Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 25

Yehowa udi ubenesha bantu badi bafuilangana luse

Yehowa udi ubenesha bantu badi bafuilangana luse

“Anu bu muvua Yehowa munufuile luse ne muoyo mujima, nuenu penu nudi ne bua kuenza nanku.”​—KOLOS. 3:13.

MUSAMBU WA 130 Tuikale tubuikidilangana

KADIOSHA *

1. Ntshinyi tshidi Yehowa ujadikila benji ba mpekatu badi banyingalala?

 NANSHA mudi Yehowa muikale Mufuki wetu, Mutueledi wa mikenji, ne Mulumbuluishi wetu, udi kabidi Tatu wetu wa dinanga udi mu diulu. (Mis. 100:3; Yesh. 33:22) Patudi tumuenzela mpekatu ne tuleja dinyingalala dilelela, udi utufuila luse, ne ke dijinga dikole didiye nadi. (Mis. 86:5) Yehowa wakajadikila bantu ne muoyo mujima ku diambuluisha dia muprofete Yeshaya ne: “Nansha mudi mpekatu yenu mikunze kunzuu, neyivuijibue mitoke anu bu neje.”​—Yesh. 1:18.

2. Tuetu basue ne: tuikale mu ditalala ne bakuabu, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza?

2 Bu mutudi bapange bupuangane, tuetu bonso tutu tuamba anyi tuenza malu adi anyingalaja bakuabu. (Yak. 3:2) Kadi abi kabiena biumvuija ne: kakuena mushindu wa kuikala nabu mu malanda mimpe to. Tudi mua kuikala nabu mu malanda au tuetu tubuikidilangana. (Nsu. 17:9; 19:11; Mat. 18:21, 22) Tuetu bambangane tumalu tudi tutunyingalaja, Yehowa mmusue ne: tufuilangane luse. (Kolos. 3:13) Kudi bualu budi butusaka bua kumufuilalu, mbua ne: Yehowa udi utufuila luse “mu mushindu mualabale.”​—Yesh. 55:7.

3. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

3 Mu tshiena-bualu etshi, netumone mudi bantu bapange bupuangane mua kuidikija luse lua Yehowa. Mpekatu kayi itudi ne bua kuambila bakulu? Bua tshinyi Yehowa udi utukankamija bua kufuila bakuabu luse? Tshilejilu tshia bamue bena kuitabuja netu bavua bakenge bikole bua mpekatu ya bakuabu tshidi tshitulongesha tshinyi?

PADI MUENA KRISTO WENZA MPEKATU MUNENE

4. a) Padi mutendeledi wa Yehowa wenza mpekatu munene, ntshinyi tshidiye ne bua kuenza? b) Mmudimu kayi wikala nawu bakulu padibu batuilangana ne muenji wa bubi?

4 Tudi ne bua kuambila bakulu mpekatu minene. Imue ya kudiyi idi mu 1 Kolinto 6:9, 10. Mpekatu minene ndishipa dia mikenji ya Nzambi bibi menemene. Muena Kristo yeye muenze mpekatu wa mushindu eu, udi ne bua kusambila Yehowa Nzambi, ne kuambila bakulu ba tshisumbu mpekatu au. (Mis. 32:5; Yak. 5:14) Mmudimu kayi wikala nawu bakulu? Anu Yehowa nkayende ke udi ne bukokeshi bua kubuikidila muntu mpekatu bua kashidi. Udi uyibuikila nanku ku diambuluisha dia mulambu wa tshia kupikula natshi. * Kadi mmupeshe bakulu mudimu wa kukonkonona malu ku diambuluisha dia Bible bua kumanya bikala muenji wa mpekatu mua kushala mu tshisumbu. (1 Kol. 5:12) Mu malu adibu ne bua kukonkonona mudi didienzeja bua kuandamuna nkonko eyi: Mmuenze mpekatu eu ku bukole anyi? Uvua mulongolole bua kuenza bualu bubi ebu anyi? Uvua muenze mpekatu eu misangu ne misangu munkatshi mua tshipolu kampanda anyi? Nkonko ya mushinga mukole menemene nyoyi eyi: kudi tshidi tshileja ne: mmunyingalale bushuwa anyi? Kudi malu adi aleja ne: Yehowa mmumufuile luse anyi?​—Bien. 3:19.

5. Mmalu mimpe kayi adi mudimu wa bakulu upetesha?

5 Padi bakulu batuilangana ne muenji wa bubi, tshipatshila tshiabu ntshia kukeba bua kuangata dipangadika dia muomumue pa buloba dikavua dimana kuangata mu diulu. (Mat. 18:18) Mmushindu kayi udi kuenza nunku kuambuluisha tshisumbu? Kudi kuambuluisha mu mushindu wa ne: padi muenji wa mpekatu au kayi unyingalala, badi bamuipata mu tshisumbu bua kalu kanyanga mikoko ya Yehowa ya mushinga mukole. (1 Kol. 5:6, 7, 11-13; Tito 3:10, 11) Kudi mua kuambuluisha kabidi muenji wa mpekatu bua kunyingalala ne kufuidibua luse kudi Yehowa. (Luka 5:32) Bakulu badi basambila bua muntu udi munyingalale ne balomba Yehowa bua amuambuluishe apetulule malanda avuaye mudie nende.​—Yak. 5:15.

6. Bobu bipate muntu mu tshisumbu, kutshidi anu mushindu wa yeye kufuidibua luse anyi? Umvuija.

6 Padi muntu kayi unyingalala, udi wipatshibua mu tshisumbu. Bikalabi ne: mmushipe mukenji wa ditunga, bakulu kabena ne bua kumuepula ku bipeta bibi bia malu adiye muenze to. Yehowa mmuanyishile bakokeshi ba mbulamatadi bua kulumbuluisha muntu udi ushipa mikenji ya ditunga ne kumunyoka, nansha yeye munyingalale anyi kayi munyingalale. (Lomo 13:4) Kadi muntu au yeye mulue kuelulula meji bimpe, muleje dinyingalala dilelela ne mushintuluke, Yehowa neamufuile luse. (Luka 15:17-24) Neamufuilalu nansha biobi ne: mpekatu ivuaye muenze ivua minene menemene.​—2 Kul. 33:9, 12, 13; 1 Tim. 1:15.

7. Mmu ngumvuilu kayi mutudi mua kufuila muntu udi mutuenzele bualu bubi luse?

7 Tudi tupeta disulakana patudi tumvua ne: ki ntuetu badi ne bua kuangata dipangadika dia bikala Yehowa mua kufuila muenji wa mpekatu luse to! Kadi kudi tshitudi ne bua kuenza? Ntshinyi atshi? Bidi mua kuenzeka ne: muntu atuenzele bualu bubi, nansha bua bubi menemene, pashishe utulomba luse. Kadi biobi bienzeke ne: ki mmutulombalu to, tuetu tudi mua kumufuilalu, mu ngumvuilu wa ne: tubenga kumulamina munda anyi kushala bamukuatshile tshiji. Mu bulelela, nebitulombe bua kudienzeja munda mua matuku a bungi, nangananga bikalabi ne: muntu au uvua mutuenzele bualu buvua butunyingalaje bikole menemene. Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/9/1994, tshidi tshiamba ne: ‘Paudi ufuila bushuwa muenji wa mpekatu luse, abi kabiena biumvuija ne: udi wanyisha mpekatu au to. Bua muena Kristo, difuilangana luse didi diumvuija kushiya ne dieyemena dionso bualu ebu mu bianza bia Yehowa. Udi Nzuji muakane wa bukua bifukibua, ne nealeje buakane mu tshikondo tshiakanyine.’ Bua tshinyi Yehowa udi utukankamija bua kufuilangana luse ne kumueyemena bua yeye apite ne malu mu mushindu muakane?

TSHIDI YEHOWA UTUKANKAMIJILA BUA KUFUILANGANA LUSE

8. Mmunyi mudi kufuilangana luse kuleja mutudi ne dianyisha bua luse lua Yehowa?

8 Kufuilangana luse kudi kuleja mutudi ne dianyisha. Mu tshilejilu tshivua Yezu mufile, wakafuanyikija Yehowa ne mukalenge kampanda uvua mulekeele umue wa ku bapika bende dibanza dinene divuaye nadi bualu kavua ne mushindu wa kudifuta to. Kadi mupika uvuaye mufuile luse eu wakapanga yeye mua kumvuila mupika nende mukuabu luse, kumufutshishaye dibanza, dine adi dia tumakuta tukese. (Mat. 18:23-35) Yezu uvua ulongesha tshinyi muaba eu? Tuetu ne dianyisha dilelela bua mudi Yehowa muikale netu luse lua bungi, nebitusake bua kufuila bakuabu luse. (Mis. 103:9) Tshibumba tshia Nsentedi kampanda tshiakaleja bualu ebu kukadi bidimu, tshiamba ne: “Nansha tuetu tufuila bantu netu luse misangu bungi kayi, kabiakukumbanangana ne bungi bua luse ludi Nzambi mutuleje ku diambuluisha dia Kristo to.”

9. Mbanganyi badi Yehowa ufuila luse? (Matayi 6:14, 15)

9 Nebabuikidile bafuidianganyi ba luse. Yehowa udi ubuikidila bantu badi bafuilangana luse. (Mat. 5:7; Yak. 2:13) Yezu wakaleja bualu ebu patoke pakalongeshaye bayidi bende mua kusambila. (Bala Matayi 6:14, 15.) Yehowa ukavua muleje bualu bua muomumue ebu mu mêyi avuaye muambile muena mudimu wende Yobo. Mêyi mashile avua Elifaza, Biledada, ne Sofâ bambe avua matape Yobo ku muoyo bikole. Yehowa kuambilaye Yobo bua asambile bua bualu buabu. Pakenza Yobo nanku, Yehowa wakamubenesha.​—Yobo 42:8-10.

10. Bua tshinyi kulaminangana munda nkudienzela bibi? (Efeso 4:31, 32)

10 Kulaminangana munda nkudienzela bibi. Yehowa mmusue bua tumbushe bujitu bua dilaminangana munda bua tumvue disulakana. (Bala Efeso 4:31, 32.) Udi utulomba bua ‘tumbushe tshiji ne tulekele luonji.’ (Mis. 37:8) Kutumikila mubelu eu mbualu bua meji. Kulaminangana munda kudi mua kutuenzela bibi ku mubidi anyi mu lungenyi. (Nsu. 14:30) Tuetu balamine muntu munda mushindu eu, kabiakumuenzela yeye bibi to, bidi anu bu mulungu tuetu banue; nebituenzele tuetu bibi. Kadi patudi tufuila bakuabu luse, tudi tudipesha nkayetu dipa kampanda. (Nsu. 11:17) Tudi tupeta ditalala mu lungenyi ne mu muoyo ne nebituambuluishe bua kuya kumpala mu mudimu wa Yehowa.

11. Bible udi wamba tshinyi bua dikeba bua kudisombuela? (Lomo 12:19-21)

11 Didisombuela ndia Yehowa. Yehowa ki mmutupeshe bukokeshi bua kukeba bua kudisombuela padi muntu utuenzela bualu bubi to. (Bala Lomo 12:19-21.) Bu mutudi ne mmuenenu wa bantu bapange bupuangane ne bikale ne mikalu, katuena bakumbane bua kumanya mua kupita ne malu bimpe menemene bu Nzambi to. (Eb. 4:13) Kudi misangu itu mushindu utudi tudiumvua wenza bua bitukolela bua kuenza tshidi tshiakane. Yehowa wakasaka Yakobo ku nyuma wende bua kufunda ne: “Tshiji tshia muntu katshiena tshikebesha buakane bua Nzambi to.” (Yak. 1:20) Tudi bashindike ne: Yehowa neenze tshidi tshiakane ne neenze bua buakane bupuangane buenzeke.

Lekela tshiji ne dilaminangana munda. Shila Nzambi malu mu bianza. Neajikije ntatu yonso idi mpekatu mukebeshe (Tangila tshikoso 12)

12. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tueyemena buakane bua Yehowa?

12 Kufuilangana luse kudi kuleja mutudi tueyemena buakane bua Yehowa. Patudi tushila Yehowa malu mu bianza, tudi tuleja mutudi bashindike ne: neajikije ntatu yonso idi mpekatu mukebeshe. Mu buloba bupiabupia budiye mulaye, tunyinganyinga tua mputa ivuabu batutape ku muoyo ‘katuakutuvuila kabidi mu lungenyi, anyi kutubanda kabidi ku muoyo to.’ (Yesh. 65:17) Kadi padibu batunyingalaje, kudiku mushindu menemene wa kulekela tshiji ne dilaminangana munda ditudi mua kuikala nadi anyi? Tumonayi tshivua tshiambuluishe bamue bantu bua kuenza nanku.

MASANKA A DIFUILANGANA LUSE

13-14. Bualu bua Tony ne José mbukulongeshe tshinyi bua difuilangana luse?

13 Bena Kristo netu ba bungi, balume ne bakaji, mbafuilangane luse nansha muvua malu avua bakuabu benze mabanyingalaje bikole. Bua bualu abu mmasanka kayi adibu bapete?

14 Tuakule bua Tony * udi musombele mu Philippines. Wakapeta lumu ne: muntu kampanda, diende José, uvua mushipe umue wa ku batutuende. Tshikondo atshi, Tony uvua ne tshikisu tshia bungi menemene, ke yeye kujinga kudisombuela. Bu muvua José mushipangane, bakamukuata kumuelabu mu buloko. Pashishe pakamupatulabu mu buloko, Tony wakaditshipa wamba ne: uvua ne bua kumukeba muaba wonso uvuaye wendela bua kumushipa. Yeye kusumba ne tshingoma bua bualu abu. Tshikondo atshi, Tony uvua mubange kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa. Udi wamba ne: “Pamvua ndonga apu, ngakalonga ne: bivua bikengela nshintulule bumuntu buanyi ne ngenzelu wanyi wa malu, ndekele kabidi ne tshiji.” Mu kupita kua matuku, Tony wakabatijibua, pashishe bakalua kumuteka mukulu mu tshisumbu. José pende ukavua mubatijibue, mulue mutendeledi wa Yehowa; ela meji muvuabi mua kuikala bikemeshe Tony pavuaye mumvue nanku! Pakatuilanganabu bonso babidi, bakelangana mu tshitupa; Tony kuambila José ne: uvua mumufuile luse. Udi wamba ne: dimufuila luse adi divua dimupeteshe disanka dia bungi, kupangaye ne mêyi a kumvuija nawu bungi bua disanka adi. Bushuwa, Yehowa wakabenesha Tony bua muvuaye musue kufuilangana luse.

Tshilejilu tshia Peter ne Sue tshidi tshileja ne: kudi mushindu wa kulekela tshiji ne dilaminangana munda (Tangila tshikoso 15-16)

15-16. Bualu bua Peter ne Sue mbukulongeshe tshinyi bua difuilangana luse?

15 Mu 1985, Peter ne mukajende Sue bavua mu bisangilu mu Nzubu wa Bukalenge pavua bombe kampanda bubudikamu mu tshimpitshimpi. Muntu kampanda uvua mubujikile mu Nzubu wa Bukalenge amu! Sue wakapeta mputa mibi menemene mu mubidi wende, yoyi kunyanga lumonu luende ne matshi ende, kaayi kabidi umvua. Diulu diende kaditshivua kabidi diumvua mipuya ya bintu to. * Peter ne Sue bakadiebeja ne: ‘Mmuntu kayi uvua muenze bualu bubi bua mushindu eu?’ Bidimu bia bungi pashishe, bakakuata muntu uvua mujike bombe abu, kavua mutendeledi wa Yehowa to, bobu kumukosela tshibawu tshia kushala muena buloko matuku ende onso a muoyo. Pakebejabu Peter ne Sue bua kumanya ni bavua bamufuile luse, bakandamuna ne: “Yehowa mmutulongeshe ne: kulaminangana munda kudi mua kutuenzela bibi ku mubidi, mu lungenyi ne ku muoyo.” Diakamue pakabudika bombe abu, tuakalomba Yehowa bua atuambuluishe tulekele tshiji ne dilaminangana munda bua tusombe mu ditalala.”

16 Bivua bipepele bua bobu kumufuila luse anyi? Kabivua bipepele misangu yonso to. Badi batungunuka bamba ne: “Misangu yonso itu mputa ya Sue imutatshisha, tutu tumvua tshiji tshitubanda. Kadi bu mututu katuyi tushala batume meji ku bualu abu, tshiji tshietu tshitu tshitalala. Mu bulelela, tudi tuamba ne muoyo mujima ne: muntu uvua mujike bombe au yeye mulue muena Kristo netu dimue dituku, netumuakidile. Bualu budi butufikile ebu mbutulongeshe ne: mêyi manene a mu Bible adi atupikula bushuwa; adi atupetesha budikadidi mu mishindu itudi katuyi mua kuelela meji! Tudi kabidi tupeta busambi bua mutudi bamanye ne: Yehowa ukadi pa kujikija ntatu yonso.”

17. Bualu bua Myra mbukulongeshe tshinyi bua difuilangana luse?

17 Pavua Myra mulonge bulelela, ukavua ku dibaka ne bana babidi batshivua bapuekele. Bayende kavua musue kulonga bulelela to. Pakapita matuku, wakenda masandi, yeye kulekela dîku diende. Myra udi wamba ne: “Pavua bayanyi mutulekele meme ne bana, ngakumvua mutu ba bungi bumvua padi muntu udibu banange ubela mâyi ku makasa, mmumue ne: biakampitshila, meme kumvua kanyinganyinga, kudiela meji, kumona bu ne: meme ke udi mumufikishe ku bionso abi, ne biakangenza ne tshiji.” Nansha muakafua dibaka, kadi kanyinganyinga ka dingela mâyi ku makasa kakakajika to. Myra udi utungunuka wamba ne: “Ngakashala mumvue bibi, mufiike munda munkatshi mua ngondo ya bungi; meme kulua kumona ne: tshiji atshi tshivua tshinyanga malanda anyi ne Yehowa ne bantu bakuabu kabidi.” Lelu udi wamba ne: mmulekele tshiji atshi ne ki mmusue ne: bualu bubi bufikile yeye uvua bayende au to. Mmutekemene ne: dimue dituku neasemene pabuipi ne Yehowa. Myra mmutuishile mêsu ende anu ku matuku atshilualua. Mmudikoleshile bana bende babidi abu balue batendeledi ba Yehowa. Lelu udi ne disanka dia mudiye wenzela Yehowa mudimu pamue ne bana bende ne bena mu mêku a bana bende abu.

YEHOWA MMULUMBULUISHI MUAKANE

18. Ndishindika kayi ditudi nadi bua Yehowa, Mulumbuluishi Mutambe Bunene?

18 Tudi tumvua disulakana bua mutudi balonge ne: katuena ne bujitu bua kuangata dipangadika dia mudi bantu ne bua kulumbuluishibua to! Bu mudi Yehowa muikale Mulumbuluishi mutambe bunene, neatabalele mudimu wa mushinga mukole eu. (Lomo 14:10-12) Tudi bashindike ne muoyo mujima ne: nealumbuluishe malu mu diumvuangana ne mikenji yende mipuangane ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. (Gen. 18:25; 1 Bak. 8:32) Kena mua kuenza bualu budi kabuyi buakane nansha!

19. Ntshinyi tshienza Yehowa, Mulumbuluishi muakane?

19 Tudi bindile ne muoyo kuulu kuulu tshikondo tshikala Yehowa mua kujikija malu mabi onso adi dipanga bupuangane ne mpekatu bikebeshe. Tshikondo atshi, mputa yonso ya ku mubidi ne ya mu muoyo neyondapibue. (Mis. 72:12-14; Buak. 21:3, 4) Katuakuyivuluka kabidi to. Patutshidi bindile tshikondo tshilenga atshi, tudi ne dianyisha dia bungi bua mudi Yehowa mutupeshe mushindu wa kumuidikija, tufuilangana luse bu yeye.

MUSAMBU WA 18 Dianyisha bua tshia kutupikula natshi

^ Yehowa udi ne dijinga dikole dia kufuila benji ba mpekatu badi banyingalala luse. Bu mutudi bena Kristo, tudi basue kuidikija tshilejilu tshiende padi muntu utuenzela bualu bubi. Mu tshiena-bualu etshi, netuakule bua mpekatu itudi mua kubuikidilangana ne itudi mua kuambila bakulu. Netumone kabidi malu adi atusaka bua kufuilangana luse ne masanka atudi tupeta bua bualu abu.

^ Tangila “Nkonko ya babadi” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/4/1996.

^ Tudi bashintulule amue mêna.

^ Tangila Tabulukayi! wa dia 8/1/1992, dib. 9-13 (Mu Mfualansa). Tangila kabidi filme udi mu TV wa Jw.org® wa ne: Peter et Sue Schulz: Un traumatisme peut être surmonté.