Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Ehipululo Liomuenyo

Ame Ndyihole Ovipuka Nelilongesa Tupu Ndyityihole Tyokulongesa Vakuetu Konthele Ya Siovaa

Ame Ndyihole Ovipuka Nelilongesa Tupu Ndyityihole Tyokulongesa Vakuetu Konthele Ya Siovaa

Ame nekulila mepundaumbo limwe litiwa Easton mo Pensilvânia, kotyilongo tyo Estadu Unidos. Ankho otyipuka ndyihanda okuenda mosikola onene mokonda ankho nahanda okukala omunthu wankhimana. Ankho ndyihole unene etyi ndyilongeswa iya o matematika no ciencia ankho ndyivinoñgonoka umwe nawa. Mo 1956 otyikundyi tyimwe atyimphe onondolale mbuna 25 mokonda ankho ndyina ononota mbavilapo vali kovalongwa vakuetu ovanthikovei. Mahi, mokueenda kuomuvo etyi ankho ndyihanda atyipiluluka. Omokonda yatyi?

OÑGENI NANOÑGONOKA SIOVAA?

Menima lio 1940, ovo tate avahimbika okulongeswa Ombimbiliya Nonombangi mba Siovaa. Apahakalale ehimbwe avayekepo okulongeswa, mahi me apeho ankho utambula Omutala Womulavi no Pahukei! nomikanda omikuavo vali. Mo 1950 mepundaumbo lio Nova York amulingwa otyonge tyovilongo ovinyingi, etyi ombunga yange yakongwa aitavela okuenda kotyonge otyo.

Etyi pakala, omukuatate Lawrence Jeffries ehimbika okututalailapo. Amphopila opo tulilongaise nae Ombimbiliya. Ponthyimbi andyianye mokonda Onombangi mba Siovaa kambulipake mopulitika no movilwa. Andyimupopila okuti inkha ovanthu vatyo aveho muno mo Amelika kavelipake movilwa opo onondyale mbetu mavetyivili okututaata motyilongo tyetu. Omukuatate Jeffries noumphua-lundo ankhuatesako umwe, amphulu okuti: “Ove usoka okuti ñgeno Huku walinga ñgeni inkha ovanthu vatyo aveho muno mo Amelika vemufenda mahi pahe onondyale mbavo ambuya okuvelwisa?” Onkhalelo akumbulula epulo olio novipuka ovikuavo amphopila avikuatesako okutala okuti ankho hikahi nokusoka nawa. Otyipuka otyo atyikuatesako okuhanda okulilongesa Ombimbiliya.

Etyi nambatisalwa.

Andyikala omuvo omunyingi nokutanga Omutala Womulavi no Pahukei! me ankho aholeka. Etyi pakala andyityimono umwe okuti pahe ndyikahi nokunoñgonoka otyili, andyitavela okulongeswa ombimbiliya nomukuatate Jeffries tupu andyihimbika okuenda komaliongiyo apeho. Mokonda ankho napanda unene etyi ndyikahi nokulongeswa andyikala omuivisi wonondaka onongwa Mbouhamba. Etyi nanoñgonoka okuti “onthiki ya Siovaa ikahi popepi,” etyi ankho nahanda okulinga atyipiluluka. (Zac. 1:14) Pahe ankho okuenda mosikola onene hatyoko vali nahanda, ankho nahanda okukuatesako ovanthu okunoñgonoka otyili Tyombimbiliya.

Monthiki 13 yohanyi ya Junho yo 1956 andyiimane okulongeswa, mahi pahe anahaende vali mosikola onene. Etyi palamba ononthiki ononthatu andyimbatisalwa motyonge tyo nthiki ike. Ame ankho hityii okuti Siovaa maamphe ovipuka ovinyingi mokonda vala yokuakoya okulilongesa Ombimbiliya nokulongesa ovanthu konthele yae.

OKULILONGESA NOKULONGESA ETYI NAKALA OMUKOKOLI-NDYILA

Etyi palamba onohanyi epandu tundee apa nambatisalwa, andyikala omukokoli-ndyila womuvo auho. Omukanda wovilinga wa Dezembro wo 1956 weile nonthele yati: “Okuti Ove Upondola Okukaundapa Kuna Kuesukisa Ovaivisi?” Andyityimono okuti naame ankho ndyipondola umwe okulinga otyipuka otyo. Pahe andyikoyo okukaivisa kuna kuhena ovaivisi ovanyingi. — Mat. 24:14.

Andyiilukila mepundaumbo lio Edgefield, ko Carolina do Sul. Mewaneno liatyo ankho muna vala ovakuatate vekuana. Pahe naame atukala vetano. Ankho tulingila eliongiyo mondyuo yomukuatate umwe. Onohanyi mbatyo ambuho, ankho ndyilinga onoola 100 movilinga viokuivisa. Ankho ndyina ovilinga ovinyingi mokonda ankho ndyiundapa unene movilinga viokuivisa tupu ankho ndyilinga ononthele momaliongiyo. Tyina ankho ndyiundapa vali unene mewaneno ankho ndyinoñgonoka vali ovipuka ovinyingi viayemba ku Siovaa.

Omukai umwe ankho ndyilongesa Ombimbiliya ankho ulandesa ono kasau mepundaumbo lio Johnston, likala popepi naapa tukala. Omukai oo amphe ovilinga, ankho nesuka umwe unene novilinga ovio mokonda ankho ndyiviundapa vala onoola mbumwe. Tupu etuyeke tulingile omaliongiyo mondyuo yae imwe.

Omukuatate Jolly Jeffries, omuna wou ankho undongesa ombimbiliya nae atundu ko Brooklyn ko Nova York, eya okukala oko ankho ame ndyikala. Atukala ovakokoli-ndyila. Ankho tuivisa nokatuku-tuku kamwe ñgana tuaundikuako vala nomukuatate umwe.

Oku ankho tukala ovanthu vokuundapa ankho vafetwa vala onombongo mbehehi. Omunthu ankho ufetwa onondolale onombali aa ononthatu monthiki. Onthiki imwe onombongo ankho ndyinambo ambuho andyimbulande okulia. Pahe tyina ndyitunda kopalasa okuenda nokeumbo andyihonyena nomunthu umwe amphulu okuti: “Ove, uhanda okuundapa? Ame mandyikufete ondolale ike moola.” Amphe otyilinga tyokukomba mondyuo imwe ankho yamanwa okutungwa pahe iya andyiikombo vala ononthiki ononthatu. Otyipuka otyo tyankhuatesako okutala okuti Siovaa ukahi nokunkhuatesako opo ndyitualeko okukala mepundaumbo lio Edgefield. Mo 1958, andyiende kotyonge tyovilongo ovinyingi tyalingililwe mepundaumbo lio Nova York.

Monthiki tuelinepa.

Monthiki yavali yotyonge otyo akumoneka otyipuka tyimwe tyanthyambukisilwe unene. Andyinoñgonoka Ruby Wadlington, ankho omukokoli-ndyila womuvo auho ko Gallatin Tennessee. Mokonda ankho atuho tuhanda okukala ono misionaliu, atukala peliongiyo liavana vahanda okuenda ko Gileade lialingilwe motyonge otyo. Konyima, pahe atuhimbika okulituma onomesasi. Onthiki imwe andyikongwa okukalinga elongomona ko Gallatin. Ngomo ndyikuatelela andyimuiti tulinepe nae. Andyiilukila mewaneno lia Ruby, atulinepe mo 1959.

OKULILONGESA NOKULONGESA MEWANENO

Puetyi ndyina omanima 23, andyinakwa ndyilinge Omuundapi wewaneno (Servo de Congregação) pehepano ou utiwa (Onkhalamutwe yovakulu vewaneno) mo Gallatin. Etyi omukuatate Charles Thompson akala omutalelipo womawaneno ewaneno atetekela okutalelapo olietu. Ngwe ankho wii ovipuka ovinyingi mahi nongotyo amphulu ovitateka patyi ovakuatate vetu ankho vekahi nokulambela iya oityi ovatalelipo womawaneno vekahi nokulinga vatetulule novitateka ovio. Nelilongesila-ko okuti otyiwa okulinga omapulo nokunoñgonoka umwe nawa ovipuka aviho tyina nkhele wehenelinge otyipuka tyimwe.

Mu Maio yo 1964, andyikongwa okuenda mosikola Yovaivisi Vouhamba yalingilwe ohanyi ike koutundilo wo Lansing mo Nova York. Ovalongesi vosikola oyo vankhuatesako okuovola okunoñgonoka vali nawa otyili nokukala omunthu wapama motyili.

OKULILONGESA NOKULONGESA ETYI NAKALA OMUTALELIPO WOMAWANENO NONDISTRITU

Ame na Ruby tuakala ovatalelipo womawaneno mu Janeiro yo 1965. Tuatuminwe okuundapa momawaneno amanyingi. Okutuka umwe mepundaumbo lio Knoxville ko Tennessee, atee mepundaumbo Richmond ko Virginia. Tupu ankho tutalelapo Omawaneno amwe okoutundilo wo Carolina nomo Kentucky noko Virginia. Ankho tutalelapo vala omawaneno ovanthikovei iya omawaneno ovanthikovei ankho akala vala koutundilo wo Estadu Unidos mokonda ankho ovindele kavipondola okulihonyeka novanthikovei. Ankho pena omukuatate umwe wahepa iya atumukuatesako noupuka ankho tuna. Omutalelipo umwe womawaneno omunongo wamphopilile otyipuka tyimwe nahono nahalimbwa. Wamphopilile okuti: “Kala omukuatate. wahakale omutumini wewaneno. Mokonda inkha ovakuatate vekutala ngatyina omukuatate wavo opo vala motyivili okuvekuatesako.”

Etyi tuakatalelapo ewaneno limwe, Ruby ahimbika okulongesa Ombimbiliya omuhikuena umwe ankho una omona una enima like. Tyina ovakuatate mewaneno vehetyivilile okumulongesa, Ruby ankho umulongesa mokumuhonekela omikanda. Etyi tuakondoka vali kewaneno olio omuhikuena una pahe ankho ukahi umwe nokuenda komaliongiyo aeho. Etyi ovahikuena vamwe vevali ovakokoli-ndyila vavilapo vailukilako avahimbika okumulongesa ombimbiliya iya apahakalale ehimbwe ambatisalwa. Etyi palamba omanima 30 mo 1995, Ruby avelinoñgonoka nomuhikuena umwe mo Mbetele yo Patterson. Omuhikuena oo, omona womukai una Ruby ankho alongesa Ombimbiliya. Omuhikuena oo nomulume wae ankho veli mosikola 100 yo Gileade.

Pahe atutumwa okukaundapa ko Florida. Mahi pahe ankho tuesukisa etukutuku, iya atulande umwe etukutuku limwe ankho likahi nokulanda onombongo mbehehi. Mahi mosimanu yatyo oyo aliteke iya ankho tutupu onombongo mbokulipangiya. Atulikalela komukuatate umwe opo etukuatesako. Ngwe etutumu umwe povaundapi vae opo eye okulipongiya mahi ehetavela okumufeta. Apopi okuti: “Tyafetuale.” Omukuatate oo atee umwe etuavela onombongo! Otyipuka otyo tyetukuatesako okutala okuti Siovaa apeho okuatesako ovaumbili vae iya tupu tyetukuatesako okutala okuti otyiwa okukuatesako vakuetu.

Etyi ankho tutalelapo omawaneno ankho tukala monondyuo mbovakuatate. Otyipuka otyo tyetukuatesako okukala nomapanga ekahi nawa. Nthiki imwe ankho ndyikahi nokuhoneka o lelatoliu yewaneno limwe momakina imwe, andyiisi momakina andyikaenda-enda. Tyina ndyivasa okamona kamwe kena omanima etatu kovakuatate vomeumbo omu tuehikila keinyimamo. Mokueenda kuomanima amanyingi apeho tyina namelivasi nokamona oko ndyinyana nako mokukehinangelesa otyipuka otyo kalingile.

Mo 1971, atutambula omukanda utupopila okuti pahe matukaundapa motyilinga otyikuavo tyondistritu mepundaumbo lio Nova York. Ponthyimbi atyehetuhambukiswa! Etyi tuapewa otyilinga otyo ankho ndyina vala omanima 34. Ankho ame monthikovei wotete mokuundapa motyilinga otyo, ovakuatate avanthambula umwe nawa.

Etyi ankho ndyili motyilinga otyo, ankho tyinthyambukiswa unene okulinga omalongomona motyonge tyonthiki ike. Ovanyingi ankho ndyiundapa navo ankho ovanongo vali kuame. Umwe puvo oe walingile elongomona liange liombatisimu. Iya omukuatate omukuavo utiwa Theodore Jaracz konyima akala umwe Pononkhalamutwe Mbonombangi Mba Siovaa. Tupu ankho tuundapa novakuatate ovanyingi ovanongo vaundapa Mombetele yoko Brooklyn. Napandulile unene etyi ovakuatate ankho ndyiundapa navo novakuatate vomombetele vanthambulile nawa. Nelimonenako umwe okuti vena okankhenda, vayumba onthumbi Mondaka ya Huku, vetavela etyi eongano lia Huku lipopia. Mokonda ovakuatate ovo ankho veliola omutima atyikuatesako okutualako okuundapa motyilinga tyange.

NAHIMBIKA VALI OKUTALELAPO OMAWANENO

Mo 1974, Ononkhalamutwe Mbonombangi Mba Siovaa avakoyo ovakuatate ovakuavo vaundapa motyilinga tyo distritu. Ame andyitumwa okukala omutalelipo womawaneno koutundilo wo Carolina. Pomuvo opo ovitumino ankho vipopia okuti ovindele kavipondola okulihonyeka novanthikovei ankho viapolwakwale iya pahe ankho ovakuatate vapondola okuhonya vala mewaneno like. Otyipuka otyo atyihambukiswa unene ovakuatate.

Mo 1976, Andyitumwa okukala omutalelipo womawaneno ko Geórgia Pokati ko Atlanta no Columbus. Ndyihinangela onthiki imwe omunthu umwe ayokele onondyuo mbovakuatate amunkhi ovana vetano, ngaame ndyilinga elongomona. Ovo me yovana ovo avatualwa kosipitali mokonda yokuapia-pia. Ovakuatate ovanyingi ovindele novanthikovei avai kosipitali okukevepameka. Namona okuti tyina ovakuatate vakala noluembia navakuavo tyikahi nawa, otyipuka otyo tyikuatesako ovaumbili va Siovaa okukoleleya tyina vena movitateka.

ANDYITUALAKO OKULILONGESA NOKULONGESA ETYI NAKAUNDAPA MOMBETELE

Mo 1977 atukongwa okukaundapa onohanyi mbumwe Mombetele yoko Brooklyn mokonda ankho muna otyilinga tyimwe matyilinguamo. Etyi otyilinga otyo tyihungi kokupwa ovakulu vevali Ononkhalamutwe Mbonombangi mba Siovaa avetupulu inkha tuhanda okutualako okuundapa Mombetele. Onthue atuti enga tuhanda.

Tuaundapa Moseketa Yovilinga omanima 24 iya pamwe ankho tulingwa omapulo amwe epuilisa okuekumbulula. Omanima atyo aeho Ononkhalamutwe Mbonombangi Mba Siovaa vetupopila etyi tuna okulinga tyelikuata nonondongwa Mbombimbiliya. Otyipuka otyo ankho tyitukuatesako okumbulula omapulo tulingwa tupu ankho tyitukuatesako okulongesa ovatalelipo vomawaneno novakulu vomawaneno novakokoli-ndyila. Otyo atyakuatesako ovanthu ovanyingi okupama motyili. Tupu tyikuatesako eongano lia Siovaa.

Tuapelwe otyilinga tyokutalelapo onombetele okutuka mo 1995 atee 2018. Ankho tuliongiya Novokwakalela komutwe Ombetele novo kuundapa Mombetele nono misionaliu pala okuvenkhuatesako movipuka vimwe vivepuiya. Ovipuka ovakuatate vetupopailile vietupamekele unene na Ruby. Mo 2000 atukatalelapo Ombetele yoko Ruanda. Ovakuatate vokuundapa Mombetele yoko Ruanda avetupopila ononkhumbi vakalele nambo mo 1994 etyi motyilongo tyavo ankho muna ovilwa. Vamwe vasiluepo no vavo. Namphila ovakuatate vakalele novitateka mahi vakoleleyile nehambu.

On our 50th anniversary

Pehepano pahe tuna omanima 80. Iya ndyikahi-ale nokuundapa motyilinga Tyokukalela Komutwe Ombetele yoko Estadu Unidos omanima 20. Ame halongesilwe mosikola onene, mahi eongano lia Siovaa liandongesa ovipuka ovinene. Otyo tyakuatesako okulongesa vakuetu otyili Tyombimbiliya matyivekuatesako okukakala nomuenyo wahapu. (2 Kol. 3:5; 2 Tim. 2:2) Namona oñgeni otyili Tyombimbiliya tyihole okukuatesako ovanthu avakala noupanga wapama nomutungi wavo. (Tia. 4:8) Apeho tyina tyitavela ame Ruby tuhole okukuatesako vakuetu okupanda elao vena liokuumbila Siovaa nekulongesa vakuavo otyili Tyombimbiliya. Otyo, otyipuka tyimwe otyiwa omuumbili wa Siovaa ena okulinga!