-38) Bualu buibidi, bidi bikengela tuepuke didifuanyikija ne bakuabu. Mbimpe tuikale tuleja Yehowa dianyisha bua tshionso tshidi makanda etu a mubidi, mamanya atudi nawu, ne tshipedi tshitudi natshi bitupetesha mushindu wa kuenza. Tuamba eku tuela eku, yeye ke udi mutupeshe bionso bitudi nabi. Bualu bukuabu, bakuabu bobu bapiluke mu mushindu kampanda wa diyisha kutupita tuetu, mbimpe tusanke bua mudibu bakuata mudimu ne mamanya abu bua kutumbisha Yehowa, kadi kabiyi bua kudileja mudibu bapite bakuabu anyi bua kudikebela malu abu to. Nunku, mbimpe tulongele malu kudibu pamutu pa kutembangana nabu.

3 Mu tshiena-bualu etshi, netumone mutudi mua kunanukila patudi tudiumvua katutshiyi bakumbane mua kuenza malu onso atuvua tuenza kumpala mu mudimu wa Yehowa. Netumone kabidi mutudi mua kukuata mudimu ne tshipedi kayi tshionso tshitudi natshi, ne malu atudi mua kulongela ku bilejilu bia bakuabu.

PAUDI KUTSHIYI UKOKESHA KUENZA MALU BU KUMPALA

Tuetu tudifila ne muetu muonso mu mudimu wa Yehowa mu nsombelu wetu mujima, tudi tumusankisha (Tangila tshikoso 4-6) b

4. Mmalu kayi adi mua kufikisha muntu ku diteketa mu mikolo? Fila tshilejilu.

4 Batendeledi ba Yehowa bakuabu mbatekete mu mikolo bualu kabatshiena bakumbana kumuenzela mudimu mushindu udibu basue, bua dikulakaja anyi bua masama adi abatatshisha. Ke tshivua tshienzekele muanetu Carol. Kumpala uvua uyisha muaba uvuabu dijinga ne bamanyishi ba bungi. Tshikondo atshi, uvua ulombola malonga a Bible 35 ne muambuluishe ba bungi ba ku bavuaye ulonga nabu bua kufika too ne ku dibatijibua. Carol uvua upatula bipeta bimpe mu mudimu wende! Pashishe wakabanga kusama bikole, disama adi kumusombeshadi panshi kayi ukumbana kuenda kabidi bu kumpala to. Udi wamba ne: “Ndi mumanye ne: bua kusama kuanyi, tshiena nkumbana kabidi bua kuenza bidi bakuabu benza to, ndi ngumvua anu bu ne: tshiena ne ditabuja bu diabu to. Tshiena nkokesha bua kuenza malu onso andi musue to, ne bidi bintekesha mu maboko bikole.” Carol mmusue kuenzela Yehowa tshionso tshidiye mua kukokesha. Ngua kuela kalumbandi bua bualu abu! Tudi bajadike ne: Nzambi wetu wa luse udi wanyisha dijinga didiye nadi adi.

5. a) Ntshinyi tshitudi mua kuenza tuetu batekete mu maboko? b) Anu mudibi bileja mu bimfuanyi, mmushindu kayi udi muanetu wa balume eu mutungunuke ne kudifila muende muonso mu mudimu wa Yehowa?

5 Biobi bikufikila bua kudiumvua mutekete mu maboko bualu kutshiena ukumbana kuenza malu bu kumpala, diebeja ne: ‘Ntshinyi tshidi Yehowa undomba bua kuenza?’ Yehowa mmusue bua wenze muebe muonso muudi ukumbana kuenza mu nsombelu uudi nende. Fuanyikijabi ne: Muanetu wa bakaji udi ne bidimu 80 udi udiumvua mutekete mu maboko bualu kena ukumbana kuyisha kabidi bu muvuaye uyisha pavuaye ne bidimu 40 to. Udi wela meji ne: nansha mudiye wenza ne muende muonso, kabiena bisankisha Yehowa to. Mudiye wela meji amu mmuomu anyi? Anji elabi meji, pavua muanetu wa bakaji eu ne bidimu 40, uvua udifila ne muende muonso mu mudimu wa Yehowa, ne mmutungunuke ne kuenza nanku nansha pakadiye ne bidimu 80 apa. Ki mmulekele kudifila ne muende muonso to. Tuetu batuadije kumona ne: katutshiena tuenzela Yehowa mudimu mu mushindu udi umusankisha, mbimpe tuvuluke ne: Yehowa nkayende ke udi wela mikenji ya bidi bimusankisha. Bushuwa wewe udifila ne muebe muonso, Yehowa neakuambile ne: “Udi muenze bimpe!”​—Fuanyikija Matayi 25:20-23.

6. Tshilejilu tshia Maria tshidi tshitulongesha tshinyi?

6 Nebikale bipepele bua kulama disanka diebe wewe utangila tshiudi ukumbana kuenza pamutu pa kutangila tshiudi kuyi mua kuenza to. Mona tshilejilu tshia muanetu wa bakaji mukuabu diende Maria, udi ne disama didi dimupangisha bua kudifila bikole mu mudimu wa buambi. Kumpala bivua bimubungamija, udimona katshiyi ne bua nsongo buvuaye wenza. Kadi pashishe kuelaye meji a muanetu wa bakaji mukuabu wa mu tshisumbu tshiabu uvua disama ditshibuile panshi. Ke Maria kuangataye dipangadika dia kumuambuluisha. Udi wamba ne: “Tuakumvuangana nende bua tuikale tuyishila ku telefone ne tufundila bantu mikanda. Misangu yonso ituvua tuyisha nende, mvua mpingana kumbelu ne disanka dia mumvua mukumbane kuambuluisha muanetu au.” Tuetu petu tudi mua kupeta disanka dia bungi tuetu tutuma meji ku bitudi mua kukumbana kuenza pamutu pa kuatuma ku bitudi katuyi tukumbana kuenza. Kadi ntshinyi tshitudi mua kuenza tuetu ne mushindu wa kudifila bikole mu mudimu wa Yehowa anyi bikale ne dimanya mu malu masunguluke a mu mudimu eu?

‘KUATA MUDIMU’ NE TSHIPEDI TSHIUDI NATSHI!

7. Mmubelu muimpe kayi uvua mupostolo Petelo mupeshe bena Kristo?

7 Mupostolo Petelo wakabela bena Kristo nende mu mukanda wende wa kumpala uvuaye mubafundile. Uvua mubabele ubambila bua bakuate mudimu ne tshipedi kayi tshionso peshi mamanya kayi onso avuabu nawu bua kuikala kukankamijangana. Uvua muambe ne: “Bilondeshile mudi muntu ne muntu mupete tshipedi, nukuate natshi mudimu bua kukuatshishangana bu balami bimpe ba ngasa wa Nzambi.” (1 Petelo 4:10) Katuena ne bua kudikanda bua kukuata mudimu muetu muonso ne bipedi bitudi nabi tutshina ne: bakuabu badi mua kutumvuila mukawu anyi kutuadija kudimona bashadile kutudi. Tuetu tuenza nanku, katuakudifila ne muetu muonso mu mudimu wa Yehowa to.

8. Bilondeshile 1 Kolinto 4:6, 7, bua tshinyi mbimpe tuepuke diditambisha bua bipedi bitudi nabi?

8 Bidi bikengela tukuate mudimu ne tshipedi tshitudi natshi tukuatshilamu, kadi tuikale badimuke bua kabitufikishi ku diditambisha to. (Bala 1 Kolinto 4:6, 7.) Tshilejilu, bidi mua kuikala bikupepelele wewe bua kutuadija malonga a Bible ne bantu. Mbimpe ukuate mudimu ne tshipedi atshi! Kadi mbimpe uvuluke ne: kuena ne bua kuditambisha bua bualu abu to. Fuanyikijabi ne: matuku mashale aa uvua muyishe muntu muitabe bua kulonga Bible, biobi kukuenza disanka. Udi umvua muoyo uzuka bua kulondela bena mu kasumbu kenu ka buambi bualu abu. Kadi paudi utuilangana nabu, udi umona muanetu wa bakaji mukuabu wenda ubalondela muvuaye mufike yeye ku dipesha muntu tshibejibeji. Yeye mmupeshe muntu tshibejibeji; wewe udi mutuadije kulonga ne muntu. Tshiwenza ntshinyi? Bushuwa udi mujadike ne: bualu buebe nebukankamije bena mu kasumbu kenu ka buambi aku. Kadi mbimpe windile pamuapa tshikondo tshiakanyine bua wewe kubalondela bualu buebe abu, bua kabilu kuenza bua muanetu wa bakaji uvua mufile tshibejibeji au adimone bu mushadile kuudi. Wewe muenze nanku nebikale bimpe. Nansha nanku, kulekedi dikeba bantu ba kulonga nabu Bible to. Ntshipedi tshiudi natshi, kuata natshi mudimu!

9. Mmushindu kayi utudi ne bua kukuata mudimu ne bipedi bitudi nabi?

9 Tuvulukayi ne: tshipedi kayi tshionso tshitudi mua kuikala natshi, ntshifumine kudi Nzambi. Mbimpe tukuate natshi mudimu bua kutantshisha tshisumbu, kadi ki mbua batumone batuambe to. (Filip. 2:3) Patudi tudifila ne makanda etu ne mamanya etu bua kuenza disua dia Yehowa, nebitusankishe bualu tudi tumutumbisha, kadi ki mbualu tudi basue kutembangana ne bakuabu anyi tudimona babapite to.

10. Bua tshinyi kudifuanyikija ne bakuabu ki mbualu bua meji?

10 Muntu yeye kayi mudimuke to, udi mua kumata mu buteyi bua ubanga kudifuanyikija ne mukuabu udi kayi yeye ukumbana kuenza malu bimpe bu yeye to. Tshilejilu, muanetu wa balume kampanda udi mua kuikala ne tshipedi tshia diela miyuki mimpe. Kadi udi mua kubanga kupepeja muanetu mukuabu utu yeye kayi wela miyuki mimpe bu yeye to. Pabi muanetu au udi mua kuikala mupiluke mu diakidila dia benyi, mu dilongesha bana bende, anyi muikale muambi wa lumu luimpe wa tshisumi. Bidi bienza disanka dia bungi dia kumona ne: tudi ne bana betu bavule badi ne mamanya a bungi, bakuata mudimu ne bipedi bidibu nabi bua kuenzela Yehowa mudimu ne kuambuluisha bakuabu!

LONGELA MALU KUDI BAKUABU

11. Bua tshinyi mbimpe tudienzeje bua kulonda tshilejilu tshia Yezu?

11 Nansha mutudi ne bua kuepuka kudifuanyikija ne bakuabu, tudi mua kulongela malu a bungi kudi batendeledi ba Yehowa bakuabu. Tshilejilu tshia Yezu ke tshidi mua kutulongesha malu bimpe bitambe. Tudi mua kulongela malu a bungi ku ngikadilu yende mimpe ne mushindu uvuaye wenza malu, nansha muvuaye yeye muntu mupuangane. (1 Pet. 2:21) Tuetu tuenza muetu muonso bua kulonda mu makasa ende muetu mutudi tukokeshila, tudi tulua benji ba mudimu bapiluke ba Yehowa badi bapatula bipeta bimpe mu mudimu utudi tumuenzela.

12-13. Tshilejilu tshia mukalenge Davidi tshidi tshitulongesha tshinyi?

12 Mu Bible mudi bilejilu bia balume ne bakaji ba lulamatu ba bungi batudi mua kuidikija nansha muvuabu kabayi bapuangane. (Eb. 6:12) Elabi meji a mukalenge Davidi. Yehowa wakamubikila ne: “muntu udi usankisha muoyo wanyi,” anyi ne: “muntu wa pa muoyo wanyi,” bu mudibu bambe mu Bible mukuabu. (Bien. 13:22) Pende uvua muntu mupange bupuangane. Uvua muenze bilema binene. Nansha nanku, udi tshilejilu tshimpe kutudi bualu kakakeba bua kudibingisha pavuabu bamubele bua bivuaye muenze to. Kadi wakitaba mubelu mukole uvuabu bamupeshe, kunyingalalaye ne muoyo mujima bua bivuaye muenze abi. Ke bua tshinyi Yehowa wakamufuila luse.​—Mis. 51:3, 4, 10-12.

13 Tshilejilu tshia Davidi tshidi mua kutulongesha tuetu tudiebeja ne: ‘Ntu ngenza tshinyi patubu bampesha mibelu? Ntu ngitaba musangu umue ne: ndi muenze tshilema anyi, peshi ntu nkeba anu bua kudibingisha? Ntu nzuka anu bua kuela bakuabu tshilumbu pambidi anyi? Ntu ndisuika bua kubenga kuenzulula kabidi bilema abi anyi?’ Udi ma kudiela nkonko bu eyi dîba diudi ubala malu a balume ne bakaji bakuabu ba lulamatu adi malonda mu Bible. Bavua pabu batuilangane ne ntatu bu iudi utuilangana nayi anyi? Ngikadilu kayi milenga ivuabu nayi? Paudi ubala bualu ne bualu bua muntu yonso, diebeja ne: ‘Ntshinyi tshindi mua kuenza bua kuidikija menemene muena mudimu wa Yehowa wa lulamatu eu?’

14. Ntshinyi tshitudi mua kupeta tuetu tutangila mushindu udi bena Kristo netu bakuabu benza malu?

14 Kumona mutu bena Kristo netu bakuabu bakulumpe ne bana benza malu, kudi kabidi mua kutuambuluisha. Tshilejilu, udi mua kuela meji a muanetu kampanda wa mu tshisumbu tshienu utu unanukila mu ntatu; pamuapa lutatu ludiye nalu alu mbuluishi mu dîku, disama, peshi bamusaka ku dienza malu mabi. Udiku mumone ngikadilu iudi mua kumuelela kalumbandi anyi? Peshi iudi pebe mua kudienzeja bua kuikala nayi anyi? Wewe mukonkonone tshilejilu tshiende, udi mua kulonga mishindu ya bungi ya mua kunanukila mu ntatu iudi nayi. Tudi ne disanka dia bungi dia mudi bana betu aba baleja ditabuja ditudi petu mua kuidikija; mbualu bua disanka bushuwa!​—Eb. 13:7; Yak. 1:2, 3.

IKALA NE DISANKA MU MUDIMU UUDI WENZELA YEHOWA

15. Mmubelu kayi uvua Paulo mufile udi mua kutuambuluisha bua kulama disanka dietu mu mudimu wa Yehowa?

15 Bua kulama ditalala ne buobumue mu tshisumbu, mbimpe yonso wa kutudi adifile ne muende muonso. Tukonkononayi tshilejilu tshia bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala. Bavua ne bipedi bishilashilangane ne midimu mishilashilangane. (1 Kol. 12:4, 7-11) Nansha nanku, biobi abi kabiakenza bua batuadije kutembangana anyi kutapulukangana to. Kadi Paulo wakabalomba bua kuenza tshivua tshikengela kuenza, mmumue ne: “kuibaka mubidi wa Kristo.” Wakambila bena Efeso ne: “Padi tshitupa tshionso tshienza mudimu watshi bimpe, bidi biambuluisha mubidi bua kukolawu padiwu udibaka nkayawu mu dinanga.” (Ef. 4:1-3, 11, 12, 16) Bavua batumikile tshivua Paulo muambe atshi, bakenza bua kuikale ditalala ne buobumue butudi tumona mu bisumbu bietu lelu eu.

16. Ntshinyi tshitudi ne bua kuikala badisuike bua kuenza? (Ebelu 6:10)

16 Ikala mudisuike bua kuepuka didifuanyikija ne bantu bakuabu. Kadi longela malu ku tshilejilu tshia Yezu, ne dienzeja bua kuidikija ngikadilu yende. Bilejilu bia bantu ba ditabuja bidi mu Bible ne bia matuku etu aa bidi mua kukuambuluisha. Wewe mutungunuke anu ne kudifila ne muebe muonso mu mudimu wa Nzambi, ikala mutuishibue ne: Yehowa ‘ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu webe muoyo’ to. (Bala Ebelu 6:10.) Ikala anu usanka mu mudimu wa Yehowa, mumanye ne: udi usanka padiye ukumona udienzeja ne anyima webe yonso bua kumusankisha.

MUSAMBU WA 65 Ndaku anu kumpala!

a Tuetu bonso tudi mua kulongela malu ku bilejilu bia bakuabu. Kadi kudi buteyi butudi ne bua kuepuka. Tshiena-bualu etshi netshituambuluishe bua kulama disanka dietu ne kuepuka buteyi bua kuditambisha anyi kuteketa mu mikolo patudi tumona bidi bakuabu bakumbana mua kuenza.

b DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume wambuluisha ku Betele patshivuaye nsonga. Pashishe yeye kubuela mu dibaka, kushalabu bampanda-njila yeye ne mukajende. Pakalelabu bana, bavua baya nabu mu buambi. Mpindieu ukadiye mukulakaje, udi utungunuka anu ne kudifila ne muende muonso mu mudimu wa Yehowa, uyisha ku diambuluisha dia mikanda idiye ufundila bantu.