1. Milliseid hirme Jehoova teenijatel on?

 NESTOR ja María soovisid elu lihtsustada ja kolida kuhugi, kus on suurem vajadus kuningriigi kuulutajate järele. * Nad kartsid aga, et vähemaga läbi ajades ei pruugi nad olla õnnelikud. Biniamist sai Jehoova tunnistaja riigis, kus meid taga kiusatakse, ja ta mõistis, et see võib ka temaga juhtuda. See tekitas temas hirmu, kuid veelgi rohkem kartis ta, kuidas tema pere reageerib, kui saab teada, et ta on usku vahetanud. Valériel diagnoositi agressiivne vähivorm ning ta ei suutnud leida kirurgi, kes tema uskumustest lugu peaks ja vereülekandeta opereeriks. Valérie kartis, et võib surra.

2. Miks meil on vaja oma hirme kontrolli all hoida?

² Paljudel meist on selliseid hirme. Meil tuleb õppida neid kontrolli all hoidma, muidu võime teha halbu otsuseid, isegi selliseid, mis kahjustavad meie suhteid Jehoovaga. Ja see meeldiks Saatanale. Ta püüab meie hirme ära kasutada, et takistada meid Jehoova tahet täitmast, näiteks tegemast kuulutustööd. (Ilm. 12:17.) Saatan on õel, visa ja võimas. Kuidas end tema eest kaitsta?

3. Mis on hirmu vastumürk?

³ Meil on vaja olla veendunud, et Jehoova armastab meid ja on meie kõrval. (Laul 118:6.) 118. laulu  kirjutaja koges suuri raskusi. Tal oli palju vaenlasi, mõned neist kõrgetel ametikohtadel (9. ja 10. salm). Aeg-ajalt oli ta suure pinge all (13. salm). Ja ta ütles ka, et Jehoova karistas teda rängalt (18. salm). Kõigest sellest hoolimata sõnas ta: „Ma ei karda.” Mis andis talle sellise turvatunde? Ta oli kindel, et kuigi ta oli saanud Jehoovalt karistada, armastab Jehoova teda ja on valmis teda aitama, ükskõik millega tal tuleb silmitsi seista. (Laul 118:29.)

4. Milliste hirmude võitmisest selles artiklis juttu tuleb?

⁴ Kui meiegi oleme kindlad, et Jehoova armastab meid, aitab see meil jagu saada kolmest levinud hirmust. Need on 1) kartus, et me ei suuda peret elatada, 2) inimesekartus ja 3) surmakartus. Artikli alguses mainitud vennad-õed on oma hirmudest võitu saanud ja seda just tänu veendumusele, et Jehoova armastab neid.

5. Mis võib perepeale muret teha? (Vaata kaanepilti.)

⁵ Perepead, kes teenivad Jehoovat, võtavad tõsiselt vastutust pere eest hoolitseda. (1. Tim. 5:8.) Paljud neist on eriti just pandeemia ajal kartnud, et jäävad tööst ilma ega pruugi uut leida. Nad võivad muretseda, kas õnnestub perele leib lauale tuua ja kas jätkub raha üüri või kodulaenu maksmiseks. Mõned perepead on nagu Nestor ja María küll soovinud tööaega vähendada, kuid kõhelnud, kas saavad vähema rahaga hakkama. Saatan on selliseid hirme enda huvides ära kasutanud.

6. Mida püüab Saatan teha?

⁶ Saatan püüab panna meid uskuma, et Jehoova ei hooli meist ja et pere eest hoolitsemine on ainult meie enda õlul. Seetõttu võime hakata mõtlema, et peame iga hinna eest töökohast kinni hoidma, isegi kui suhted Jehoovaga kannatavad.

7. Mida Jeesus meile kinnitab?

⁷ Jeesus, kes tunneb Jehoovat paremini kui keegi teine, kinnitab meile, et meie taevane isa teab, mida me vajame, juba enne kui teda palume. (Matt. 6:8.) Ta teab, et Jehoova annab meile meeleldi kõike eluks vajalikku. Kristlastena oleme Jumala pere liikmed. Pole kahtlustki, et Jehoova kui perepea järgib ka ise põhimõtet tekstis 1. Timoteosele 5:8, mis on tema vaimu mõjutusel kirja pandud.

8. a) Miks pole meil põhjust karta, et me ei suuda oma peret ülal pidada? (Matt. 6:31–33.) b) Kuidas me saame võtta eeskuju pildil olevast abielupaarist?

⁸ Kui oleme veendunud, et Jehoova armastab meid ja meie peret, siis me ei kahtle, kas ta ikka annab meile kõik vajaliku. (Loe Matteuse 6:31–33.) Jehooval on hea meel meie eest hoolitseda ja ta on väga helde Jumal. Kui ta inimesed lõi, ei andnud ta neile ainult hädapärast. Ta tegi kõik selleks, et võiksime elu nautida. (1. Moos. 2:9.) Seega, isegi kui meil tuleb vahel üsna vähesega hakkama  saada, tasub mõelda sellele, et me ju ikkagi saame hakkama – järelikult Jehoova hoolitseb meie eest. (Matt. 6:11.) Samuti on hea meeles hoida, et ükskõik, millest me materiaalses mõttes loobume, pole see võrreldavgi õnnistustega, mida me Jehoovalt saame, nii praegu kui ka tulevikus. Seda mõistsid ka Nestor ja María. (Jes. 65:21, 22.)

9. Mida õpetlikku sa leidsid Nestori ja María loost?

⁹ Nestor ja María elasid Colombias mugavat elu. Nad räägivad: „Olime küll mõelnud elu lihtsustada ja Jehoova teenistuses rohkem teha, kuid kartsime, et kui peame vähesemaga läbi ajama, ei ole me enam õnnelikud.” Mis aitas neil kartustest võitu saada? Nad mõtisklesid selle üle, kuidas Jehoova on nende eest seni hoolitsenud, ja said aru, et neil pole mingit põhjust kahelda, kas ta seda ka edaspidi teeb. Niisiis loobusid nad oma kõrgepalgalisest tööst, müüsid maja maha ja kolisid piirkonda, kus vajatakse rohkem kuulutajaid. Kuidas nad oma otsusega rahul on? Nestor ütleb: „Oleme näinud, kui õige on see, mida ütleb Matteuse 6:33. Meil pole millestki puudust olnud ja oleme praegu hulga õnnelikumad kui varem.”

10. Miks on mõistetav, et inimesed üksteist kardavad?

¹⁰ Inimesed on aastatuhandeid üksteisele kurja teinud. (Kog. 8:9.) Võimulolijad rõhuvad rahvast ning kuritegevus, koolikiusamine ja perevägivald lokkavad. Pole siis mingi ime, et inimene inimest kardab. Kuidas Saatan seda ära kasutab?

11., 12. Kuidas kasutab Saatan ära inimesekartust?

¹¹ Saatan püüab inimesekartuse abil panna meid oma põhimõtetes järeleandmisi tegema ja kuulutustööd lõpetama. Ta õhutab valitsusi meie tööd keelustama ja meid taga kiusama. (Luuka 21:12; Ilm. 2:10.) Tema mõju all olev maailm on täis väärinfot ja õelaid valesid Jehoova tunnistajate kohta. Inimesed, kes neid valesid usuvad,  võivad meid pilgata või isegi füüsiliselt rünnata. (Matt. 10:36.) Saatan on seda taktikat varemgi kasutanud: juba algkristlasi kiusati taga. (Ap. t. 5:27, 28, 40.)

¹² Hirm tagakiusamise ees pole ainus relv Saatana arsenalis. Paljud kardavad, kuidas nende lähedased võivad reageerida, kui nad Jehoova tunnistajaks saavad. Hirm sugulaste reageeringu ees võib olla isegi suurem kui hirm füüsilise väärkohtlemise ees. Me armastame oma sugulasi ja tahame, et nad õpiksid Jehoovat tundma. Meil on valus kuulda, kui nad räägivad põlastavalt meie Jumalast ja tema teenijatest. Mõned sugulased, kes on algul meie usu vastu, võivad hiljem samuti Jehoova teenijaks saada. Mõned teised aga võivad meist usu pärast isegi lahti öelda. Mis võib meid sel juhul lohutada?

13. Mis võib meid lohutada, kui pereliikmed meie usu pärast meist lahti ütlevad? (Laul 27:10.)

¹³ Meid võib lohutada mõte tekstis Laul 27:10 (loe). Kui hoiame meeles, et Jehoova armastab meid, siis tunneme end turvaliselt ka sugulaste vastuseisu kohates. Me teame, et Jehoova annab meile vastupidavuse eest tasu. Ta hoolitseb selle eest, et meie füüsilised, emotsionaalsed ja vaimsed vajadused oleks rahuldatud, ja ta teeb seda paremini, kui ükski inimene eales suudaks. Seda koges ka Biniam.

14. Mida õpetlikku sa leidsid Biniami loost?

¹⁴ Biniam mõistis, et kui ta saab Jehoova tunnistajaks, võidakse teda hakata taga kiusama. Teadmine, et Jehoova armastab teda, aitas tal aga inimesekartusest üle saada. Ta ütleb: „Tagakiusamine oli veel hullem, kui olin arvanud, kuid sellest enam kartsin oma lähedaste reageeringut. Arvasin, et isa pettub minus ja sugulased hakkavad mind põlgama.” Samas oli ta aga veendunud, et Jehoova hoolitseb oma ustavate eest. Ta räägib: „Mõtisklesin selle üle, kuidas Jehoova on aidanud vendadel-õdedel tulla toime majanduslike raskuste, eelarvamuste ja vägivallaga. Teadsin, et kui  jään Jehoova ligi, õnnistab ta mind. Mind arreteeriti mitu korda ja mind isegi piinati. Just siis kogesin, kui võimsalt Jehoova meid kriitilistel hetkedel toetab.” Biniam tundis, et Jehoova on talle isa eest ja usukaaslased pere eest.

15. Miks inimesed surma kardavad?

¹⁵ Piiblis nimetatakse surma vaenlaseks. (1. Kor. 15:25, 26.) Surmale mõtlemine on ebameeldiv, eriti kui mõni meie lähedane on raskelt haige. Miks inimesed surma kardavad? Sest me oleme loodud sooviga elada igavesti. (Kog. 3:11.) Mõnes mõttes on surmakartus isegi hea. See paneb meid mõtlema oma tervisele, näiteks sellele, mida me sööme ja kui palju liigume, ning otsima arstiabi ja vajadusel ravimeid võtma. Samuti ei sea me oma elu tarbetult ohtu.

16. Kuidas Saatan surmakartust ära kasutab?

¹⁶ Saatan teab, et elu on meile armas. Ta väidab, et anname oma elu eest kõik, mis meil on, ja toome ohvriks isegi suhted Jehoovaga. (Iiob 2:4, 5.) See on alatu vale. Ent kuna Saatan „suudab põhjustada surma”, kasutab ta surmakartust, et panna meid Jehoovale selga keerama. (Heebr. 2:14, 15.) Vahel on vastased püüdnud Jehoova teenijaid surmaähvardusel usust loobuma panna. Vahel aga kasutab Saatan ära meie tervisehädasid, et panna meid Jumala seadust rikkuma. Näiteks võivad arstid või pereliikmed, kes pole Jehoova teenijad, avaldada meile survet nõustuda vereülekandega. Või siis võidakse meile tungivalt soovitada mõnd raviviisi, mis läheb vastuollu piibli põhimõtetega.

17. Miks pole põhjust surma karta? (Rooml. 8:37–39.)

¹⁷ Me küll ei taha surra, kuid teame, et isegi kui see juhtub, ei lakka Jehoova meid armastamast. (Loe Roomlastele 8:37–39.) Ta ei unusta oma kalleid sõpru, kes on surmaunne suikunud. „Nad kõik on tema silmis elavad.” (Luuka 20:37, 38.) Jumal igatseb neid ja ootab aega, mil saab nad surnuist üles äratada. (Iiob 14:15.) Ta on maksnud kõrget hinda, et me võiksime saada igavese elu. (Joh. 3:16.) Kuna me teame, kui väga taevane isa meid armastab, ei jäta me teda, kui oleme haiged või koguni surmasuus. Vastupidi, sellistel aegadel otsime temalt veel enam lohutust, tarkust ja jõudu. Just seda tegid Valérie ja tema abikaasa. (Laul 41:3.)

18. Mida võib õppida Valérie loost?

¹⁸ Valérie oli 35-aastane, kui tal diagnoositi harvaesinev ja agressiivne vähivorm. Armastus Jehoova vastu aitas tal surmahirmust võitu saada. Ta jutustab: „Kui saime teada, mis mul viga on, muutus meie elu üleöö. Vajasin ellujäämiseks operatsiooni, kuid kõik kirurgid, kellega rääkisime, keeldusid vereülekandeta opereerimast. Muidugi olin hirmul, kuid kuna ma teadsin, kuidas Jehoova veresse suhtub, ei tulnud mul mõttessegi tema keelust üle astuda. Olin  elu jooksul Jehoova armastust nii palju tunda saanud ja nüüd oli minu võimalus talle näidata, et armastan teda. Iga kord, kui saime arstidelt mõne halva uudise, soovisin veel enam, et Jehoova oleks minu üle uhke ja et Saatan ei võidaks. Viimaks tehti mulle operatsioon ilma vereülekandeta ja see oli edukas. Maadlen siiani tervisehädadega, kuid Jehoova on alati mu kõrval olnud. Näiteks vahetult enne seda, kui haigusest teada sain, uurisime koosolekul artiklit „Astu raskustele julgelt vastu” *. See oli meile päästenööriks, lugesime seda üha uuesti ja uuesti. Sellised artiklid ja see, et oleme hoidnud kinni heast vaimsest tegevuskavast, on andnud meile südamerahu, aidanud hoida sisemist tasakaalu ja teha häid otsuseid.”

19. Mida Jehoova peagi teeb?

¹⁹ Jehoova aitab meie vendadel-õdedel kogu maailmas saada hakkama mistahes raskustega ja Saatanale vastu seista. (1. Peetr. 5:8, 9.) Tema abiga suudad seda sinagi. Peagi annab Jehoova Jeesusele ja tema kaasvalitsejatele korralduse „teha lõpp Kuradi tegudele”. (1. Joh. 3:8.) Pärast seda saavad inimesed teenida Jumalat ilma midagi kartmata. (Jes. 54:14; Miika 4:4.) Seni aga astugem oma hirmudele julgelt vastu.

20. Miks me võime kindlad olla, et saame oma hirmudest võitu?

²⁰ Meil tuleb tugevdada usku sellesse, et Jehoova armastab ja kaitseb neid, kes teda teenivad. Samuti on tähtis mõtiskleda selle üle, kuidas ta on minevikus oma teenijaid toetanud, ja sellest usukaaslastega rääkida. Hoidkem ka meeles, kuidas Jehoova on meid endid raskustes aidanud. Pole kahtlustki, et tema abiga saame kõigist hirmudest võitu. (Laul 34:4.)