Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE- 16

Thatjiswa Kunikela UJehova Okusemandlenakho

Thatjiswa Kunikela UJehova Okusemandlenakho

“Omunye nomunye akahlole lokho yena akwenzako.”—GAL. 6:4.

INGOMA 37 Lotjha UJehova Ngomphefumulo Woke

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Khuyini okusinikela ithabo elidephileko?

 UJEHOVA ufuna sithabe. Lokhu sikwazi ngombana ithabo liyingcenye yeenthelo zommoya ocwengileko. (Gal. 5:22) Njengombana ukupha kuthabisa khulu ukudlula ukwamukela, sizizwa sinethabo elidephileko nasizibandakanya emsebenzini wobuKrestu njengokutjhumayela begodu sisize abafowethu ngeendlela ezihlukahlukeneko.—IzE. 20:35.

2-3. (a) Njengombana kutlolwe kwebeGalatiya 6:4, ngiziphi izinto ezimbili ezingasisiza sihlale sithabile emsebenzini esiwenzela uJehova? (b) Khuyini esizokucoca ngayo esihlokwenesi?

2 Njengombana kutlolwe kwebeGalatiya 6:4, umpostoli uPowula waveza izinto ezimbili ezingasisiza sihlale sithabile. (Ifunde) Kokuthoma, umgomwethu kufuze ube kunikela uJehova okusemandlenethu. Ukunikela uJehova okusemandlenethu kufuze kusithabise. (Mat. 22:36-38) Kwesibili, kufuze sikubalekele ukuzimadanisa nabanye. Nanyana ngikuphi esikghona ukukwenza ngebanga lobujamo bethu bepilo, ibandulo namkha amakghonwethu kufuze kusithabise begodu sithokoze uJehova. Ekhabolakhona, koke esinakho kungebanga lakaJehova. Ngakelinye ihlangothi, nangabe abanye baphumelela khudlwana eengcenyeni ezithileko zokutjhumayela kunathi, kufuze kusithabise ukubabona basebenzisa amakghonwabo ekulotjheni uJehova kunokobana bazenze babonakale bangcono kunabanye. Kunokuthi siphalisane nabo, kufuze sifunde kibo.

3 Esihlokwenesi, sizokubona ukuthi khuyini engasisiza nasizizwa ngasuthi senza okuncani khulu emsebenzini wokutjhumayela. Sizokucoca nangokuthi singawasebenzisa njani amakghono okungenzeka sinawo nokuthi khuyini esingayifunda eembonelweni zabanye.

NAKUKUNCANI KHULU ESIKGHONA UKUKWENZA

Ukwenza koke okusemandlenethu ekuphileni kwethu kuthabisa uJehova (Funda iingaba 4-6) *

4. Ngibuphi ubujamo obungasidanisa? Nikela isibonelo.

4 Ezinye iinceku zakaJehova zikufumana kubudisi ukuqalana nokuthi kuncani khulu ezikghona ukukwenza ngebanga lokukhula ngeminyaka nepilo ebogabogako. Bekunjalo ngoCarol. Wakhe waba nelungelo lokusiza lapho kunetlhogeko yabatjhumayeli khona. Hlangana nesikhatheso, bekaraga iimfundo zeBhayibheli ezima-35 begodu wasiza nabantu abambalwa bona banikele ukuphila kwabo kuJehova bebabhajadiswa. UCarol bekaphumelela khulu emsebenzini wokutjhumayela! Ipilwakhe yathoma ukubogaboga begodu bekangasakghoni ukwenza izinto ezinengi ngombana besele amumuntu ohlala ekhaya isikhathi esinengi, uthi: “Ngiyazi ukuthi ngebanga lokugula angisakghoni ukwenza lokho ebengikghona ukukwenza ngaphambilini kodwana ngizizwa ngasuthi angisanakho ukukholwa ebenginakho ekuthomeni. Le, yipi ehlangana nesifiso nobujamo begodu kubudisi bona ngikghodlhelele.” UCarol ufuna ukwenza koke angakghona ukukwenzela uJehova. Kwamambala, lokho kuhle tle! Singaqiniseka ngokuthi uZimethu onomusa uyakuthabela lokho udadwethu akwenzako ngombana wenza koke okusemandlenakhe.

5. (a) Khuyini okufuze siyikhumbule nangabe sidaniswa kukuthi kunezinto esingasakghoni ukuzenza? (b) Njengombana sibonile eenthombeni, umfowethu lo uragele njani phambili nokunikela uJehova okusemandlenakhe lokha nakamsebenzelako?

5 Nangabe ngezinye iinkhathi kuyakudanisa ukuthi kunezinto ongakghoni ukuzenza, akhe uzibuze, ‘Khuyini uJehova ayifunako kimi?’ Ufuna okusemandlenakho, nanyana kungaba yini. Akhucabange nganasi indaba: Udadwethu oseminyakeni yama-80 uzizwa adanile ngebanga lokuthi akasakghoni ukwenza okunengi emsebenzini wokutjhumayela njengalokha nakaseminyakeni yama-40. Ucabanga ukuthi nanyana enza koke okusemandlenakhe, akumthabisi uJehova. Inga-kghani lokho kuliqiniso? Akhucabange ngakho. Nangabe udadwethu lo unikele uJehova koke okusemandlenakhe lokha nakaseminyakeni yama-40 begodu usamnikela okusemandlenakhe njengombana aseminyakeni yama-80, akhenge alise ukunikela uJehova okusemandlenakhe. Nasithoma ukuzizwa ngasuthi umsebenzi esiwenzela uJehova awukaneli begodu awumthabisi, kufuze sizikhumbuze ukuthi uJehova nguye owaziko ukuthi yini emthabisako. Nasenza koke okusemandlenethu, uJehova uzokuthi kithi: “Wenze kuhle!”—Madanisa noMatewu 25:20-23.

6. Khuyini esingayifunda esibonelweni sakaMaria?

6 Kuzokuba bulula bona sihlale sithabile nasidzimelela kilokho esikghona ukukwenza kunalokho esingakghoni ukukwenza. Akhe sicoce ngodadwethu uMaria, oqalene nokugula okubangela bona angakghoni ukwenza okunengi emsebenzini wokutjhumayela. Ekuthomeni bekagandelelekile begodu azizwa angasililitho. Watjheja omunye udade ebandleni obekahlala asembhedeni ngebanga lokugula begodu uMaria waqunta ukumsiza. Uthi, “Ngenza amalungiselelo wokuthi ngitjhumayele naye ngofunjathwako nangokutlola iincwadi. Qobe nasisebenza sobabili, bengibuyela ekhaya ngithabile begodu nganelisekile ngokuthi ngikghonile ukusiza udadwethu.” Nathi singakhulisa ithabo lethu nasidzimelela kilokho esikghona ukukwenza kunalokho esingakghoni ukukwenza. Kuthiwani nakukunengi esikghona ukukwenza namkha nakuneengcenye esenza kuhle khulu kizo emsebenzini kaJehova?

LOYO ONEKGHONO ‘AKALISEBENZISE’!

7. Ngisiphi iseluleko umpostoli uPitrosi asinikela amaKrestu?

7 Encwadinakhe yokuthoma ephefumulelweko, umpostoli uPitrosi wakhuthaza abafowabo ukuthi basebenzise nanyana ngisiphi isipho namakghono ebebanawo bona bakhuthaze abakholwa nabo. Watlola wathi: “Ngokwezinga ngamunye afumene ngalo isipho, akasisebenzise ekusizeni abanye njengabaphathi abahle bomusa omkhulu kaZimu.” (1 Pit. 4:10) Akukafuzi sizibambe singasebenzisi amakghono esinawo ngokuzeleko ngebanga lokusaba ukuthi abanye bangaba nomona namkha badane. Nasingenza njalo, sizabe singanikeli uJehova okusemandlenethu.

8. Ngokomtlolo woku-1 kwebeKorinte 4: 6, 7, kubayini kufuze sikubalekele ukuzikhakhazisa ngamakghonwethu?

8 Kufuze siwasebenzise ngokuzeleko amakghonwethu kodwana sitjheje bona nasiwasebenzisako, singazikhakhazisi ngawo. (Funda yoku-1 kwebeKorinte 4: 6, 7) Ngokwesibonelo, kungenzeka uyaphumelela ekuthomeni iimfundo zeBhayibheli. Lisebenzise ikghono lakhwelo! Kodwana kufuze sitjheje bona singazikhakhazisi ngalo. Akhe sithi muva nje kubekhona okukuthabisileko nawutjhumayelako bekwathonywa nesifundo seBhayibheli. Uthabe khulu bewufuna nokutjela isiqhema ngendaba le. Nasele nihlangene njengesiqhema, udadwethu othileko ucoca ngalokho okwenzeke kuye bewakhambisa umagazini. Ukhambise umagazini; wena uthome isifundo seBhayibheli. Khuyini ongayenza? Uyazi ukuthi isiqhema sizokukhuthazeka ngendabakho kodwana kungenzeka uqunte ukungakhulumi ngayo ngesikhatheso, ulinde esinye isikhathi esifaneleko ukwenzela bona ungamdanisi udadwethu okhambise umagazini. Ukwenza njalo bekuzabe kukutjengisa umusa kodwana ungalisi ukuthoma iimfundo zeBhayibheli. Unekghono lalokho, lisebenzise!

9. Kufuze siwasebenzise njani amakghonwethu?

9 Asikhumbuleni ukuthi nanyana ngimaphi amakghono angokwemvelo esinawo asisipho esivela kuZimu. Kufuze sisebenzise amakghono lawo bona sakhe ibandla, ingasi ukuzithuthukisa thina. (Flp. 2:3) Nasisebenzisa amandlethu namakghonwethu bona senze intando kaZimu sizokuba nebanga lokuthaba, ingasi ngombana sidlula abanye namkha sifuna ukutjengisa ukuthi sinamakghono adlula wabanye kodwana ngebanga lokuthi sisebenzisa amakghonwethu bona sidumise uJehova.

10. Kubayini kungasikuhle ukuzimadanisa nabanye?

10 Nakangakatjheji, umuntu angabanjwa sithiyo sokumadanisa amandlakhe nokubogaboga komunye umuntu. Ngokwesibonelo, umfowethu anganikela ikulumo yeBhayibheli ehle. Kulapho enza kuhle khona. Ehliziywenakhe kungenzeka aqalele umfowethu phasi, okufumana kubudisi bona anikele iinkulumo kuhle. Kungenzeka umfowethu loyo uyaphumelela ekwamukeleni iimvakatjhi, ekubanduleni abantwana bakhe namkha ekukhuthaleleni ukutjhumayela. Qala bona kusithabisa kangangani ukuthi abafowethu nabodadwethu banamakghono ahlukahlukeneko abawasebenzisela ukulotjha uJehova nokusiza abanye!

FUNDA EEMBONELWENI ZABANYE

11. Kubayini kufuze silinge ukulandela isibonelo sakaJesu?

11 Nanyana kungakafuzi sizimadanise nabanye, singazuza ngokufunda eembonelweni zabathembekileko. Isibonelo esiphuma phambili esingafunda kiso ngesakaJesu. Ngitjho nanyana bekanganasono, kunengi esingakufunda ebuntwini bakhe nendleleni ebekenza ngayo izinto. (1 Pit. 2:21) Nasenza koke okusemandlenethu bona silandele isibonelo sakhe eduze, sizokuba ziinceku zakaJehova ezingcono begodu sizokuphumelela emsebenzini wokutjhumayela.

12-13. Khuyini esingayifunda eKosini uDavida?

12 EliZwini lakaZimu, sifumana iimbonelo zamadoda nabafazi abathembekileko okufuze sizilingise nanyana bebanesono. (Heb. 6:12) Akhe ucabange ngeKosi uDavida, loyo uJehova ambiza ngokuthi, ‘yindoda ethandwa yihliziywami’. (IzE. 13:22) UDavida bekanesono. Ekhabolakhona, wenza imitjhapho emikhulu. Nanyana kunjalo, usibonelo esihle kithi. Kubayini sitjho njalo? Kungombana lokha nakakhalinywako akhenge alinge ukuzikhulumela, azibeke ebuhleni. Kunalokho wamukela iseluleko esiqinileko asifumanako begodu wazisola khulu ngalokho akwenzako. Umphumela walokho waba kukuthi uJehova amlibalele.—Rhu. 51:5. 6, 12-14, 51:3, 4, 10-12 NW.

13 Singafunda kuDavida ngokuzibuza imibuzo nasi: ‘Ngisabela njani eselulekweni? Inga-kghani ngiwubona msinyana umtjhapho engiwenzileko namkha ngilinga ukuzikhulumela, ngizibeke ebuhleni? Kghani ngimsinya ekusoleni abanye? Kghani ngilinga ngakho koke okusemandleni bona ngingawubuyeleli umtjhapho engiwenzileko?’ Ungazibuza imibuzo efanako njengombana ufunda ngamanye amadoda nabafazi abathembekileko okukhulunywa ngabo eBhayibhelini. Inga-kghani baqalana nobudisi obufana nebakho? Bebanabuphi ubuntu obuhle? Endabeni ngayinye, zibuze: ‘Ngikuphi engingakwenza bona ngibe njengesikhonzi esithembekilekwesi sakaJehova?’

14. Singazuza njani nasiqala abantu esilotjha nabo?

14 Singazuza nangokuqala abafowethu esilotjha nabo, abasesebatjha nabakhulileko. Ngokwesibonelo, kghani ukhona omaziko ebandleni okghodlhelelela isitjhijilo ngokuthembeka, mhlamunye ukugandelelwa ziintanga zakhe, ukuphikiswa malunga womndeni namkha ukghodlhelelela ukuba nepilo ebogabogako? Inga-kghani uyazibona izinto ezihle ongambuka kizo begodu nawe ongathanda ukuzilingisa? Nawucabanga ngesibonelo sakhe esihle, ungafunda iindlela ezihlukahlukeneko zokukghodlhelelela iintjhijilo oqalene nazo. Kusithabisa khulu ukuba neembonelo zokukholwa esingazilingisa—kwamambala, leli libanga lokobana sithabe!—Heb. 13:7; Jak. 1:2, 3.

THABA NGOMSEBENZI OWENZELA UJEHOVA

15. Ngisiphi iseluleko umpostoli uPowula asinikelako esingasisiza siragele phambili sithaba emsebenzini esiwenzela uJehova?

15 Bona kube nokuthula nobunye ebandleni, omunye nomunye wethu kufuze enze okusemandlenakhe. Cabanga ngamaKrestu wangekhulu lokuthoma. Bewanamakghono ahlukileko nezabelo ezihlukahlukeneko. (1 Kor. 12:4, 7-11) Lokho akhenge kubangele bona baphalisane bebahlukane phakathi. Kunalokho, uPowula wakhuthaza ngamunye ukuthi asekele ilunga ngalinye bona “bakhe umzimba kaKrestu.” Watlolela be-Efesu wathi: “Ilunga ngalinye nalisebenza kuhle, lokho kuba nomthelela ekukhuleni komzimba njengombana wona ngokwawo uzakha ethandweni.” (Efe. 4:1-3, 11, 12, 16) Labo abenze njalo, bebathuthukisa ukuthula nobunye, okungilokho esikubonako emabandleni wobukrestu namhlanjesi.

16. Khuyini okufuze sizimisele ukuyenza? (Hebheru 6:10)

16 Zimisele ukubalekela ukuzimadanisa nabanye. Kunalokho, funda esibonelweni sakaJesu, uzimisele ukulingisa ubuntu bakhe. Zuza ngokuzeleko eembonelweni zeBhayibheli nezanamhlanjesi zokukholwa. Njengombana uragela phambili wenza okusemandlenakho, qiniseka ngokuthi uJehova “akasingongakalungi bona angakhohlwa umsebenzenu.” (Funda amaHebheru 6:10.) Ragela phambili uthatjiswa kusebenzela uJehova, wazi ukuthi uyakubona okwenza ngamandlakho woke bona umthabise.

INGOMA 65 Ragelani Phambili!

^ Soke singazuza nasiqala lokho okwenziwa ngabanye abantu kodwana kuneengozi okufuze sizibalekele. Isihlokwesi sizosisiza sihlale sithabile begodu sibalekele isithiyo sokuzikhakhazisa namkha ukudana lokha nasibona abanye bakghona ukwenza izinto thina esingakghoni ukuzenza.

^ IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umfowethu bekasiza eBethel lokha nakasesemutjha. Watjhada, waphayona nomkakhe ngemva kwalokho baba nabantwana, wababandula emsebenzini wokutjhumayela. Nje, sekakhulile begodu uragela phambili enza koke okusemandlenakhe, utjhumayela ngokutlola iincwadi.