Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 38

Mostra ma abo é un algen di kunfiansa

Mostra ma abo é un algen di kunfiansa

‘Kenha ki é di kunfiansa ta guarda un segredu.’ — PROVÉRBIOS 11:13.

KÁNTIKU 101 Nu ta trabadja unidu ku kunpanheru

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Modi ki nu pode sabe ma un algen é di kunfiansa?

 UN ALGEN di kunfiansa ta sforsa pa kunpri se promésas i el ta fla verdadi. (Sal. 15:4) Otus algen sabe ma es pode konta ku el. Nu krê pa nos irmons ku irmans xinti mésmu kuza sobri nos. Kuzê ki pode djuda-nu ganha ses kunfiansa?

2. Modi ki nu pode mostra ma nos é di kunfiansa?

2 Nu ka pode obriga otus algen kunfia na nos. Nu meste prova otus algen ma nos é di kunfiansa. Alguns algen ta fla ma kunfiansa é sima dinheru. É difísil di ganha, má é fásil di perde. Nu ka ten dúvida ma sénpri nu pode kunfia na Jeová. Nunka el ka ta da-nu motivu pa nu ka kunfia na el pamodi ‘tudu ki el ta faze é di kunfiansa.’ (Sal. 33:4) I el ta spéra pa nu imita-l. (Efé. 5:1) Nu ben odja alguns izénplu di sérvus di Jeová ki imita-l i ki mostra ma es é algen di kunfiansa. Tanbê nu ta ben odja sinku kualidadi ki ta djuda-nu ser algen di kunfiansa.

ALGUNS IZÉNPLU KI TA DJUDA-NU SER UN ALGEN DI KUNFIANSA

3-4. Modi ki proféta Daniel mostra ma el éra un algen di kunfiansa i kuzê ki nu debe pergunta?

3 Proféta Daniel da un bon izénplu na ser un algen di kunfiansa. Nbóra el lebadu prézu pa Babilónia, el konsigi ganha kunfiansa di txeu algen. El fika más konxedu kantu el fla ku ajuda di Jeová, kuzê ki kel sonhu di Nabukudunuzor, ki éra rei di Babilónia, siginifikaba. Un bês Daniel tevi ki fla rei ma Jeová ka staba kontenti ku el. I kel-li ka éra un kuza ki rei ta gostaba ta obi. Daniel mesteba koraji pamodi Nabukudunuzor éra un algen violéntu! (Dan. 2:12; 4:20-22, 25) Txeu anu dipôs, más un bês Daniel mostra ma el éra un algen di kunfiansa kantu el fla di manera izatu kuzê ki siginifikaba kel mensaji ki parse na paredi di palásiu di Babilónia. (Dan. 5:5, 25-29) Dipôs, Dariu di Média i se funsionárius tanbê da kónta ma Daniel ‘tinha txeu kapasidadi.’ Es rekonhese ma Daniel ‘éra di kunfiansa i el ka tinha ninhun kulpa pamodi algun kuza ki el ka fazeba ô pamodi korupson.’ (Dan. 6:3, 4) Ti mésmu kes governanti ki ka ta sirbiba Jeová rekonhese ma Daniel éra un ómi di kunfiansa.

4 Óras ki nu ta pensa na izénplu di Daniel, é bon nu pergunta nos kabésa: ‘Modi ki mi é konxedu fóra di kongregason? Ami é konxedu sima un algen ki ta kunpri nhas responsabilidadi i ki otus algen pode kunfia na el?’ Pamodi ki é bon nu faze kes pergunta li? Pamodi nu ta lova Jeová óras ki nos é un algen di kunfiansa.

Neemias skodje ómis di kunfiansa pa toma kónta di trabadjus inportanti. (Odja parágrafu 5.)

5. Kuzê ki djuda Ananias ser un algen di kunfiansa?

5 Na anu 455 A.J., dipôs ki Governador Neemias torna faze kes paredi di Jiruzalen, el djobe ómis di kunfiansa ki ta kuidaba dretu di sidadi. Entri otus algen, Neemias skodje Ananias, ki éra xéfi di Fortaléza. Bíblia ta fla ma Ananias ‘éra un ómi di kunfiansa i el tinha txeu ruspetu pa Deus verdaderu más di ki txeu otus algen.’ (Nee. 7:2) Ananias ta amaba Jeová i el krê dexaba el kontenti, pur isu el ta kuidaba dretu di kalker diziginason ki el dadu. Kes kualidadi li tanbê ta djuda-nu ser un algen di kunfiansa óras ki nu ta trabadja pa Jeová.

6. Modi ki Tikiku mostra apóstlu Polu ma el éra un amigu di kunfiansa?

6 Odja izénplu di Tikiku, ki éra un irmon ki apóstlu Polu ta kunfiaba txeu na el. Kantu Polu staba prézu na un kaza, el kunfia na Tikiku i el fla ma el éra ‘un sérvu fiel’. (Efé. 6:21, 22) Polu ta kunfiaba na el ka sô pa ntregaba kartas pa irmons na Éfezu i Kolosus, má tanbê pa nkorajaba es i konsolaba es. Tikiku ta lenbra-nu di ómis fiel i di kunfiansa ki oji ta kuida di nos nisisidadis spritual. — Col. 4:7-9.

7. Kuzê ki bu pode prende sobri ser un algen di kunfiansa ku izénplu di ansions i ajudantis di bu kongregason?

7 Nu ta fika kontenti pamodi oji nu ten ansions i ajudantis di kongregason ki é di kunfiansa. Es ta leba asériu ses responsabilidadi, sima Daniel, Ananias i Tikiku. Pur izénplu, óras ki nu ta sisti runion di meiu di simana, nu ka ten dúvida ma ten un algen diziginadu pa faze tudu kes párti. I ansions ta fika kontenti óras ki irmons ku irmans ki resebe ses diziginason ta pripara dretu pa faze ses párti na runion! Pur izénplu, óras ki nu ta konvida un studanti di Bíblia pa sisti runion di fin di simana, nu ten sertéza ma ta ten un algen pa faze kel diskursu pa públiku. I tanbê nu ten sertéza ma sénpri nu ta ten publikasons pa uza na pregason. Nu ta fika kontenti pamodi kes irmon fiel li ta djuda-nu ten un amizadi fórti ku Jeová i nu ta agradese Jeová pa es! Má modi ki nos tudu nu pode mostra ma nos é un algen di kunfiansa?

MOSTRA MA ABO É DI KUNFIANSA ÓRAS KI BU TA GUARDA SEGREDU

8. Modi ki nu debe mostra ikilíbriu óras ki nu ta preokupa ku otus? (Provérbios 11:13)

8 Nu ta ama nos irmons ku irmans i nu ta krê sabe modi ki es sta. Má nu debe ser ikilibradu i nu ka debe mete na ses vida. Alguns algen na kongregason na ténpu di apóstlus ta ‘papiaba dimás i ta meteba na asuntus di otus algen,’ i ‘ta papiaba di kuzas ki es ka debe papiaba.’ (1 Tim. 5:13) Di sertéza nu ka krê ser sima es. Má imajina ma un algen fla-nu un kuza di se vida i el pidi-nu pa nu ka fla otus algen. Pur izénplu, un irman pode fla-nu ma el tene un prubléma di saúdi ô un otu kuza ki el sta pasa pa el i el pidi-nu pa nu ka konta ningen. Nu debe faze kel ki el pidi-nu. * (Lé Provérbios 11:13.) Gósi nu ben odja otu situason ki é inportanti nu guarda segredu.

9. Modi ki kada algen na família ta mostra ma es é di kunfiansa?

9 Na família. Kada algen na família ten responsabilidadi di mante alguns asuntu sô entri es. Pur izénplu, talvês un maridu ta atxa ma se mudjer ta faze un kuza ki ta da-l grasa. El ta fika ta konta otus algen kel kuza pa el poi se mudjer na vergónha? Klaru ki nau! I nunka el ka ta krê faze nada pa magua-l pamodi el ta ama-l. (Efé. 5:33) Jóvens tanbê ta krê pa es tratadu ku ruspetu. Pai ku mai ta faze dretu si es faze kel-li. Es ka ta konta otus algen kuzas mariadu ki ses fidju ta faze pa ka pô-s na vergónha. (Col. 3:21) I fidjus debe prende tanbê ka fla asuntus di ses família ki pode poi otus algen di ses família na vergónha. (Deut. 5:16) Si kada algen na família faze se párti pa ka fla otus algen alguns asuntu di família, es ta fika más unidu.

10. Kuzê ki siginifika ser un amigu di verdadi? (Provérbios 17:17)

10 Ku nos amigus. Duránti nos vida nu ta xinti nisisidadi di konta un amigu di kunfiansa alguns asuntu di nos vida. Alvês kel-li pode ser difísil. Talvês nu ka ten kustumu di konta kuzê ki nu ta xinti pa otus algen. I di sertéza nu ta fikaba diziludidu si dipôs nu fika ta sabe ma nos amigu konta otus algen kuzê ki nu fla-l. Má é sábi ten amigus ki nu pode kunfia na es! Es é ‘amigu di verdadi’. —  Provérbios 17:17.

Ansions ka ta konta ses família kuzas ki es ka debe konta. (Odja parágrafu 11.) *

11. (a) Modi ki ansions i ses mudjer ta mostra ma es é un algen di kunfiansa? (b) Kuzê ki nu ta prende di un ansion ki ka konta se família asuntus di kongregason? (Odja fotus.)

11 Na kongregason. Pa irmons, ansions ki ta guarda segredu é ‘sima un lugar pa sukundi di béntu, sima un lugar pa sukundi di tenporal’. (Isa. 32:2) Nu sabe ma nu pode pâpia avontádi ku ansions, ku sertéza ma es ka ta konta ningen kuzê ki nu fla-s. Nu ka debe faze-s preson pa es fla-nu kuzas ki es ka debe fla. Tanbê nu ta da txeu valor pa mudjeris di ansions pamodi es ka ta tenta poi ses maridu ta fla-s asuntus ki es ka debe sabe. É bon mudjeris di ansions ka fika ta sabe di alguns asuntu di irmons na kongregason. Un mudjer di un ansion fla: “N ta agradese nha maridu txeu pamodi el ka ta fla-m informasons sobri irmons ki fazedu vizita di pastoreiu, kes ki meste di ajuda spritual i nen el ka ta fla-m ses nómi. N ta fika txeu kontenti di ka sabe asuntus di otus algen ki N ka ta pode djuda. Asi N ta fika más avontádi ku tudu algen na kongregason. I N ten kunfiansa ma óras ki N fla nha maridu kuzê ki N sta xinti ô algun otu prubléma, el ka ta ba konta ningen.” É klaru ki nos tudu krê pa otus algen fika ta sabe ma nos é di kunfiansa. Má ki kualidadis ki ta djuda-nu ser un algen di kunfiansa? Nu ben odja sinku di es.

DIZENVOLVE KUALIDADIS KI TA DJUDA-U SER UN ALGEN DI KUNFIANSA

12. Pamodi ki nu pode fla ma amor é bazi di kunfiansa? Da un izénplu.

12 Amor é bazi di kunfiansa. Jizus fla ma kes dôs mandamentu más inportanti é ama Jeová i ama nos prósimu. (Mat. 22:37-39) Amor ki nu ten pa Jeová ta pô-nu ta imita se izénplu perfeitu di kunfiansa. Pur izénplu, amor ki nu ten pa nos irmons ku irmans ta pô-nu ka ta pâpia di asuntus ki es konta-nu ki nu ka debe fla. Nunka nu ka debe fla otus algen algun kuza ki otu algen konta-nu ki pode magua-l, pô-l ta xinti vergónha ô xinti dór. — João 15:12.

13. Modi ki umildadi ta djuda-nu ser un algen di kunfiansa?

13 Umildadi ta djuda-nu ser un algen di kunfiansa. Un irmon ki é umildi ka ta ser primeru na konta un asuntu di otus algen sô pa el txoma atenson pa se kabésa. (Fil. 2:3) El ka ta tenta poi otus algen ta pensa ma el sabe kuzas ki el ka pode konta. Umildadi tanbê ka ta dexa-nu fla txeu algen kuzê ki nu ta atxa sobri kes asuntu ki Bíblia ô nos publikasons inda ka pâpia di el.

14. Modi ki disirnimentu ta djuda-nu ser un algen di kunfiansa?

14 Disirnimentu ta djuda un irmon sabe kal ki é ‘ténpu pa fika kaladu i ténpu pa pâpia’. (Ecl. 3:7) Na alguns país ten un ditadu ki ta fla: “Pâpia é prata, má fika kaladu é oru.” Kel-li krê fla ma alvês é más midjór fika kaladu di ki pâpia. É pur isu ki Provérbios 11:12 ta fla: ‘Kel ómi ki ten disirnimentu di verdadi ta fika kaladu.’ Odja un izénplu. Txeu bês pididu un ansion ki ten spiriénsia pa djuda otus kongregason ki tinha prublémas difísil. Odja kuzê ki un otu ansion fla sobri el: “Sénpri el ta toma kuidadu pa nunka el ka fla asuntus di otus kongregason ki el ka debe fla.” Pamodi kel ansion li ten txeu disirnimentu, otus ansion na se kongregason ta ruspeta-l. Es ten sertéza ma el ka ta fla otus algen asuntus ki el ka debe fla.

15. Da un izénplu ki ta mostra pamodi ki otus algen ta kunfia na bo si bo é onéstu.

15 Onestidadi é un otu kuza ki nu meste pa nu pode ser un algen di kunfiansa. Nu ta kunfia na un algen onéstu pamodi nu sabe ma sénpri el ta pâpia verdadi. (Efé. 4:25; Heb. 13:18) Pur izénplu, imajina ma bu krê midjora bu kapasidadi di inxina. Pur isu, bu ta pidi un algen pa obi bu diskursu i dipôs pa da-u alguns sujiston di modi ki bu pode midjora. Kenha ki bu ta skodjeba pa da-u sujiston? Un algen ki ta fla-u kel ki bu krê obi ô un algen ki ta fla-u verdadi ku jetu? Respósta é klaru. Bíblia ta fla: ‘É midjór un reprenson ki dadu klaru di ki amor sukundidu. Kes pankada ki ta ben di un amigu é lial’. (Pro. 27:5, 6) Nbóra na komésu pode ser difísil obi kuzê ki un amigu onéstu ten pa fla-nu, kes kuza ki el ta fla ta djuda-nu pa txeu ténpu.

16. Modi ki Provérbios 10:19 ta mostra ma nu meste kontrola nos kabésa?

16 Kontrola nos kabésa é otu kualidadi inportanti pa otus algen kunfia na nos. Kel kualidadi li ta djuda-nu fika kaladu óras ki nu xinti tentadu na pâpia di algun kuza ki nu fladu pa nu ka fla. (Lé Provérbios 10:19.) Pode ser difísil kontrola nos kabésa óras ki nu sta ta uza redi sosial. Si nu ka toma kuidadu, sen nu krê, nu pode pâpia di asuntus ki nu ka debe pa un monti di algen. I óras ki nu manda un mensájen nu ka ta konsigi kontrola modi ki otus algen ta bai uza-l ô kantu prubléma ki el ta kria. Kontrola nos kabésa tanbê ta djuda-nu fika kaladu óras ki kes algen ki é kóntra nos organizason ta tenta ngana-nu pa nu fla kuzas ki pode poi nos irmons ku irmans na prigu. Kel-li pode kontise óras ki pulísia ta faze-nu perguntas na un país ki nos trabadju sta proibidu ô ki nu ten poku liberdadi. Na kel situason li i na otus, nu pode aplika kel prinsípiu ki ta fla pa nu ‘tapa nos bóka’. (Sal. 39:1) Óras ki nu ta trata ku nos família, nos amigus, nos irmons ku irmans ô kalker otu algen, nu debe ser un algen di kunfiansa. I pa nu ser algen di kunfiansa, nu meste kontrola nos kabésa.

17. Modi ki nu pode djuda irmons di nos kongregason ten kunfiansa na kunpanheru?

17 Nu ta xinti gratidon pamodi Jeová atrai-nu pa un família di irmons ku irmans ki ten txeu amor pa kunpanheru i ki é di kunfiansa. Nos tudu nu ten responsabilidadi di ganha kunfiansa di nos irmons ku irmans. Óras ki kada un di nos ta sforsa pa mostra amor, umildadi, disirnimentu, onestidadi i nu ta kontrola nos kabésa nu ta djuda irmons di nos kongregason kunfia na kunpanheru. Nu ten ki kontinua ta sforsa pa mostra otus algen ma es pode kunfia na nos. Nu imita nos Deus, Jeová i nu kontinua ta mostra ma nos é un algen di kunfiansa.

KÁNTIKU 123 Ser lial i obi ku organizason di Jeová

^ Si nu krê pa otus algen kunfia na nos, primeru nu ten ki mostra ma nos é un algen di kunfiansa. Na kel studu li, nu ta ben lenbra pamodi ki kunfiansa é txeu inportanti i ki kualidadis ki ta djuda-nu ser un algen di kunfiansa.

^ Si nu fika ta sabe ma un algen na kongregason faze un pekadu gravi, nu debe insentiva-l pa djobe ajuda na ansions. Si el ka faze kel-la, nu debe konta ansions kuzê ki nu sabe pamodi nos é lial pa Jeová i pa kongregason.

^ SPLIKASON DI FOTU: Un ansion ka ta fla se família un asuntu di kongregason ki el djuda rezolve.