Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

ZÃMSGÃ YĨNGA 37

Y tõe n kɩsa y tẽed-n-taasã sɩda

Y tõe n kɩsa y tẽed-n-taasã sɩda

“Nonglem . . . tẽeda bũmb fãa, a saagda manegr bũmb fãa pʋgẽ.”—1 KOR. 13:4, 7.

YƖƖLL 124 D yɩ neb sẽn maand sɩda

D SẼN NA N Yà Wà*

1. Bõe yĩng tɩ neb wʋsg sẽn pa le kɩs b taabã sɩdã pa ling-du?

 A SƲƖTÃAN dũniyã neb pa mi b sẽn segd n teeg a soaba, bɩ n kɩs sɩd ne ye. Lɛɛbdbã, politikã taoor dãmb la tũudmã taoor dãmb mi n tara yel-manesem sẽn sãamd b sũuri, tɩ kɩt tɩ yaa toog tɩ b kɩs-b sɩda. Neb wʋsg me tagsdame tɩ yaa toog tɩ b kɩs b zo-rãmba, b yagse, la baa b zakã neb sɩda, b yel-manesmã yĩnga. La woto pa segd n ling tõnd ye. Bala Biiblã ra pĩnd n togsame tɩ “yaoolem wakatã, . . . nebã na n yɩɩ . . . neb sẽn pa maand sɩda, . . . ten-kãn-neba, . . . zãmb dãmba.” Woto rat n yeelame tɩ neb wʋsg na n dɩka a Sʋɩtãan sẽn yaa dũni-kãngã Wẽnnaamã d sẽn pa tõe n kɩs sɩdã togs-n-taare.—2 Tɩm. 3:1-4; 2 Kor. 4:4.

2. a) Ãnd dãmb la d tõe n kɩs sɩda, la bõe me la d tõe n kɩs sɩd ne? b) Neb kẽer tõe n sokda b mens bõe?

2 D sẽn yaa kiris-nebã, d miime tɩ d tõe n kɩsa a Zeova sɩd zãng-zãnga. (Zer. 17:7, 8) D kɩsa sɩd t’a nong-d lame, la t’a ka basd a zo-rãmbã ye. (Yɩɩn. 9:11) D tõe n kɩsa a Zeezi Kirist me sɩda, bala a kõo a vɩɩmã tõnd yĩnga. (1 Pɩy. 3:18) Sẽn paase, tõnd mensã yãa yɛl kẽer sẽn wilgd vẽeneg tɩ d tõe n kɩsa sɩd ne Biiblã sẽn yet bũmb ninsã. (2 Tɩm. 3:16, 17) D mii vẽeneg tɩ d tõe n kɩsa sɩd ne a Zeova la ne a Zeezi, la Biiblã. Neb kẽer tõe n sokda b mens n getẽ b sã n tõe n kɩsa b tẽed-n-taasã sɩd wakat fãa. Sã n mikame tɩ d tõe n kɩs-b-la sɩda, yaa bõe yĩnga?

D RATA D TẼED-N-TAASÃ TEELGO

D tara tẽed-n-taas dũniyã gill zug d sẽn tõe n kɩs sɩd ne, la sẽn nong a Zeova wa tõndo (Ges-y sull a 3)

3. Bõe la d paam n maand tɩ yaa zu-zẽkr meng-menga? (Mark 10:29, 30)

3 A Zeova yãka tõnd n naag a nin-buiidã sẽn yaa wa zak a ye neb n be dũniyã gill zugã, tɩ d tũud-a. Woto sɩd yaa zu-zẽkr meng-menga, la bũmb sẽn nafd tõnd wʋsgo! (Karm-y Mark 10:29, 30.) Dũniyã gill zugu, d tara tẽed-n-taas sẽn nong a Zeova wa tõndo, la sẽn modgd n tũud a noyã. D buud-gomdã, d minimdã la d fu-yerdɩ wã tõe n yaa toor ne bãmb rẽndã. La d nong-b lame, baa d sã n na bãng-b-la paalem. La sẽn noom tõnd n tɩ yɩɩd yaa d sẽn naagd taab n pẽgd d saasẽ Ba wã sẽn nong tõnd la d waoogd-a wã.—Yɩɩn. 133:1.

4. Bõe yĩng tɩ d rat d tẽed-n-taasã teelgo?

4 Sẽn yɩɩd fãa, yaa masã meng la d segd n bao n pẽneg d tẽed-n-taasã. Wakat ninga, b sõngda tõnd tɩ d tõog n mao ne d zu-loeesã. (Rom. 15:1; Gal. 6:2) B leb n kengda d raood sẽn na yɩl tɩ d ket n wɩngd ne a Zeova tũubu, tɩ d tẽebã me kell n tall pãnga. (1 Tes. 5:11; Ebre. 10:23-25) Tags-y n ges-y sẽn da na n yɩẽ to-to, d sã n da pa paamd d tẽed-n-taasã sõngr sẽn na yɩl n tõog n yals kãn-kãe d bɛɛbã taoore, sẽn yaa a Sʋɩtãan ne a dũni-wẽngã. Ka la bilfu, a Sʋɩtãan ne a poorẽ dãmbã na n zaba ne Wẽnnaam nin-buiidã. Wakat kãnga, d sẽn na n paam d tẽed-n-taasã sõngrã na n yɩɩ bark meng-menga.

5. Bõe n kɩt tɩ yaa toog ne neb kẽer tɩ b kɩs b saam-biisã la b saam-bi-pogsã sɩda?

5 La yaa toog ne neb kẽer tɩ b kɩs b saam-biisã la b saam-bi-pogsã sɩda. Tõeeme tɩ yaa b tẽed-n-taag sẽn pa tõog a noor yĩnga, bɩ a sẽn pa pids a pʋleng yĩnga. Tõe me tɩ yaa tigingã ned n yeel bɩ n maan bũmb tɩ sãam b sũur wʋsgo. Woto fãa tõe n kɩtame tɩ yɩ toog tɩ d kɩs d taabã sɩda. La bõe n tõe n sõng-d tɩ d kell n kɩs d tẽed-n-taasã sɩda?

NONGLMÃ SÕNGDA TÕND TƖ D KƖS D TẼED-N-TAASÃ SƖDA

6. Wãn to la nonglmã tõe n sõng tõnd tɩ d kɩs d taabã sɩda? (1 Korẽnt rãmbã 13:4-8)

6 D sã n kɩsa ned sɩda, sẽn yɩɩd fãa yaa d sẽn nong-a wã yĩnga. Pipi Korẽnt rãmb sak 13 pʋgẽ, b togsda bũmb wʋsg nonglmã wɛɛngẽ, tɩ rẽ tõe n sõng-d tɩ d kell n kɩs d taabã sɩda, baa b sã n wa maan bũmb n sãam d sũuri. (Karm-y 1 Korẽnt rãmb 13:4-8.) Wala makre, vɛrse a 4 pʋgẽ, b yeelame tɩ “nonglem maanda sũ-mare, la a maand neere.” A Zeova maanda sũ-mar ne-do, baa d sã n maan bũmb n beeg-a. Dẽnd tõnd me segd n maana sũ-mar ne d tẽed-n-taasã, b sã n wa yeel bɩ n maan bũmb n sãam d sũuri. Vɛrse a 5 wã pʋgẽ, b yeelame: “[Nonglem] pa yikd a sũur ye. A pa bĩngd wẽng b sẽn maan-a a sũurẽ ye.” Tõnd me pa segd n bĩng wẽng b sẽn maan-d d sũurẽ, rat n yeel tɩ n ket n tẽegd wakat fãa wẽng d tẽed-n-taasã sẽn maan-d ye. Koɛɛg soab 7:9 wã yetame tɩ “ra sak tɩ f sũur yik tao-tao ye.” Sẽn são yaa d sẽn na n tũ Efɛɛz rãmb 4:26 sẽn yetã. B yeta be yaa: “Ra bas-y tɩ wĩndgã tɩ lʋɩ tɩ y sũurã ket n nan pa sig ye.”

7. Wãn to la saglg ning sẽn be Matiye 7:1-5 wã tõe n sõng tõnd tɩ d kell n kɩs d taabã sɩda?

7 Bũmb a to sẽn tõe n sõng tõnd tɩ d kɩs d tẽed-n-taasã sɩd yaa d sẽn na n get-b wa a Zeova sẽn get-b to-to wã. Wẽnnaam nong-b lame, n pa bĩngd b yel-wẽnã n na n tẽegd rẽ wakat fãa ye. Tõnd me segd n dɩka Wẽnnaam togs-n-taare. (Yɩɩn. 130:3) D pa segd n get d tẽed-n-taasã kong-bõonesã ye. D segd n modgame n get b zʋg-sõma wã n yɩɩda, la b sẽn tõe n maan bũmb nins tɩ yaa sõma wã. (Karm-y Matiye 7:1-5.) D segd n kɩsa sɩd tɩ b rat n maana sẽn yaa sõma, la pa sẽn yaa wẽng ye. Bala nonglem “tẽeda bũmb fãa.” (1 Kor. 13:7) Woto pa rat n yeel t’a Zeova ratame tɩ d kɩs d taabã sɩd woto bal ye. A ratame tɩ d kɩs-b sɩda, bãmb mengã sẽn wilg tɩ b yaa neb d sẽn tõe n kɩs sɩdã yĩnga. *

8. Bõe la y tõe n maane, tɩ sõng-y tɩ y kɩs y tẽed-n-taasã sɩda?

8 Yaa bilf-bilf la ned wat n paam tɩ b nand-a. Yaa woto me, d sã n dat n wa paam tɩ b kɩs-d sɩda. Bõe la y tõe n maane, tɩ sõng-y tɩ y kɩs y tẽed-n-taasã sɩda? Bao-y n bãng-y-b sõma. Sõsd-y ne-b tigissã sasa. Naagd-y-b n moond koɛɛgã. Tall-y sũ-mar ne-ba, tɩ b paam n wilg tɩ b yaa neb y sẽn tõe n kɩs sɩda. Yaa vẽeneg tɩ y sã n wa bãngd ned paalem, y pa na n sak n dɩkd y yɛlã fãa n togsd-a ye. Y zoodã sã n wa paamd pãnga, y tõe n togsd-a-la y yɛl kẽere. (Luk 16:10) La y sã n wa bãng t’a rɩka y yell n togs neb a taaba, y maanda wãna? Ra yɩ-y tao-tao n daag a soabã n bas ye. Ra bas-y tɩ y tẽed-n-taag a ye manesem kɩt tɩ y pa le kɩs y tẽed-n-taasã fãa sɩd ye. Rẽ wɛɛngẽ, d gom pĩnd wẽndẽ wẽn-sakdb kẽer mak-sõng yelle. B kell n kɩsa b taabã sɩda, baa kẽer sẽn maan bũmb n sãam b sũurã.

RƖK-Y SẼN KELL N KƖS-B B TAABÃ SƖDÃ TOGS-N-TAARE

Baa ne a Eli sẽn gom n paoog a Ann sɩngrẽ wã, a Ann kell n kɩsa sɩd ne neb nins a Zeova sẽn da yãk tɩ b lʋɩt taoorã (Ges-y sull a 9)

9. a) Wãn to la a Ann wilg t’a kɩsa neb nins a Zeova sẽn yãk tɩ b lʋɩt taoorã sɩda, baa ne b sʋkã kẽer sẽn da tar manesem sẽn pa sõma wã? b) Wãn to la a Ann kibarã sõng yãmb tɩ y tõe n kell n kɩs sɩd ne neb nins a Zeova sẽn yãk tɩ b lʋɩt d taoorã? (Ges-y fotã)

9 Saam-biig sẽn yaa taoor lʋɩt tigingã pʋgẽ zoe n maana bũmb n sãam y sũur bɩ? Sã n yaa woto, y sã n bʋgs a Ann mak-sõngã zugu, na n sõng-y lame. B wakatẽ wã, maan-kʋʋdb kãsem a Eli n da lʋɩt a Zeova tũudmã yɛl fãa taoor Israyɛlle. La a Eli zakã neb pa kõ mak-sõng ye. A kom-dibli wã sẽn da yaa maan-kʋʋdbã ra tʋmda tʋʋm-yoodo, la b yooda. Ne rẽ fãa, b ba wã pa kibl-b wa sẽn segdã ye. La a Zeova pa reeg maan-kʋʋrã tʋʋmd zĩig pʋgẽ n bas a Eli ye. Baa ne rẽ, a Ann pa yeel t’a Eli sã n ket n yaa maan-kʋʋd fãa, a pa na n le wat sɛk-roogẽ wã n waoogd a Zeova ye. A Eli sẽn wa n yã a Ann sẽn pʋʋsd ne sũ-sãan-kãsengã, a tagsame t’a yũu rãam n su. A pa bao n na n wʋm yellã võor ye. A gom n paooga a Ann sũur sẽn da sãam wʋsgã. (1 Sãm. 1:12-16) A Ann ra pʋlma a Zeova t’a sã n dog bi-ribla, a na n tall-a lame n wa kõ-a. La a sakame n na n pids a sẽn pʋlem a Zeova bũmb ningã, baa sẽn da na n yɩ a Eli n na n ges biigã yell wẽnd-doogẽ wã. (1 Sãm. 1:11) A Eli kom-dibli wã ra segd n paama kiblg b yel-manesmã yĩng bɩ? N-ye, a Zeova sɩd wa n kibl-b lame. (1 Sãm. 4:17) La nananda, Wẽnnaam sõnga Ann t’a paam bi-ribla, n pʋd a yʋʋr t’a Sãmwɛll.—1 Sãm. 1:17-20.

10. Bõe n wilgd tɩ rĩm a Davɩɩd kell n kɩsa neb a taab sɩda, baa neb kẽer sẽn da zãmb-a wã?

10 Y zo-nongr zoe n zãmb-y lame bɩ? Sã n yaa woto, bɩ y tags rĩm a Davɩɩd kibarã yelle. A zo-nongr a ye yʋʋr n da yaa a Ayitofɛll. A Absalom sẽn wa n yik n na n deeg a ba a Davɩɩd naamã ne pãngã, a Ayitofɛll tɩ naaga a Absalom tɩ b na n zãmb a Davɩɩde. A Davɩɩd sũur tog n sãama wʋsgo, a sẽn bãng t’a bi-roaka, la a zo-nongr n pa le teend-a wã. La a pa bas tɩ rẽ kɩt t’a pa le kɩs neb a taab sɩd ye. A kell n kɩsa a zo-nongr a to sɩda. A yʋʋr da yaa a Husayi. Yẽ pa sak n naag tõatbã ye. A Davɩɩd ra bee bʋʋm a sẽn kɩs a Husayi sɩdã. A Husayi wilgame t’a yaa zoa hakɩɩka. A pʋd n gẽnega a yõor n sõng a Davɩɩde.—2 Sãm. 17:1-16.

11. Bõe la a Naball tʋm-tʋmd a ye maan n wilg t’a kɩsa a Abigayɩll sɩda?

11 D gom a Naball tʋm-tʋmd a ye me mak-sõng yelle. A Davɩɩd ne a nebã ra sak n kogla Israyɛll rao a ye tʋmd-tʋmdba. A yʋʋr la a Naball. La daar a ye, kom n yõk a Davɩɩd ne a nebã, t’a Davɩɩd tɩ kos a Naball sẽn da yaa ra-kãagrã rɩɩb yẽ ne a nebã yĩnga, sẽn yaa rɩɩb ning fãa. A Naball sẽn zãgsã, a Davɩɩd sũurã yika wʋsgo, t’a yãk yam n na n tɩ kʋ rap nins fãa sẽn be a Naball zakẽ wã. Tʋm-tʋmd a ye n tɩ togs a Naball pag a Abigayɩll yellã. A sẽn da yaa a Naball zakã nedã yĩnga, a ra kɩsa sɩd t’a Abigayɩll tõe n maana bũmb n fãag-ba. A ra tõe n zoe n yii zakã pʋgẽ, la a pa maan woto ye. A ra kɩsa sɩd t’a Abigayɩll na n tõog n welga yellã, bala a ra miime t’a yaa pag sẽn tar yam. Yellã sẽn baas to-to wã wilgdame tɩ tʋm-tʋmdã ra bee bʋʋm la a sẽn kɩs a Abigayɩll sɩdã. Sɩd me, a Abigayɩll talla raood n tɩ gom ne a Davɩɩde, tɩ rẽ kɩt t’a Davɩɩd bas a sẽn da magd n na n maan bũmb ningã. (1 Sãm. 25:2-35) A ra kɩsa sɩd t’a Davɩɩd na n yɩɩ wʋmda.

12. Wãn to la a Zeezi wilg t’a kɩsa a karen-biisã sɩda, baa ne b sẽn da mi n kongdẽ wã?

12 A Zeezi kɩsa a karen-biisã sɩda, baa ne b sẽn da mi n kongdẽ wã. (Zã 15:15, 16) A Zak ne a Zã sẽn wa n kos a Zeezi n na n yɩ taoor dãmb a Rĩungã pʋgẽ wã, a Zeezi pa yeel tɩ b tũuda a Zeova ne yam-wẽnga, wall tɩ pa zems tɩ b le yɩ yẽ tẽn-tʋmdb ye. (Mark 10:35-40) Rẽ poore, yʋng ning b sẽn yõk a Zeezi wã, a karen-biisã fãa zoe n bas-a lame. (Mat. 26:56) Baa ne rẽ, a Zeezi kell n kɩs-b-la sɩda. A ra mii b pãn-komsmã sõma. La a kell n “nong-b lame n tãag a tɛka.” (Zã 13:1) A vʋʋgrã poore, a kõo a tẽn-tʋmdb 11 wã sẽn kell n maan sɩd ne-a wã tʋʋm-kãsemse, tɩ b na n lʋɩ taoor n sõngd nebã tɩ b lebgd a karen-biisi, la b ges b yell neere. (Mat. 28:19, 20; Zã 21:15-17) A Zeezi sẽn kɩs nin-kãensã sẽn pa zems zãngã sɩdã pa yɩ zaalem ye. Bala b fãa kell n tũu a Zeova ne b sũy fãa n tãag b yõor tɛka. Yaa vẽeneg t’a Ann, a Davɩɩd, a Naball tʋm-tʋmdã, a Abigayɩll la a Zeezi fãa kɩsa neb sẽn pa zems zãng sɩda, tɩ yaa mak-sõngo.

D KELL N KƖS D TẼED-N-TAASÃ SƖDA, BAA B SÃ N WA SÃAM D SŨURI

13. Bõe n tõe n wa kɩt tɩ yɩ toog tɩ d kell n kɩs ned sɩda?

13 Yãmb zoe n togsa y tẽed-n-taag yell y sẽn da pa rat tɩ neb a taab wʋme, n wa bãng t’a rɩka yellã n yelg bɩ? Woto sãamda sũur wʋsgo. Daar a ye, saam-bi-poak n dɩk a yell n togs kãsem-soaba, n da kɩs sɩd t’a pa na n togs ned ye. La vẽkembeoogã, kãsem-soabã pag boola saam-bi-poakã n na n keng a raoodo. Saam-bi-poakã bãnga vẽeneg tɩ yaa kãsem-soabã n dɩk yellã n taas-a. Rẽ tɛka, yɩɩ toog ne saam-bi-poakã t’a kell n kɩs kãsem-soabã sɩda. La saam-bi-poakã maana neere, bala a baoo sõngre. A tɩ goma ne kãsem-soab a to, t’a sõng-a t’a bãng t’a tõe n kell n kɩsa kãsem-dãmbã sɩda.

14. Togs-y bũmb ning sẽn sõng saam-biig a ye t’a le kɩs kãsem-dãmb a yiib sɩda?

14 Saam-biig a ye sũur n da yik ne kãsem-dãmb a yiibu, hal n da tagsdẽ t’a pa le tõe n kɩs-b sɩd ye. Kaoosame t’a sũurã ra ket n nan pa sig ye. La a wa n tẽega bũmb saam-biig a ye a sẽn da nand wʋsg sẽn yeele. Ad a sẽn yeelã: “Yaa a Sʋɩtãan la bɛ wã, pa d tẽed-n-taasã ye.” Saam-biigã tagsa gomdã zug neere, n bãng a sẽn segd n maanega. Rẽ poore, a pʋʋsa a Zeova n kos sõngre. La a wa n tõogame tɩ laafɩ le zĩnd yẽ ne kãsem-dãmb a yiibã sʋka.

15. Bõe yĩng tɩ yɩl n wa tõog n le kɩs ned sɩd tõe n kaoos wʋsgo? Togs-y kibare.

15 B zoe n deega tʋʋmd b sẽn da kõ-y tigingã pʋgẽ bɩ? Sã n wa yaa woto, tõe n nams-y-la wʋsgo. Yɩɩ woto ne saam-bi-poak a ye yʋʋr sẽn boond t’a Grete. Yẽ ne a ma ra bee Alemayn Nazi, n tũud a Zeova ne-b sũy fãa. Wakat kãng tɩ b ra gɩdga d tũudmã beenẽ. B ra yãka a Grete t’a gʋlsd Gũusg Gasgã ne masĩni, tɩ b pʋɩt b tẽed-n-taasã. La saam-biisã sẽn bãng t’a ba wã pa nong a Zeova Kaset rãmbã tũudmã, b reega tʋʋmdã n bas-a, b sẽn da tagsd t’a ba wã na n dɩka tigingã yɛl n taas bɛɛbã yĩnga. La pa rẽ bal n nams a Grete ye. Dũni gill zabr a yiib-n-soabã sasa, saam-biisã ra pa kõt a Grete ne a ma wã siglgã sɛb ye. Baa saam-biisã sã n da seg-b sorã zugu, b pa gomd ne-b ye. Woto sɩd sãamda sũuri! Namsa a Grete hal wʋsgo. Kaoosame t’a yaool n na n wa tõog n kõ saam-biisã sugri, la a le kɩs-b sɩda. A wa n sak n deegame t’a Zeova kõ-b-la sugri, la tɩ yẽ me segd n kõ-b-la sugri. *

“Yaa a Sʋɩtãan la bɛ wã, pa d tẽed-n-taasã ye”

16. Bõe yĩng tɩ d segd n modge, n da bas tɩ bũmb kɩt tɩ d pa le kɩs d tẽed-n-taasã sɩda?

16 Ned sã n zoe n sãama y sũur woto, bɩ y modg n le wa kɩs a soab sɩda. Tõe n kaoosame, la y modgrã pa na n yɩ zaalem ye. Wala makre, yãmb sã n zoe n dɩɩ rɩɩb sẽn kɩt tɩ y lʋɩ bãaga, tõeeme tɩ y na n gũusda ne rɩɩb nins y sẽn dɩtã. La y pa na n bas n pa le rɩtẽ ye. Woto me, d ra bas tɩ nin-yend sẽn sãam d sũur yĩng kɩt tɩ d pa le kɩs d tẽed-n-taasã fãa sɩd ye. D yaool n mii vẽeneg tɩ b fãa pa zems zãng ye. D sã n modg n le kɩs d tẽed-n-taasã fãa sɩda, d na n paama sũ-noogo. Leb n na n sõng-d lame tɩ d tõog n maan d sẽn segd n maane, sẽn na yɩl tɩ tigingã neb kell n bas b yam ne taaba.

17. Bõe yĩng tɩ tar yõod wʋsg tɩ d kɩs d tẽed-n-taasã sɩda? Bõe la d na n bãng sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ?

17 A Sʋɩtãan dũniyã pʋgẽ, neb wʋsg pa le kɩs taab sɩd ye. La tõnd tõe n kɩsa d tẽed-n-taasã sɩda. Bala d nong-b lame, tɩ bãmb me nong-do. Woto kɩtame tɩ sũ-noog la zems-n-taar be d sʋk masã menga. Leb n na n kogl-d-la zu-loees nins sẽn wat ka la bilfã sasa. Ned sã n maana bũmb n sãam y sũur tɩ y pa le kɩs a soab sɩda, bõe la y segd n maane? Modg-y n ges-y yɛlã wa a Zeova sẽn get-b to-to wã, n tũud Biiblã saglsã, n nong y tẽed-n-taasã ne y sũur fãa, la y rɩkd pĩnd wẽndẽ wẽn-sakdb sẽn kell n kɩs b taabã sɩdã togs-n-taare. D tẽed-n-taag sã n sãam d sũuri, bɩ d tõog toogo, la d modg n le kɩs-a sɩda. D sã n maan woto, d na n paama zo-rãmb wʋsgo, zo-rãmb sẽn nong-d n yɩɩd d ma-biisi. (Yel. 18:24) D sã n kɩsa d taabã sɩda, pa sek ye. D segd n modgame tɩ b bãng tɩ d yaa ned b sẽn tõe n kɩs sɩda. Sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ, d na n bãnga d sẽn tõe n maane, n wilg d tẽed-n-taasã tɩ d yaa ned b sẽn tõe n kɩs sɩda.

YƖƖLL 99 Tõnd yaa saam-biis tus ka tɛka

^ D segd n kɩsa d tẽed-n-taasã sɩda. Yɩl n maan woto pa nana wakat fãa ye. Bala b mi n maana bũmb n sãam d sũuri. Sõs-kãngã pʋgẽ, d na n yãa Biiblã sagls la pĩnd wẽndẽ neb kẽer mak-sõng d sẽn tõe n tũ. Woto na n sõng-d lame tɩ d maneg n kɩs d tẽed-n-taasã sɩda. Leb n na n sõng-d lame tɩ d kell n kɩs-b sɩda, baa b sã n wa maan bũmb n sãam d sũuri.

^ Biiblã keoogda tõnd tɩ neb kẽer tõe n bee tigingã pʋgẽ, tɩ pa zems tɩ d kɩs-b sɩd ye. (Ziid 4) Sɩd me, d tẽed-n-taas kẽer tõe n gomda goam sẽn pa sɩda, sẽn na yɩl n belg b taabã, la woto pa wae ye. (Tʋʋ. 20:30) D pa kelgd-ba, bɩ n kɩs-b sɩd ye.

^ Y sã n dat a Grete kibarã n karem bɩ y ges a Zeova Kaset rãmbã yʋʋmd 1974 aniyɛɛrã seb-neng 129-131.