Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 38

Mostra kuma bu sedu algin di konfiansa

Mostra kuma bu sedu algin di konfiansa

‘Algin di fiansa ta guarda sigridu.’ — Dit 11:13.

KANTIKU 101 Servimos a Jeová em União

KE KU NO NA BIN FALA DEL *

1. Kuma ku no pudi sibi si no pudi konfia na un algin?

 UN ALGIN di konfiansa ta sforsa pa kumpri si purmesa i konta bardadi. (Sal 15:4) Jintis sibi di kuma e pudi konfia nel. No misti pa no ermons ku irmas sinti di kuma no sedu ki tipu di algin. Ke ku no pudi fasi pa e pudi konfia na nos?

2. Kuma ku no pudi mostra di kuma no sedu algin di konfiansa?

2 No ka pudi forsija utrus pa e konfia na nos. Kusas ku no ta fasi dibi di mostra utrus di kuma e pudi konfia na nos. I ta faladu kuma konfiansa i suma diñeru. Pa konsigil i difisil, ma i fasil pirdil. Sin duvida, Jeova mostra di kuma no pudi konfia nel. No pudi sempri konfia nel pabia “tudu ki ta fasi, i fiel.” (Sal 33:4) I misti tambi pa no kopial. (Ef 5:1) No na bai jubi alguns isemplus di servus di Jeova ku kopia se Pape ku sta na seu, i ku mostra sedu jintis di konfiansa. No na bai jubi tambi sinku manera di sedu ku na judanu sedu algin di konfiansa.

APRINDI DI SERVUS DI JEOVA KU MOSTRA SEDU JINTIS DI KONFIANSA

3-4. Kuma ku profeta Daniel mostra sedu algin di konfiansa, kal purguntas ku es dibi di lebanu fasi?

3 Profeta Daniel disa un bon isemplu di algin di konfiansa. Apesar di kuma i lebadu pa Babilonia suma katibu, i ka tarda i bin kunsidu suma algin di konfiansa. Jintis bin konfia inda mas nel, oca Jeova judal splika suñu di Nabukodonosor, rei di Babilonia. Un bias, Daniel ciga di konta rei di kuma Jeova ka kontenti ku el, es i un mensaẑen ku un rei ka na misti obi. Daniel pirsisaba di koraẑen pa konta es mensaẑen, pabia Nabukodonosor i un algin violentu! (Dan 2:12; 4:20-22, 25) Manga di anu mas tardi, Daniel bin kunsidu mas suma un algin di konfiansa, oca i splika mensaẑen difisil di ntindi ku sai na paredi di palasiu di rei di Babilonia. (Dan 5:5, 25-29) Mas tardi, Dariu rei di Media ku ministrus ki kuji, nota tambi di kuma, Daniel seduba omi “jiru dimas.” E rikuñisi di kuma Daniel “seduba di fiansa. E ka oca nin kurupson nin falia nel.” (Dan 6:3, 4) Te mesmu guvernantis pagon rikuñisi di kuma, es adoradur di Jeova i un algin ku jintis pudi konfia nel!

4 Nkuantu no na pensa na isemplu di Daniel, no pudi punta no kabesa: ‘Kal nomi ku N tene fora di kongregason? Sera ki N kunsidu suma un algin ku ta kumpri si responsabilidadis, i ku jintis pudi konfia nel?’ Ke ku manda i bon pa no fasi no kabesa es purguntas? Pabia no ta pui utrus ngaba Jeova si no sedu algin di konfiansa.

Neemias kuji omis di konfiansa pa kuida di tarbajus importanti. (Jubi paragrafu 5)

5. Ke ku juda Ananias pa i kunsidu suma algin di konfiansa?

5 Na 455 AEK, dipus di guvernadur Neemias torna kumpu muras di Jerusalen, i buska omis di konfiansa ku pudi kuida ben di sidadi. Entri jintis ku Neemias kuji, i staba la ŝef di lugar forti comadu Ananias. Biblia fala kuma Ananias “seduba fiel, i tenba tambi medu di Deus mas di ki manga di jinti.” (Ne 7:2) Amor pa Jeova ku medu di fasi ke ku ka na kontental, leba Ananias na tarbaja risu na kualker tarbaju ki dadu. Es maneras di sedu ta judanu tambi sedu algin di konfiansa na no sirvisu pa Deus.

6. Kuma ku Tíkiku mostra sedu amigu di konfiansa pa apostolu Paulu?

6 Jubi isemplu di Tíkiku, un kumpañer di konfiansa di apostolu Paulu. Oca ku Paulu prindiduba na un kasa, i konfiaba na Tíkiku, i comal di “servu fiel.” (Ef 6: 21, 22) Paulu ka dalba so kartas pa leba ermons di Éfesu ku Kolosus, ma tambi pa i nkoraẑa elis i anima elis. Isemplu di Tíkiku ta fasinu lembra di omis fiel i di konfiansa, ku ta kuida di no nesesidadis spiritual. — Kol 4:7-9.

7. Ke ku bu pudi aprindi di ansions ku servus ministerial ku sedu jintis di konfiansa na bu kongregason?

7 No ta apresia ciu manera ku ansions ku servus ministerial sedu jintis di konfiansa. Suma Daniel, Ananias, ku Tíkiku, e ta fasi se tarbaju ku seredadi. Pur isemplu, ora ku no sta na runion di semana, no ka ta tene duvida di kuma tudu partis disignadu. Ansions ta kontenti ora ku ermons ku irmas ku risibi un disignason pa runion, purpara se partis i apresental! Tambi, ora ku no kumbida un studanti di Biblia pa runion di fin di semana, no ta tene sertesa di kuma i na ten un algin ku na fasi diskursu publiku. No ta tene konfiansa di kuma i na ten publikasons ku no pirsisa del pa pregason. Es ermons fiel ta kuida ben di nos, i no na gardisi Jeova pa manera ku no tene es ermons! Ma, di kal manera ku no pudi mostra di kuma anos i jintis di konfiansa?

MOSTRA KUMA ABO I UN ALGIN DI KONFIANSA ORA KU BU NA GUARDA SIGRIDU

8. Kal kuidadu ku no dibi di tene ora ku no na mostra interes na utrus? (Ditus 11:13)

8 No ama no ermons ku no irmas, i no ta mostra interes na kusas ke ta fasi. Ma, no dibi di toma kuidadu i rispita se privasidadi. Alguns na kongregason kriston di purmeru sekulu “ta miti boka na tudu kombersa; e ta papia kusa ke ka dibi di papia.” (1 Tim 5:13) Na bardadi, no ka misti parsi ku elis. Ma, imaẑina kuma un algin kontanu un asuntu pesual, i falanu pa ka no konta utrus el. Pur isemplu, un irma pudi kontanu si purblema di saudi o utrus purblemas ki sta na pasa, i falanu pa ka no konta ningin. No dibi di rispita ke ki falanu. * (Lei Ditus 11:13.) Gosi no na bai jubi utrus situasons ki importanti ka konta sigridu.

9. Kuma ku membrus di familia pudi mostra kuma e sedu jintis di konfiansa?

9 Sedu algin ku bu familia pudi konfia nel. Kada membru di familia tene responsabilidadi di manti sertus sigridus di familia. Pur isemplu, un minjer kriston pudi tene un manera di fasi kusa ku ta pui si omi ri. Sera ki si omi na papia des ku utrus i asin pui si minjer fika mal? I ka na ciga di fasi kila! I ama si minjer, i nunka i ka na misti fasi un kusa ku na pui si minjer fika mal. (Ef 5:33) Jovens ta misti pa e tratadu ku rispitu. I importanti pa papes lembra des. Papes ka dibi di konta utrus jintis, erus ku se fijus ta fasi, pa e ka fika ku borgoña. (Kol 3:21) Mininus pirsisa di sedu jiru, pa ka konta utrus jintis informasons ku na pui membrus di se familia fika ku borgoña. (Lei 5:16) Ora ku kada membru di familia fasi si parti pa manti sertus sigridu, kila ta pui pa amisadi dentru di familia torna mas forti.

10. Ke ku signifika sedu un bon amigu? (Ditus 17:17)

10 Sedu un algin ku bu amigus pudi konfia nel. I ta ciga un tempu na no vida, ku no ta misti konta un amigu intimu ke ku no sta na sinti. Ma utrora, es pudi sedu difisil. I pudi sedu kuma no ka kustuma konta ningin ke ku no ta sinti, i no pudi fika mal si no bin sibi kuma no amigu konta utrus ke ku no kontal. Ma, no ta kontenti di tene un amigu ku no pudi konta no sentimentus, i sibi di kuma i ka na konta ningin el! Es ki ‘amigu di bardadi.’ — Lei Ditus 17:17.

Ansions ka ta konta sigridus pa se familia. (Jubi paragrafu 11) *

11. (a) Kuma ku ansions ku se minjeris ta mostra di kuma e sedu jintis di konfiansa? (b) Ke ku no pudi aprindi di isemplu di un ansion, ku trata di un sigridu na kongregason i dipus i ka konta si familia? (Jubi foto.)

11 Sedu un algin ku bu ermons ku irmas pudi konfia nel. Ansions ku kunsidu suma kilis ku ta guarda sigridu, ta sedu “abrigu kontra bentu, ku kau di sukundi” pa se ermons. (Isa 32:2) No pudi sta avontadi pa konta ansions kualker kusa, pabia no sibi kuma e ka na konta ningin ki sigridu. No ka ta forsija elis pa e kontanu kusas ke dibi di guarda na sigridu. Alen des, no ta rispita ciu minjeris di ansions ku ka ta tenta forsija se omi pa e konta elis sigridus di utrus. Na bardadi, i un benson manera ku minjeris di ansions ka ta konta sigridu di se ermons ku irmas. Un minjer di ansion fala sin: “N ta kontenti manera ku ña omi ka ta kontan nada aserka di kilis ke bai fasi visita di pastoreiu, o di kilis ku pirsisa di ajuda spiritual, i nin manera ki ka ta kontan se nomi. N na gardisi ciu manera ku ña omi ta guarda sigridus, asin N ka ta preokupa ku kil purblemas. Pabia di kila, N ta sta avontadi pa papia ku tudu jintis na kongregason. N pudi tene konfiansa di kuma, si N konta ña omi ña sentimentus o purblemas, i ka na konta utrus el.” Na bardadi, anos tudu no misti kunsidu suma jintis di konfiansa. Kal maneras di sedu ku pudi judanu yangasa es objetivu? No na bai fala di sinku delis.

TENE MANERAS DI SEDU KU NA JUDAU SEDU ALGIN DI KONFIANSA

12. Ke ku manda no dibi di ama no ermons si no misti pa e konfia na nos? Bu pudi da un isemplu.

12 Amor i basi di konfiansa. Jesus fala kuma dus mandamentu mas garandi i pa ama Jeova i ama no kumpañer. (Mat 22:37-39) No ama Jeova, pa kila no misti kopia si isemplu perfeitu suma un algin di konfiansa. Pur isemplu, amor pa no ermons ku irmas ta lebanu ka konta se sigridus. Nunka no ka na misti konta un kusa ku na fasi elis sinti mal, fika ku borgoña o sinti dur. — Jon 15:12.

13. Kuma ku umildadi pudi judanu sedu algin di konfiansa?

13 Umildadi na judanu sedu algin di konfiansa. Un kriston umildi ka na tenta sedu purmeru ku na konta utrus informason ku na pui pa e adimiral. (Fil 2:3) I ka ta tenta fasi utrus pensa di kuma, i sibi kusas importanti ki ka pudi konta. Umildadi na judanu tambi ivita konta utrus no propi opinion, aserka di asuntus ku Biblia o no publikasons ka fala del.

14. Kuma ku ntindimentu pudi judanu sedu algin di konfiansa?

14 Ntindimentu na juda un kriston sibi kal ki ‘tempu di kala boka ku tempu di papia.’ (Ekl 3:7) Na alguns kultura e kustuma fala kuma “papia i prata, ma kala i uru.” Es misti fala kuma, i ten tempu ki minjor kala di ki papia. E ku manda, Ditus 11:12 fala sin: “Omi ntindidu ta kala.” Jubi un isemplu. Manga di bias, un ansion ku tene spiriensia ta pididu pa i bai juda utrus kongregasons risolvi se purblemas difisil. Un utru ansion fala sin aserka del: “Sempri i ta toma kuidadu, i nunka i ka ta konta sigridu di utrus kongregasons.” Suma es ansion tene ntindimentu, utrus ansions di si kongregason rispital. E tene sertesa di kuma i ka na konta utrus se sigridu.

15. Da un isemplu ku ta mostra kuma ku sedu onestu ta juda pa utrus konfia na nos.

15 Onestidadi i utru kusa ku no pirsisa del si no misti pa utrus konfia na nos. No ta konfia na un algin onestu pabia no sibi kuma sempri i na konta bardadi. (Ef 4:25; Eb 13:18) Pur isemplu, imaẑina kuma un ermon misti minjoria si abilidadi di nsina. Pa kila, i pidi un amigu pa i sukuta si diskursu i pa i dal suẑestons di kuma ki pudi minjoria. Kin ki na fia nel di kuma i na kontal ku onestidadi nunde ki pirsisa di minjoria? Sera ki i na sedu un algin ku na kontal ke ki misti obi, o un algin ku na kontal bardadi ku bondadi? No sibi kal ki resposta. Biblia fala sin: “I minjor algin raprindiu klaru te pa i sukundi si amor. Amigu ku amau i pudi dau dur, ma i pabia i fiel.” (Dit 27:5, 6) Apesar di kuma na kumsada no pudi ka gosta di ke ku no obi, ma ke ku no amigu falanu pudi judanu pa tudu tempu.

16. Kuma ku Ditus 10:19 mostra importansia di sibi kontrola no kabesa?

16 I importanti kontrola no kabesa si no misti pa utrus konfia na nos. Es manera di sedu na judanu kala ora ku no tentadu konta un sigridu. (Lei Ditus 10:19.) I pudi sedu difisil kontrola no kabesa, ora ku no na usa redi sosial. Si no ka toma kuidadu, sin misti no pudi konta sigridus pa manga di jintis. Ora ku no manda informason eletroniku, no ka pudi kontrola kuma ku utrus na usal o purblemas ki na tisi. Kontrola no kabesa na judanu tambi kala, ora ku no inimigus na tenta ngananu pa no konta kusas ku na pui no ermons ku irmas na pirigu. Es pudi kontisi ora ku pulisia fasinu purguntas na tera nunde no tarbaju tujidu, o e ka ta seta pa no fasi tudu no atividadis. Nes situasons ku utrus, no pudi aplika es prinsipiu: ‘Mara no boka’. (Sal 39:1) No pirsisa di sedu algin di konfiansa ku tudu jintis. No pirsisa di mostra es ku no familia, ku no amigus, ku no ermons ku irmas, o ku kualker algin. Pa sedu algin di konfiansa no pirsisa di kontrola no kabesa.

17. Kuma ku no pudi juda pa i ten konfiansa na no kongregason?

17 No na gardisi Jeova pa manera ki tisinu na un familia di jintis ku tene amor i ku sedu di konfiansa! Anos tudu no tene responsabilidadi di ngaña konfiansa di no ermons ku irmas. Si kada un di nos sforsa na mostra amor, umildadi, ntindimentu, onestidadi i kontrola no kabesa, no ta juda pa i ten konfiansa na no kongregason. No ten di kontinua sforsa pa mostra di kuma anos i jintis ku utrus pudi konfia nel. Pa anos tudu no kopia no Deus, Jeova, i kontinua mostra di kuma no sedu jintis di konfiansa.

KANTIKU 123 Obedecemos a Jeová e à Sua Organização

^ Si no misti pa utrus konfia na nos, anos propi no dibi di mostra sedu algin di konfiansa. Nes studu, no na bin oja pabia ku konfiansa i importanti, tambi kal maneras di sedu ku na judanu sedu tipu di algin ku utrus pudi konfia nel.

^ Si no sibi di kuma un algin na kongregason fasi un pekadu gravi, no dibi di falal pa i bai pidi ajuda di ansions. Si i ka fasil, no fidelidadi pa Jeova i pa kongregason dibi di motivanu pa no bai konta ansions.

^ SPLIKASON DI FOTO: Un ansion ka konta si familia sigridu aserka di un purblema ki juda na risolvi.