Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 27

“Tekemena kudi Yehowa”

“Tekemena kudi Yehowa”

“Tekemena kudi Yehowa; Ikala ne dikima ne muoyo mukole.”​—MIS. 27:14.

MUSAMBU WA 128 Unanukile too ne ku nshikidilu

KADIOSHA *

1. a) Mmalu kayi adi Yehowa mutulaye? b) ‘Kutekemena kudi Yehowa’ kudi kumvuija tshinyi? (Tangila “diumvuija.”)

 YEHOWA mmulaye bantu bonso badi bamunange malu malenga. Ukadi pakujikija masama, tunyinganyinga, ne lufu. (Buak. 21:3, 4) Neambuluishe “bena bupuekele” badi ne ditekemena kudiye dia kukudimuna buloba mparadizu. (Mis. 37:9-11) Neenze bua yonso wa kutudi ikale nende mu malanda mimpe a nsungansunga. Malanda aa neikale mimpe menemene kupita atudi badie nende lelu eu. Tudi ne ditekemena dilenga dia dikema! Kadi ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: milayi ya Nzambi neikumbane? Yehowa yeye mulaye bualu, utu anu ubuenza. Nunku tudi ne tshidi tshitusaka bua ‘kutekemena kudi Yehowa.’ * (Mis. 27:14) Bua kuleja ne: tudi ne ditekemena edi, mbimpe tuindile ne lutulu ne disanka bua Nzambi akumbaje milayi yende.​—Yesh. 55:10, 11.

2. Ntshinyi tshikadi Yehowa muenze?

2 Yehowa ukadi muleje ne: utu ukumbaja milayi yende. Tuakulayi bua tshimue tshilejilu tshia dikema. Mu mukanda wa Buakabuluibua, Yehowa uvua mulaye ne: matuku etu aa, uvua ne bua kuangata bantu ba mu tshisamba tshionso ne tshisa tshionso ne muakulu wonso bua kubasangisha mu ntendelelu mukezuke. Lelu badi babikila tshisumbu tshia bantu tshia dikema etshi ne: “musumba munene wa bantu.” (Buak. 7:9, 10) Nansha mudi tshisumbu tshia bantu etshi tshienza ne balume ne bakaji ne bana, bonso ba makoba mashilangane, ba miakulu mishilangane, ne ba miaba mishilangane, badi mu ditalala, benza dîku dia bana betu dia pa buloba bujima didi mu buobumue. (Mis. 133:1; Yone 10:16) Bena mu musumba munene eu batu kabidi bayisha ne tshisumi. Batu anu badiakaje bua kuyisha ditekemena didibu nadi dia bulongolodi buimpe, badiyisha muntu yonso udi musue kuteleja. (Mat. 28:19, 20; Buak. 14:6, 7; 22:17) Wewe muikale muena mu musumba munene, kakuyi mpata ditekemena dia malu mimpe adi matuindile didi ne mushinga wa bungi menemene kuudi.

3. Satana udi ne tshipatshila kayi?

3 Diabolo mmusue kukujimijila ditekemena diebe. Tshipatshila tshiende ntshia kukufikisha ku ditabuja ne: Yehowa kena ukutabalela ne kakukumbaja milayi yende to. Satana yeye mufike ku ditujimijila ditekemena dietu, katuakuikala ne dikima to; tudi mene bafuane kulekela kuenzela Yehowa mudimu. Anu mutuamona, Diabolo wakakeba bua kujimijila Yobo ditekemena diende bua kumufikisha ku dilekela kuenzela Yehowa mudimu.

4. Netukonkonone tshinyi mu tshiena-bualu etshi? (Yobo 1:9-12)

4 Mu tshiena-bualu etshi, netukonkonone mayele avua Satana muenze nawu mudimu bua kuenzeja Yobo bua anyange muoyo wende mutoke. (Bala Yobo 1:9-12.) Netumone kabidi tshidi tshilejilu tshia Yobo tshitulongesha ne netumone kabidi mudibi bikengela bua tuetu kuvuluka ne: Nzambi mmutunange ne neakumbaje milayi yende.

SATANA WAKAKEBA BUA KUJIMIJILA YOBO DITEKEMENA DIENDE

5-6. Ntshinyi tshivua tshifikile Yobo tshikondo kampanda?

5 Yobo uvua ne nsombelu muimpe. Uvua mu malanda masheme ne Yehowa. Uvua ne dîku dinene divua mu buobumue, ne uvua ne bubanji bua bungi. (Yobo 1:1-5) Kadi anu mu dituku dimue tshianana, wakajimija bintu pakuamba bionso. Tshia kumpala, wakajimija bimuna biende. (Yobo 1:13-17) Pashishe bana bende bonso kufua. Anji elabi meji tshivua lufu elu lumuenzele. Baledi bobu bafuishe umue wa ku bana babu, batu bumvua bibi menemene. Mpindieu anji elabi meji bungi bua kanyinganyinga ne dibungama bivua Yobo ne mukajende bumvue, ne muvuabu badiumvue bashikile pavuabu babambile ne: bana babu bonso 10 bavua bafue ku tshipupu! Ke bualu kayi Yobo wakadipanda bilamba mufue mu muadi, kudilekelelaye ne panshi!​—Yobo 1:18-20.

6 Satana wakaluisha kabidi makanda a mubidi a Yobo, kumutuaye disama dia bundu. (Yobo 2:6-8; 7:5) Kuvua tshikondo tshivua bantu ba muaba uvua Yobo musombele bamunemeka bikole. Bavua balua kumulomba mibelu. (Yobo 31:18) Kadi apa bakavua bamuepuka. Ukavua mulue muntu wa kuipatabu anyi kubengabu kudi bana babu, balunda bende banene, too ne kudi bena mudimu bende yeye!​—Yobo 19:13, 14, 16.

Bantemu ba bungi lelu badi mua kumvua muvua Yobo udiumvua pavuaye mutuilangane ne ntatu (Tangila tshikoso 7) *

7. a) Yobo wakitaba ne: uvua ukenga bua tshinyi? Kadi ntshinyi tshivuaye mubenge bua kuenza? b) Mmunyi mudi muena Kristo kampanda utuilangana ne lutatu lufuanangane ne tshitudi tumona mu foto?

7 Satana uvua musue bua Yobo itabe ne: uvua ukenga bualu Yehowa kavua umuanyisha kabidi to. Tshilejilu, Satana wakenza mudimu ne tshipepele bua kupula nzubu uvua ne bana ba Yobo 10 benda badia tshiakudia pamue. (Yobo 1:18, 19) Wakenza kabidi bua kapia kumbukile mu diulu bua kubutula bimuna bia Yobo ne bena mudimu bavua babilama. (Yobo 1:16) Bidi bimueneka ne: tshipepele ne kapia bivua bifume muaba kampanda uvua kawuyi umueneka, ke Yobo kuela meji ne: bivua bifumina kudi Yehowa; biobi kumufikisha mpindieu ku ditaba ne: nanku uvua anu munyingalaje Yehowa mu mushindu kampanda anyi kansanga. Nansha nanku, wakabenga bua kuela Tatu wende wa mu diulu mulawu. Uvua mumanye bimpe ne: Yehowa uvua mumupeshe bintu bimpe bia bungi mu kupita kua bidimu. Ke yeye kuela meji ne: bu muvuaye ne disanka pavuaye witaba bintu bimpe, mbimpe ikala kabidi mudiakaje bua kuitaba bidi bibi. Wakamba ne: “Dîna dia Yehowa ditungunuke ne kutumbishibua.” (Yobo 1:20, 21; 2:10) Nansha muvua Yobo mujimije bubanji, mufuishe bana, ne mupete disama, uvua anu mushale ne lulamatu kudi Yehowa. Kadi Satana kakamulekela to.

8. Ndiyele kayi dikuabu divua Satana muenze nadi mudimu kudi Yobo?

8 Satana wakenza mudimu ne diyele dikuabu; wakasaka balunda ba dishima basatu ba Yobo bua bafikishe Yobo ku didiumvua muntu tshianana. Bakamba muvua makenga ende aleja muvuaye muenze malu mabi a mishindu mishilashilangane. (Yobo 22:5-9) Bakakeba kabidi bua kumuitabijija ne: nansha yeye kayi muenze malu mabi, bionso bivuaye wenza bua kusankisha Nzambi kabivua ne mushinga nansha mukese. (Yobo 4:18; 22:2, 3; 25:4) Bushuwa, bionso abi bivua anu bua Yobo itabe ne: Nzambi kavua mumunange, kavua mua kumutabalela, ne kabidi ne: kumuenzela mudimu kakuvua ne mushinga to. Bivuabu bamuamba abi bivua pamuapa bimufikishe ku dimona bu ne: kakuvua bualu buimpe bua yeye kutekemena kabidi to.

9. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yobo bua kuikala ne dikima ne bukole?

9 Difuanyikijilabi nsombelu eu: Yobo musombe mu butu wenda anu umvua bintu bimusama. (Yobo 2:8) Balunda bende benda anu bamuamba mudiye kayi muntu muimpe ne bamupula lumu. Ntatu yende mmimunemene bujitu anu bu mabue manene, eku muoyo wende wenda uzengela ne kanyinganyinga ka lufu lua bana bende. Nansha nanku Yobo mmuanji mushale mupuwe. (Yobo 2:13–3:1) Balunda ba Yobo bobu badi bela meji ne: dipuwa diende edi didi dileja ne: neele Mufuki wende nyima. Badi badishima! Dîba kampanda, Yobo udi pamuapa ujikuka, utangila balunda bende ba dishima abu mu mpala, wamba ne: “Too ne pangafua, tshiakulekela muoyo wanyi mutoke!” (Yobo 27:5) Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yobo bua kuikala ne dikima ne bukole nansha muvuaye ne ntatu yonso ayi? Nansha too ne pavuaye mutekete mu maboko bikole, kavua mujimije ditekemena divuaye nadi dia ne: ndekelu wa bionso Yehowa uvua ne bua kumupesha disulakana to. Uvua mumanye ne: nansha yeye mufue, Yehowa uvua ne bua kumubisha ku lufu.​—Yobo 14:13-15.

MMUNYI MUTUDI MUA KUIDIKIJA YOBO?

10. Muyuki wa Yobo udi utulongesha tshinyi?

10 Muyuki wa Yobo udi utulongesha ne: Satana kena mua kutuenzeja bua tulekele Yehowa to. Udi utulongesha kabidi ne: Yehowa mmumanye nsombelu ne nsombelu yonso bimpe. Muyuki wa Yobo udi kabidi utuambuluisha bua kumvua bimpe malu adi awutangila. Tukonkononayi amue malongesha adi tshilejilu tshia Yobo tshitupetesha.

11. Ntshinyi tshidi Bible utujadikila tuetu tutungunuka ne kueyemena Yehowa? (Yakobo 4:7)

11 Yobo wakaleja ne: tuetu tutungunuka ne kueyemena Yehowa, tudi mua kutantamena lutatu kayi luonso ne kufika ku dikandamena Satana. Tshienzeka ntshinyi? Bible udi utujadikila ne: Diabolo neatunyeme.​—Bala Yakobo 4:7.

12. Mmunyi muvua ditekemena dia dibishibua dia bantu ku lufu dikoleshe Yobo?

12 Tudi ne bua kuikala ne ditabuja dikole mu ditekemena dia dibishibua dia bantu ku lufu. Anu mutuvua bamone mu tshiena-bualu tshishale, Satana udi ubuelela pa ditshina dia lufu bua kutufikisha ku dilekela muoyo wetu mutoke. Bua Satana, Yobo uvua ne bua kuenza tshintu kampanda anyi kulekela kuenzela Yehowa mudimu bua kusungila muoyo wende. Uvua ushima. Nansha mu tshikondo tshia lutatu lukole tshikavua Yobo mumone bu ne: ukavua wa lufu, wakashala anu ne lulamatu kudi Yehowa. Bu muvuaye mueyemene buimpe bua Yehowa ne muikale ne ditekemena dishindame dia ne: ndekelu wa bionso Yehowa uvua ne bua kuakaja malu, biakamuambuluisha bua kunanukila. Yobo uvua ne ditabuja dia ne: Yehowa yeye kayi muakaje malu bua kumuambuluisha patshivuaye ne muoyo, uvua ne bua kumubisha ku lufu mu matuku atshilualua. Yobo uvua umona ditekemena dia dibishibua dia bantu ku lufu bu bualu bulelela. Tuetu tudimona petu mushindu au, nansha tuamba kufua katuakulekela muoyo wetu mutoke to.

13. Bua tshinyi tudi ne bua kumanya bimpe menemene mayele avua Satana muenze nawu mudimu kudi Yobo?

13 Tudi ne bua kumanya bimpe menemene mayele avua Satana muenze nawu mudimu kudi Yobo bualu nansha lelu udi ne mayele a muomumue. Tangila bualu bua dishima buvua Satana muambe ebu: “Muntu [ki nganu Yobo to] neafile bionso bidiye nabi bua muoyo wende.” (Yobo 2:4, 5) Mu bulelela, Satana udi wamba mutudi katuyi banange Yehowa menemene; wamba kabidi ne: biobi bilomba kusungila muoyo wetu, tudi tumuela nyima. Udi wamba mudi Nzambi kayi mutunange ne mudiye kayi mua kumona bionso bitudi tuenza bua kumusankisha. Bu mutudi bamanye tshidiye ukeba kuenza, katuena tuitaba bua mayele ende atudingakaje to.

14. Nntatu idi mua kutuambuluisha bua kumanya tshinyi kutudi? Fila tshilejilu.

14 Mbimpe tumone ntatu bu mpunga ya kumanya tshitudi. Ntatu ivua Yobo mupete yakamuambuluisha bua kumanya amue matekete avuaye nawu, ne kuajikija. Tshilejilu, wakalonga ne: uvua ne bua kuikala ne budipuekeshi bua bungi menemene. (Yobo 42:3) Tuetu petu tudi mua kumanya tshitudi menemene patudi mu ntatu. Muanetu wa balume, Nikolay, * uvuabu bele mu buloko nansha muvuaye ne masama amutatshisha bibi menemene, udi wamba ne: “Buloko budi anu bu tshiamu tshidi tshiambuluisha bua kumona tshidi munda mua muntu, budi bupatuisha ngikadilu ya muena Kristo patoke.” Patudi tumanya matekete etu, tudi mua kudienzeja bua kuajikija.

15. Nnganyi utudi ne bua kuteleja? Bua tshinyi?

15 Tutelejayi Yehowa, katuteleji bena lukuna betu nansha. Yobo wakashala muteleje ne ntema yonso pavua Yehowa uyukila nende. Nzambi wakamueleshisha meji, umukonka ne: ‘Udi umona bukole buanyi bundi mufuke nabu bintu anyi? Ndi mumanye bionso bidi bikufikile. Udi wela meji ne: tshiena mua kukutabalela anyi?’ Yobo wakandamuna ne budipuekeshi ne dianyisha dia bungi bua buimpe bua Yehowa ne: “Matshi anyi mmumvue lumu luebe, kadi mpindieu ndi nkumona ne mêsu anyi.” (Yobo 42:5) Pavua Yobo muambe mêyi aa, pamuapa utshivua anu musombe mu butu, muikale ne biwuja mubidi mujima, bana eku bafue. Nansha nanku, Yehowa wakamujadikila ne: uvua mumunange ne uvua umuanyisha.​—Yobo 42:7, 8.

16. Bilondeshile Yeshaya 49:15, 16, ntshinyi tshitudi ne bua kuikala bavuluke patudi tutuilangana ne ntatu?

16 Nansha lelu bantu badi mua kutupenda ne kutumona bu ne: katuena ne mushinga to. Badi mua kukeba bua kutunyangila lumu luetu nkayetu anyi lua bulongolodi buetu bujima ne ‘kutushiminyina malu mabi a mishindu yonso.’ (Mat. 5:11) Bualu bua Yobo mbutulongeshe ne: Yehowa mmutuishibue ne: netushale anu bamulamate padi ntatu itukuata. Yehowa mmutunange ne kakulekela bantu badi batekemena kudiye nansha kakese. (Bala Yeshaya 49:15, 16.) Kuikadi uteleja biambamba bia bena lukuna ba Nzambi to! Dîku dia muanetu wa balume, diende James, divua dipete ntatu mikole. Udi wamba ne: “Tuakamona ne: kuteleja malu adibu bashiminyina bantu ba Nzambi kuvua mua kututekesha mu mikolo. Nunku tuakatuma meji etu ku ditekemena dia Bukalenge, tuetu kushala badifile mu mudimu wa Yehowa. Biakatuambuluisha bua kuikala anu ne disanka.” Anu bu Yobo, tudi tuteleja Yehowa! Malu adi bena lukuna betu batushiminyina kaena ajimija ditekemena dietu to.

DITEKEMENA DIEBE NEDIKUKUATSHISHE

Yehowa wakabenesha Yobo bua muoyo wende mutoke. Yeye ne mukajende bakashala ne mabenesha bidimu bia bungi (Tangila tshikoso 17) *

17. Tshilejilu tshia balume ne bakaji ba lulamatu badibu batele mu Ebelu nshapita wa 11 tshidi tshikulongesha tshinyi?

17 Yobo ngumue wa ku batendeledi ba Yehowa ba bungi bavua bashale ne dikima ne bukole mu ntatu mikole. Mu mukanda uvua mupostolo Paulo mufundile bena Ebelu, uvua mubikile batendeledi ba Nzambi bakuabu ba bungi ne: ‘tshisumbu tshinene tshia bantemu.’ (Eb. 12:1) Buonso buabu bavua bapete ntatu mikole, kadi badi tshilejilu tshia dikema bua muvuabu bashale ne lulamatu kudi Yehowa. (Eb. 11:36-40) Dinanukila diabu adi ne mudimu mukole uvuabu benze bivua biye mu mâyi anyi? Tòo. Nansha muvuabu kabayi badimuenene dikumbana dia milayi yonso ya Nzambi, bakatungunuka ne kutekemena kudi Yehowa. Bu muvuabu batuishibue kabidi ne: Yehowa uvua ubanyisha, bavua ne dishindika dia ne: bavua ne bua kumona dikumbana dia milayi ayi. (Eb. 11:4, 5) Tshilejilu tshiabu tshidi mua kukolesha didisuika dietu dia kutungunuka ne kutekemena kudi Yehowa.

18. Udi mudisuike bua kuenza tshinyi? (Ebelu 11:6)

18 Lelu tudi mu buloba mudi malu enda anyanguka anu kunyanguka. (2 Tim. 3:13) Satana ki mmutshioke bua kuteta bantu ba Nzambi to. Nansha mutshidi ntatu mituindile kumpala eku, tudisuikayi bua kuenzela Yehowa mudimu bikole, batuishibue ne: “tudi bateke ditekemena dietu mu Nzambi wa muoyo.” (1 Tim. 4:10) Vuluka ne: Difutu divua Nzambi mupeshe Yobo divua dileje mudi “Yehowa muikale ne dinanga dikole menemene ne luse.” (Yak. 5:11) Tushalayi petu balamate Yehowa, batuishibue ne: neafute bantu “badi bamukeba ne muoyo mujima.”​—Bala Ebelu 11:6.

MUSAMBU WA 150 Kebayi Nzambi bua anusungile

^ Tuetu basue kuakula bua muntu uvua mutantamene ntatu mikole, Yobo ke udi utamba kutuluila mu lungenyi. Malu avua mafikile muntu wa lulamatu eu adi atulongesha tshinyi? Tudi bamanye ne: Satana kena mua kutuenzeja bua tulekele Yehowa to. Tudi bamanye kabidi ne: Yehowa utu anu mumanye nsombelu ne nsombelu yonso. Anu muvua Yehowa mujikije ntatu ya Yobo, dimue dituku neajikije makenga etu onso. Tuetu tuleja mu bienzedi bietu mutudi batuishibue ne: malu aa mmalelea, mbuena kuamba ne: tudi munkatshi mua bantu badi ‘batekemene kudi Yehowa’ bushuwa.

^ DIUMVUIJA: Muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: “ditekemena” udi nangananga umvuija “kuindila” tshintu ne muoyo kuulu kuulu. Udi umvuija kabidi kueyemena muntu.​—Mis. 25:2, 3; 62:5.

^ Tudi bashintulule amue mêna.

^ DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Yobo ne mukajende bikale ne kanyinganyinga kakole bua lufu lua bana babu.

^ DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Yobo munanukile too ne ku ndekelu kua ntatu yende. Yeye ne mukajende badi belangana meji a mudi Yehowa mubabeneshe ne dîku diabu.