Skip to content

Poruladakkaatthirku sel

vaalkkai saridhai

yegōvaavai patri katrukkolvadhum katrukkoduppadhum enakku eppōdhumē pidikkum

yegōvaavai patri katrukkolvadhum katrukkoduppadhum enakku eppōdhumē pidikkum

amerikkaa, pensilvēniyaavil irukkira īstan nagaratthil naan valarndhēn. vaalkkaiyil edhaiyaavadhu saadhikka vēndum endru naan kuriyaaga irundhēn. adhanaal, eppadiyaavadhu kaalējukku pōi padikka ninaitthēn. pudhuppudhu vishayangalai katrukkolvadhu enakku romba pidikkum. kanakkilum ariviyalilum naan gettikkaaranaaga irundhēn. karuppina maanavargalilēyē naandhaan mudhal maark edutthēn. adhanaal 1956-il, oru sivil urimai amaippil irundhavargal enakku 25 daalar parisaaga kodutthaargal. pōga pōga, vaalkkaiyil naan vaitthirundha latchiyangal maarivittana. ēn endru solgirēn.

yegōvaavai patri katrukkondēn

1940-kku piragu, en appaa ammaa yegōvaavin saatchigaludan baibil padikka aarambitthaargal. konja naatkal kalitthu, padippadhai vittuvittaargal. aanaalum, kaavarkōburam, vilitthelu! patthirikaigal en ammaavukku thodarndhu kidaitthana. 1950-il, niyu yaarkkil nadandha sarvadhēsa maanaattil kudumbamaaga kalandhukondōm.

konja naatkalilēyē laarans jefris endra sagōdharar engalai vandhu paarkka aarambitthaar. baibilai patri enakku sollitthara avar muyarchi seidhaar. aanaal, yegōvaavin saatchigal arasiyalilum raanuvatthilum sēraamal iruppadhu thappu endru aarambatthil naan avarōdu vaadhaadinēn. amerikkaavil irukkira yaarumē pōrukku pōgavillai endraal edhirigal vandhu mottha naattaiyum sulabamaaga piditthuviduvaargalē endru sonnēn. adharku avar, “amerikkaavula irukkura ellaarumē yegōvaavukku sēvai seiradhaa vechukkuvōm. edhirigal vandhu avangala thaakkunaa yegōvaa enna seivaarunu nī ninaikkura?” endru porumaiyaaga kēttaar. ippadi, ovvondraaga avar edutthu sonnadhaal, naan yōsitthadhudhaan thappu endru purindhukondēn. baibilai innum nandraaga padikka vēndumendra aarvamum enakku vandhadhu.

naan nyaanasnaanam edutthapōdhu

stōr rūmil en ammaa pōttu vaitthirundha palaiya kaavarkōburam, vilitthelu! patthirikaigalai edutthu naan manikkanakkaaga paditthēn. kadaisiyil, idhudhaan satthiyam endru purindhukondēn. adhanaal, sagōdharar jefrisōdu sērndhu baibilai padikka aarambitthēn. kūttangalilum thavaraamal kalandhukondēn. katrukkonda vishayangal enakku romba piditthirundhadhu. adhanaal, oru prasthaabiyaaga aanēn. “yegōvaavin magaa naal nerungivittadhu” enbadhai naan purindhukondapōdhu en latchiyangalai maatrikkondēn. (sep. 1:14) kaalēj pōi padikkum aasaiyai ōrankattivittu, matravargalukku baibilai sollittharuvadhil mummuramaanēn.

jūn 13, 1956-il, skūl padippai muditthēn. mūndru naatkalukku piragu, oru vattaara maanaattil nyaanasnaanam edutthēn. yegōvaavai patri katrukkollavum matravargalukku katrukkodukkavum vaalkkaiyai arppanitthaal evvalavu aasīrvaadhangal varum endru appōdhu enakku theriyavillai.

payaniyar sēvaiyil katrukkondēn, katrukkodutthēn

nyaanasnaanam edutthu aaru maadhangalukku piragu, naan olungaana payaniyaraaga aanēn. disambar 1956 nam raajya ūliyatthil, “thēvai adhigam ulla idatthil pōi sēvai seiya ungalaal mudiyumaa?” endru oru katturai vandhadhu. ennaal mudiyum endru thōndriyadhu. adhanaal, prasthaabigal kuraivaaga irukkira idatthukku pōi sēvai seiya aasaippattēn.

then karōlinaavil irukkira edjfīld endra idatthukku naan kudimaari pōnēn. angirundha sabaiyil ennōdu sērtthu aindhu prasthaabigaldhaan irundhōm. oru sagōdhararudaiya vīttil kūttangalai nadatthinōm. naan ovvoru maadhamum 100 maninēram ūliyam seidhēn. adhōdu, ūliyatthukkaana ērpaadugalai seivadhu, kūttangalil pēchu koduppadhu endru romba bisiyaaga irundhēn. endhalavu idhaiyellaam seidhēnō, andhalavu yegōvaavai patri niraiya katrukkondēn.

oru pen ennidam baibilai paditthukkondirundhaar. sava adakka nigalchigal nadakkum oru mandratthai avar vaitthirundhaar. adhu sila mail dhūratthil jaanstan endra ūril irundhadhu. appōdhu enakku romba thēvaippatta oru pagudhinēra vēlaiyaiyum avar kodutthaar. avarukku sondhamaana oru chinna kattidatthil kūttangalai nadatthakkūda anumadhi kodutthaar.

enakku baibil padippu nadatthiya sagōdhararudaiya magan jaali jefris, niyu yaarkkil irukkum bruklinilirundhu kudimaari vandhaar. avarum naanum sērndhudhaan payaniyar ūliyam seidhōm. oru sagōdharar oru chinna treilar vandiyai engalukku kodutthaar. adhildhaan naangal thangiyirundhōm.

naan irundha pagudhiyil sambalam romba kuraivaagatthaan kidaitthadhu. naal mulukka vēlai seidhaalum irandu mūndru daalardhaan kidaikkum. orusamayam, kaiyilirundha kaasaiyellaam vaitthu maligai saamaangal vaangivittu vandhapōdhu oruvar ennidam vandhu, “ungalukku vēlai vēnumaa? oru maninēratthukku oru daalar tharrēn” endru sonnaar. kattida vēlai nadandha oru idatthil, mūndru naatkalukku suttham seigira vēlaiyai avar enakku kodutthaar. naan thodarndhu edjfīldilēyē thangi ūliyam seiya yegōvaadhaan udhavinaar endru enakku purindhadhu. adhumattumalla, 1958-il niyu yaarkkil nadandha sarvadhēsa maanaattilkūda ennaal kalandhukolla mudindhadhu.

engalukku kalyaanam aanapōdhu

maanaattin irandaavadhu naalil nadandha oru vishayatthai ennaal marakkavē mudiyaadhu. rūbi vēdlingtan endra sagōdhariyai naan andraikku paartthēn. avar tennesīyil irundha galaattinil olungaana payaniyaraaga sēvai seidhukondirundhaar. naangal irandu pērumē mishanari sēvai seiya aasaippattōm. adhanaal, andha maanaattil nadandha giliyad kūttatthil kalandhukondōm. adharku piragu, oruvarukku oruvar kadidham eludha aarambitthōm. orusamayam, podhu pēchu koduppadharkaaga ennai galaattinukku kūppittaargal. ‘ennai kalyaanam pannippiyaa?’ endru rūbiyidam kētpadharku oru nalla sandharppam ennai thēdivandha maadhiri irundhadhu. pinbu, rūbiyin sabaikku naan maarippōnēn. 1959-il, naangal kalyaanam seidhukondōm.

sabaiyil katrukkondēn, katrukkodutthēn

23 vayadhil, galaattinil sabai ūliyaraaga, adhaavadhu mūppar kuluvin orunginaippaalaraaga, niyamikkappattēn. chaarls thaamsan mudhanmudhalil engal sabaikkutthaan vattaara kangaaniyaaga vandhaar. avarukku niraiya anubavam irundhadhu. aanaalum, sagōdharargalukku ennenna thēvai irukkiradhu... munbu irundha vattaara kangaanigal andha thēvaigalai eppadi gavanitthukkondaargal... endrellaam ennidam kēttu therindhukondaar. oru mudivu eduppadharku munbu, matravargalidam vishayangalai kēttu therindhukolvadhu mukkiyam endru naan avaridamirundhu katrukkondēn.

mē 1964-il, raajya ūliya palliyil kalandhukolla enakku alaippu kidaitthadhu. adhu niyu yaarkkil irukkira therku laasingil oru maadhatthukku nadandhadhu. adhil kalandhukonda piragu, yegōvaavai patri innum niraiya therindhukolla vēndum... avaridam innum nerungi pōga vēndum... endra thudippu enakkul vandhadhu.

vattaara sēvaiyilum maavatta sēvaiyilum katrukkondēn, katrukkodutthēn

janavari 1965-il, vattaara sēvai seiya enakkum rūbikkum alaippu kidaitthadhu. engal vattaaram romba periyadhaaga irundhadhu. tennesīyil ulla naaksvililirundhu varjīniyaavil ulla richmaand varaikkum ellaa pagudhiyumē andha vattaaratthukkul vandhadhu. vada karōlinaavilum kentakīyilum mērku varjīniyaavilum irundha ellaa sabaigalum adhil irundhana. karuppinatthai sērndha sagōdharargal irundha sabaigalai mattumdhaan naan sandhitthēn. ēnendraal, aikkiya maagaanatthin thenpagudhiyil andraikku irundha sattangalinpadi, karuppina makkalum vellaiyina makkalum ondrusērndhu kūttangalil kalandhukolla mudiyaadhu. angē irundha sagōdharargal romba ēlaiyaaga irundhaargal. adhanaal, engalidam irundhadhai avargalōdu pagirndhukondōm. romba kaalamaaga vattaara kangaaniyaaga irundha oru sagōdharar, oru mukkiyamaana paadatthai enakku katrukkodutthaar. “nī oru sabaikku pōrappō oru mudhalaali maadhiri nadandhukkaadha. nalla sagōdharanaa nadandhukkō. anga irukkuravanga unnai oru nalla sagōdharanaa ninaichaa mattumdhaan unnaala avangalukku udhavi seiya mudiyum” endru avar sonnaar.

orusamayam, naangal oru chinna sabaiyai sandhikka pōyirundhōm. angē oru ilam pennukku rūbi baibil padippai aarambitthaal. andha pennukku oruvayadhil oru pen kulandhai irundhadhu. andha pennukku padippu nadatthum nilaiyil yaarumē illaadhadhaal, rūbiyē thodarndhu kadidham mūlamaaga padippu nadatthinaal. aduttha dhadavai naangal andha sabaiyai sandhitthapōdhu, andha pen thavaraamal ellaa kūttangalukkum vandhukondu irundhaal. andha sabaikku irandu visēsha payaniyar sagōdharigal niyamikkappatta piragu, avargalē andha pennukku padippu nadatthinaargal. piragu, sīkkiratthilēyē aval nyaanasnaanam edutthaal. kittatthatta 30 varushangal kalitthu, adhaavadhu 1995-il, pēttarsan betthēlil rūbiyidam oru ilam pen vandhu pēsinaal. aval yaar theriyumaa? rūbi baibil padippu nadatthiya andha pennin magal! avalum avaludaiya kanavarum 100-vadhu giliyad palliyin maanavargalaaga irundhaargal.

irandaavadhu vattaara sēvaiyai naangal matthiya flōridaavil seidhōm. andha samayatthil engalukku oru kaar thēvaippattadhu. naangal edhirpaarttha maadhiriyē oru kaar romba kuraivaana vilaiyil kidaitthadhu. aanaal, mudhal vaaramē adhan enjinil ēdhō kōlaaru aagivittadhu. adhai rippēr panna engal kaiyil kaasē illai. indha maadhiri rippēr vēlaikku oru sagōdharar udhavuvaar endru enakku theriyum. adhanaal, avaridam kēttēn. avar oru aalai anuppi kaarai sariseidhu kodutthaar. adharku kaasukūda vaangavillai. “adhellaam vēnaam bradhar” endru sollivittaar. adhumattumalla, konjam panatthai engalukku anbalippaaga kodutthaar! yegōvaa than makkalai evvalavu nandraaga gavanitthukkolgiraar endru naangal kankūdaaga paartthōm. naangalum matravargalukku dhaaraalamaaga udhavi seiya vēndum endru katrukkondōm.

sabaigalai sandhikka pōgumpōdhu, sagōdhara sagōdharigaludaiya vīttildhaan naangal thanginōm. adhanaal, niraiya nalla nalla nanbargal kidaitthaargal. orunaal, oru sabaiyin arikkaiyai naan taip seidhukondu irundhēn. piragu, adhai paadhiyilēyē vittuvittu pōivittēn. saayangaalam vandhu paartthapōdhudhaan therindhadhu, andha vīttil irundha mūndru vayadhu kutti paiyan taipraittaril vilaiyaadi, edhai edhaiyō aditthu vaitthirundhaan! adhanaal, mottha arikkaiyaiyum thirumba taip seigira maadhiri aagivittadhu. avan periyavanaana piragukūda avanai paarkkirapōdhellaam idhai solli solli avanai kalaaippēn.

1971-il, niyu yaarkkil naan maavatta kangaaniyaaga niyamikkappattirukkirēn endru enakku oru kadidham vandhadhu. engalukku orē aachariyam! ēnendraal, appōdhu enakku verum 34 vayadhudhaan. angē irundha sagōdharargalai sandhittha maavatta kangaanigalil karuppinatthai sērndha mudhal maavatta kangaani naandhaan. sagōdhara sagōdharigal engalai romba anbaaga varavētraargal.

oru maavatta kangaaniyaaga ovvoru vaara irudhiyilum vattaara maanaattil yegōvaavai patri katrukkoduppadhu enakku romba piditthirundhadhu. niraiya vattaara kangaanigal ennaivida anubavam ullavargalaaga irundhaargal. adhil oruvar en nyaanasnaana pēchai kodutthavar. innoruvar, pinbu aalum kuluvil oruvaraaga aana sagōdharar thiyōdar jaaraks. ivargalai thavira, bruklin betthēlil sēvai seidha anubavamulla sagōdharargal niraiya pērumkūda andha maavattatthil irundhaargal. andha vattaara kangaanigalum, betthēl ūliyargalum kadavuludaiya vaartthai solvadhaiyum amaippu solvadhaiyum appadiyē seidhaargal, anbaana mēippargalaaga irundhaargal. idhaiyellaam naan kannaara paartthēn. avargal ellaarumē manatthaalmaiyaaga nadandhukondadhaal, maavatta kangaaniyaaga sēvai seivadhu enakku sulabamaaga irundhadhu. avargalukku naan romba nandriyōdu irukkirēn.

marubadiyum vattaara kangaaniyaaga aanēn

1974-il, aalum kulu vēru sila vattaara kangaanigalai maavatta kangaanigalaaga niyamitthaargal. ennai marubadiyum vattaara kangaaniyaaga sēvai seiya sonnaargal, indha dhadavai then karōlinaavil. appōdhu karuppina sagōdharargalum vellaiyina sagōdharargalum sabaigalilum vattaarangalilum ondraaga kūdivandhaargal. idhu avargalukku romba sandhōshamaaga irundhadhu.

1976-in kadaisiyil, naan jaarjiyaavil irundha oru vattaaratthukku niyamikkappattēn. adhu atlaantaavukkum kolambaskkum idaiyil irundhadhu. orusamayam, karuppinatthai sērndha aindhu kulandhaigaludaiya sava adakka pēchai kodutthadhai ennaal marakkavē mudiyaadhu. yaarō silar gundu pōttadhaal avargaludaiya vīdu erindhuvittadhu. andha aindhu pillaigalum irandhuvittaargal. avargaludaiya ammaa kaayangalōdu aaspatthiriyil sērkkappattirundhaar. avaraiyum avarudaiya kanavaraiyum paartthu aarudhal solvadharkaaga karuppina sagōdharargalum vellaiyina sagōdharargalum kūttam kūttamaaga vandhukondē irundhaargal. avargal kaattiya anbai paartthu malaitthuppōnēn. kadavuludaiya ūliyargal idhupōla oruvarukku oruvar karisanaiyum anbum kaattinaal, prachinai puyalpōl vandhaalum adhai samaalikka mudiyum.

betthēlil katrukkolgirēn, katrukkodukkirēn

1977-il, oru vēlaikkaaga sila maadhangalukku bruklin betthēlukku engalai kūppittaargal. andha vēlai mudindhadhum, enakkum rūbikkum betthēlil sēvai seiya viruppamaa endru irandu aalum kulu sagōdharargal kēttaargal. naangal udanē otthukkondōm.

24 varushangalaaga naan ūliya ilaakaavil sēvai seidhēn. silasamayam, sagōdharargal kētkira romba kashtamaana kēlvigalukkukkūda ūliya ilaakaa badhil solla vēndiyirukkum. baibil niyamangalin adippadaiyil kaalamkaalamaagavē aalum kulu kodutthuvarum valinadatthudhalai adippadaiyaaga vaitthudhaan ūliya ilaakaa ellaa kēlvigalukkum badhil tharugiradhu. adhōdu, vattaara kangaanigalukkum mūppargalukkum payaniyargalukkum payirchiyum kodukkiradhu. adhanaal, niraiya sagōdhara sagōdharigal mudhirchi adaindhirukkiraargal, yegōvaavudaiya amaippum balam adaindhirukkiradhu.

mandala kangaaniyaaga, adhaavadhu thalaimai aluvalaga pradhinidhiyaaga, 1995-lirundhu 2018-varai niraiya kilai aluvalagangalukku naan pōyirukkirēn. kilai aluvalaga kulukkalaiyum betthēl ūliyargalaiyum mishanarigalaiyum sandhitthu urchaagappadutthiyirukkirēn. prachinaigalai samaalikka avargalukku udhaviyirukkirēn. adhēsamayam, avargaludaiya anubavangalai kēttu naanum rūbiyum urchaagam adaindhirukkirōm. udhaaranatthukku, 2000-tthil naangal ruvaandaavukku pōyirundhōm. angirundha sagōdhara sagōdharigalum betthēl ūliyargalum, 1994-il nadandha ina padukolaiyai eppadi samaalitthaargal endru sonnapōdhu kan kalangivittōm. avargalil niraiya pēr, anbaanavargalai parikodutthirundhaargal. appōdhumkūda thangal visuvaasatthaiyum nambikkaiyaiyum sandhōshatthaiyum vittukkodukkavē illai.

engaludaiya 50-vadhu kalyaana naalinpōdhu

ippōdhu engalukku 80 vayadhukkumēl aagivittadhu. 20 varushangalaaga naan amerikka kilai aluvalaga kuluvil sēvai seidhuvarugirēn. naan kaalējukku pōi padikkavillai. aanaal, iruppadhilēyē sirandha kalvi enakku kidaitthirukkiradhu. adhu, yegōvaavum avarudaiya amaippum koduttha kalvi. nirandharamaana nanmaigalai kodukkira baibil unmaigalai matravargalukku sollitthara adhu enakku udhavi seidhirukkiradhu. baibil matravargalukku eppadiyellaam udhaviyirukkiradhu endru naan paartthirukkirēn. (2 ko. 3:5; 2 thī. 2:2) nallapadiyaaga vaalavum, kadavulōdu oru nalla natpai valartthukkollavum adhu avargalukku udhaviyirukkiradhu. (yaak. 4:8) yegōvaavai patri katrukkolgira vaaippaiyum, katrukkodukkira vaaippaiyum naluvavidavē kūdaadhu endru naanum rūbiyum eppōdhumē matravargalukku solvōm. ēnendraal, adhudhaan yegōvaavin ūliyargalukku kidaikkira romba periya baakkiyam!