1. Mida Jehoova meile kinnitab?

 PEALE selle et Jehoova on meie looja, seadusandja ja kohtumõistja, on ta ka meie armastav taevane isa. (Laul 100:3; Jes. 33:22.) Tema võimuses on meile patud andestada ja ta ka tahab seda teha. (Laul 86:5.) Prohvet Jesaja kaudu kinnitab ta meile: „Kuigi teie patud on erepunased, saavad need lumivalgeks.” (Jes. 1:18.)

2. Mida meil tuleb teha, et meil oleks teistega rahu?

² Kuna oleme ebatäiuslikud, eksime kõik üksteise vastu nii sõnas kui ka teos. (Jaak. 3:2.) Sellest hoolimata võivad meil olla teistega head suhted. Seda muidugi juhul, kui õpime olema andestavad. (Õpet. 17:9; 19:11; Matt. 18:21, 22.) Jehoova ise annab meile heldelt andeks. (Jes. 55:7.) Ta ootab, et ka meie andestaks heldelt neile, kes meie vastu eksivad. (Kol. 3:13.)

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Selles artiklis arutame, kuidas Jehoovat andestamises eeskujuks võtta. Vaatame ka, millistest pattudest tuleks rääkida kogudusevanematele, miks tahab Jehoova, et me üksteisele andestaksime, ja mida me võime õppida usukaaslastelt, kes on suurt ülekohut kannatanud.

4. a) Mida peab tegema Jehoova teenija, kes on teinud ränka pattu? b) Mida püüavad kogudusevanemad kindlaks teha?

⁴ Tõsistest pattudest tuleb rääkida kogudusevanematele. Mõned näited selliste pattude kohta on tekstis  1. Korintlastele 6:9, 10. Kõik need on rängad Jumala seaduse rikkumised. Kui kristlane on teinud tõsist pattu, tuleb tal palves Jehoovalt andeks paluda ja rääkida ka kogudusevanematega. (Laul 32:5; Jaak. 5:14.) Mida teevad kogudusevanemad? Muidugi ei saa nad patte andeks anda. See õigus on ainult Jehooval ja ta teeb seda lunastusohvri alusel. * Kuid vanematele on Jehoova usaldanud ülesande otsustada, kas patustanu võib jääda kogudusse. (1. Kor. 5:12.) Nad vaagivad järgmisi küsimusi. Kas patt oli tahtlik? Kas see oli ette kavatsetud ja kas patustanu püüdis seda varjata? Kas pattu tehti korduvalt? Ja mis peamine, kas patustanu tõesti kahetseb ning kas on mingeid tõendeid, et Jehoova on talle andestanud? (Ap. t. 3:19.)

5. Miks on kogudusevanemate roll nii oluline?

⁵ Kui kogudusevanemad patustanuga räägivad, püüavad nad teha tema suhtes sama otsuse, mis taevas on juba tehtud. (Matt. 18:18.) See on kogudusele kaitseks, kuna nii ei saa mittekahetsev patustaja kogudusse jääda ja seal halba mõju avaldada. (1. Kor. 5:6, 7, 11–13; Tiit. 3:10, 11.) Samuti võib see aidata patustajal mõista, et see, mis ta tegi, on vale, ja panna teda Jehoovalt andestust otsima. (Luuka 5:32.) Kui aga on selge, et patustanu kahetseb tehtut, palvetavad kogudusevanemad tema eest ja paluvad, et Jehoova tõstaks ta taas jalule. (Jaak. 5:15.)

6. Kas eemaldatu võib oma patud andeks saada? Selgita.

⁶ Kui kogudusevanemad näevad, et patustanu ei kahetse tehtut, eemaldatakse ta kogudusest. Kui ta on rikkunud seadust, ei aita kogudusevanemad tal tagajärgedest pääseda. Jehoova lubab võimudel karistada kõiki, kes on seadust rikkunud, olenemata sellest, kas nad kahetsevad oma pattu või mitte. (Rooml. 13:4.) Kui inimene aga hiljem mõistab, mis ta on teinud, kahetseb ja end muudab, andestab Jehoova talle. (Luuka 15:17–24.) See on nii isegi juhul, kui tegemist oli väga ränga patuga. (2. Ajar. 33:9, 12, 13; 1. Tim. 1:15.)

7. Mida andestamine hõlmab?

⁷ Küll on hea, et keegi meist ei pea otsustama, kas inimene väärib Jehoova andestust või mitte. Kuid aeg-ajalt tuleb meil teha üks teine otsus: kas anda andeks sellele, kes on meie vastu pattu teinud, võib-olla isegi rängalt. Mõnikord võib inimene meilt andeks paluda. Ent isegi kui ta seda ei tee, saame talle andestada nii, et otsustame mitte vimma kanda ja laseme valusatest tunnetest lahti. See ei pruugi olla kerge ja selleks võib kuluda aega, eriti kui hingehaavad on sügavad. 1994. aasta 15. septembri Vahitornis öeldakse: „Kui sa patustajale andestad, ei tähenda see seda, et sa patu heaks kiidad. Kristlasele tähendab andestamine asja usaldamist Jehoova kätesse. Tema on kogu universumi õiglane Kohtunik ja tema  mõistab õigust õigel ajal.” Kuid miks ootab Jehoova, et oleksime andestavad ja jätaksime õigusemõistmise tema hooleks?

8. Mida me andestamisega näitame?

⁸ Kui me üksteisele andestame, näitame, et oleme Jehoovale tema halastuse eest tänulikud. Ühes mõistujutus võrdles Jeesus Jehoovat isandaga, kes tühistas oma orja hiigelsuure võla, mida too ei suutnud tagasi maksta. Kui aga see ori kohtus kaasorjaga, kes võlgnes talle palju väiksema summa, ei kohelnud ta teda halastavalt. (Matt. 18:23–35.) Mis on selle mõistujutu iva? Tänulikkus Jehoova halastuse eest ajendab meid teistele andestama. (Laul 103:9.) Aastaid tagasi öeldi Vahitornis järgmist: „Ükskõik kui palju kordi meil tuleb oma ligimesele andestada, pole see kunagi võrreldav sellega, kui palju Jehoova meile Kristuse kaudu andestab ja halastab.”

9. Kellele Jehoova andestab? (Matt. 6:14, 15.)

⁹ Kui meie teistele andestame, siis andestab Jehoova ka meile. Jehoova halastab neile, kes on halastavad. (Matt. 5:7; Jaak. 2:13.) Jeesus õpetas seda oma näidispalves. (Loe Matteuse 6:14, 15.) Sama mõte tuleb välja ka sellest, mida Jehoova ütles Iiobile. Kui Iiob oli Eliifase, Bildadi ja Soofari sõnade tõttu haavunud, käskis Jehoova tal nende eest palvetada. Pärast seda Jehoova õnnistas teda. (Iiob 42:8–10.)

10. Millist kahju vimmapidamine teeb? (Efesl. 4:31, 32.)

¹⁰ Vimma pidades teeme kahju iseendale. Vimm on raske koorem. Jehoova soovib, et sellest vabaneksime ja võiksime kergemalt hingata. (Loe Efeslastele 4:31, 32.) Piibel ütleb: „Heida endast viha ja hülga raev.” (Laul 37:8.) See on tark nõuanne. Vimmapidamine kahjustab nii füüsilist kui ka vaimset tervist ning tegelikult ei saavuta sellega midagi. (Õpet. 14:30.) See on sama, kui juua mürki ja loota, et teine kokku variseb. Andestades aga teeme head iseendale. (Õpet. 11:17.) Me saame tagasi meelerahu ja võime Jehoovat rõõmsalt edasi teenida.

11. Mida ütleb piibel kättemaksmise kohta? (Rooml. 12:19–21.)

¹¹ Kättemaks kuulub Jehoovale. Jehoova pole andnud meile voli kätte maksta. (Loe Roomlastele 12:19–21.) Kuna oleme kõigest luust ja lihast inimesed, pealegi veel ebatäiuslikud, ei näe me asju nii nagu Jumal ega suuda mõista õiglast kohut. (Heebr. 4:13.) Tihtilugu varjutavad meie õiglustaju emotsioonid. Jaakobus kirjutab: „Inimese viha takistab teha seda, mis on õige Jumala silmis.” (Jaak. 1:20.) Seevastu Jehoova ei väärata kunagi ja omal ajal seab ta õigluse jalule.

12. Kuidas näitab andeksandmine usaldust Jehoova vastu?

¹² Andestamine näitab, et usaldame Jehoovat. Jehoova on lubanud, et ta hüvitab kogu ülekohtu, mida oleme  pidanud kannatama. Kui jätame õigusemõistmise tema hooleks, näitame, et usume seda lubadust. Uues maailmas ei vaeva valusad üleelamised enam südant ega tule meeldegi. (Jes. 65:17.) Kuid kas vihast ja vimmast on võimalik vabaneda ka siis, kui oleme väga kõvasti haiget saanud?

13., 14. Mida õpetlikku sa leidsid andestamise kohta Tony ja José loost?

¹³ Paljud vennad-õed on otsustanud isegi ränga ülekohtu andestada. Millised tulemused sel on olnud?

¹⁴ Mõelgem Tonyle *, kes elab Filipiinidel. Kaua enne seda, kui temast sai Jehoova tunnistaja, mõrvas mees nimega José tema vanema venna. Tol ajal oli Tony väga agressiivne ja vägivaldne ning ta ihkas kättemaksu. José läks kuritöö eest vangi. Kui ta vabanes, vandus Tony, et leiab José üles ja tapab ta. Ta ostis selleks isegi relva. Millalgi hakkas Tony aga Jehoova tunnistajatega piiblit uurima. Ta ütleb: „Uurimise käigus mõistsin, et mul tuleb end muuta, ja see tähendas ka seda, et pidin oma vihast lahti laskma.” Tony tegi edusamme ja lasi end ristida ning hiljem sai temast kogudusevanem. Kujutle, kui üllatunud võis ta olla, kui kuulis, et ka Josést on saanud Jehoova teenija. Kui nad kohtusid, embasid nad teineteist ja Tony ütles Joséle, et on talle andestanud. Joséle andestamine tõi Tonyle kirjeldamatut rõõmu. Kas pole hea näide, kuidas valmisolek andestada sai kuhjaga tasutud?

15., 16. Mida võib õppida Peterilt ja Suelt?

¹⁵ 1985. aastal olid Peter ja Sue kuningriigisaalis koosolekul, kui järsku käis kõva kärgatus. Saali oli pomm pandud. Sue sai tõsiselt viga ning tema nägemine ja kuulmine said püsivalt kahjustada. Samuti kaotas ta  lõhnataju. * Peter ja Sue mõtlesid sageli, milline inimene küll midagi nii julma teeb. Aastaid hiljem see pommipanija, kes polnud Jehoova tunnistaja, arreteeriti ja saadeti eluks ajaks vangi. Peterilt ja Suelt on tihti küsitud, kas nad on talle andestanud. Nad ütlevad: „Jehoova õpetab meile, et vimmapidamine kahjustab nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Juba üsna pea pärast õnnetust palusime, et Jehoova aitaks meil vihast ja vimmast lahti lasta ja eluga edasi minna.”

¹⁶ Kas neil on olnud lihtne vimmapidamisest hoiduda? Mitte alati. Peter ütleb: „Aeg-ajalt, kui õnnetuse tagajärjed Suel eriti raskelt tunda annavad, kihvatab meis viha. Kuid me ei jää juhtunu üle pikalt mõtlema ja viha lahtub kiiresti. Võime ausalt öelda, et kui sellest pommipanijast saaks meie vend, võtaksime ta soojalt vastu. See läbielamine on meile õpetanud, et piibli põhimõtted teevad tõesti vabaks, ja seda isegi rohkem, kui suudame ette kujutada. Samuti lohutab meid teadmine, et juba varsti hüvitab Jehoova kogu kahju, mida oleme pidanud kannatama.”

17. Mida me võime õppida Myralt?

¹⁷ Myrast sai Jehoova tunnistaja, kui ta oli abielus ja kahe väikse lapse ema. Tema mehest aga Jehoova teenijat ei saanud. Ta koguni rikkus abielu ja hülgas pere. Myra ütleb: „Kui abikaasa minu ja lapsed maha jättis, tundsin end reedetuna. Olin šokis ja ei suutnud seda uskuda, mind valdas tohutu kurbus ja kahetsus. Süüdistasin ennast ja olin vihane.” Myra abielu lõppes, kuid reetmisvalu kestis edasi. Ta sõnab: „Olin negatiivsete tunnete  meelevallas palju kuid. Mingil hetkel mõistsin, et need mõjutavad minu suhteid Jehoova ja teiste inimestega.” Nüüdseks ei pea Myra enam oma endise abikaasa vastu vimma. Ta loodab, et ühel päeval tuleb temagi Jehoova ligi. Myra pole jäänud minevikku kinni ning ta teenib koos laste ja nende peredega rõõmsalt Jehoovat.

18. Milles me võime kindlad olla?

¹⁸ Õnneks ei pea keegi meist kellegi teise tuleviku üle otsustama, vaid seda teeb Jehoova, kogu maa kohtumõistja. (Rooml. 14:10–12.) Tema mõõdupuu on täiuslik ja seega on tema kohtuotsused alati õiglased. (1. Moos. 18:25; 1. Kun. 8:32.) Ta on Jumal, kelles pole ülekohut.

19. Millised tulemused on Jehoova õigusemõistmisel?

¹⁹ Me ootame pikisilmi aega, kui Jehoova teeb olematuks kõik patu ja ebatäiuse tagajärjed ning tervendab meid nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. (Laul 72:12–14; Ilm. 21:3, 4.) Valusad üleelamised ei tule siis enam meeldegi. Seni aga olgem nagu Jehoova valmis heldelt andestama.