Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 38

Bani Ngumuntfu Lowetsembekile

Bani Ngumuntfu Lowetsembekile

“Umuntfu lowetsembekile uyayigcina imfihlo.”​—TAGA 11:13.

INGOMA 101 Kusebenta Ndzawonye Ngebunye

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Singambona ngani umuntfu lowetsembekile?

 UMUNTFU lowetsembekile wetama kugcina tetsembiso takhe futsi ukhuluma liciniso. (Hla. 15:4) Bantfu bayati kutsi bangametsemba. Nguleyo indlela lesifuna bazalwane betfu nabodzadze basati ngayo. Yini lesingayenta kuze basetsembe?

2. Yini lesingayenta kuze sikhombise kutsi labanye bangasetsemba?

2 Angeke sibaphocelele labanye kutsi basetsembe. Kufanele sente lokutsite kuze labanye basetsembe. Bantfu bavame kutsi kwetsenjwa kufana nemali. Kulukhuni kukutfola; kumelula kuphela kwako. Jehova ukhombisile kutsi singametsemba. Akayuze ente intfo lengasenta singasametsembi ngobe “konkhe lakwentako kwetsembekile.” (Hla. 33:4) Ulindzele kutsi simlingise. (Ef. 5:1) Ase sicoce ngetibonelo tetinceku taJehova letalingisa Babe wato wasezulwini futsi takhombisa kutsi labanye bangatetsemba. Sitawubese sicoca ngebuntfu lobusihlanu lobutasisita kutsi setsembeke.

FUNDZA KUBANTFU BAJEHOVA LABETSEMBEKILE

3-4. Umphrofethi Danyela wakhombisa njani kutsi wetsembekile, futsi loko kufanele kusente sitibute miphi imibuto?

3 Umphrofethi Danyela wasibekela sibonelo lesihle sekwetsembeka. Nanobe bekatfunjwe eBhabhulona, ngekushesha wakhombisa kutsi bantfu bangametsemba. Bantfu bametsemba kakhulu ngesikhatsi Jehova amsita kutsi achaze liphupho leNkhosi Nebukhadnezari yaseBhabhulona. Ngalelinye lilanga, kwadzingeka kutsi Danyela atjele lenkhosi kutsi Jehova bekangajabuli ngayo, lokungumlayeto longeke sewuyijabulise nobe nguyiphi inkhosi. Loko bekudzinga sibindzi ngobe Nebukhadnezari bekayindvodza lesheshe itfukutsele! (Dan. 2:12; 4:20-22, 25) Ngemuva kweminyaka leminyenti kwentekile loku, Danyela waphindze wakhombisa kutsi uyindvodza leyetsembekile ngesikhatsi awuhumusha kahle umlayeto lowavela elubondzeni lwasesigodlweni saseBhabhulona. (Dan. 5:5, 25-29) Ngemuva kwaloko, Dariyusi umMede kanye netiphatsimandla takhe babona kutsi Danyela “abenengcondvo lekhaliphile.” Babona kutsi “beketsembekile, acotfo, nemsebenti wakhe awunakisisa.” (Dan. 6:3, 4) Ngisho nebabusi lebebangamkhonti Nkulunkulu babona kutsi lesikhonti saJehova singetsenjwa!

4 Sinesibonelo saDanyela engcondvweni, singatibuta: ‘Labanye bantfu labangasibo BoFakazi BaJehova bangati njengemuntfu lonjani? Bangati njengemuntfu lowenta kahle yini umsebenti wakhe nalowetsembekile?’ Kubaluleke ngani kutibuta lemibuto? Ngobe sisuke sidvumisa Jehova nangabe setsembekile.

Nehemiya wakhetsa emadvodza letsembekile kuze ente imisebenti lebalulekile (Buka sigaba 5)

5. Yini leyenta Hanani watiwa njengemuntfu lowetsembekile?

5 Nga-455 B.C.E., ngemuva kwekutsi uMbusi Nehemiya sekalwakhe kabusha lubondza lwaseJerusalema, wafuna emadvodza letsembekile langanakekela lelidolobha. Emkhatsini wemadvodza lawakhetsa bekunendvuna yeNdzawo Levikelekile lokutsiwa nguHanani. LiBhayibheli litsi Hanani “bekayindvodza leyetsembekile futsi leyesaba Nkulunkulu weliciniso kwendlula bantfu labanyenti.” (Neh. 7:2) Ngenca yekutsi Hanani bekamtsandza Jehova futsi esaba kumvisa buhlungu loko kwamenta wawutsatsa njengalobalulekile wonkhe umsebenti lebekanikwa wona. Lobuntfu bungasisita natsi kutsi satiwe njengebantfu labetsembekile nasenta umsebenti waNkulunkulu.

6. Thikhikhusi wakhombisa njani kutsi umphostoli Pawula angametsemba?

6 Cabanga ngesibonelo saThikhikhusi lebekangumzalwane lobeketsenjwa ngumphostoli Pawula. Ngesikhatsi Pawula aboshelwe endlini, wetsembela kuThikhikhusi lambita ngekutsi ‘yinceku leyetsembekile.’ (Ef. 6:21, 22) Pawula bekangagcini nje ngekwetsembela kuye kuze anikete bazalwane base-Efesu nebaKholose tincwadzi, kodvwa bekaphindze etsembela kuye kutsi abakhutsate futsi abadvudvute. Thikhikhusi usikhumbuta ngebazalwane labetsembekile futsi lesingabetsemba labasisitako kuze sibe nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu lamuhla.​—Khol. 4:7-9.

7. Yini longayifundza ngekwetsembeka kulabadzala belibandla nasetincekwini letisebentako ebandleni lokulo?

7 Lamuhla, sijabula kakhulu ngekuba nalabadzala belibandla netinceku letisebentako lesingatetsemba. NjengaDanyela, Hanani naThikhikhusi, bayitsatsa njengalebalulekile imisebenti labanikwa yona ebandleni. Sibonelo nje, njalo nasiya emihlanganweni lesekhatsi neliviki siyaciniseka kutsi incenye ngayinye yabelwe lotsite. Ngetulu kwaloko, labadzala belibandla bayajabula nangabe labo labanikwe tabelo batilungiselela futsi batente! Ngetulu kwaloko, nasimema labo lesidadisha nabo liBhayibheli kutsi babe khona emhlanganweni wangemphelasontfo, asesabi kutsi kusenekwenteka bazalwane bakhohlwe kuhlela kutsi ngubani lotobeka inkhulumo yelinyenti. Siyati nekutsi tihlale tikhona tincwadzi lesitatisebentisa emsebentini wekushumayela. Labazalwane labetsembekile bayasinakekela futsi siyambonga Jehova ngekusipha bona! Kodvwa ngutiphi letinye tindlela lesingakhombisa ngato kutsi setsembekile?

YETSEMBEKA NGEKUTSI UGCINE IMFIHLO

8. Singakhombisa njani kutsi siyabahlonipha labanye? (Taga 11:13)

8 Siyabatsandza bazalwane betfu nabodzadze futsi sinendzaba nabo. Nobe kunjalo, kufanele sibahloniphe. Ngesikhatsi semaKhristu ekucala, labanye ebandleni ‘bebahleba, batifake etindzabeni tebantfu, bakhulume nangetintfo letingakafaneli.’ (1 Thim. 5:13) Asifuni kufana nabo. Kodvwa ase sitsi lotsite usicocela tindzaba takhe, asicele kutsi singatjeli muntfu. Sibonelo nje, dzadze angasitjela ngekugula kwakhe nobe ngenkinga labhekene nayo futsi asicele kutsi singabatjeli labanye. Kufanele sikwente loko lakucelako. * (Fundza Taga 11:13.) Nyalo ase sicoce ngaletinye timo lakudzingeka khona kutsi sigcine imfihlo.

9. Yini emalunga emndeni langayenta kuze akhombise kutsi etsembekile?

9 Emndenini. Lilunga ngalinye lemndeni kufanele liciniseke kutsi ligcina letinye tindzaba tasekhaya tiyimfihlo. Sibonelo nje, kungenteka dzadze wenta letinye tintfo letingasitinhle letiyihlekisako indvodza yakhe. Lendvodza ingakhuluma yini ngaye kulabanye futsi imhlaze? Angeke ikwente loko! Iyamtsandza umkayo futsi angeke yente tintfo letitamvisa buhlungu. (Ef. 5:33) Bantfwana labaseminyakeni yekutfomba bayakufuna kuhlonishwa, futsi batali kufanele bakwati loko. Ngako akukafaneli bahlaze bantfwana babo ngekutsi batjele labanye ngemaphutsa abo. (Khol. 3:21) Bantfwana kufanele bahlakaniphe, bangabatjeli labanye tintfo letingahlaza lamanye emalunga emndeni. (Dut. 5:16) Nangabe lilunga ngalinye lemndeni lenta konkhe lelingakwenta kuze ligcine letinye tindzaba temndeni tiyimfihlo, emalunga emndeni atawusondzelana.

10. Kusho kutsini kuba ngumngani sibili? (Taga 17:17)

10 Kuba ngumngani lowetsembekile. Ngaletinye tikhatsi sihle sidzinga kutfulula sifuba setfu kumngani wetfu lomkhulu. Kodvwa loko kungahle kube matima. Kungenteka asikakwetayeli kubhobokela labanye futsi kungasivisa buhlungu kakhulu kuva kutsi lomngani ubese ucocela labanye loko lesimtjele kona. Nobe kunjalo, siyajabula nangabe lotsite angayitjeli muntfu indzaba lesimtjele yona! Loyo muntfu ‘ungumngani sibili.’​—Fundza Taga 17:17.

Labadzala bemabandla abawatjeli emalunga emindeni yabo tindzaba letiyimfihlo (Buka sigaba 11) *

11. (a) Labadzala belibandla nebafati babo bangakhombisa njani kutsi betsembekile? (b) Yini lesingayifundza kulolomdzala welibandla lebekakhuluma indzaba leyimfihlo, ngemuva kwaloko wabese ucitsa sikhatsi nemndeni wakhe? (Buka sitfombe.)

11 Ebandleni. Labadzala belibandla labatiwa ngekutsi bayakhona kugcina imfihlo ‘banjengendzawo yekukhosela nakunemoya.’ (Isa. 32:2) Siyati kutsi singakhululeka sikhulume nalabazalwane ngobe siyaciniseka kutsi loko lesitawubatjela kona batakugcina kuyimfihlo. Asetami kubacindzetela kutsi basitjele tintfo lokungakafaneli basitjele tona. Ngetulu kwaloko, siyababonga bafati balabadzala belibandla labangetami kugubha tindzaba kubayeni babo. Kuyintfo lenhle kutsi umfati walomdzala welibandla angatjelwa tindzaba letiyimfihlo tebazalwane bakhe nabodzadze. Lomunye umfati walomdzala welibandla watsi: “Ngibonga kakhulu ngekutsi indvodza yami ayingitjeli ngalabo letawubavakashela kuze ibakhutsate nobe ngalabo labadzinga kusitwa kuze bacinise buhlobo babo naJehova, ayingitjeli ngisho nemagama abo. Ngijabula kakhulu ngekutsi letindzaba itigcina tiyimfihlo lokwenta kutsi ngingakhatsateki ngetinkinga lengingeke ngikhone kuticatulula. Ngenca yaloko, ngicoca nawo onkhe emalunga elibandla ngikhululekile. Ngetulu kwaloko, ngiyati kutsi nakwenteka ngitjela indvodza yami indlela lengitiva ngayo nobe ngetinkinga tami, naloko itakugcina kuyimfihlo.” Sonkhe sifuna kwatiwa njengebantfu labetsembekile. Ngubuphi buntfu lobungasisita kuze satiwe njengebantfu labetsembekile? Ase sicoce ngalobusihlanu babo.

YETAMA KUBA NEBUNTFU LOBUTAKUSITA KUTSI WETSEMBEKE

12. Sisho ngani kutsi lutsandvo lubalulekile kuze setsembane? Niketa sibonelo.

12 Lutsandvo lubalulekile kuze setsembane. Jesu watsi imitsetfo lemibili lemikhulu kakhulu ngulotsi sitsandze Jehova nalotsi sitsandze makhelwane wetfu. (Mat. 22:37-39) Ngenca yekutsi siyamtsandza Jehova, loko kusenta sifune kulingisa sibonelo sakhe lesihamba embili sekwetsembeka. Sibonelo saloko kutsi nasibatsandza bazalwane betfu nabodzadze, angeke sitikhulume tindzaba tabo letiyimfihlo. Akukafaneli nangalinye lilanga sikhulume tintfo letingabalimata, tibahlaze nobe tibavise buhlungu.​—Joh. 15:12.

13. Kusisita njani kutfobeka kuze setsembeke?

13 Kutfobeka kutasisita kutsi setsembeke. UmKhristu lotfobekile aketami kujabulisa labanye ngekutsi afune indzaba iviwe ngaye kucala. (Fil. 2:3) Aketami kwenta labanye bambone abalulekile ngekubenta bacabange kutsi wati indzaba leyimfihlo. Kutfobeka kutasisita kutsi singasakati imibono yetfu mayelana netindzaba lokungakhulunywa ngato eBhayibhelini nobe etincwadzini tetfu.

14. Kucondza kusisita njani kutsi setsembeke?

14 Kucondza kutawusita umKhristu ati kutsi kunesikhatsi “sekubindza nesikhatsi sekukhuluma.” (Shu. 3:7) Labanye bantfu batsi: “Kukahle kukhuluma, kodvwa kukahle kakhulu kubindza.” Ngalamanye emagama, kunetikhatsi lapho khona kuncono kubindza kunekukhuluma. Kungako Taga 11:12 titsi: “Umuntfu lohlakaniphe mbamba uyathula.” Cabanga nganasi sibonelo. Lomunye umzalwane losekanesikhatsi lesidze angulomdzala welibandla uvame kucelwa ngulamanye emabandla kutsi awasite ngetinkinga tawo letimatima. Naka naku lokushiwo ngulomunye lomdzala welibandla lanaye ebandleni: “Uhlale enta konkhe langakwenta kuze angatikhulumi tindzaba letiyimfihlo takulamanye emabandla.” Kucondza kwalomzalwane kwente kutsi labanye labadzala lanabo esigungwini salabadzala bamhloniphe. Bayaciniseka kutsi angeke atikhulume tindzaba tabo letiyimfihlo.

15. Niketa sibonelo lesikhombisa kutsi kwetsembeka kubaluleke ngani kuze labanye bakwetsembe.

15 Kwetsembeka kubalulekile kuze labanye bakwetsembe. Siyametsemba umuntfu lowetsembekile ngobe siyati kutsi utawuhlale akhuluma liciniso. (Ef. 4:25; Heb. 13:18) Asesitsi ufuna kutfutfukisa likhono lakho lekufundzisa. Ngako ucela lotsite kutsi alalele inkhulumo yakho bese uyakutjela lapho kufanele utfutfukise khona. Ngubani longamcela kutsi akusite ngaloku? Ngumuntfu lotakutjela loko lokutakujabulisa yini, nobe ngumuntfu lotakutjela liciniso ngemusa? Imphendvulo isebaleni. LiBhayibheli litsi: “Kuncono kwekhuta umuntfu kucace kunekutsi utsi uyamtsandza kodvwa kube kungabonakali. Umngani sibili uyakweluleka ngisho nobe leseluleko singasimnandzi.” (Taga 27:5, 6) Nanobe ekucaleni ungeke ujabule kuva emavi emngani wakho laliciniso, kodvwa atakusita esikhatsini lesitako.

16. Taga 10:19 tikuveta njani kubaluleka kwekutibamba?

16 Kutibamba kubalulekile nangabe sifuna labanye basetsembe. Kusisita kutsi sibindze nasilingeka kutsi sikhulume indzaba leyimfihlo. (Fundza Taga 10:19.) Singakutfola kumatima kutibamba nasisebentisa tekuchumana. Nasingakanaki singatikhandza sesikhuluma tindzaba letiyimfihlo singakacondzi kubantfu labanyenti. Nasesiwusakatile umniningwane kutebuchwephesha, ngeke sisakhona kulawula indlela lotawusetjentiswa ngayo nobe kutsi unganani umonakalo lotawubanga. Kutibamba kuphindze kusisite kutsi sibindze nangabe labo labasiphikisako basebentisa bucili kuze betame kusenta kutsi sikhulume tintfo letingabeka bazalwane betfu nabodzadze engotini. Loku kungenteka nasiphenywa ngemaphoyisa nangabe sihlala eveni lapho umsebenti wetfu uvinjelwe khona. Kuletimo nakuletinye, singasebentisa simiso lesitsi: “Ngitawufaka sifonyo kute ngigadze umlomo wami.” (Hla. 39:1) Kufanele setsembeke kubo bonkhe bantfu, kungaba semndenini, kubangani, kubazalwane betfu nabodzadze nakulabanye nje bantfu. Kuze setsembeke, kudzingeka sitibambe.

17. Yini lesingayenta kuze sitfutfukise umoya wekwetsembana ebandleni?

17 Sibonga kakhulu ngekutsi Jehova usidvonsele emndenini webazalwane nabodzadze labanelutsandvo nalabetsembekile! Sonkhe kufanele sisebente kamatima kuze bazalwane betfu nabodzadze basetsembe. Njengobe ngamunye wetfu etama kukhombisa lutsandvo, kutfobeka, kucondza, kwetsembeka nekutibamba, sitawube sitfutfukisa umoya wekwetsembana ebandleni. Kufanele sichubeke setama kamatima kuze sikhombise kutsi labanye bangasetsemba. Shengatsi singalingisa Jehova Nkulunkulu wetfu futsi sichubeke sikhombisa kutsi setsembekile.

INGOMA 123 Kutitfoba KuJehova

^ Nangabe sifuna labanye basetsembe, kufanele setsembeke. Kulesihloko, sitawufundza ngekutsi kubaluleke ngani kwetsembana, sitawufundza nangekutsi ngubuphi buntfu lobutasisita kutsi labanye basetsembe.

^ Nakwenteka siva kutsi lotsite ebandleni wente sono lesikhulu, kufanele simkhutsate kutsi acele lusito kulabadzala belibandla. Nakangakwenti loko, kufanele sibikele labadzala belibandla ngenca yekutsi setsembekile kuJehova nasebandleni.

^ KUCHAZWA KWESITFOMBE: Lomdzala welibandla lobekakhuluma indzaba leyimfihlo akawutjeli umndeni wakhe loku bebakhuluma ngako.