1. a) Mida on Jehoova meile lubanud? b) Mida tähendab loota Jehoovale? (Vaata ka allmärkust.)

 JEHOOVA on lubanud, et neil, kes teda armastavad, on kaunis tulevik. Ta on öelnud, et uues maailmas pole enam haigusi, hingevalu ega surma. (Ilm. 21:3, 4.) Kogu maa saab paradiisiks. (Laul 37:9–11.) Ja meil on Jehoovaga veelgi lähedasemad suhted kui praegu. Jehoova pole kunagi ühtki oma lubadust murdnud. Järelikult võime kindlad olla ka selles, mida ta meile tulevikuks tõotab. Kui loodame talle, ei pea me pettuma. * (Laul 27:14.) Vastupidi, me oleme rõõmsad ja valmis kannatlikult ootama, kuni ta oma tõotused täidab. (Jes. 55:10, 11.)

2. Mis näitab, et Jehoova on sõnapidaja?

² Ühe näite selle kohta, et Jehoova on sõnapidaja, leiame Ilmutusraamatust. Seal on Jehoova tõotus, et ta kogub kokku inimesi kõigist rahvastest, hõimudest ja keeltest ning et see suur rahvahulk teenib teda õigel viisil. (Ilm. 7:9, 10.) Need sõnad on täitunud. Tänapäeval teenivad eri rassist, eri keeli kõnelevad ja erisuguse taustaga inimesed ühtse üleilmse perena Jehoovat. (Laul 133:1; Joh. 10:16.) Kõik nad räägivad innukalt ka teistele paremast maailmast, mis ees  ootab. (Matt. 28:19, 20; Ilm. 14:6, 7; 22:17.) Kui sinagi kuulud suurde rahvahulka, on lootus elada uues maailmas sulle kahtlemata väga kallis.

3. Mida püüab Saatan teha?

³ Saatan püüab meilt lootust röövida. Ta tahab panna meid uskuma, et Jehoova ei hooli meist ega täida oma tõotusi. Kui me aga kaotaksime lootuse, kaotaksime ka julguse ja võiksime isegi lakata Jehoovat teenimast. Nagu edasi näeme, püüdis Saatan ka Iiobilt lootust röövida ja teda Jehoovast eemale viia.

4. Mida me selles artiklis arutame? (Iiob 1:9–12.)

⁴ Selles artiklis uurime, millist taktikat Saatan Iiobi puhul kasutas. (Loe Iiob 1:9–12.) Samuti arutame, kuidas Iiobit eeskujuks võtta ja miks hoida alati meeles, et Jehoova armastab meid ja viib oma eesmärgid vääramatult täide.

5., 6. Mis Iiobiga juhtus?

⁵ Iiobil oli kõik hästi. Ta oli lähedane sõber Jehoovaga, tal oli suur ja üksmeelne pere ning ta elas külluses. (Iiob 1:1–5.) Kuid vaid ühe päevaga jäi Iiob peaaegu kõigest ilma: esmalt oma varast ja seejärel oma kallitest lastest. (Iiob 1:13–19.) Mõelgem korraks sellele tragöödiale. Isegi ühe lapse surm on vanematele kohutav löök. Mida siis veel Iiob ja tema naine pidid tundma, kui kõik nende kümme last majavaringus hukkusid. On mõistetav, miks Iiob riided lõhki käristas ja suures leinavalus maha langes. (Iiob 1:20.)

⁶ Edasi lõi Saatan Iiobit haigusega, mis polnud mitte ainult piinarikas, vaid haavas ka tema eneseväärikust. (Iiob 2:6–8; 7:5.) Varem oli Iiob olnud lugupeetud mees. Temalt käidi nõu küsimas. (Iiob 31:18.) Nüüd aga oli ta heidik. Temaga ei tahtnud tegemist teha ei tema vennad, lähimad kaaslased ega isegi tema sulased. (Iiob 19:13, 14, 16.)

7. a) Kelle arvas Iiob oma hädade taga olevat, kuid mida ta ei teinud? b) Kuidas võib kristlasega juhtuda midagi sarnast, nagu pildil kujutatud?

⁷ Saatan tahtis jätta muljet, et Iiobi õnnetuste taga on Jehoova. Ta kasutas selleks loodusjõude: tuul lükkas ümber maja, kus Iiobi lapsed söömas olid, ning taevast langenud tuli hävitas Iiobi karjad ja sulased, kes neid hoidsid. (Iiob 1:16, 18, 19.) Nii tuul kui ka tuli olid ilmselgelt üleloomulikud. Seepärast arvas Iiob, et need olid Jehoovalt, ning ta hakkaski mõtlema, et on Jehoovat kuidagi pahandanud. Sellegipoolest ei neednud ta oma taevast isa. Aastate jooksul oli Jehoova talle palju head teinud. Ta arutles, et kui ta oli kõik selle hea meeleldi vastu võtnud, peaks ta vastu võtma ka halva. Niisiis ütles ta: „Jehoova nimi olgu kiidetud!” (Iiob 1:20, 21; 2:10.) Nagu näha, ei suutnud ei varanduse, laste ega tervise kaotus Iiobi vaimu murda. Kuid Saatan ei kavatsenudki alla anda.

8. Mida Saatan edasi tegi?

⁸ Saatana õhutusel tulid Iiobi juurde kolm võltsi sõpra. Nende kaudu  püüdis Saatan tekitada Iiobis väärtusetustunnet. Näiteks ütlesid nad, et Iiob kannatab oma kurjuse tõttu. (Iiob 22:5–9.) Nad väitsid ka, et isegi, kui ta teeks head, ei läheks see Jumalale korda. (Iiob 4:18; 22:2, 3; 25:4.) Need kolm meest püüdsid Iiobile sisendada, et Jumal ei armasta teda ega hoolitse tema eest ning et Jumala teenimisel pole tegelikku väärtust. Neid kuulates võis Iiobil tekkida tunne, et ta on lootusetus olukorras.

9. Mis andis Iiobile julguse ja meelekindluse?

⁹ Kujutlegem järgmist pilti. Iiob istub tuhas ja on suurtes valudes. (Iiob 2:8.) Tema kaaslased aina võtavad ta kallal ja materdavad teda. Katsumused lasuvad ta turjal nagu raske koorem ja tema südant pitsitab valu laste kaotuse pärast. Esiotsa on Iiob lihtsalt vait. (Iiob 2:13–3:1.) Kas tema kaaslased võtavad seda kui märki, et Iiob kavatseb oma loojale selja pöörata? Kui nii, siis eksivad nad rängalt. Iiob ei kavatse midagi sellist teha. Ta lausub, võib-olla neile silma sisse vaadates: „Ma ei loobu oma laitmatusest kuni surmani!” (Iiob 27:5.) Kust võttis Iiob keset kannatusi sellise julguse ja meelekindluse? On ilmne, et ta ei kaotanud kunagi, ka mitte kõige süngemal hetkel, usku sellesse, et Jehoova toob talle lõpuks kergendust. Ta teadis, et isegi kui ta peaks surema, on tal ülestõusmislootus. (Iiob 14:13–15.)

10. Mida me Iiobi loost näeme?

¹⁰ Iiobi loost näeme, et Saatan ei saa meid vastu meie tahtmist Jehoovast  lahutada ning et Jehoova näeb ja teab absoluutselt kõike. Samuti tulevad sellest loost välja tähtsad küsimused, mis puudutavad meid kõiki. Vaatame nüüd, kuidas me saame Iiobist eeskuju võtta.

11. Milles me võime olla kindlad, kui loodame Jehoovale? (Jaak. 4:7.)

¹¹ Iiobi eeskuju tõendab, et kui loodame Jehoovale, võime igast katsumusest võitjana välja tulla ja Saatanale vastu seista, nii et ta põgeneb meie juurest. (Loe Jaakobuse 4:7.)

12. Mis veel aitas Iiobil ustavaks jääda?

¹² Nagu eelmises artiklis juttu oli, kasutab Saatan ära meile loomuomast surmakartust, et panna meid Jehoovale truudust murdma. Iiobi puhul väitis Saatan, et Iiob teeb ükskõik mida, et ainult oma elu päästa. Saatan eksis. Ka kõige mustemal hetkel, kui paistis, et surm on vältimatu, jäi Iiob Jehoovale ustavaks. Mis talle selleks jõudu andis? Ta oli kindel, et Jehoova on hea ja seab lõpuks õigluse jalule – kui mitte tema eluajal, siis tulevikus. Iiob oli veendunud, et Jehoova äratab ta surnuist üles. Kui ülestõusmislootus on meilegi reaalne, ei loobu me oma laitmatusest ka surmaähvardusel mitte.

13. Miks tasub pöörata tähelepanu taktikale, mida Saatan Iiobi puhul kasutas?

¹³ Neid võtteid, mida Saatan kasutas Iiobi puhul, kasutab ta ka meie puhul. Seepärast tasub hoolega tähele panna, mida Iiobi raamat Saatana taktika kohta avaldab. Näiteks on seal kirjas tema sõnad „Inimene annab oma elu eest kõik, mis tal on”. (Iiob 2:4, 5.) Nende sõnadega andis Saatan mõista, et ükski inimene, ka sina, ei armasta tegelikult Jehoovat ega jää talle ustavaks, kui see tähendab praeguse elu kaotamist. Peale selle püüab ta meidki uskuma panna, et Jehoova ei armasta meid ega hooli sellest, et püüame talle meeldida. Kuna aga Jehoova on meid Saatana taktika suhtes hoiatanud, ei lase me end haneks püüda.

14. Kuidas tulevad katsumused meile kasuks? Too näide.

¹⁴ Katsumused annavad meile võimaluse ennast paremini tundma õppida. Iiob nägi tänu oma raskustele, millised on tema nõrgad kohad, ja sai end parandada. Näiteks mõistis ta, et vajab rohkem alandlikkust. (Iiob 42:3.) Meiegi võime tänu katsumustele enda kohta midagi uut avastada. Vend Nikolai, * kes pandi vangi, kuigi tal on mitu tõsist tervisehäda, ütleb: „Vangla on nagu röntgen. See näitab, milline kristlane tegelikult on: millised omadused tal on ja millest on tal vajaka.” Kui saame oma nõrkustest teadlikuks, saame ka nende kallal töötada.

15. Keda meil tuleks kuulata ja miks?

¹⁵ On tähtis, et kuulaksime Jehoovat, mitte oma vastaseid. Iiob kuulas hoolega, mida Jehoova rääkis. Jumal arutles temaga terve rea küsimuste abil. Sisuliselt ütles ta Iiobile: „Kas näed, milline vägi avaldub mu loomistöös? Ma tean kõike, mida sa oled pidanud läbi elama. Kas sa arvad, et ma  ei suuda sinu eest hoolitseda?” Iiob reageeris alandlikult. Ta oli Jehoova headuse eest sügavalt tänulik ja ütles: „Mu kõrvad olid sinust kuulnud, kuid nüüd mu oma silmad näevad sind.” (Iiob 42:5.) Kui Iiob need sõnad lausus, istus ta endiselt tuha sees, keha täis paiseid ja hing leinas. See aga ei tähendanud, et Jehoova poleks temast hoolinud. Otse vastupidi, ta kinnitas Iiobile, et too on talle meelepärane. (Iiob 42:7, 8.)

16. Mida tasub raskuste ajal meeles hoida? (Jes. 49:15, 16.)

¹⁶ Nagu Iiobit, võidakse meidki solvata ja julmalt kohelda. Vastased võivad rääkida meie kohta kõiksugust halba, püüdes rikkuda kas meie või organisatsiooni mainet. (Matt. 5:11.) Kuid nagu Iiobi lugu näitab, on Jehoova kindel, et suudame jääda talle ustavaks ka siis, kui kohtame raskusi. Ta armastab neid, kes talle loodavad, ega vea neid alt. (Loe Jesaja 49:15, 16.) Seega, ära kuula Jumala vaenlaste laimujutte. James, kes elab Türgis ja kelle pere on pidanud palju raskusi üle elama, ütleb: „Saime aru, et kui kuulame meie kohta räägitavat laimu, kisub see meid maha. Seepärast otsustasime hoida silme ees kuningriigilootust ja olla Jehoova teenistuses nii tegusad kui võimalik. Tänu sellele oleme olnud rõõmsad.” Ärgem meiegi lubagem vaenlaste valedel meis leegitsevat lootust lämmatada!

17. Miks on hea mõelda vanaaja ustavatele, kellest räägitakse Heebrealastele 11. peatükis?

¹⁷ Iiob pole ainus Jehoova teenija, kes on katsumuste tules julgeks ja tugevaks jäänud. Paulus ütles kirjas heebrealastele, et seda on teinud ka suur pilv teisi Jehoova teenijaid. (Heebr. 12:1.) Ta rääkis vanaaja ustavatest, kes jäid ränkrasketest katsumustest hoolimata Jehoovale ustavaks. (Heebr. 11:36–40.) Nad ei näinud oma eluajal kõigi Jehoova tõotuste täitumist. Kas see tähendab, et nad lootsid tema peale asjatult? Kindlasti mitte. Nad said kinnituse, et nad on Jumalale meelepärased, ja seepärast olid nad kindlad, et näevad tulevikus ka nende tõotuste täitumist, mida nad oma eluajal ei näinud. (Heebr. 11:4, 5.) Vanaaja ustavatele mõtlemine innustab meid edaspidigi Jehoovale lootma.

18. Miks tasub loota Jehoovale? (Heebr. 11:6.)

¹⁸ Praegune maailm käib mühinal alla. (2. Tim. 3:13.) Saatan kimbutab endiselt Jehoova teenijaid, kuid ärgem sellest heitugem. Pidagem meeles, et „oleme pannud oma lootuse elava Jumala peale” ja tehkem usinalt tööd, mis ta meile on andnud. (1. Tim. 4:10.) Jehoova õnnistas Iiobit ustavuse eest, mis näitab, et ta on „väga hell ja halastav”. (Jaak. 5:11.) Jäägem meiegi ustavaks, sest me teame, et Jehoova „annab tasu neile, kes teda tõsimeeli otsivad”. (Loe Heebrealastele 11:6.)