Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 25

Jeova ta bensua kilis ku ta purda

Jeova ta bensua kilis ku ta purda

“Suma ku Siñor purda bos, bo fasi asin tambi.” — KOL 3:13.

KANTIKU 130 Vamos Perdoar-nos Uns aos Outros

KE KU NO NA BIN FALA DEL *

1. Ke ku Jeova purmiti pa kilis ku fasi pekadu i ku ripindi?

 APESAR di kuma Jeova i kin ku kumpunu, i danu lei, i no Juis, el tambi i no Pape amorosu ku sta na seu. (Sal 100:3; Isa 33:22) Ora ku no fasi pekadu kontra el i no ripindi di bardadi, el i tene otridadi ku diseẑu di purdanu. (Sal 86:5) Atraves di profeta Isaias, Jeova danu es garantia amorosu: “Mesmu ku bo pekadu i suma nodu kargadu na bos, i na torna branku fandan”. — Isa 1:18.

2. Si no misti tene pas ku utrus ke ku no dibi di fasi?

2 Suma anos i imperfeitu, anos tudu no ta fala i fasi kusas ku pudi fasi utrus sinti mal. (Tiagu 3:2) Ma, kila ka signifika di kuma no ka pudi tene amisadi intimu ku elis. No pudi tene amisadi ku elis si no aprindi purda. (Dit 17:9; 19:11; Mat 18:21, 22) Si algin fala o fasi un kusasiñu ku punu sinti mal, Jeova misti pa no purda. (Kol 3:13) No tene bon rason di fasi kila. Propi Jeova “sta sempri pruntu” pa purdanu di livri vontadi. — Isa 55:7.

3. Ke ku no na bin oja nes studu?

3 Nes studu, no na bin oja kuma ku jintis imperfeitu, pudi kopia Jeova i purda utrus. Kal pekadus ku no dibi di konta ansions? Pabia di ke ku manda Jeova misti pa no purda utrus? Ke ku no pudi aprindi di no ermons ku irmas ku sufri ciu pabia di pekadus di utrus?   

ORA KU UN KRISTON FASI UN PEKADU GRAVI

4. (a) Ora ku un servu di Jeova fasi un pekadu gravi, ke ki i dibi di fasi? (b) Kal ki responsabilidadi ku ansions tene ora ke runi ku un algin ku fasi pekadu?

4 No dibi di konta ansions ora ku un algin fasi un pekadu gravi. Isemplus des tipu di pekadu faladu del na 1 Koríntius 6:9, 10. Pekadus gravi i kilis ku ta viola ciu lei di Deus. Si un kriston fasi es tipu di pekadu i dibi di ora Jeova Deus i pidil purdon, tambi i dibi di bai papia ku ansions di kongregason. (Sal 32:5; Tiagu 5:14) Kal responsabilidadi ku ansions tene? So Jeova ku tene otridadi di purda pekadu di un manera kompletu, i ta usa sakrifisiu di Jesus suma basi pa purda no pekadu. * Ma, Jeova da ansions responsabilidadi di disidi atraves di Biblia, si algin ku fasi pekadu pudi kontinua na kongregason. (1 Kor 5:12) Un di kusas ke ta fasi, i tenta buska respostas pa es purguntas: Sera ki si dunu fasiba ja planu pa fasi pekadu? Sera ki i tenta sukundi si pekadu di utrus? Sera ki i ripiti pekadu gravi pa manga di tempu? Mas importanti, sera ki i sta klaru di kuma i sinti mal pa manera ki peka kontra Jeova, i mostra di kuma i misti tene mas bon relason ku el? Sera ki i ten provas ku ta mostra di kuma Jeova purdal? — Atus 3:19.

5. Kal bensons ku tarbaju di ansions ta tisi?

5 Ora ku ansions runi ku kin ku fasi pekadu, se objetivu i pa disisons ku na tomadu na Tera sedu mesmu ku kil ku tomaduba ja na seu. (Mat 18:18) Kuma ku es aranẑu ta benefisia kongregason? I ta proteẑi kongregason pa manera ki ta garanti di kuma, kilis ku fasi pekadu i ku ka ripindi tiradu di kongregason, i pa e ka fasi mal kontra servus di Jeova ku tene balur. (1 Kor 5:6, 7, 11-13; Titu 3:10, 11) Tambi, i pudi juda algin ku fasi pekadu pa i ripindi i benefisia di purdon di Jeova. (Luk 5:32) Ansions ta ora pa algin ku ripindi, i e ta pidi Jeova pa i judal pa i pudi rekupera si relason ku el. — Tiagu 5:15.

6. Si un algin disasosiadu, sera ki i pusivel inda pa Jeova purdal? Splika.

6 Imaẑina un algin ka ripindi oca ansions runi ku el. Nes situason, i na disasosiadu di kongregason. Si viola lei di guvernu, ansions ka na proteẑil di mau rusultadu di si asons. Jeova pirmiti pa otridadis julga i kastiga kualker algin ku viola lei, mesmu si ripindi o nau. (Rom 13:4) Ma, si mas tardi i da konta di kuma ke ki fasi i mal, i muda si manera di pensa ku si komportamentu, Jeova ta sta dispostu pa purdal. (Luk 15:17-24) Es ta kontisi mesmu si pekadus sedu gravi dimas. — 2 Kron 33:9, 12, 13; 1 Tim 1:15.

7. Na kal sintidu ku no pudi purda un algin ku peka kontra nos?

7 No ta sta susegadu di sibi kuma, no ka tene responsabilidadi di disidi si Jeova na purda un algin ku fasi pekadu! Ma, i ten un kusa ku no pirsisa di disidi. Kila i ke? Na alguns situasons, un algin pudi fasi pekadu kontra nos, te mesmu gravi, ma dipus i pudi pidi diskulpa i pidi pa no purdal. Na utrus situasons si dunu pudi ka fasil. Mesmu asin, no pudi disidi purdal, na sintidu di kuma no disidi ka guarda nada na korson kontra si dunu i ka tene raiba kontra el. Na bardadi, i pirsis tempu ku sforsu, prinsipalmenti si kusa ku si dunu fasinu denu ciu. Sintinela di 15 di Setembru di 1994, fala asin: “Ora ku bu purda un algin ku fasi pekadu, kila ka signifika kuma bu konkorda ku pekadu. Pa kriston, purda signifika konfia na Jeova i disa asuntu na si mon. El i Juis justu di seu ku Tera, i na garanti pa no tratadu ku justisa na bon mumentu.” Ke ku manda Jeova nkoraẑanu pa no purda i disa justisa na si mon?

KE KU MANDA JEOVA NKORAẐANU PA NO PURDA

8. Kuma ku purda ta mostra di kuma, no da balur pa miserikordia di Jeova?

8 Ora ku no purda, no ta mostra di kuma no da balur pa miserikordia di Jeova. Na un komparason, Jesus fala di kuma Jeova i suma un patron ku purda un dibida garandi ku un di si tarbajaduris ka pudi paga. Ma, ki tarbajadur ka mostra miserikordia pa si kumpañer ku dibil diñeru mas pikininu. (Mat 18:23-35) Ke ku Jesus sta na nsinanu? Si na bardadi no da balur pa miserikordia garandi ku Jeova ta mostra pa nos, kila na lebanu purda utrus. (Sal 103:9) Un Sintinela ku fasidu pa manga di anus fala asin: “I ka mporta kantu bias ku no purda utrus, nunka i ka pudi justa ku purdon i ku miserikordia ku Deus ta mostra pa nos atraves di Kristu.”

9. Pa kin ku Jeova ta mostra miserikordia? (Mateus 6:14, 15)

9 Si no ta purda utrus, Jeova na purdanu. Jeova ta mostra miserikordia pa kilis ku ta mostra miserikordia. (Mat 5:7; Tiagu 2:13) Jesus mostra kila di manera klaru, oca i nsina si disipulus kuma ke pudi ora. (Lei Mateus 6:14, 15.) No aprindi mesmu lison di ke ku Jeova fala si servu Jo. Es omi fiel fika mal dimas ku palabras duru di tris omi comadu Elifaz, Bildadi ku Zofar. Jeova fala Jo pa i ora pa relis. Dipus di Jo fasi kila, Jeova bensual. — Jo 42:8-10.

10. Ke ku manda guarda algin na korson ta fasinu mal? (Efésius 4:31, 32)

10 Guarda algin na korson ta fasinu mal. Raiba i suma un pesu garandi, Jeova misti pa no libra des pesu pa no pudi tene pas. (Lei Efésius 4:31, 32.) I danu es avisu: “Disa bu raiba, bu bandonal”. (Sal 37:8) Sigi es konsiju na judanu. Guarda raiba pudi fasinu mal na sintidu fisiku i mental. (Dit 14:30) Ora ku no kontinua ku raiba kontra un algin, kila ka na fasil mal, i suma ora ku no bibi venenu i ka na fasi si dunu mal. Ma, ora ku no purda utrus, no ta fasi ben pa no kabesa. (Dit 11:17) No ta tene pas na menti ku korson, i kila ta judanu kontinua sirbi Jeova.

11. Ke ku Biblia fala aserka di buska vinga? (Romanus 12:19-21)

11 Vingansa i di Jeova. Jeova ka danu otridadi di vinga un algin ku peka kontra nos. (Lei Romanus 12:19-21.) Suma no ta oja kusas di un manera limitadu i no sedu imperfeitu, no ka ta konsigi julga kusas diritu suma ku Deus ta fasi. (Eb 4:13) Utrora, no sentimentus pudi ngananu, i pui pa i sedu difisil pa no sibi kal ki kusa sertu di fasi. Jeova nspira Tiagu pa i skirbi sin: “Raiba di omi ka ta juda pa kusa sta diritu suma ku Deus misti.” (Tiagu 1:20) No pudi tene sertesa di kuma Jeova na fasi ke ki sertu, i na pui pa justisa fasidu.

Disa raiba i ka bu guarda algin na korson. Disa asuntus na mon di Deus. I na bin kaba ku tudu malis ku pekadu tisi. (Jubi paragrafu 12)

12. Kuma ku no pudi mostra di kuma no konfia na justisa di Jeova?

12 Purda ta mostra no konfiansa na justisa di Jeova. Ora ku no disa asuntus na mon di Jeova, no ta mostra no konfiansa nel, di kuma i na bin kaba ku tudu malis ku pekadu tisi. Na si nobu mundu ki purmiti, kusas ku ta fasi dur “ka na lembradu, nin e ka na bin na kabesa di algin”. (Isa 65:17) Ma ora ku no fasidu un kusa ku denu, sera ki i pusivel pa no disa raiba, i ka guarda si dunu na korson? Jubi kuma ku alguns konsigi fasi kila.

NO TA TENE BENSONS ORA KU NO PURDA UTRUS

13-14. Ke ku bu aprindi aserka di purda utrus na spiriensia di Tony ku José?

13 Manga di no ermons ku irmas kriston disidi purda, mesmu oca ku utrus fasi elis kusas ku de elis ciu. Kal bensons ke tene di fasi kila?

14 Manga di anus antis di i sedu Tustumuña di Jeova, Tony, * ku sta na Filipinas, diskubri di kuma un omi di nomi José ku mata un di si ermon garandi. Na ki tempu, Tony seduba un algin violentu dimas i mistiba vinga. José pañadu i pudu na prison pabia di si krimi. Mas tardi, oca José largadu di prison Tony disidi buskal pa mata. Pa pudi fasi kila i kumpra un pistola. Na ki mumentu, Tony kumsa studa Biblia ku Tustumuñas di Jeova, i fala: “Nkuantu N staba na studa Biblia, N aprindi di kuma N pirsisa di muda ña manera di sedu ku ña komportamentu, ku nklui disa ña raiba.” Mas tardi, Tony bin batisa, dipus i bin disignadu ansion na kongregason. Imaẑina surpresa ki tene, oca ki sibi kuma José tambi batisadu suma servu di Jeova! Oca e kontra e barsa n̈utru risu i Tony fala José di kuma i purdal. Tony fala manera ki purda José, kila dal kontentamentu garandi, i un sentimentu ki difisil splika. Jeova bensua Tony manera ki seta purda.

Isemplu di Peter ku Sue mostra di kuma, no pudi para sinti raiba i ka guarda algin na korson. (Jubi paragrafus 15-16)

15-16. Ke ku bu aprindi aserka di purda utrus na spiriensia di Peter ku Sue?

15 Na 1985, Peter ku Sue staba na mati runion na un Salon di Renu, i di repenti bumba rebenta. Un omi puiba un bumba dentru di Salon di Renu! Sue molostra risu, i kila afeta si ujus ku si orejas te aos. Tambi i ka ta sinti ceru. * Peter ku Sue sempri ta punta se kabesa: ‘Kal koldadi di algin ku na fasi un kusa mau suma es?’ Kin ku pui bumba, i ka servu di Jeova. Manga di anus mas tardi i pañadu, i pudu na prison pa tudu si vida. Oca ke puntadu se purda es omi, Peter ku Sue fala: “Jeova nsinanu di kuma, fika ku raiba i guarda algin na korson pudi fasinu mal na sintidu fisiku, emosional ku mental. Pa kila, logu dipus di ke ku pasa, no pidi Jeova pa i judanu purda, asin pa no pudi vivi na pas.”

16 Sera ki i fasil pa e purda ki omi? I ka sempri fasil. E kontinua fala sin: “Utrora, ora ku Sue na sufri pabia di si molostrus, no ta paña raiba mas. Ma no ka ta kontinua pensa nel, asin es sentimentus ta pasa rapidu. Na bardadi, no pudi fala dentru di no korson di kuma, si ki omi ku pui bumba bin sedu no ermon un dia, no na risibil diritu. Es spiriensia nsinanu di kuma, na bardadi prinsipius di Biblia ta liberta, e ta libertanu di manga di maneras ku no ka pudi imaẑina! Tambi no ta sinti animadu di sibi di kuma i ka na tarda, Jeova na kaba ku tudu malis.”

17. Ke ku bu aprindi aserka di purda utrus na spiriensia di Myra?

17 Myra kunsi bardadi oca ki kasaba ja i tene dus fiju pikininu. Si omi ka seta bardadi. Ku tempu, i kai cai i bandona familia. Myra fala: “Oca ña omi disan ku no dus fiju, N tene sentimentu ku manga di jintis ta tene ora ke traidu pa algin ke ama. N fikaba mal dimas, N ka fia, N staba ku dur na korson, N ripindi, N kulpa ña kabesa, N staba ku raiba.” Apesar di kuma kasamenti kaba, i kontinua tene dur pabia si omi trail. Myra kontinua fala: “N kontinua na sta preokupadu i ku raiba pa manga di misis. N da konta di kuma ña sentimentu sta na afeta ña relason ku Jeova i ku utrus.” Myra fala kuma gosi i ka tene mas raiba, tambi i ka misti pa nada di mal kontisi ku ki omi ki kasaba ku el. I tene speransa di kuma un dia, kila pudi seta sirbi Jeova. Myra konsigi konsentra na bon kusas ku Jeova purmiti fasi na futuru. Suma mame solteru i kria si dus fiju pa e sedu servu di Jeova. Gosi, Myra tene kontentamentu di sirbi Jeova juntu ku si fijus ku se familias.

JEOVA I JUIS PERFEITU

18. Kal konfiansa ku no pudi tene na Jeova suma Juis mas garandi?

18 I ta danu mas pas di sibi di kuma, no ka dibi di disidi kuma ku jintis dibi di julgadu! Suma Jeova i Juis mas garandi, el ku na kuida des tarbaju importanti. (Rom 14:10-12) No pudi tene tudu konfiansa di kuma, el sempri i na julga sugundu si normas perfeitu di ke ki i bon i di ke ki i mau. (Kum 18:25; 1 Re 8:32) El nunka i ka na ciga di fasi injustisa!

19. Ke ku justisa perfeitu di Jeova na fasi?

19 No sta ku presa pa i ciga tempu nunde ku Jeova na kaba ku tudu mau rusultadu ku tisidu pa jintis imperfeitu i ku pekadu. Na ki tempu, tudu no duris fisiku ku emosional na bin kabadu ku el pa sempri. (Sal 72:12-14; Apok 21:3, 4) No ka na lembra mas delis. Nkuantu no na pera pa ki tempu bonitu ciga, no na gardisi Jeova manera ki danu kapasidadi di kopial na purda utrus.

KANTIKU 18 Obrigado Pelo Resgate!

^ Jeova misti purda kilis ku fasi pekadu i ku ripindi. Suma kristons, no misti kopia isemplu di Jeova i purda utrus ora ke yaranu. Nes studu, no na bai fala di kal pekadus ku utrus fasi kontra nos ku no pudi purda, i kal pekadus ku no pirsisa di konta ansions. Tambi no na bai oja ke ku manda Jeova misti pa no purda n̈utru, i kal bensons ku no na tene si no fasi kila.

^ Jubi “Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons” na Sintinela di 15 di Abril di 1996.

^ Alguns nomi mudadu.

^ Jubi No korda! di 8 di Janeru di 1992, paẑina 9-13. Jubi tambi video na JW Broadcasting® ku tene tema, Casal Schulz: Um trauma pode ser superado.