Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Lekela “mukenji wa buimpe” ukuambuluishe

Lekela “mukenji wa buimpe” ukuambuluishe

Lisa * udi wamba ne: “Buimpe buvua bana betu ba balume ne ba bakaji baleja buakandenga bikole.” Uvua wakula bua tshiakamusaka bua kuitaba bulelela. Ke muvuabi kabidi bua Anne, uvua pende muambe ne: “Buimpe buvua Bantemu ba Yehowa baleja ke buakansaka bua kuitaba bulelela kupita bivuabu bandongesha.” Lelu bana betu babidi ba bakaji aba batu babala Bible ne belangana meji a bidibu babala, kadi buimpe abu mbubambuluishe bikole menemene.

Mmunyi mutudi mua kuleja bantu badi batunyunguluke buimpe bua tumone mua kulenga mioyo yabu? Tukonkononayi mishindu ibidi eyi: mu mêyi ne mu bienzedi. Pashishe netumone batudi ne bua kubuleja.

“MUKENJI WA BUIMPE” PA LUDIMI LUEBE

Mukaji udi mukumbane udibu bumvuije tshidiye mu Nsumuinu nshapita wa 31 udi ne “mukenji wa buimpe” pa ludimi. (Nsu. 31:26) Udi ulekela “mukenji” eu ulombola tshikuma tshia dîyi diende ne bidiye wamba. Mbimpe batatu pabu bikale ne “mukenji” eu pa ludimi. Baledi ba bungi bakadi bamanye ne: kuakula mu mushindu mubi kudi mua kuenzela bana bibi, ne pamuapa bana kabakubateleja to. Nunku mbimpe badienzeje bua kuakula ne buimpe, dîba adi nebikale bipepele bua bana kubateleja ne kubatumikila.

Nansha wewe muikale muledi anyi kuyi muledi, ntshinyi tshidi mua kuenza bua ne: buimpe bulombole ludimi luebe? Tudi tutshipeta mu tshitupa tshia kumpala tshia Nsumuinu 31:26: “Udi ubulula mukana muende ne meji.” Abi bidi bilomba kusungula miaku ne tshikuma tshia dîyi ne meji onso. Meji neikale atuambuluisha bua kudikonka ne: ‘Tshindi nsua kuamba etshi tshidi tshikebesha tshiji anyi ditalala?’ (Nsu. 15:1) Bushuwa, mbimpe kudianjila kuela meji.

Lusumuinu lukuabu ludi luamba ne: “Mêyi mamba kaayi melela meji adi bu kutapa kua muele wa mvita.” (Nsu. 12:18) Tuetu tudianjila kuelangana meji bua tshidi mêyi etu ne tshidi ngakuilu wetu mua kuenzela bakuabu, netumanye mua kudikanda padibi bikengela. Bushuwa, tuetu tutumikila “mukenji wa buimpe,” nebituambuluishe bua kubenga kuambangana mêyi adi atapa ku muoyo, ne katuakuakula mu mushindu mubi to. (Ef. 4:31, 32) Dîba adi pamutu pa kuikala ne meji mabi ne ngakuilu mubi, netuikale ne mêyi mimpe, tuakula kabidi ne dîyi dimpe. Yehowa mmutushile tshilejilu mu bualu ebu pavuaye mukoleshe muena mudimu wende Eliya uvua ne buôwa ku muoyo. Muanjelu uvua muleji mpala wa Yehowa wakakula nende ne “dîyi ditekete dia panshi panshi.” (1 Bak. 19:12) Kadi kuikala ne buimpe kakuena kuimanyina anu pa dikala ne ngakuilu muimpe to, tudi kabidi ne bua kuleja buimpe abu mu bienzedi. Mushindu kayi?

BIENZEDI BIA BUIMPE BIDI BIAMBULUISHA BAKUABU

Mbimpe tuleje buimpe mu mêyi ne mu bienzedi bua kuleja mutudi tuidikija Yehowa. (Ef. 4:32; 5:1, 2) Lisa utukadi batele wakumvuija muvua Bantemu bamuleje buimpe, wamba ne: “Pavua dîku dietu dienzejibue bua kumbuka muaba utuvua mu tshimpitshimpi, bana betu ba balume babidi ne bakaji babu ba mu tshisumbu tshituvua, bakangata dikisha ku mudimu bua kutuambuluisha bua kusuika mabuki. Tshivua nansha ndonga Bible dîba adi to!” Bienzedi bia buimpe ebi biakasaka Lisa bua kulonga bulelela bikole menemene.

Anne utuvua batele ku ntuadijilu, uvua pende muanyishe buimpe buvuabu bamuleje kudi Bantemu babidi. Wakamba ne: “Bua mushindu udi malu pa buloba lelu, nkavua mmona malu onso anu mabi. Bivua binkolela bua kueyemena bantu.” Wakatungunuka wamba ne: “Pangakatuilangana ne Bantemu, tshiakabeyemena to. Mvua ndiebeja ne: ‘Bua tshinyi badi baditatshisha bua bualu buanyi?’ Kadi buimpe buvua mulongeshi wanyi wa Bible (muanetu wa bakaji) undeja ne muoyo mujima, buakansaka bua kumueyemena.” Ntshipeta kayi tshimpe tshiakamueneka? Udi wamba ne: “Panyima pa matuku, ngakatuadija kuelangana meji bikole bua bimvua ndonga.”

Mona ne: bienzedi bia buimpe bivua bena mu tshisumbu baleja ne dinanga dionso biakalenga Lisa ne Anne ku muoyo bikole, kubafikishabi ku ditaba bua kulonga bulelela. Buimpe buvua bena mu tshisumbu babaleje buakambuluisha bana betu ba kabaji aba bua kunzulula muoyo wabu.

NZAMBI UTU ULEJANGANA BUIMPE, MUIDIKIJA

Bamue bantu batu bakula ne mêyi mimpe, bafukisha ne mimuemue pamuapa bilondeshila muaba uvuabu babakolele. Muaba udi muntu mukolele owu mumuambuluishe bua kulua mukalanga mbimpe, anyi muntu yeye muledibue pende mushindu au, mbimpe kabidi. Kadi abi kabiakuleja mutudi tuidikija buimpe bua kudi Nzambi to.​—Fuanyikija ne Bienzedi 28:2.

Buimpe bua kudi Nzambi ngikadilu wa dimuma dia nyuma muimpe wa Nzambi. (Gal. 5:22, 23) Nunku bua kumupeta, bidi bikengela tulekele nyuma eu atuambuluishe. Abi bidi bipetangana ne dijinga dietu dia kuidikija Yehowa ne Yezu. Bu mutudi kabidi bena Kristo, tudi tuditatshisha bikole bua bakuabu. Ke bualu kayi dinanga ditudi banange Yehowa ne mukuetu didi ditusaka bua kubaleja buimpe. Buimpe budi bulua mpindieu ngikadilu munene udi umbukila mu muoyo wetu, ne Nzambi udi umuanyisha.

MBANGANYI BATUDI TULEJA BUIMPE?

Bitu bimueneka bipepele bua kuleja buimpe kudi bantu badi batulejabu anyi batudi bamanye. (2 Sam. 2:6) Umue mushindu ngua kubela tuasakidila. (Kolos. 3:15) Kadi wewe mumone ne: kabiena bikengela kuleja muntu kampanda buimpe?

Ela meji bua bualu ebu: Yehowa mmutushile tshilejilu tshitambe bunene tshia mudiye uleja bantu ngasa anyi buimpe budibu kabayi bakumbanyine. Dîyi diende difunda didi ditulongesha bualu bua mushinga budi butangila dileja ngikadilu eu. Muaku “ngasa” udi misangu ya bungi mu Mifundu ya Tshiena Greke ya buena Kristo. Mmushindu kayi utu Nzambi uleja buimpe?

Elabi meji miliyo ne miliyo ya bantu badi Yehowa uleja buimpe ku diambuluisha dia bintu bidiye ubapesha bua kuikalabu anu ne muoyo. (Mat. 5:45) Mu bulelela, Yehowa mmuleje bantu buimpe nansha kumpala kua bobu kumumanya. (Ef. 2:4, 5, 8) Tshilejilu, wakafila Muanende umuepele mulela, yonso uvuaye nende, bua bukua bantu buonso. Mupostolo Paulo wakafunda ne: Yehowa wakafila tshiakupikulangana natshi “bilondeshile bubanji bua ngasa wende.” (Ef. 1:7) Bualu bukuabu, nansha mutuakenza mpekatu, tuetu kuela Yehowa mâyi ku makasa, udi utungunuka ne kutulombola ne kutulongesha. Dilongesha diende ne mêyi ende bidi anu bu “mvula ya yebayeba.” (Dut. 32:2) Katuena ne tshitudi mua kumufuta menemene bua buimpe buonso budiye utuleja to. Bulelela budi ne: bu Yehowa kayi mutuleje buimpe buende, lelu katuvua mua kuikala ne ditekemena dia matuku atshilualua to.​—Fuanyikija ne 1 Petelo 1:13.

Kakuyi mpata, buimpe bua Yehowa budi butuambuluisha, nngikadilu muimpe be! Nanku au, pamutu pa kusungula bantu ba kuleja ngikadilu eu, tudi tuenza bua ashale ngikadilu wa tuetu kuleja bantu mu nsombelu wetu wa buatshia buila, bileja mutudi tuidikija Yehowa. (1 Tes. 5:15) Tuetu ne tshibidilu tshia kulejangana buimpe, netuikale anu bu kapia ka kuota padiku mashika. Netuikale busambi kudi bena mu dîku dietu, bena Kristo netu, bena mudimu netu, balongi betu, ne bena mutumba netu.

Ela meji bua bena mu dîku dienu anyi bena mu tshisumbu tshienu badi mua kuya kumpala anu bua mêyi ebe mimpe ne bienzedi biebe bimpe. Pamuapa kudi muanetu udi nangananga ne dijinga dia ne: bamuambuluishaku bua kutabalela nzubu wende, bamudimine mu tumadimi tuende tua kumbelu anyi bua bamuenzele midimu ya pa tshibidilu bu mudi kuya kumusumbila bintu mu tshisalu. Pakumbusha abi, wewe mutuilangane ne muntu mu buambi ukeba diambuluisha, kuenaku mua kumupesha diambuluisha didi dikengela anyi?

Tuenzayiku bua “mukenji wa buimpe” ulombole mêyi etu ne bienzedi bietu bua kuidikija Yehowa.

^ Tudi bashintulule mêna.