Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

KATAK 37

Kwõmaroñ Lõke Rũttõmak ro Jeim̦ im Jatũm̦

Kwõmaroñ Lõke Rũttõmak ro Jeim̦ im Jatũm̦

“Yokwe . . . ej tõmak men otemjej, ej kõjatdikdik ilo men otemjej.”​—1 KOR. 13:4, 7.

AL 124 Tiljek ñan Indeeo

KÕMEL̦EL̦E EO ÑAN KATAK IN *

1. Etke jejjab bwilõñ kõn an elõñ armej rainin jab maroñ lõke doon?

 ARMEJ ro ilo lal̦ in an Setan rejjab jel̦ã wõn ro remaroñ lõke. Ekkã aer inepata kõn kõm̦m̦an ko an peejnejmããn̦ ro, ri-tõl ro an kien, im ri-tõlin kabuñ ko. Elõñ rej bar eñjake bwe rejjab maroñ lõke ro m̦õttaer, ro rej jokwe iturier, ekoba ro uwaan baam̦le ko aer. Jejjab bwilõñ kõn men in. Baibõl̦ ear kanaan im ba: “Ilo raan ko ãliktata . . . , armej renaaj . . . jab tiljek, . . . ruruwe, . . . ketake ro repaake er.” Ilo bar juon wãween ba, armej ro renaaj kwal̦o̦k ejja kadkad ko kadkadin anij eo an jukjukun pãd in, eo me ejjel̦o̦k remaroñ lõke ñan jidik.​—2 Tim. 3:1-4; 2 Kor. 4:4.

2. (1) Wõn ro im ta eo jemaroñ lukkuun lõke? (2) Ta eo jet remaroñ l̦õmn̦ak kake?

2 Ijoke, ãinwõt Kũrjin ro, jejel̦ã bwe jemaroñ lukkuun lõke Jeova. (Jrm. 17:7, 8) Jej lukkuun tõmak im lõke bwe ej yokwe kõj im bwe ejjãmin “ilo̦k” jãn ro m̦õttan. (Sam 9:10) Jemaroñ bar lõke Jesus Christ kõnke ear aje mour eo an kõn kõj. (1 Pit. 3:18) Im em̦õj ad lo wãween an Baibõl̦ eo letok naanin tõl ko jemaroñ lõki. (2 Tim. 3:16, 17) Jej lukkuun tõmak bwe jemaroñ lõke Jeova, Jesus, im Baibõl̦ eo. Bõtab jet remaroñ l̦õmn̦ak el̦aññe remaroñ aolep iien lõke rũttõmak ro jeid im jatid ilo eklejia eo. El̦aññe aet, etke jemaroñ lõke er?

JEJ AIKUJI RŨTTÕMAK RO JEID IM JATID

Ilo pel̦aakin lal̦ in, ewõr rũttõmak ro jeid im jatid me jemaroñ lõke er im rej bar yokwe Jeova ãinwõt kõj (Lale pãrokõrããp 3)

3. Ta jeraam̦m̦an eo ejejuwaan me ewõr ippãd? (Mark 10:29, 30)

3 Jeova ear kããlõt kõj bwe jen uwaan baam̦le eo an ipel̦aakin lal̦ in me rej kabuñ ñane. Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn jeraam̦m̦an in ad ejejuwaan im aolep tokjãn ko jej bũki! (Riit Mark 10:29, 30.) Ilo pel̦aakin lal̦ in, ewõr ro jeid im jatid me rej bar yokwe Jeova ãinwõt kõj im rej kate er joñan wõt aer maroñ ñan mour ekkar ñan kien ko an. Meñe eoktak kajin, m̦anit, im nuknuk ko ad jãn doon, ak jej yokwe er, jekdo̦o̦n ñe ej kab kein kajuon in ad iioon er. Men eo el̦aptata an em̦m̦an ippãd ej ñe jej pãd ippãer im nõbar im kabuñ ñan eo Jemãd ilañ me el̦ap yokwe ippãn.​—Sam 133:1.

4. Etke jej aikuji rũttõmak ro jeid im jatid?

4 Ilo tõre in, el̦apl̦o̦k ad aikuj dãpij wõt ad bõrokuk ippãn rũttõmak ro jeid im jatid. Ewõr iien ko rej jipañ kõj ñan ineek apañ ko ad. (Rom 15:1; Gal. 6:2) Rej bareinwõt rõjañ kõj ñan poub wõt ilo ad karejar ñan Jeova im ñan dãpij wõt ad kajoor ilo tõmak. (1 Tes. 5:11; Hib. 10:23-25) Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween ad nãj kar eñjake ñe ear jab wõr ippãd kõjparok eo an eklejia eo ñan jipañ kõj jutak pen n̦ae ri-kõjdat ro ad—Setan Tepil̦ eo im lal̦ in an enana. M̦õttan jidik, Setan im ro ewõr an maroñ ioer renaaj kajjioñ ko̦kkure ri-karejar ro an Anij. Baj pijaikl̦o̦k m̦õk ewi joñan ad nãj lukkuun kam̦m̦oolol bwe ro jeid im jatid renaaj pãd iturid!

5. Etke emaroñ pen an jet lõke rũttõmak ro jeier im jatier?

5 Ijoke, ewõr jet rej lo bwe epen aer lõke rũttõmak ro jeier im jatier, bõlen kõnke juon iaaer ear kwal̦o̦k ñan ro jet men ko me rej aer wõt im ejjab tõllo̦kũn an ro jet jel̦ã kaki ak ear jab kajejjet juon an kallim̦ur. Ak bõlen juon ilo eklejia eo ear ba ak kõm̦m̦ane juon men me ear lukkuun kõmetak er. Wãween rot kein remaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad lõke ro jet. Innem, ta ko remaroñ jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad lõke rũttõmak ro jeid im jatid?

YOKWE EJ JIPAÑ KÕJ ÑAN KAL̦APL̦O̦K AD LÕKE RO JEID IM JATID

6. Ewi wãween an yokwe jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad lõke ro jeid im jatid? (1 Korint 13:4-8)

6 Yokwe ej pedpedin lõke. Juon Korint jebta 13 ej kwal̦o̦k kõn men ko rej m̦õttan kadkadin yokwe me remaroñ jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad lõke ak bar lõke ro jet. (Riit 1 Korint 13:4-8.) Ñan waanjoñak, eoon 4 ej ba bwe “yokwe ej meanwõd im jouj.” Jeova ej meanwõd ippãd jekdo̦o̦n ñe jej jerawiwi n̦ae e. Innem, alikkar bwe jemaroñ kwal̦o̦k meanwõd ñan ro jeid im jatid ñe rej ba ak kõm̦m̦ani men ko me rej kallu ak kõmetak kõj. Eoon 5 ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “[Yokwe] ejjab m̦õkaj an illu. Yokwe ejjab bwini bõd ko an ro jet.” Jejjab kõn̦aan “bwini bõd ko an ro jet,” ak keememej wõt aolep men ko ro jeid im jatid rar kõm̦m̦ani me rar kõmetak ak kainepataik kõj. Ekklisiastis 7:9 ej ba bwe jen “jab m̦õkaj in illu.” Innem em̦m̦anl̦o̦k ñe jenaaj jerbali naan ko ilo Epesõs 4:26 me rej ba: “Al̦ en jab tulo̦k ioon ami illu”!

7. Ewi wãween an naanin kakapilõk ko ilo Matu 7:1-5 jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad lõke ro jeid im jatid?

7 Juon men emaroñ bar jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad lõke ro jeid im jatid ej ñan watõk er ilo wãween eo Jeova ej watõk er. Anij ej yokwe er im ejjab bwini jerawiwi ko aer. Kõj bareinwõt jejjab aikuj ãindein. (Sam 130:3) Ijello̦kun ad kalimjek wõt likjab ko aer, jej aikuj kate kõj ñan kalimjek kadkad ko kadkadier rem̦m̦an im l̦õmn̦ak kõn aer maroñ kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an. (Riit Matu 7:1-5.) Jej lõke bwe em̦m̦an l̦õmn̦ak ak kõttõpar ko aer kõnke yokwe “ej tõmak men otemjej.” (1 Kor. 13:7) Men in ejjab mel̦el̦ein bwe Jeova ej kõtmãne bwe jen kajju lõke ro jet im ejjel̦o̦k pedpedin; ijoke, ej kõtmãne bwe jen lõke er kõnke em̦õj aer kwal̦o̦k bwe rej ro jemaroñ lõke er. *

8. Ewi wãween kwõmaroñ ejaake am̦ lõke ro jeim̦ im jatũm̦?

8 Ebõk iien ñan ad ejaake ad lõke ro jeid im jatid. Ewi wãween kwõmaroñ kõm̦m̦ane men in? Kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kajjier. Kõnono ippãer ilo iien kweilo̦k ko an eklejia. Kõm̦m̦an karõk ñan jerbal ippãer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Kwõn meanwõd ippãer, im lel̦o̦k iien ñan aer kaalikkar bwe kwõmaroñ lõke er. Ilo jinoin, kwõmaroñ jab kijer in kwal̦o̦k aolep eñjake ko am̦ ak wãween ko ippam̦ ñan juon eo kwõj itõn jino jel̦ã kajjien. Bõtab ilo amiro epaakel̦o̦k doon, emaroñ pidodol̦o̦k am̦ kwal̦o̦k eñjake ko am̦ ñane. (Luk 16:10) Ak ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñe juon iaan ro jeim̦ ak jatũm̦ ej kõm̦m̦ane juon men me ekõm̦m̦an an jako am̦ lõke e? Jab m̦õkaj im jol̦o̦k am̦ m̦õttãiki. Ijello̦kun men in, kwõn kõttar im lale m̦aanl̦o̦k. Im jab kõtl̦o̦k bwe kõm̦m̦an ko an jejjo iaan ro jeim̦ im jatũm̦ ren kõm̦m̦an menin an jako am̦ lõke aolepen ro jet jeim̦ im jatũm̦. Ilo wãween in, jenaaj etale joñak ko an jet iaan ri-karejar ro an Jeova me rar maroñ dãpij wõt aer lõke ro jet, meñe ewõr ro im rar kõm̦m̦an aer inepata.

KATAK JÃN RO ME RAR DÃPIJ WÕT AER LÕKE RO JET

Meñe ear jab em̦m̦an an Ilai kõnono ñane ilo jinoin, ak Hanna ear kwal̦o̦k wõt an lõke karõk ko an Jeova (Lale pãrokõrããp 9)

9. (1) Ewi wãween an kar Hanna kwal̦o̦k wõt an lõke karõk ko an Jeova meñe ear wõr likjab ippãn ro rar bõk eddon jerbal ko An? (2) Ta eo bwebwenato in an Hanna ej katakin kwe kõn ad aikuj lõke karõk ko an Jeova? (Lale pija eo.)

9 Em̦õj ke am̦ bũrom̦õj ak metak kõn kõm̦m̦an ko an juon jeid im jatid em̦m̦aan me ewõr an eddo ilo doulul in? El̦aññe aet, kwõmaroñ bõk tokjãn jãn am̦ etale joñak eo an Hanna. Ilo kar tõre eo, Bũrij L̦apl̦ap Ilai ear tõle aelõñin Israel ilo aer kabuñ ñan Jeova. Ijoke, ear jab em̦m̦an joñak ko an ro uwaan baam̦le eo an. L̦õm̦aro nejin, me rar jerbal ãinwõt bũrij ro, ekkã aer kar kõm̦m̦ani m̦anit ko rettoon im rekajjookok; bõtab jemãer ear jab lukkuun kõm̦m̦an jabdewõt ñan kajim̦weik er. Jeova ear jab m̦õkaj im jol̦o̦k Ilai jãn jerbal eo an. Meñe ãindein, ak Hanna ear kwal̦o̦k an rejetake wõt karõk ko an Anij ilo an wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kabuñ ilo im̦õn kõppãd eo toon wõt an Ilai jerbal ãinwõt bũrij l̦apl̦ap. Ke Ilai ear lo an Hanna jar ilo an lukkuun bũrom̦õj im eddo bũruon, ear bõk l̦õmn̦ak eo ebõd kõn Hanna im ba wõt ke ekadek. Ijello̦kun an bõjrak m̦okta im bõk mel̦el̦e, Ilai ear kauweik kõrã in me elukkuun inepata im bũrom̦õj. (1 Sa. 1:12-16) Meñe ãindein, ak Hanna ear kallim̦ur bwe ñe enaaj wõr juon nejin l̦adik, enaaj bõktok l̦adik eo bwe en jerbal ilo im̦õn kõppãd eo, ijo me enaaj pãd ium̦win kõjparok eo an Ilai. (1 Sa. 1:11) Kar ke juon menin aikuj ñan kauweik l̦õm̦aro nejin Ilai kõn kõm̦m̦an ko aer? Aet, im Jeova ear kõm̦adm̦õde apañ in ilo iien eo ejejjet im ekkar. (1 Sa. 4:17) Bõtab ilo tõre eo, Anij ear kõjeraam̦m̦an Hanna kõn juon nejin l̦adik, Samuel.​—1 Sa. 1:17-20.

10. Ewi wãween an kar Kiiñ Devid dãpij wõt an lõke ro jet meñe ear iioon juon wãween ekabũrom̦õjm̦õj?

10 Em̦õj ke am̦ bũrom̦õj ak metak kõn an kar juon m̦õttam̦ eo kwepaake kar kõjekdo̦o̦n im jab tiljek ñan kwe? El̦aññe aet, l̦õmn̦ak kõn men eo Kiiñ Devid ear iioone. Juon iaan l̦õm̦aro m̦õttan ekar juon em̦m̦aan etan Ehitopel. Ijoke, ke l̦eo nejin Devid etan Absalom ear kajjioñ in bõk tũroon eo jãn jemãn, Ehitopel ear kobal̦o̦k ippãn Absalom ilo an jum̦ae. Devid emaroñ kar lukkuun bũrom̦õj im metak ke l̦eo nejin im l̦eo m̦õttan me epaake rar jim̦or oktak im jum̦aiki! Meñe ãindein, ak Devid ear jab kõtl̦o̦k bwe men in en kabõjrake jãn an lõke ro jet. Ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k an lõke bar juon m̦õttan me etiljek etan Hushai, eo me ear m̦akoko in kobal̦o̦k ilo aer kar jum̦ae. Ear wõr un ko rem̦m̦an unin an Devid kar lõke l̦ein. Hushai ear kam̦ool bwe ear juon m̦õttan Devid me em̦m̦an, joñan ear likũt mour eo an ilo kauwõtata bwe en maroñ jipañ Devid.​—2 Sa. 17:1-16.

11. Ewi wãween an kar juon iaan ri-jerbal ro an Nebal kwal̦o̦k an lõke ro jet?

11 Bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn joñak eo an juon iaan ri-jerbal ro an Nebal. Devid im l̦õm̦aro doon rar kwal̦o̦k jouj ilo aer kar kõjparok ri-jerbal ro an juon ri-Israel etan Nebal. Jet iien tokãlik, Devid ear kajjitõk ippãn Nebal, eo me em̦weiie, el̦aññe emaroñ lel̦o̦k kijen l̦õm̦aro doon Devid jabdewõt bween m̦õñã me ewõr ippãn. Ke Nebal ear m̦akoko in eo̦roñ kajjitõk in an Devid me ejjab kanooj in l̦ap, Devid ear lukkuun illu im ear pepe in m̦an aolep em̦m̦aan ro ilo m̦weo im̦õn Nebal. Juon ri-jerbal ear kõnnaanek Abigeil, lio pãleen Nebal, kõn men eo ear itõn wal̦o̦k. Ri-jerbal eo ear uwaan ro ilo m̦weo, im ear jel̦ã bwe Abigeil ear maroñ kõjparok e. Ijello̦kun an ko, ri-jerbal eo ear lõke bwe Abigeil emaroñ kõm̦adm̦õde apañ eo ear wal̦o̦k. Ear maroñ bõk l̦õmn̦ak in kõnke aolep rar jel̦ã bwe Abigeil ear juon kõrã me el̦ap lol̦o̦kjen̦ ippãn. Men eo ear wal̦o̦k tokãlik ear kwal̦o̦k bwe ear wõr un ko rem̦m̦an unin an ri-jerbal eo kar lõke Abigeil. Ilo peran, Abigeil ear kajjioñ kabõjrak Devid jãn an itõn kõm̦m̦ane men eo ear pepe in kõm̦m̦ane. (1 Sa. 25:2-35) Abigeil ear lõke bwe Devid enaaj em̦m̦akũt ilo mãlõtlõt.

12. Ewi wãween an kar Jesus kwal̦o̦k bwe ear lõke ri-kal̦oor ro an meñe ewõr iien ko rar kõm̦m̦an bõd?

12 Jesus ear lõke ri-kal̦oor ro an meñe ewõr iien ko rar kõm̦m̦an bõd. (Jon 15:15, 16) Ke Jemes im Jon rar kajjitõk ippãn Jesus bwe en lel̦o̦k ñan erro jikin ko reutiej ilo Aelõñ eo an Anij, Jesus ear jab pere un ko unin aerro karejar ñan Jeova ak jol̦o̦k erro jãn aerro uwaan rijjilõk ro an. (Mark 10:35-40) Tokãlik, aolepen ri-kal̦oor ro an Jesus rar ko jãne ilo boñõn eo me ear kalbuuj. (Matu 26:56) Meñe ãindein, ak ear jab jako an Jesus lõke er. Ear kile likjab ko aer, bõtab “ear yokwe wõt er ñan jem̦l̦o̦kin.” (Jon 13:1) Joñan, ke Jesus ear jerkakpeje, ear lel̦o̦k ñan rijjilõk ro an 11 me rar tiljek eddo eo el̦ap ñan tõl jerbalin kõm̦m̦an ri-kal̦oor im ñan lale jiip ko an raorõk. (Matu 28:19, 20; Jon 21:15-17) Ear wõr un ko rem̦m̦an unin an Jesus kar lõke em̦m̦aan rein rejjab weeppãn. Aolepeer rar tiljek wõt ilo aer karejar m̦ae iien ear jem̦l̦o̦k aer mour ijin ioon lal̦. Alikkar bwe Hanna, Devid, ri-jerbal eo an Nebal, Abigeil, im Jesus rar likũt joñak ko rem̦m̦an ilo aer kar lõke armej ro rejjab weeppãn.

KATAK ÑAN BAR LÕKE RO JEID IM JATID

13. Ta eo emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad lõke ro jet?

13 Em̦õj ke am̦ kar kwal̦o̦k ñan juon jeid im jatid juon men ilo am̦ lõke bwe eban kõnono kake men eo ippãn ro jet, bõtab tokãlik kwaar kile bwe ear jab kõm̦m̦ane men in? Men in emaroñ kõm̦m̦an am̦ lukkuun inepata. Juon iien, juon jeid im jatid kõrã ear kõnono ñan juon jeid im jatid em̦m̦aan ej lale eklejia kõn juon men ilo an lõke bwe eban ba ñan ro jet kake. Raan eo tok juon, lio pãleen em̦m̦aan in ear call e kõrã eo jeid im jatid ñan kõketak e; alikkar bwe em̦m̦aan eo ej lale eklejia ear kwal̦o̦k kake men eo me ej an in jeid im jatid wõt. Kõn wõt men in, kõrã eo jeid im jatid ear lo bwe epen an lõke em̦m̦aan eo ej lale eklejia. Bõtab kõrã in jeid im jatid ear kõm̦m̦ane men eo ejim̦we im kappok jipañ. Ear kepaake bar juon em̦m̦aan ej lale eklejia, im em̦m̦aan in ear jipañe bwe en bar lõke em̦m̦aan ro rej lale eklejia.

14. Ta eo ear jipañ juon jeid im jatid em̦m̦aan ñan bar kwal̦o̦k lõke?

14 Ium̦win juon iien aetok, juon jeid im jatid em̦m̦aan ear aitwerõk ippãn ruo em̦m̦aan rej lale eklejia me ear eñjake bwe ejjab maroñ lõke er. Bõtab, ear jino kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn naan ko an juon jeid im jatid em̦m̦aan me ear lukkuun kautieje; ear ba naan kein rekadu ak relukkuun aorõk: “Setan ej ri-kõjdat eo ad, ejjab ro jeid im jatid.” Em̦m̦aan eo jeid im jatid ear lukkuun l̦õmn̦ak kõn naan kein im ear jar ñan Jeova bwe en jipañe. Ãlikin jet iien, ear maroñ kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn em̦m̦aan ro jim̦or me rej lale eklejia.

15. Etke emaroñ bõk iien ñan bar lõke ro jet? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

15 Em̦õj ke am̦ kar luuji juon am̦ eddo ilo eklejia eo? Men in emaroñ kar lukkuun kõmetak eok. Ilo kar 1930 jim̦a ko, Grete im jinen rar ri-karejar ro retiljek an Jeova ilo tõre eo kar kõmo̦ik jerbal eo ad ilo kar Nazi Germany. Grete ear m̦õn̦õn̦õ ilo an kar jeje kaape in Naan in Keeañ ko ñan rũttõmak ro jein im jatin. Bõtab ke ro jein im jatin rar jel̦ã bwe jemãn Grete ear jum̦ae m̦ool eo, rar bõk eddo in jãne kõnke rar mijak ñe jemãn enaaj liaakel̦o̦k eklejia eo ñan ri-jum̦ae ro. Ebar wõr men ko jet Grete ear aikuj in kijenmej kaki. Ilo aolepen tõre eo ear wal̦o̦k Pata eo an Lal̦ Kein Karuo, rũttõmak ro jein im jatin rar jab lõke Grete im jinen, kõn men in rar jab lel̦o̦k ñan erro kaape in magazine ko; bareinwõt rar m̦akoko in kõnono ñan erro ke rar iioone er ilo tõrerein ial̦ ko. Wãween kein rar lukkuun kõmetak bũruon Grete, im ear ba bwe ear bõk juon iien aetok ñan an maroñ jeorl̦o̦k an rein jein im jatin bõd im bar lõke er. Bõtab tokãlik, ear kile bwe em̦õj an kar Jeova jeorl̦o̦k aer bõd, innem e bareinwõt ej aikuj kõm̦m̦ane men in. *

“Setan ej ri-kõjdat eo ad, ejjab ro jeid im jatid”

16. Etke jej aikuj kate kõj ñan anjo̦ ioon jabdewõt men me emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad lõke ro jeid im jatid?

16 El̦aññe kwaar bar iioon juon wãween me ej ãinl̦o̦kwõt wãween in ekabbweerer, kate eok ñan bar kwal̦o̦k am̦ lõke. Emaroñ bõk iien ñan am̦ kõm̦m̦ane men in, ak kwõnaaj bõk tokjãn jãn am̦ kate eok. Ñan waanjoñak, el̦aññe jaar kadeke juon m̦õñã, jemaroñ naaj lukkuun kõjparok kõn kain m̦õñã rot ko jenaaj kañi. Bõtab an kar nana juon iaan iien ko jaar m̦õñã, men in eban kõm̦m̦an bwe jen jab bar m̦õñã ñan jidik. Ãindeinl̦o̦k wõt, jejjab aikuj kõtl̦o̦k bwe juon wãween enana me jaar iioone en kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k ad lõke aolepen ro jeid im jatid, rein me jejel̦ã bwe rejjab weeppãn. Ñe jej bar lõke ro jet, enaaj l̦apl̦o̦k ad m̦õn̦õn̦õ im jenaaj maroñ jel̦ã ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ kõm̦m̦an bwe en wõr mejatoto in lõke ilo eklejia eo.

17. Etke elukkuun aorõk lõke, im ta eo jenaaj kõnono kake ilo katak eo tok juon?

17 Ejeja ad ellolo an armej lõke doon ilo lal̦ in an Setan, bõtab kain lõke eo me ej pedped ioon yokwe ej juon men ekkã ad loe ippãn aolep ro jeid im jatid ipel̦aakin lal̦ in. Kain lõke rot in ej kal̦apl̦o̦k ad lañlõñ im bõrokuk kiiõ im enaaj juon menin kõjparok ilo raan ko reppen rej pãd im̦aan. Ta el̦aññe juon ear kõmetak eok im ejako am̦ lõke e? Kajjioñ kalimjek men eo ear wal̦o̦k ilo wãween an Jeova kalimjeke, jerbale naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦, kal̦apl̦o̦k am̦ lukkuun yokwe ro jeim̦ im jatũm̦, im katak jãn ro em̦m̦an joñak ko aer ilo Baibõl̦. Jemaroñ anjo̦ jãn eñjake ko ad rekõmetak im bar lõke ro jet. Ñe jenaaj ãindein, jenaaj m̦õn̦õn̦õ kõn jeraam̦m̦an eo kõn an lukkuun lõñ ro m̦õttad me el̦apl̦o̦k aer “eddãp wõt jãn juon jein im jatin.” (JK. 18:24) Bõtab ejabwe wõt ñan ad baj lõke ro jeid im jatid; ebar aorõk bwe ren jel̦ã bwe remaroñ lõke kõj. Ilo katak eo tok juon, jenaaj kõnono kõn wãween ad maroñ kam̦ool bwe jej juon eo me ro jeid im jatid remaroñ lõke.

AL 99 To̦ujin im To̦ujin Jeid im Jatid

^ Jej aikuj lõke rũttõmak ro jeid im jatid. Ijoke, men in ejjab pidodo ñan kõm̦m̦ane aolep iien kõnke ewõr iien ko rej kainepataik kõj. Ilo katak in, jenaaj kõnono kõn wãween ad jerbale naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ im ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak ko jãn iien ko etto maroñ jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad lõke rũttõmak ro jeid im jatid ak ñan bar kwal̦o̦k ad lõke er ñe rej kainepataik kõj.

^ Baibõl̦ ej kakkõl bwe ewõr jet ilo eklejia eo me rejjab tõllo̦kũn ad lõke er. (Jud 4) Meñe ejeja an wal̦o̦k, ak ro rejjab m̦oolin jeid im jatid ilo tõmak remaroñ kajjioñ in m̦on̦e ro jet ilo aer “ukot katak ko rem̦ool.” (Jrb. 20:30) Jej kããlõt ñan jab lõke rein ak roñjake er.

^ Ñan kal̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e kõn bwebwenato eo an Grete, lale 1974 Yearbook of Jehovah’s Witnesses, pp. 129-131.