Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 37

Bu pode kunfia na bus irmon

Bu pode kunfia na bus irmon

‘Amor ta kridita na tudu kuza, el ta spéra tudu kuza’. — 1 CORÍNTIOS 13:4, 7.

KÁNTIKU 124 Nu ser sénpri lial

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Pamodi ki nu ka ta fika dimiradu di odja ma pesoas na mundu ka ta kunfia na kunpanheru?

 KES algen ki ta vive na es mundu di Satanás, ka sabe na kenha ki es pode kunfia. Es ta sta sénpri diziludidu ku konportamentu di kes algen di nogósiu, pulítikus i kes xéfi di relijion. I txeu di es tanbê ta xinti ma es ka pode kunfia na ses amigu, vizinhus i ti famílias. Má kel-li ka ta dexa-nu dimiradu. Bíblia dja flaba: ‘Na ténpu di fin ómis ta ser disleal, kaluniador, traidoris’. Kel-li krê fla ma pesoas ta ajiba sima Satanás, ki é deus di kel mundu li i é un algen ki nu ka pode kunfia na el. — 2 Tim. 3:1-4; 2 Cor. 4:4.

2. (a) Na kenha ki nu pode kunfia di verdadi? (b) Kuzê ki alguns algen talvês ta pergunta?

2 Má anos ki ta sirbi Deus, nu ta kunfia na el di verdadi. (Jer. 17:7, 8) Nu ten sertéza ma el ta ama-nu i ma ‘nunka el ka ta bandona’ se amigus. (Sal. 9:10) Tanbê nu pode kunfia na Jizus Kristu pamodi el da se vida pa nos. (1 Ped. 3:18) I pa kuzas ki nu ta pasa pa el, nu ta prende ma Bíblia ta da orientasons di kunfiansa. (2 Tim. 3:16, 17) Nu ten sertéza ma nu pode kunfia na Jeová, na Jizus i na Bíblia. Má alguns algen talvês ta pergunta si es pode kunfia sénpri na ses irmon i irmans na kongregason. Si respósta é sin, nton pamodi ki nu debe kunfia na es?

NU MESTE DI NOS IRMONS KU IRMANS

Na mundu interu nu ten irmons i irmans di kunfiansa ki ta ama Jeová sima nos. (Odja parágrafu 3.)

3. Ki grandi priviléjiu nu ten? (Marcos 10:29, 30)

3 Jeová skodje-nu pa faze párti di se família na mundu interu ki ta adora-l. Kel-li é un priviléjiu grandi i el ta da-nu txeu rezultadu! (Lé Marcos 10:29, 30.) Na mundu interu nu ten irmons ku irmans ki sima nos, ta ama Jeová i ta sforsa pa vive di un manera ki ta agrada-l. Nos manera di pâpia, nos kultura i nos manera di bisti pode ser diferenti, má nu ta ama nos irmons sikrê óras ki nu konxe-s pa primeru bês. Nu gosta txeu di sta ku es pa lova i adora nos Pai ki sta na Séu! — Sal. 133:1.

4. Pamodi ki nu meste di nos irmons ku irmans?

4 Gósi nu meste sta unidu ku nos irmons i irmans más inda. Alvês es ta djuda-nu karega nos karga. (Rom. 15:1; Gál. 6:2) Tanbê es ta djuda-nu kontinua ta faze nos midjór pa Jeová i kontinua ku un amizadi fórti ku el. (1 Tes. 5:11; Heb. 10:23-25) Pensa na modi ki nu ta xintiba si nu ka tinha proteson di kongregason pa djuda-nu kontinua firmi kóntra nos inimigus, ki é Satanás i se mundu mau. Ka ta dura, Satanás i kes algen ki el ta kontrola ta ben ataka sérvus di Jeová. Imajina modi ki é sábi nu ten nos irmons ku irmans di nos ladu!

5. Pamodi ki alvês é difísil nu kunfia na nos irmons ku irmans?

5 Má alguns ta atxa difísil kunfia na ses irmons ku irmans, talvês pamodi es trai ses kunfiansa ô es dexa di kunpri un promésa. Ô talvês algun algen na kongregason fla ô faze algun kuza ki magua-s txeu. Óras ki kuzas sima kes-li ta kontise, pode ser difísil kunfia na otus algen. Nton, kuzê ki pode djuda-nu kunfia na nos irmons?

AMOR TA DJUDA-NU KUNFIA NA NOS IRMONS

6. Modi ki amor pode djuda-nu kunfia na nos irmons? (1 Coríntios 13:4-8)

6 É amor ki é bazi di nos kunfiansa na nos irmons. Na 1 Coríntios kapítlu 13 ta splika modi ki amor pode djuda-nu kunfia na otus algen ô torna kunfia na otus algen. (Lé 1 Coríntios 13:4-8.) Pur izénplu, na versíklu 4 ta fla ma ‘amor ten paxénxa i el é bon.’ Jeová ten paxénxa ku nos óras ki nu ta peka kóntra el. Nton, nu debe ten paxénxa ku nos irmons si es fla ô faze algun kuza ki irita-nu ô ki magua-nu. Versíklu 5 ta fla: ‘[Amor] ka ta xatia faxi. El ka ta liga mal ki fazedu.’ Nu ka ta liga mal ki nu fazedu ô lenbra di kada kuza mariadu ki un irmon fla ô faze kóntra nos. Eclesiastes 7:9 ta fla ma nu ka debe ‘ofende faxi’. Envês di nu fika maguadu ku kalker kuza, nu meste faze kuzê ki Efésios 4:26 ta fla: ‘Ka nhos dexa sól kanba timenti nhos sta xatiadu’.

7. Sima sta na Mateus 7:1-5, kuzê ki pode djuda-nu kunfia na nos irmons?

7 Otu kuza ki pode djuda-nu kunfia na nos irmons ku irmans é odja-s sima Jeová ta odja-s. Deus ta ama-s i el ka ta leba en kónta pekadus ki es ta faze. Nen nos nu ka debe faze kel-li. (Sal. 130:3) Envês di nu konsentra na ses fadjas, nu debe sforsa pa djobe kes bon kualidadis ki es ten i konsentra na kes kuza bon ki es pode faze. (Lé Mateus 7:1-5.) Nu ta kridita ma es krê faze kel ki é dretu i ma es ka krê magua-nu, pamodi amor ‘ta kridita na tudu kuza’. (1 Cor. 13:7) Kel-li ka krê fla ma Jeová ta spéra pa nu kunfia na otus algen sen un bon motivu. Envês di kel-li, el krê pa nu kunfia na es pamodi dja es mostra ma es é di kunfiansa. *

8. Modi ki bu pode prende kunfia na bus irmon?

8 Sima ruspetu, kunfiansa é un kuza ki ta konkistadu i el ta leba ténpu. Modi ki bu pode prende kunfia na bus irmon? Konxe-s dretu. Pâpia ku es na runion. Sai ku es na pregason. Ten paxénxa ku es i da-s oportunidadi di mostra-u ma es é di kunfiansa. Na komésu, talvês bu ka ta krê konta un algen ki ten poku ténpu ki nhos konxe kuzas di bu vida. Sima nhos amizadi ta ba ta bira más fórti, bu pode xinti avontádi na abri ku el. (Luc. 16:10) Má kuzê ki bu pode faze si un irmon trai bu kunfiansa? Ka bu dizisti faxi di kel amizadi. Envês di kel-li, dexa pasa algun ténpu. Ka bu dexa di kunfia na bus irmon sô pamodi alguns algen trai bu kunfiansa. Nu ben odja izénplu di alguns sérvu fiel di Jeová ki sikrê otus algen diziludi-s, es kontinua ta kunfia na otus.

PRENDE KU IZÉNPLU DI KES KI KONTINUA TA KUNFIA NA OTUS

Sikrê Eli ka trata Ana dretu, Ana kontinua ta kunfia na Jeová. (Odja parágrafu 9.)

9. (a) Sikrê ku fadjas di otus algen ki tinha responsabilidadi, modi ki Ana mostra ma el ta kunfiaba na Jeová? (b) Kuzê ki izénplu di Ana ta inxina-u sobri kunfia na kes algen ki Jeová skodje pa toma kónta di se povu? (Odja dizenhus.)

9 Algun bês algun irmon ki ten responsabilidadi na kongregason faze un kuza ki dexa-u diziludidu? Si kel-li dja kontise ku bo, analiza izénplu di Ana pode djuda-u. Na kel ténpu, éra saserdóti prinsipal Eli ki staba na frenti di adorason pa Jeová na Israel. Má se família ka ta daba un bon izénplu. Se fidjus ki éra saserdótis, ta fazeba konportamentu seksual mariadu i otus pekadu gravi. Má simé, ses pai faze poku kuza pa koriji-s. Má Jeová ka tra Eli priviléjiu di ser saserdóti prinsipal lógu. Má simé, Ana ka dexa di adora Jeová na tabernákulu timenti Eli éra saserdóti prinsipal. Kantu Eli odja Ana ta faze orason frontadu, el pensa ma Ana staba moku. Envês di Eli para pa djobe si éra simé, el kritika Ana ki staba frontadu. (1 Sam. 1:12-16) Má simé, Ana promete ma si el tinha un fidju matxu, el ta lebaba el pa sirbi na tabernákulu pa Eli tomaba kónta di el. (1 Sam. 1:11) Kes fidju di Eli inda staba ta meste koreson? Sin, i Jeová aji na óra sértu. (1 Sam. 4:17) Tanbê Jeová da Ana un fidju matxu ki txomaba Samuel. — 1 Sam. 1:17-20.

10. Modi ki Davidi kontinua ta kunfia na otus algen sikrê el traídu?

10 Algun bês un grandi amigu dja kustuma trai-u? Si kel-li dja kontise ku bo, odja izénplu di Rei Davidi. El tinha un amigu ki txomaba Aitofel. Má kantu Absalon, fidju di Davidi, tenta bira rei, Aitofel rabela djuntu ku Absalon. Talvês kel-li duê Davidi txeu. El perde apoiu di se fidju i di un ómi ki el ta atxaba ma éra se amigu! Má Davidi ka dexa kel situason li inpidi-l di kunfia na otus algen. El kontinua ta kunfia na otu amigu lial, ki éra Uzai i ki nega djunta ku Absalon. Davidi tinha bons motivu pa kunfiaba na Uzai. Uzai prova ma el éra un bon amigu i ti el poi se vida na prigu pa djuda Davidi. — 2 Sam. 17:1-16.

11. Di ki manera un sérvu di Nabal mostra kunfiansa?

11 Odja tanbê izénplu di un di kes sérvu di Nabal. Davidi i se ómis proteje sérvus di un ómi israelita ki txomaba Nabal. Algun ténpu dipôs, Davidi pidi Nabal, ki éra un ómi riku, pa da el i se ómis algun kuza pa es kume. Kantu Nabal nega da-s kumida, Davidi fika xatiadu ki el disidi mata tudu ómi di kaza di Nabal. Un sérvu bai konta Abigail, ki éra mudjer di Nabal, kuzê ki kontise. Dja ki el ta fazeba párti di kel família, el sabia ma Abigail pode salvaba se vida. El kunfia ma Abigail pode rezolveba kel situason. El pode tinha kel kunfiansa li pamodi tudu algen sabia ma Abigail éra un mudjer ki tinha sabedoria. Kuzê ki kontise dipôs mostra ma el tinha bons motivu pa kunfiaba na Abigail. Abigail aji ku koraji pa inpidi Davidi di faze kuzê ki el staba ta pensa na faze. (1 Sam. 25:2-35) El kunfia ma Davidi ta fazeba kel ki é dretu.

12. Modi ki Jizus mostra ma el ta kunfiaba na se disiplus sikrê es fadja?

12 Jizus kunfia na se disiplus sikrê es fadja. (João 15:15, 16) Kantu Tiagu ku Juan pidi Jizus pa da-s un lugar spesial na Reinu, Jizus ka fika ku dúvida di ses motivason pa sirbi Jeová i nen el ka tra-s priviléjiu di ser apóstlus. (Mar. 10:35-40) Dipôs, na kel noti ki Jizus prendedu, tudu se disiplus bandona-l. (Mat. 26:56) Má, Jizus nunka ka perde kunfiansa na es. El sabia dretu ma es éra inperfeitu, má simé ‘el ama-s ti fin.’ (João 13:1) Kantu Jizus resusitadu, ti el da kes 11 apóstlu fiel responsabilidadi inportanti di sta na frenti di trabadju di faze disiplus i di toma kónta di se ovelhas ki ten txeu valor. (Mat. 28:19, 20; João 21:15-17) El tinha bons motivu pa kunfia na kes ómi inperfeitu. Tudu es sirbi Jeová di manera lial ti ki es móre. Di sertéza, Ana, Davidi, kel sérvu di Nabal, Abigail i Jizus da un bon izénplu na kunfia na ómis inperfeitu.

PRENDE KUNFIA OTU BÊS NA BUS IRMON

13. Pamodi ki pode ser difísil kunfia na otus?

13 Dja bu kustuma pâpia ku un irmon sobri un asuntu pesoal i dipôs bu diskubri ma el konta un otu algen? Kel-li pode dexa-u diziludidu. Un bês, un irman konta un ansion un asuntu pesoal. Na kel otu dia, mudjer di kel ansion txoma kel irman pa nkoraja-l. Nton lógu kel irman odja ma kel ansion konta se mudjer kuzê ki el flaba el. Ta da pa ntende pamodi ki foi difísil pa kel irman kunfia na kel ansion otu bês. Inda ben ki kel irman djobe ajuda di un otu ansion. El konta kel ansion kuzê ki kontise i kel ansion djuda-l torna kunfia na ansions.

14. Kuzê ki djuda un irmon kunfia otu bês na otus algen?

14 Pa txeu ténpu un irmon fika xatiadu ku dôs ansion i el ta atxaba ma el ka pode kunfiaba na es. Má el kumesa ta pensa na un kuza ki el obi un irmon ki el tinha txeu ruspetu pa el ta fla. Kel frazi sinplis, má ki tinha txeu puder éra: “É Satanás ki é nos inimigu, é ka nos irmons.” Kel irmon pensa txeu na kuzê ki kel irmon fla. El faze orason i el konsigi faze pas ku kes dôs ansion.

15. Pamodi ki torna kunfia na otus algen ta leba ténpu? Da un izénplu.

15 Dja bu perde algun priviléjiu na kongregason? Kel spiriénsia li pode ser txeu difísil! Grete i se mai éra Tistimunhas di Jeová na Alimanha Nazista na anus 30, kantu nos óbra staba proibidu. Grete tevi priviléjiu di faze kópias di Sentinéla pa otus irmon. Má kantu irmons diskubri ma pai di Grete éra kóntra Tistimunhas di Jeová, es tra Grete kel priviléjiu pamodi es fika ku medu di se pai ntrega kongregason pa autoridadis. É ka sô kel prubléma li ki Grete tevi ki aguenta. Duránti Sugundu Géra na Mundu, kes irmon ka ta daba Grete i se mai kópias di revistas i nen es ka ta papiaba ku es óras ki es ta nkontraba ku es na rua. Kel-li dexa Grete txeu maguadu! El fika maguadu di tal manera ki el atxa difísil púrdua kes irmon i torna kunfia na es. Ku ténpu el da kónta ma si Jeová púrdua kes irmon, el tanbê el debe fazeba mésmu kuza. *

“É Satanás ki é nos inimigu, é ka nos irmons.”

16. Pamodi ki nu meste sforsa pa prende kunfia na nos irmons ku irmans?

16 Si dja bu pasa pa un spiriénsia kasábi sima kel-li, sforsa pa prende kunfia otu bês na otus algen. Pode leba ténpu, má bu sforsu ta bale péna. Pensa na kel izénplu li: Si dja nu kume un kumida stragadu i nu pasa mal dipôs, di sertéza nu ta toma más kuidadu ku kuzê ki nu ta kume. Má é klaru ki un kumida stragadu ka ta pô-nu para di kume. Di mésmu manera, nu ka debe dexa un spiriénsia mariadu ki kontise ku nos poi nos kunfiansa na nos irmons ta bira más poku, pamodi nu sabe ma es é inperfeitu. Óras ki nu ta torna kunfia na nos irmons, nu ta ser filís i nu ta konsentra na kel ki nu ta konsigi faze pa djuda irmons na kongregason kunfia más txeu na kunpanheru.

17. Pamodi ki kunfiansa é txeu inportanti i kuzê ki nu sta ben odja na kel otu studu?

17 Na es mundu di Satanás, kunfia na algen é un kuza ki sta kada bês más difísil. Má nos nu pode kunfia na nos irmons pamodi nu ta ama-s txeu i es ta ama-nu tanbê. Kel kunfiansa li ta dexa-nu kontenti i nu ta fika más unidu, i tanbê el ta proteje-nu di kes prubléma ki sta pa ben. Má si un algen diziludi-u i bu perde kunfiansa na el? Tenta odja kel situason sima Jeová ta odja-l. Sigi kes prinsípiu di Bíblia, dizenvolve amor pa bus irmon i prende ku izénplus di Bíblia. Nu pode torna kunfia na otus algen sikrê es magua-nu. Óras ki nu faze si, nu ta ten bensons i nu ta ten txeu amigu ki ta pega na nos ‘más di ki un irmon.’ (Pro. 18:24) Má nu ten ki faze nos párti tanbê. Na kel otu studu, nu ta ben odja modi ki nu pode prova nos irmons ma nos é un algen di kunfiansa.

KÁNTIKU 99 Monti irmon na nos ladu

^ Nu meste kunfia na nos irmons, má é ka fásil faze kel-li sénpri pamodi alvês es ta diziludi-nu. Na kel studu li, nu ta ben odja modi ki aplika prinsípius di Bíblia i midita na izénplus di pasadu pode djuda-nu bira nos kunfiansa na nos irmons ku irmans más fórti ô bira ta kunfia na es otu bês si es diziludi-nu.

^ Bíblia ta fla ma alguns algen na kongregason pode ka merese nos kunfiansa. (Judas 4) É difísil di kontise, má na alguns situason, alguns irmon falsu pode ‘pâpia kuzas ki ka é verdadi’ pa tenta ngana otus. (Atos 20:30) Nu ka debe kunfia na es i nen obi-s.

^ Pa más informasons sobri spiriénsia di Grete, odja Anuário das Testemunhas de Jeová de 1975, pájinas 129 i 130.