Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 37

Bu pudi konfia na bu ermons

Bu pudi konfia na bu ermons

‘Amor ta fia na tudu kusas, i ta spera na tudu kusas.’ — 1 KOR 13:4, 7.

KANTIKU 124 Sempre Leais

KE KU NO NA BIN FALA DEL *

1. Ke ku manda i ka ta surprendinu manera ki ten falta di konfiansa na mundu?

 JINTIS na mundu di Satanas ka sibi na ba kin ke pudi konfia nel. E ta fika sempri mal ku komportamentu di komersiantis, pulitikus ku ŝefis riliẑiosu. Manga di jintis tambi ta sinti di kuma e ka pudi konfia na se amigus, visiñus te mesmu na se familia. Es ka dibi di surprendinu. Biblia falaba ja di kuma: ‘Na fin de tempu jintis na sedu kontaduris di mintida i falsiaduris.’ Es signifika, jintis na sedu suma Satanas, deus de mundu ku no ka pudi konfia nel. — 2 Tim 3:1-4; 2 Kor 4:4.

2. (a) Na ba kin i na ke ku no pudi pui tudu no konfiansa? (b) Kal purgunta ku no pudi fasi?

2 Suma kristons, no sibi kuma no pudi konfia sempri na Jeova. (Jer 17:7, 8) No sta konvensidu di kuma i amanu i nunka i ka na “bandona” si amigus. (Sal 9:10) No pudi tambi konfia na Jesus Kristu pabia i da si vida pa nos. (1 Ped 3:18) Tambi no aprindi ku no propi spiriensia di kuma Biblia ta da orientason di konfiansa. (2 Tim 3:16, 17) No tene sertesa di kuma, no pudi konfia na Jeova, Jesus ku Biblia. Ma alguns pudi punta: “Sera ki no pudi konfia sempri na ermons ku irmas di kongregason?” Si resposta i sin, ke ku manda no pudi konfia nelis?

NO PIRSISA DI NO ERMONS KU IRMAS

Na mundu ntidu, no tene ermons ku irmas, ku ama Jeova suma nos. (Jubi paragrafu 3)

3. Kal privileẑiu garandi ku no tene? (Mar 10:29, 30)

3 Jeova kujinu pa no fasi parti di si familia ku sta na adoral na mundu ntidu. Es i un privileẑiu garandi dimas ku ta tisi manga di bensons! (Lei Markus 10:29, 30.) Na mundu ntidu, no tene ermons ku irmas ku ama Jeova suma nos, ku ta fasi tudu ke pudi pa aplika orientasons di Jeova na se vida. No lingua, kultura ku no manera di bisti pudi sedu diferenti ku di selis, ma no ta mostra amor pa relis mesmu si no kontra kelis pa purmeru bias. No gosta ciu di sta ku elis pa ngaba i adora no Pape ku sta na seu ku amanu. — Sal 133:1.

4. Ke ku manda no pirsisa di no ermons ku irmas?

4 Es i tempu ku no mas pirsisa di sta unidu ku no ermons ku irmas. Utrora e ta judanu lida ku no purblemas. (Rom 15:1; Gal 6:2) Tambi e ta nkoraẑanu pa no manti ativu na sirvisu di Jeova i kontinua forti na sintidu spiritual. (1 Tes 5:11; Eb 10:23-25) Pensa kuma ku no na sinti, si no ka tene proteson di kongregason pa judanu manti firmi kontra no inimigus, ku sedu, Satanas Diabu ku si mundu mau. I ka na tarda Satanas ku kilis ki ta kontrola na ataka servus di Deus. Ma ora kes kontisi, no na sta kontenti dimas di tene no ermons ku irmas ku na judanu!

5. Ke ku manda utrora i ta difisil pa alguns konfia na se ermons ku irmas?

5 Ma alguns ta oja di kuma, i difisil konfia na se ermons ku irmas, pabia i pudi sedu di kuma e konta elis un sigridu dipus e bin obil na boka di utrus. O talves un algin na kongregason fala o fasi un kusa ku de elis ciu. Es tipu di situasons ta pui pa i difisil konfia na utrus. Ke ku pudi judanu tene konfiansa na no ermons ku irmas?

AMOR PA NO ERMONS TA JUDANU KONFIA NELIS

6. Kuma ku amor ta judanu konfia na utrus? (1 Kor 13:4-8)

6 Amor ta pui pa konfiansa ten. Purmeru di Koríntius kapitulu 13 fala di manga di kusas aserka di amor, ku pudi judanu tene o torna tene mas konfiansa na utrus. (Lei 1 Koríntius 13:4-8.) Pur isemplu, versikulu 4 fala kuma “amor i sufridur i bon.” Jeova i pasienti ku nos mesmu ora ku no peka kontra el. Pa kila, no dibi di sedu pasienti ku no ermons si kontra e papia o fasi kusas ku punu paña raiba o sinti mal. Versikulu 5 fala: ‘amor ka ta lestu di raiba, i ka rankorosu.’ No ka misti sedu “rankorosu,” ku sedu, kontinua lembra di kusas ku no ermons fasi ku denu. Eklesiastis 7:9 fala kuma no ka dibi di “lestu pa paña raiba.” I mas minjor aplika palabras ku sta na Efésius 4:26: “Ka bo fika ku raiba tok sol kai”!

7. Kuma ku prinsipius ku faladu del na Mateus 7:1-5 ta judanu konfia na utrus?

7 Utru kusa ku pudi judanu tene konfiansa na no ermons ku irmas i oja elis suma ku Jeova ta oja elis. Deus ama elis, tambi i ka ta fasi lista di se pekadus. Anos tambi no ka dibi di fasi kila. (Sal 130:3) En ves di konsentra na se falias, no dibi di sforsa pa oja se bon maneras di sedu, ku bon kusas ke pudi fasi. (Lei Mateus 7:1-5.) No ta fia di kuma e misti fasi ke ki bon i nunka e ka na misti fasi un kusa ku na punu sinti mal, pabia amor ‘ta fia na tudu.’ (1 Kor 13:7) Es ku faladu li ka misti fala di kuma, Jeova misti pa no konfia na utrus sin bon motivu, en ves di kila, i misti pa no konfia nelis pabia e mostra di kuma e sedu jintis di konfiansa. *

8. Kuma ku bu pudi aprindi konfia na bu ermons?

8 I ta toma tempu pa disenvolvi konfiansa na no ermons. Kuma ku no pudi fasil? Fasi sforsu pa kunsi bu ermons diritu. Papia ku elis na runions di kongregason. Prega juntu ku elis. Sedu pasienti ku elis, da elis oportunidadi pa e mostra di kuma e sedu jintis di konfiansa. Na kumsada, talves bu ka na misti konta ke bu na pensa i sinti pa un algin ku bu kumsa na kunsi. Ora ku bo amisadi kumsa ku torna forti, talves bu na sta mas avontadi pa kontal ke ku bu sta na sinti. (Luk 16:10) Ma ke ku bu pudi fasi si un ermon pui pa bu pirdi konfiansa nel? Ka bu ten dipresa di kaba amisadi ku el. En ves di kila, disa algun tempu pasa. Ka bu disa pa asons di puku jintis pui pa bu para konfia na bu ermons. Aserka des asuntu, no na fala di isemplu di servus fiel di Jeova, ku apesar de sinti mal pa ke ku alguns fasi elis, e kontinua konfia na utrus.

APRINDI DI KILIS KU MANTI SE KONFIANSA NA UTRUS

Apesar di Eli ka reaẑi diritu na kumsada, Ana kontinua manti si konfiansa na Jeova i na omis ki usa pa kuida di si povu. (Jubi paragrafu 9)

9. (a) Kuma ku Ana manti si konfiansa na Jeova, mesmu dianti di falias di alguns di si representantis? (b) Ke ku spiriensia di Ana ta nsinau aserka di konfia na jintis ku Jeova kuji pa kuida di si povu? (Jubi diseñu.)

9 Sera ki bu ciga ja di fika mal ku komportamentu di un ermon ku tene responsabilidadi? Si sedu sin, bu pudi benefisia di jubi isemplu di Ana. Na ki tempu, ŝef di saserdoti Eli ta tomaba lideransa na adorason di Jeova na Israel. Ma membrus di si familia ka ta daba bon isemplu. Si fijus, ku seduba saserdotis ta fasiba kusas ŝokanti ku pekadu seksual; ma, se pape ka toma midida forti pa kuriẑi elis. Jeova ka tira logu Eli di si kargu suma ŝef di saserdoti. Ma, Ana ka para adora Jeova na tabernakulu, nkuantu Eli seduba ŝef di saserdoti. Oca Eli oja Ana na ora ku dur garandi na korson, i pensa logu kuma Ana camiba. Sin buska sibi ke ku na pasa ku Ana, Eli kritika es minjer ku staba ku kasabi garandi. (1 Sam 1:12-16) Mesmu asin, Ana fasi purmesa di kuma si tene un fiju macu, i na lebal pa i sirbi na tabernakulu nunde ku Eli na toma konta del. (1 Sam 1:11) Sera ki komportamentu di fijus di Eli pirsisaba di kuriẑidu? Sin, Jeova kastiga elis na tempu sertu. (1 Sam 4:17) Na mesmu tempu, Deus bensua Ana ku un fiju comadu Samuel. — 1 Sam 1:17-20.

10. Kuma ku rei Davi kontinua tene konfiansa na utrus apesar di kuma alguns jintis trail?

10 Sera ki bu ciga di sinti traidu pa un amigu intimu? Si sedu sin, bu pudi jubi ke ku pasa ku rei Davi. I teneba un amigu comadu Aitofel. Ma, oca Absalon fiju di Davi misti toma lugar di si pape suma rei, Aitofel apoia Absalon na rebelion. Davi dibi di fikaba mal dimas di pirdi apoiu di si fiju ku di un omi ki ta pensaba kuma i si amigu! Ma, Davi ka pirmiti pa es traison tujil konfia na utrus. I kontinua konfia na Usai, un amigu fiel ku nega apoia rebelion. Davi teneba bon motivus di konfia na Usai. Usai mostra sedu un bon amigu, te mesmu i pui si vida na pirigu pa juda Davi. — 2 Sam. 17: 1-16.

11. Di kal manera ku un di tarbajaduris di Nabal mostra konfiansa?

11 Jubi tambi isemplu di un di tarbajaduris di Nabal. Davi ku si omis proteẑi ben tarbajaduris di un israelita comadu Nabal. Mas tardi, Davi pidi Nabal, un omi riku kumida o kualker kusa ki tene pa da si omis. Oca Nabal nega es pididu simplis, Davi paña raiba mal i disidi mata tudu macu di kasa di Nabal. Un tarbajadur konta Abigail, minjer di Nabal ke ku pasa. Suma i fasiba parti di familia i sibiba kuma Abigail pudiba salva si vida. En ves di kuri di purblema, i konfiaba di kuma Abigail pudiba fasi algun kusa pa kuriẑi situason. I teneba es konfiansa pabia Abigail kunsiduba suma un minjer jiru. Ke ku kontisi dipus mostra di kuma i teneba bon motivus di konfia na Abigail. Ku koraẑen, Abigail konvensi Davi pa i muda si planu. (1 Sam 25:2-35) I konfiaba di kuma Davi na aẑi diritu.

12. Kuma ku Jesus mostra di kuma i konfiaba na si disipulus apesar di se falias?

12 Jesus konfiaba na si disipulus apesar di se falias. (Jon 15:15, 16) Oca Tiagu ku Jon pidi Jesus pa tene un pusison garandi na Renu, Jesus ka duvida di se motivasons di sirbi Jeova o pui pa e ka sedu mas apostolus. (Mar 10:35-40) Mas tardi, tudu si disipulus bandonal na noti ki prindidu. (Mat 26:56) Ma, Jesus nunka pirdi konfiansa nelis. I sibi diritu kuma e sedu jintis imperfeitu, ma i “ama elis te na fin.” (Jon 13:1) Dipus di si resureison, te mesmu Jesus da si 11 apostolus fiel responsabilidadi garandi di toma diantera na tarbaju di fasi disipulus i kuida di si karnelis ku tene balur. (Mat 28:19, 20; Jon 21:15-17) I teneba bon motivus di konfia nes omis imperfeitu. Elis tudu e sirbi di un manera fiel te na fin di se vida na Tera. Na bardadi, Ana, Davi, tarbajadur di Nabal, Abigail ku Jesus sedu un bon isemplu di jintis ku konfia na utrus pekaduris.

APRINDI KONFIA MAS NA NO ERMONS

13. Ke ku pudi pui pa i sedu difisil konfia na utrus?

13 Sera ki bu ciga ja di konta un ermon un sigridu dipus bu bin obil na boka di utrus? Es pudi punu fika mal dimas. Un irma ciga di konta un ansion un asuntu pesual i fiansaba di kuma i ka na konta ningin el. Dia dipus, minjer di ki ansion liga irma pa nkoraẑal, pabia i sibi ke ku irma konta si omi. I normal manera ki difisil pa irma konfia na ki ansion. Ma irma fasi diritu, i pidi ajuda. I papia ku utru ansion, i kila judal pa i tene mas konfiansa na ansions.

14. Ke ku juda un ermon pa i tene mas konfiansa?

14 Pa manga di tempu un ermon fikaba mal ku dus ansions ki pensa kuma i ka pudi konfia mas nelis. Ma, i kumsa ku pensa na un kusa ku faladu pa un ermon ki rispita ciu. I fala es palabras simplis ma ku tene forsa: “Satanas ki no inimigu, i ka no ermons.” Ermon pensa ciu na ki palabras i na ke ki dibi di fasi. Dipus di ora Jeova pa pidi ajuda, i konsigi fasi pas ku kil dus ansions.

15. Ke ku manda tene mas konfiansa pudi leba tempu? Bu pudi da un isemplu.

15 Sera ki bu ciga di pirdi un privileẑiu na kongregason? Es pudi sedu un spiriensia ku ta de. Grete ku si mame seduba Tustumuñas di Jeova fiel na Almaña Nazista na anus di 1930 oca no obra proibidu. Grete gostaba di privileẑiu ki teneba di skirbi artigus di Sintinela pa si ermons na fe. Ma oca ermons sibi di kuma si pape staba kontra bardadi, e tiral kil privileẑiu, pabia e mediba kuma si pape pudi da inimigus informason aserka di kongregason. Es i ka uniku purblema ku Grete tenba di nguenta. Duranti Sugundu Gera Mundial, ermons ka ta da Grete ku si mame rivistas, i ora ke kontra ku elis na kamiñu e ta nega papia ku elis. Es seduba dur na korson pa Grete, i leba tempu pa i purda kil ermons i torna konfia mas nelis. Ma, ku tempu, i rikuñisi kuma Jeova purda elis, pa kila, el tambi i dibi di purda elis. *

“Satanas ki no inimigu, i ka no ermons.”

16. Ke ku manda no dibi di sforsa ciu pa aprindi konfia na no ermons ku irmas?

16 Si bu ciga di pasa un spiriensia suma es ku ta disanima, sforsa pa tene mas konfiansa na bu ermons ku irmas. Talves bu na pirsisa di tempu, ma bu sforsu na bali pena. Pur isemplu, si no ciga di kume kumida ku pudu venenu, no na toma mas kuidadu aserka di ke ku no na kume. Ma, no ka na para kume so pabia di un kumida ku ka bali. Di mesmu manera, no ka dibi di disa pa un mau spiriensia, fasinu pirdi konfiansa na tudu no ermons ku irmas, ku no sibi kuma e padidu imperfeitu. Ora ku no torna tene mas konfiansa na no ermons, no na sedu mas filis, kila na judanu ntindi ke ku no pudi fasi pa juda pa i ten konfiansa na kongregason.

17. Ke ku manda konfiansa i importanti dimas, i ke ku no na bin fala del na studu ku na bin?

17 I difisil oja konfiansa nes mundu di Satanas, ma no pudi konfia na no ermons ku irmas pabia no ama elis i elis e amanu. Es tipu di konfiansa ta juda pa no tene kontentamentu ku union desdi gosi, tambi i na proteẑinu ora ku no bin pasa situasons difisil na futuru. Ke ku bu dibi di fasi si un algin fasi un kusa ku deu i bu ka konfia mas nel? Tenta oja kusas suma ku Jeova ta oja elis, aplika prinsipius di Biblia, tene amor forti pa bu ermons, i aprindi di isemplus ku sta na Biblia. No pudi vensi dur ku no tene na korson i torna tene mas konfiansa na utrus. Si no fasi kila, no na bensuadu ku manga di amigus “mas pertu di ki ermon.” (Dit 18:24) Ma, i ka basta so konfia na utrus, elis tambi e dibi di sinti kuma e pudi konfia na nos. Na studu ku na bin, no na bin fala di kuma ku no pudi mostra di kuma no ermons pudi konfia na nos.

KANTIKU 99 Muitos Irmãos ao Meu Lado

^ No pirsisa di konfia na no ermons. I ka tudu ora ki fasil konfia nelis pabia utrora e ta yaranu. Ne studu, no na bin fala di alguns prinsipius di Biblia ku no pudi aplika ku alguns isemplus di pasadu ku no pudi medita nel. Es na judanu fortalisi no konfiansa na no ermons ku irmas o torna konfia mas nelis si kontra e yaranu.

^ Biblia avisa di kuma alguns na kongregason pudi ka mersi no konfiansa. (Jud 4) I ta dati i ten falsu ermons ku pudi tenta disvia utrus ora ke na fala kusas ku na “tursi bardadi.” (At 20:30) No ka ta konfia nelis o sukuta elis.

^ Pa tene mas informason di spiriensia di Grete, bu pudi jubi Anuário das Testemunhas de Jeová de 1975, paẑina 129 te 131.