Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-38

Tjengisa Bona Uthembekile

Tjengisa Bona Uthembekile

“Umdlhevezi udlheveza ifihlo.”—IZA. 11:13.

INGOMA 101 Asibambisaneni Sibe Munye

OKUZOKUCOCWA NGAKHO a

1. Singambona njani umuntu othembekileko?

 UMUNTU othembekileko ulwela ukwenza ngokweenthembiso zakhe begodu ukhuluma iqiniso. (Rhu. 15:4) Abantu bayazi ukuthi bangamthemba. Sifuna abafowethu nabodadwethu bazizwe njalo ngathi. Khuyini esingayenza nabazasithemba?

2. Singatjengisa njani ukuthi sithembekile?

2 Angeze sikatelele abantu bona basithembe. Ukuthenjwa kuyasetjenzelwa. Ukuthenjwa kufana nemali. Ukuyifumana kubudisi kodwana kubulula bona ingakulahlekela. Kwamambala, kufanele simthembe uJehova. Ngeze asinikela ibanga lokobana singamthembi, ngombana “zoke izenzo zakhe zikukwethembeka.” (Rhu. 33:4) Ulindele bona simlingise. (Efe. 5:1) Akhesicoce ngesibonelo seenceku ezalingisa uBabazo wezulwini, ngalokho zatjengisa bona zithembekile. Sizokucoca nangobuntu obuhlanu obuzosisiza bona sithembeke.

FUNDA EENCEKWINI ZAKAJEHOVA EZITHEMBEKILEKO

3-4. Umphorofidi uDanyela watjengisa njani ukuthi uthembekile begodu khuyini ekufuze siyenze?

3 Umphorofidi uDanyela wasibekela isibonelo esihle sokuthembeka. Nanyana wathunjelwa eBhabhiloni, msinyana ngemva kwalokho, waziwa njengendoda ethembekileko. Ukwaziwa njengendoda ethembekileko kwakhula begodu ngokusizwa nguJehova, wahlathulula ibhudango leKosi yeBhabhiloni uNebukadinetsari. Kobunye ubujamo, uDanyela kwafuze atjele ikosi ukuthi uJehova akakathabi ngayo. Loyo akusimlayezo ikosi engakuthabela ukuwuzwa. Kwatlhogeka uDanyela abenesibindi ngombana uNebukadinetsari bekuyindoda enenturhu! (Dan. 2:12; 4:20-22, 25) Ngemva kweminyaka eminengi eyalandelako, uDanyela kwatlhogeka godu bona atjengise ukuthi uthembekile lokha nakahlathulula umlayezo orarako owevela ebodeni esigodlweni seBhabhiloni. (Dan. 5:5, 25-29) Ngokukhamba kwesikhathi, uDariyu uMmede neenkhulu zakhe batjheja ukuthi uDanyela “bekanommoya odluleleko.” Bakuvuma ukuthi uDanyela “bekathembekile begodu khange kufunyanwe ubutjhapha namkha isici kuye.” (Dan. 6:3, 4) Iye, ngitjho nababusi abangamlotjhiko uZimu batjheja ukuthi indoda elotjha uZimu le beyinokwethenjelwa!

4 Njengombana sisacabanga ngesibonelo sakaDanyela, kuhle bona sizibuze imibuzo nasi: ‘Abantu abangamlotjhiko uZimu bangazi njengomuntu onjani? Kghani ngimumuntu owenzako umsebenzi aphathiswe wona begodu abantu bayangithemba?’ Kubayini kuqakathekile ukuzibuza imibuzo le? Kungombana sidumisa uJehova nasibabantu abathembekileko.

UNerhamiya wakhetha amadoda athembekileko bona enze izabelo eziqakathekileko (Funda isigaba 5)

5. Kubayini uRhananiya bekaziwa njengendoda ethembekileko?

5 Ngo-455 B.C.E., ngemva kobana umBusi uNerhemiya avuselele amaboda weJerusalema, wafuna amadoda anokwethenjelwa ebekangatlhogomela idorobho. Hlangana nabantu abakhethako, wakhetha umdosiphambili webutho lobuphephelo uRhananiya. IBhayibheli nalikhuluma ngoRhananiya lithi, “gade athembeke khulu begodu ayindoda edlula abanengi ngokwesaba uZimu.” (Nerh. 7:2) Ukuthanda uJehova nokusaba ukumdanisa kwenza uRhananiya wasebenza budisi ezabelweni ebekanikelwa zona. Ubuntobo bungasisiza nathi bona sithembeke emsebenzini esiyenzela uZimu.

6. Kubayini uThikhikhusi atjengisa ukuthi uthembekile kumpostoli uPowula?

6 Cabanga godu ngesibonelo sakaThikhikhusi, inceku ethembekileko ebeyikhamba noPowula. Lokha uPowula nakabotjhelwe ngendlini, wathembela kuThikhikhusi. Bewamhlathulula ngokuthi, ‘sisebenzi esithembekileko.’ (Efe. 6:21, 22) UPowula khenge amthembe kwaphela ngokuthi uzokubathumelela iincwadi abafowethu be-Efesu nebeKolose, kodwana bekazi nokuthi uzokubakhuthaza bekabaduduze. UThikhikhusi usikhumbuza ngabafowethu abathembekileko uJehova ababekile namhlanjesi bona basitlhogomele.—Kol. 4:7-9.

7. Khuyini esingayifunda kubadala neencekwini ezisizako ngendaba yokuthembeka ebandleni okilo?

7 Kuyasithabisa ukuthi sinabadala kunye neenceku zebandla ezithembekileko. NjengoDanyela, uRhananiya noThikhikhusi, bazenza ngokuzimisela izabelo zabo. Nasiya emihlanganweni yaphakathi neveke, ngokwesibonelo, asinakuzaza nokuncani ukuthi zoke iingcenye zehlelo zinabantu abazozenza. Abadala bakuthokozela khulu ukuba khona kwalabo abanikelwe izabelo emhlanganweni webandla. Ngokwesibonelo, asizazi ukumema abantu bona beze esifundweni ngombana siyazi ukuthi umfowethu owabelwe ikulumo yenengi evekeni leyo, uzoyenza, begodu siyazi ukuthi sizozithola neencwadi esizitlhogako bona siyokutjhumayela. Sizizwa sitlhogonyelwe kuhle bafowethu abathembekilekwaba begodu sithokoza uJehova ngabo! Ngiziphi iindlela esingatjengisa ngazo bona sithembekile?

THEMBEKA NGOKUTHI UNGAKHULUMI IFIHLO YABANYE

8. Kubayini kufuze silinganisele ngitjho nalokha sifuna ukwazi ngehlalakuhle yabanye abantu? (IzAga 11:13)

8 Siyabathanda abafowethu nabodadwethu begodu sinendaba nehlalakuhle yabo. Nanyana kunjalo, kufuze sibe nombono olinganiselako besihloniphe nefihlwabo. Abanye ebandleni lamaKrestu lekhulu lokuthoma ‘bebahleba bangena neendabeni zabantu, bakhuluma izinto okungakafuzi bazikhulume.’ (1 Thim. 5:13) Thina asifuni ukuba njengabo. Akhesithi umuntu othileko ukutjela indaba, kodwana angakunikeli imvumo yokobana utjele abanye. Ngokwesibonelo, udadwethu angasitjela ngomraro wepilo namkha iintjhijilo aqalene nazo, asibawe bona singabatjeli abanye. Kufuze sisihloniphe isifiso sakhe. b (Funda IzAga 11:13.) Nje, akhesicoce ngezinto ezimbalwa ekuqakatheke khulu bona singazikhulumi nabanye abantu.

9. Amalungu womndeni angatjengisa njani ukuthi athembekile?

9 Emndenini. Ilungu ngalinye lomndeni kufuze libulunge iindaba zomndeni, zihlale ziyifihlo yomndeni. Ngokwesibonelo, udade omKrestu angaba nomukghwa othileko indodakwakhe ewuthandako. Inga-kghani indoda le izokutjela abanye abantu ngomukghwa womkayo, ayihlazise? Awa, lokho ngeze yakwenza, iyamthanda umkayo begodu ngeze yenze into ezomlimaza. (Efe. 5:33) Abantu abatjha kufuze banikelwe ihlonipho ebafaneleko. Ababelethi benza kuhle ngokukukhumbula lokho. Angeze bahlazise abantwana babo ngokukhuluma ngemitjhaphwabo ebantwini. (Kol. 3:21) Abantwana kutlhogeka bafunde ihlonipho nokuthi bangahlazisi amalungu womndeni ngokukhipha iindaba eziyifihlo ebantwini. (Dut. 5:16) Lokha ilungu ngalinye lomndeni nalidlala indimalo bona libulunge iindaba zomndeni zihlale ziyifihlo, amalungu womndeni azokutjhidelana komunye nomunye.

10. Khuyini okufuze uyenze nawuzakuba mngani othembekileko? (IzAga 17:17)

10 Ebanganini. Ngezinye iinkhathi, inengi lethu khelithande ukuthululela umngani isifuba. Ngezinye iinkhathi lokho kungaba budisi. Kungenzeka asikakujwayeli ukutjela abanye izinto ezidephe khulu esizicabangako begodu kungasizwisa ubuhlu khulu ukuzwa ngokukhamba kwesikhathi ukuthi umngani esimtjele ifihlwethu sele ayitjele nabanye. Ngakelinye ihlangothi, kuthabisa khulu ukutjela umuntu ifihlwethu, begodu angayitjeli abanye. Umuntu onjalo, ‘mngani othembekile.’—Funda IzAga 17:17.

Abadala abazikhulumi iindaba eziyifihlo emndeninabo (Funda isigaba 11) c

11. (a) Abadala nabomkabo bangatjengisa njani ukuthi bathembekile? (b) Ngisiphi isifundo esingasifunda kumdala webandla ophatha ifihlo yebandla begodu angayitjeli umndenakhe? (Qala isithombe.)

11 Ebandleni. Abadala abaziwa ngokubulunga ifihlo, kubafowabo ‘banjengendawo yobuphephelo emmoyeni nesiviko esiwuruwurwini.’ (Isa. 32:2) Siyazi ukuthi singatjhaphuluka sibatjele ifihlwethu ngombana siyaqiniseka ngokuthi esibatjela khona kuzokuhlala kuyifihlo. Asibagandeleli bona basitjele izinto eziyifihlo. Ngaphezu kwalokho, siyabahlonipha abafazi babadala ngombana abawakateleli amadodabo bona abatjele iindaba ezingabafuniko. Kwamambala, kusibusiso ukwazi ukuthi abafazi babadala abatjelwa iindaba eziyifihlo zabafowethu nabodadwethu. Omunye umfazi womdala wakhe wathi: “Kuyangithokozisa ukuthi ubabakwami akangitjeli iindaba eziyifihlo malungana nalabo abakhambelako nakenza ukuwalusa namkha labo abatlhoga ukusizwa ebuhlotjeni babo noZimu, akangitjeli ngitjho namagamabo. Kuyangithabisa ukuthi angitshwenyeki ngeendaba engingekhe ngenze litho ngazo. Ngikghona ukucoca nawo woke amalungu webandla ngendlela ejayelekileko. Ngiyazi nokuthi lokha nangitjela ubabakwami amazizwami namkha izinto ezingitshwenyako, izintwezo zizokuhlala ziyifihlo.” Kwamambala, soke sifuna ukwaziwa njengabantu abathembekileko. Ngibuphi ubuntu obozosisiza sihlale sithembekile? Akhesicoce ngobuntu obuhlanu.

YIBA NOBUNTU OBUZOKWENZA UTHEMBEKE

12. Kubayini sithi ithando lisisekelo sokuthenjwa? Sinikela isibonelo.

12 Ithando sisekelo sokuthemba. UJesu wathi imiyalo emikhulu kinayo yoke kuthanda uJehova nokuthanda umakhelwanakho. (Mat. 22:37-39) Ukuthanda uJehova kwenza bona silingise isibonelo sakhe esipheleleko sokuthembeka. Ngokwesibonelo, ukuthanda abafowethu nabodadwethu kwenza bona sikghone ukubulunga ifihlwabo. Asifuni ukuveza okuthileko abasitjele khona okungabalimaza, kubahlazise namkha kubazwise ubuhlungu.—Jwa. 15:12.

13. Ukuthobeka kusisiza njani bona sibe babantu abathenjwako?

13 Ukuthobeka kuzosisiza sibe babantu abathenjwako. UmKrestu othembekileko, akalingi ukuthabisa abanye ngokuthi kube nguye umuntu wokuthoma oveza indaba ethileko kwabanye. (Flp. 2:3) Akafuni ukwenza ngathi uqakatheke khulu ngokuveza ukuthi wazi koke ngitjho nezinto ekungakafaneli azitjele abanye. Ukuthobeka kuzosivikela ekurhatjheni iindaba esinganabufakazi bazo nekungakhulunywa ngazo eBhayibhelini namkha eencwadini zethu ezisekelwe eBhayibhelini.

14. Ikghono lokwahlukanisa, lisisiza njani bona abanye basithembe?

14 Ikghono lokuhlukanisa lingasiza umKrestu azi “isikhathi sokukhuluma nesikhathi sokuthula.” (UMtj. 3:7) Kunekulumo ejayelekileko kezinye iintjhaba ethi, “Ukukhuluma kulisiliva, kodwana ukuthula kuligolide.” Ngamanye amezwi, kunesikhathi la kukuhle khona ukuthula kunokukhuluma. Kungebangelo IzAga 11:12 zithi, “Ozwisisako ubamba ilimu lakhe.” Tjheja nasi isibonelo, Omunye umfowethu esele kunesikhathi amdala khebambawe bona ayokusiza amanye amabandla ngeentjhijilo aqalene nazo. Omunye umdala nakakhuluma ngaye, uthi: “Uyatjheja bona angakhulumi iimfihlo zamanye amabandla.” Ikghono lakhe lokuhlukanisa lenze bona abanye abadala akunye nabo esihlopheni bamhloniphe. Bayaqiniseka ngokuthi ngeze akhupha iindaba eziyifihlo azitjele abanye.

15. Sitjela ngesibonelo esitjengisa ukuthi ukukhuluma iqiniso kungenza abanye basithembe.

15 Ukukhuluma iqiniso kungenye yezinto eyenza abantu basithembe. Siyamthemba umuntu okhuluma iqiniso ngombana siyazi ukuthi uzokuhlala akhuluma iqiniso. (Efe. 4:25; Heb. 13:18) Ngokwesibonelo, akhesithi ufuna ukuthuthukisa ikghono lakho lokufundisa. Yeke, ukhuluma nomuntu othileko bona akulalele njengombana wenza ikulumwakho begodu umbawa nokuthi akunikele neemphakamiso ezizokusiza uthuthuke. Ngubani ongamthemba bona uzokutjela iqiniso? Kghani mumuntu ozokutjela lokho ofuna ukukuzwa namkha mumuntu ngomusa ozokutjela iqiniso? Soke siyayazi ipendulo. IBhayibheli lithi: “Kungcono ukusola okusemtarini kunethando langemsitheleni. Amanceba owavezwa mngani ayamukeleka.” (IzA. 27:5, 6) Nanyana ekuthomeni kungaba budisi ukuwamukela, kodwana amaqiniso esiwatjelwa mngani, ngiwo azosisiza ekukhambeni kwesikhathi.

16. IzAga 10:19 zikuveza njani ukuqakatheka kokuzibamba?

16 Ukuzibamba kuqakathekile abanye nabazasithemba. Ubuntobu busisiza bona singakhulumi lokha nasilingelwa ukuthi siveze iimfihlo zabanye. (Funda IzAga 10:19.) Ngezinye iinkhathi singakufumana kubudisi ukuzibamba nasisebenzisa zokuthintana. Nasingatjhejiko, singazifumana sele sikhuluma iimfihlo zabanye kwezokuthintana singakanqophi. Nasele sikhulume okuthileko kwezokuthintana, ngeze sakghona ukulawula indlela okuzokusetjenziswa ngayo namkha umonakalo okuzowubangela. Ukuzibamba kwenza sikghone ukuthula lokha abaphikisi nabasilingela bona sikhulume into engafaka ukuphila kwabafowethu nabodadwethu engozini. Lokhu kungenzeka lokha amapholisa nawasihloma ngemibuzo enarheni la umsebenzethu uvinjelwe khona. Singasebenzisa ikambiso ethi, “ngizakulonda umlomami ngesifonyo” eendabenezi nakezinye. (Rhu. 39:2, 39:1, NW) Kufuze sithembeke ngasosoke isikhathi lokha nasisebenzelana nemindenethu, abangani, abafowethu nabodadwethu namkha nananyana ngubani. Sitlhoga ukuzibamba nasizakuthembeka.

17. Singakuthuthukisa njani ukuthembana ebandleni?

17 Sithokoza kwamambala ngokuthi uJehova usidosele emndenini wabafowethu nabodadwethu, owakhiwa babantu abanethando nabathembekileko. Soke sinomthwalo wokwenza abafowethu nabodadwethu basithembe. Njengombana ngamunye wethu alwela ukutjengisa ithando, ukuthobeka, ikghono lokwahlukanisa, ukukhuluma iqiniso nokuzibamba, soke sihlanganyela ekutjengiseni ummoya wokuthembana ebandleni. Ukwenza abanye basithembe, yinto ekufuze siragele phambili silwele ukuyenza. Kwangathi singalingisa uZimethu uJehova, sitjengise ukuthi sithembekile.

INGOMA 123 Siyazithoba Ehlelweni LakaZimu

a Nasifuna abanye basithembe, kufuze sitjengise bona sithembekile. Esihlokwenesi, sizokufunda ukuthi kubayini kuqakathekile ukuthembeka nokuthi ngibuphi ubuntu obuqakathekileko obuzokwenza abanye basithembe.

b Nasifumana bona kunomuntu othileko ebandleni owenze isono esikhulu, kufuze simkhuthaze bona ayokubawa isizo labadala. Nakangenzi njalo, ngombana sifuna ukuthembeka kuJehova nebandleni lobuKrestu, kuzokufuze siyokutjela abadala.

c IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umdala akawutjeli umndenakhe ngendaba eyifihlo ebekayisingatha.