Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

“Kosonned en Kadek” en Kamwakid Uhk

“Kosonned en Kadek” en Kamwakid Uhk

LISA koasoia: “Dahme keieu kamwakid ie iei kadek me riatail Kristian kan kasalehiong ie.” * Lisa koasoakoasoia duwen ahnsowo me e tepin perenkihda padahk mehlel. Pil duwehte Anne me koasoia: “I tepin perenkihda padahk mehlel pwehki kadek en Sounkadehde kan, kaidehn dahme re padahkihte.” Met sister riemen pwukat kin perenki wadek Paipel oh doudouloale, ahpw kadek me keieu kamwakid ira.

Ia duwen atail kak kasalehda kadek me pahn sair mohngiong en meteikan? Kitail pahn koasoiapene ahl riau, me iei sang ni atail koasoi oh sang atail wiewia kan. Mwuhr, kitail pahn sukuhlki duwen ihs me kitail anahne kasalehiong kadek.

“KOSONNED EN KADEK” EN KAWEID OMW KOASOI

Lih koahiek me Lepin Padahk irelaud 31 koasoia duwe kin mweidohng “kosonned en kadek” en kaweid eh koasoi. (Lep. Pad. 31:26NW) E kin mweidohng “kosonned” wet en kaweid mwomwen ngile oh audepen eh koasoi. Pahpa kan pil anahne mweidohng “kosonned” wet en kaweid arail koasoi. Pali laud en pahpa nohno kan ese me en lokaia lemei ong neirail seri kan pahn kakete keper ong seri ko. Neirail seri kan kakete sohte rong de peikiong irail. Eri, ma pahpa nohno kan kin lokaia kadek, e pahn mengei ong seri kan en peikiong irail.

Sohte lipilipil ma kowe pahpa men, de nohno men, de soh, ia duwen omw kak sukuhlki en koasoi ni kadek? Kitail kak ese pasapengpen met sang ni dahme tepin iretikitik en Lepin Padahk 31:26 mahsanih: “Eh lokaia me diren erpit.” Met kin pidada mwomwen omw pahn pilada ni erpit omw lokaia kan oh ngilomw. E pahn sawas ma kitail pein idek rehtail, ‘Ia duwe, dahme I pahn nda pahn kalingeringerihada meteikan, de e pahn kameleileidi irairo?’ (Lep. Pad. 15:1) Ei, e wia elen erpit en medewe mahs mwohn atail koasoi.

Ehu lepin padahk pil mahsanih: “Lokaia mwahl kin kauwehla wasa rasehng kedlahs.” (Lep. Pad. 12:18) Ni atail kin medewehla ia duwen atail koasoi oh ngilatail eh kamwakid meteikan, met pahn sewese kitail en kaunda atail koasoi. Ma kitail mweidohng “kosonned en kadek” en kaweid atail koasoi, kitail sohte pahn doadoahngki lokaia kamedek de lemei. (Ep. 4:31, 32) Kitail pahn kihsang madamadau sapwung oh lokaia sohte mwahu oh uhd wiliankihdi lokaia kadek oh limpoak. Siohwa ketikihda mehn kahlemeng mwahu ni eh ketin kangoange sapwellime laduwo Elaisa me masepwehkada. E ketin doadoahngki tohnleng men en koasoiong Elaisa ni “ngihl meleilei.” (1 Nan. 19:12NW) Ahpw en kin kadek kin pidada laudsang en koasoi ni kadekte. Kitail pil anahne kasalehda wiewia kadek. Ia duwen?

WIEWIAHN KADEK KIN KAMWAKID METEIKAN

Kitail kin alasang Siohwa sang ni atail lokaia kadek oh wiewia kadek. (Ep. 4:32; 5:1, 2) Lisa, me kitail koasoia mwoweo, koasoiahda soangen kadek me Sounkadehde kan kasalehiong ih. E koasoia: “Ni ahnsou me at peneineio anahne kohkohsang ni imwato ni at sohte kasik, pwopwoud riau me wia Sounkadehde kei kommoal sang doadoahk pwehn sewese kiht kihpene at kepwe ko. Ni ahnsowo, I pil saikinte tepida onop Paipel!” Ara wiewiahn kadek kamwakid Lisa en tepida onopki mwahu duwen padahk mehlel.

Anne, me kitail koasoia mwoweo, pil kalahnganki soangen kadek me Sounkadehde kan kasalehiong ih. E koasoia: “Pwehki mwomwen aramas en sampah wet, I kin uhdahn peikasal. I kin apwalki likih aramas.” E pil koasoia: “Ni ahnsou me I tuhwong Sounkadehde kan, I sohte kin likih irail. I kin medewe, ‘Dahme kahrehda re kadekohng ie?’ Ahpw kadek mehlel en ei sounpadahk en Paipelo kamwakid ie en likih ih.” Ia imwilahn met? E koasoia: “Mwuhr, I tepida medewe kanahieng dahme I sukusukuhlki.”

Lisa oh Anne uhdahn mwekidki wiewiahn kadek me emenemen nan mwomwohdisou kasalehiong ira, oh met pil sewese ira en men sukuhlki duwen padahk mehlel. Wiewiahn kadek me emenemen irail kasalehda pil sewese ira en tepida likih Siohwa oh sapwellime aramas akan.

KAHLEMENGIH KOHT OH KADEKOHNG METEIKAN

Pwehki mwomwen arail tikida de wasa me re kohsang, ekei aramas kin lokaia kadek oh mwahuki sirei. E uhdahn mwahu me ekei aramas kin ese kadek pwehki arail tiahk de ih mwomwarail. Ahpw ma kitail wiahte met pwehki tiahk de ih mwomwatail, ele kitail sohte kin kahlemengih sapwellimen Koht kadek.​—Pil kilang Wiewia 28:2.

Kadek mehlel iei ehu wahn sapwellimen Koht manaman. (Kal. 5:22, 23) Eri, pwehn kakairada kadek mehlel, kitail anahne mweidohng sapwellimen Koht manaman en kamwakid atail madamadau oh wiewia kan. Ni atail wia met, kitail pahn kahlemengih Siohwa oh Sises. Oh duwehte Sises, kitail uhdahn nsenohki meteikan. Eri, limpoak ong Siohwa Koht oh meteikan me kin kamwakid kitail. Atail kadek eri pahn wiahla irair laud ehu rehtail me kohsang nan mohngiongitail oh me Koht ketin kupwurki.

IHS ME KITAIL ANAHNE KASALEHIONG KADEK?

Ele e kin mengei en kadek ong irail kan me kin kadek ong kitail de irail kan me kitail ese. (2 Sam. 2:6) Ehu ahl en wia met iei en kasalehda kalahngan ong irail. (Kol. 3:15) Ahpw ia duwen ma kitail medewe me mie me sohte warohng atail kadek?

Medewehla met: Siohwa ketikihda mehn kahlemeng keieu mwahu duwen en kasalehda kadek sapan, oh sapwellime Mahsen padahkihong kitail mehn kasukuhl kesempwal ehu duwen atail en kasalehda irair wet. Lepin lokaia pwukat “kadek sapan” kin kadoadoahk pak tohto nan Palien Paipel ni Lokaiahn Krihs. Ia duwen Koht eh kin ketin kasalehiong kitail kadek?

Medewehla duwen aramas rar rar kan me Siohwa ketin kadekohng sang ni eh ketikihong irail dahme re anahne pwehn wie momour. (Mad. 5:45) Pil mwohn atail esehla Siohwa, E ketin kadekohng kitail. (Ep. 2:4, 5, 8) Karasepe, e ketikihda sapwellime Iehros me e keieu ketin kesempwalki ong aramas koaros. Wahnpoaron Pohl ntingihedi me Siohwa ketikihda pweinen pweipwei sapahlo ‘nin duwen sapwellime kadek sapan laud.’ (Ep. 1:7) Patehng met, mendahki kitail kin wiahda dihp oh kansensuwedihala Siohwa, e kin ketin pousehlahte kaweid oh padahki kitail. Sapwellime kaweid oh mahsen kan kin rasehng mwaramwarahk en “keteu.” (Deud. 32:2) Uhdahn kitail sohte kak pwainohng ih uwen kadek koaros me e ketin kasalehiong kitail. Oh kitail ese me ma Siohwa sohte ketin kasalehiong kitail kadek sapan, kitail sohte pahn ahneki koapworopwor ong ahnsou kohkohdo.​—Pil kilang 1 Piter 1:13.

Sapwellimen Siohwa kadek kin uhdahn kamwakid kitail en poakohng ih. Eri, kitail en dehr kadek ongete ekei aramas ahpw kitail en ahnsou koaros kadekohng meteikan rahn koaros. (1 Des. 5:15) Ni atail kin kalapw kasalehda kadek, kitail pahn duwehte kisiniei ehu ni rahn en kopou. Kitail pahn kansenamwahwihala tohn atail peneinei, iengatail tohnkaudok, iengatail tohndoadoahk, iengatail tohnsukuhl, oh mehn mpatail kan.

Medewehla irail kan nan omw peneinei de mwomwohdiso me pahn paiekihda omw lokaia oh wiewia kadek kan. Ele mie emen nan omw mwomwohdiso me uhdahn anahne sawas pwehn apwalih imweo de eh mwetuwel, de pil sewese ih wia soangen doadoahk teikan duwehte netinet ape. Patehng met, ni omw tuhwong emen nan kalohk me anahne sawas, ke kak sewese ih ni ahl ehu me konehng eh irairo?

Pwehn kahlemengih Siohwa, atail lokaia oh wiewia kan en kin ahnsou koaros weweidki “kosonned en kadek.”

^ Ahd kan me pwarada wasaht kaidehn uhdahn adarail.