Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-40

‘Ukudosela Abanye Ekulungeni’

‘Ukudosela Abanye Ekulungeni’

“Labo abadosela abanye emthethweni wokulunga, bakhanye nini nanini njengeenkwekwezi.”—DAN. 12:3.

INGOMA 151 UJehova Uzobavusa Abafileko

OKUZOKUCOCWA NGAKHO a

1. Ngiziphi izenzakalo ezithabisako esilindele bona zenzeke hlangana nemiNyaka eyiKulungwana yokuBusa?

 KUZOKUBA sikhathi esithabisa kwamambala lokha nakuvuswa abantu hlangana nemiNyaka eyiKulungwana yokuBusa kwakaKrestu! Boke abalahlekelwa babantu ababathandako bayakululukela ukubabona, le yindlela noJehova abazizwa ngayo. (Job. 14:15) Akhucabange bona kuzokuba sikhathi esithabisa kangangani lokha abantu nabahlangana nabantu ababathandako abavusiweko. Njengombana sifundile esihlokweni esigadungileko, ‘abalungileko,’ amagamabo atlolwe encwadini yokuphila, ‘bazokuvuselwa ekuphileni.’ (IzE. 24:15; Jwa. 5:29) Kungenzeka inengi labantu esibathandako lizokuba hlangana nalabo abazovuselwa ekuphileni ephasini nakuthoma ukuvuswa kwabantu. b Ngaphezu kwalokho, ‘abangakalungi,’ ngilabo abangakhenge bafumane ithuba elaneleko lokwazi ngoJehova namkha bamlotjhe ngokuthembeka ngaphambi kokuhlongakala kwabo, nabo ‘bazokuvuselwa ekwahlulelweni.’

2-3. (a) Njengombana kutjengiswe ku-Isaya 11:9, 10, ngiliphi ihlelo elikhulu elizokuba khona emlandweni wabantu?(b) Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

2 Boke abavusiweko kuzokutlhogeka bona bafundiswe. (Isa. 26:9; 61:11) Yeke, kuzokuba nehlelo elukhulu lokufundisa emlandweni wabantu. (Funda u-Isaya 11:9, 10.) Kubayini? Kungombana abangakalungi abavusiweko, kuzokutlhogeka bafunde ngoJesu Krestu, ilungiselelo lomBuso, isihlengo kunye nendaba yegama lakaJehova nobukhosi bakhe. Nabalungileko kuzokufuze bafunde ngokuthi khuyini uJehova ebekasolo ayifundisa abantu bakhe malungana nomqophwakhe ngephasi. Abanye babalungilekwaba bahlongakala kade khulu ngaphambi kobana iliZwi lakaJehova litlolwe, libe makhophi weBhayibheli. Kokubili abalungileko nabangakalungi kunengi okuzokufuze bakufunde.

3 Eshlokwenesi, sizokucoca nganasi imibuzo elandelako: Ihlelo elikhulu lokufundisa lizokwenziwa njani? Inga-kghani indlela abazokusabela ngayo ehlelweni lokufundiseli ngiyo ezokutjho bona amagamabo azokutlolwa nge-enke encwadini yokuphila namkha awa? Iimpendulo zemibuzo le ziqakathekile kithi namhlanjesi. Njengombana sizokubona, ezinye iimphorofido ezitlolwe encwadini kaDanyela nesAmbulo zizosisiza sikghone ukubona namkha sizwisise lokho okuzokwenzeka lokha nakuvuswa abantu abafileko. Kokuthoma, akhesicoce ngezenzakalo ezikarisako ezabikezelwa esiphorofidweni sakaDanyela 12:1, 2.

‘LABO ABALELE ETHULINI . . . BAZOKUVUKA’

4-5. Incwadi kaDanyela 12:1 khuyini eyivezako ngesikhathi sokuphela?

4 Funda uDanyela 12:1. Incwadi kaDanyela iveza indlela izenzakalo ezikarisako ezizokwenzeka ngayo hlangana nesikhathi sokuphela. Ngokwesibonelo, uDanyela 12:1 uveza ukuthi iMikayeli, okunguJesu Krestu, ‘umvikeli wabantu bakaZimu.’ Ingcenye le yesiphorofido yathoma ukuzaliseka ngo-1914 lokha uJesu nakabekwa njengeKosi yomBuso kaZimu wezulwini.

5 UDanyela watjelwa godu bona uJesu ‘uzakujama’ hlangana “nesizi elikhulu elingakhenge khelibe khona soloko kwathoma iphasi bekube gadesi.” ‘Isikhathi sesizi elikhulu,’ ‘lisizi elikhulu’ ekukhulunywa ngalo kuMatewu 24:21. UJesu uyasikima bona avikele abantu bakaZimu ekupheleni kwesikhathi sesizi elikhulu, lapho kuse-Arimagedoni. Incwadi yesAmbulo iqalisele kilaba ‘njengesiqubuthu esikhulu,’ laba ngilabo “abavela esizini elikhulu.”—IsAm. 7:9, 14.

6. Kwenzekani ngemva kobana isiqubuthu esikhulu sisinde esizini elikhulu? Hlathulula. (Qala godu isihloko esithi, “Imibuzo Evela EbaFundini” malungana nendaba yokuvuselwa ekuphileni ephasini.)

6 Funda uDanyela 12:2. Khuyini eyenzekako ngemva kobana isiqubuthu esikhulu sisinde esizini elikhulu? Isiphorofidwesi asiqaliseli evukweni elingokomfanekiso, ukuvuselelwa komsebenzi weenceku zakaZimu hlangana namalanga wokuphela njengombana besizwisisa njalo. c Kunalokho, amagama la aqalisele evukweni labafileko elizokwenzeka ephasini elitjha elizako. Kubayini sitjho njalo? Igama elithi ‘ethulini’ godu libuye lisetjenziswe kuJobho 17:16 begodu likhambisana nelithi, ‘endaweni yabafileko.’ Iqinisweli liveza ukuthi uDanyela 12:2 uqalisele evukweni lamambala elizokwenzeka ngemva kokuphela kwamalanga wokuphela nangemva kwepi ye-Arimagedoni.

7. (a) Abanye bazokuvuselwa njani “ekuphileni okungapheliko”? (b) Ivukweli kuza njani kuthiwe ‘livuko elingcono’?

7 Utjho ukuthini uDanyela 12:2 nawuthi, kuzokuba khona ukuvuselwa “ekuphileni okungapheliko”? Utjho ukuthi labo abavusiweko, begodu bazi namkha baragela phambili nokwazi, bebalalela uJehova noJesu hlangana neminyaka eyi-1000, bazokufumana ukuphila okungapheliko. (Jwa. 17:3) Lokho, kuzokuba ‘kuvuswa okungcono’ kunalokho okwenzeka ebantwini abathileko ekadeni. (Heb. 11:35) Kubayini sitjho njalo? Kungombana abantwabo bebanesono, yeke, babuya bahlongakala godu.

8. Abanye bazokuvukela njani “ehlazweni elisinyenyiso esingapheliko”?

8 Akusingibo boke abavusiweko abazokwamukela ihlelo lefundiso kaJehova. Isiphorofido sakaDanyela sithi abanye bazokuvuselwa “ehlazweni elisinyenyiso esingapheliko.” Ngombana batjengise ukungalaleli, amagamabo ngeze atlolwa encwadini yokuphila begodu ngeze bakufumana ukuphila okungapheliko. Kunalokho, bazokuvuselwa “ehlazweni elisinyenyiso esingapheliko” namkha ekutjhatjalalisweni. Yeke, uDanyela 12:2 ukhuluma ngalokho okuzokwenzeka kibo boke abavusiweko ngokwalokho abazokwenza ngemva kokuvuswa kwabo. d (IsAm. 20:12) Abanye bazokufumana ukuphila okungapheliko, abanye ngekhe bakufumane.

‘UKUDOSELA ABANYE EKULUNGENI’

9-10. Khuyini okhunye okuzokwenzeka ngemva kwesizi elikhulu begodu bobani ‘abazokukhanya njengokudarha komkayi’?

9 Funda uDanyela 12:3. Khuyini okhunye okuzokwenzeka ngemva kokufika ‘kwesikhathi sesizi elikhulu’? Ngaphezu kwalokho okwenzeka kuDanyela 12:2, ivesi 3 liqalisele kilokho okuzokwenzeka ngemva kwesizi elikhulu.

10 Bobani ‘abazokukhanya njengokudarha komkayi’? Ipendulo siyifumana emezwini kaJesu asemtlolweni kaMatewu 13:43 athi, “abantu abalungileko bazokuphazima njengelanga emBusweni kaBababo.” Engcenyeni yamezwi la, uJesu bekakhuluma ‘ngamadodana womBuso,’ abafowabo abazesiweko abazokubambisana naye emBusweni weZulwini. (Mat. 13:38) Yeke, uDanyela 12:3 kufuze bona uqalisele kwabazesiweko nomsebenzi abazowenza hlangana nemiNyaka eyiKulungwana yokuBusa.

Abazesiweko bazokusebenza eduze khulu noJesu Krestu bona banqophise ihlelo lefundo elizokuragwa hlangana neminyaka eyi-1 000 (Funda isigaba 11)

11-12. Abazii-144 000 bazokwenza muphi umsebenzi hlangana neminyaka eyi-1 000?

11 Abazesiweko bazokukghona njani ‘ukudosela abanye ekulungeni’? Abazesiweko, bazokusebenzelana eduze noJesu Krestu bona banqophise ihlelo lokufundisa elizokuba khona ephasini hlangana neminyaka e-1 000. Abazii-144 000 ngeze babusa ngengamakhosi kwaphela, kodwana bazokuba baphristi. (IsAm. 1:6; 5:10; 20:6) Lokho kutjho ukuthi bazokusiza ‘ekwelapheni iintjhaba’ begodu kancanikancani benze abantu bona abangasaba nesono. (IsAm. 22:1, 2; Hez. 47:12) Abazesiweko bazokuthabela kwamambala lokho!

12 Bobani abazokuba hlangana, ‘nabanengi’ abazokulethwa ekulungeni? Laba bazokufaka hlangana labo abavusiweko nalabo abasinde e-Arimagedoni kunye nabantwana abazokubelethwa ephasini elitjha. Ekupheleni kweminyaka eyi-1 000, boke abaphila ephasini ngeze basaba nesono. Inga-kghani amagamabo azokutlolwa nini nge-enke ingasi ngepensela encwadini yokuphila?

UKULINGWA KOKUGCINA

13-14. Khuyini abantu abanganasono abaphila ephasini ekuzokufuze bayitjengise ngaphambi kokufumana ukuphila okungapheliko?

13 Kufuze sikhumbule ukuthi ukungabi nesono akutjho ukuthi umuntu uzokufumana ukuphila okungapheliko ngokuzenzakalelako. Cabanga ngo-Adamu no-Eva. Bebanganasono, kodwana bekutlhogeka batjengise ukuthi balalela uJehova uZimu ngaphambi kokunikelwa ukuphila okungapheliko. Okudanisako kukuthi babhalelwa kulalela uJehova.—Rom. 5:12.

14 Buzokuba njani ubujamo balabo abasephasini ekupheleni kweminyaka eyi-1 000? Boke bazabe banganasono. Inga-kghani boke abantu abanganasono bazokusekela ngokupheleleko ukubusa kwakaJehova ngokungapheliko? Namkha abanye bazakufana no-Adamu no-Eva, abangakhenge balalele nanyana bebanganasono? Imibuzo le kuzokufuze iphendulwe, kodwana njani?

15-16. (a) Abantu bazolifumana nini ithuba lokutjengisa ukuthembeka kwabo kuJehova?(b) Uzokuba yini umphumela wokuzizinywa kokugcina?

15 USathana uzokuvalelwa iminyaka eyi-1 000. Hlangana nesikhatheso, ngeze akghona ukudurhisa abantu. Ekupheleni kweminyaka eyi-1 000, uSathana uzokuvulelwa. Ngemva kwalokho uzokulinga ukudurhisa abantu abanganasono. Hlangana nokuzizinywa, boke abantu abanganasono bazokuba nethuba lokutjengisa ngokukhanyako ukuthi bahlonipha igama lakaZimu kunye nobukhosi bakhe. (IsAm. 20:7-10) Indlela abazokusabela ngayo ekusahleleni kwakaSathana, ngiyo ezokutjho ukuthi amagamabo atlolwa nge-enke encwadini yokuphila namkha awa.

16 Esinye isibalo sabantu esingaziwako, sizokufana no-Adamu no-Eva, ngeze sikwamukele ukubusa kwakaJehova. Khuyini ezokwenzeka? IsAmbulo 20:15 sithi: “Nanyana ngubani ongakhenge afunyanwe atlolwe encwadini yokuphila waphoselwa elitsheni lomlilo.” Iye, abantu abangalalekwaba bazokurhayilwa ngokupheleleko. Ngakelinye ihlangothi, inengi labantu abanganasono lizokuphumelela ekuzizinywenokhu. Amagamabo azokutlolwa ngokupheleleko encwadini yokuphila begodu ngeze asasulwa.

HLANGANA ‘NEMIHLA YOKUPHELA’

17. UDanyela wabikezela ukuthi kuzokwenzekani esikhathini sethu? (Danyela 12:4, 8-10)

17 Kukarisa kwamambala ukucabanga ngezenzakalo ezizokwenzeka esikhathini esizako! Nanyana kunjalo, uDanyela wafumana imininingwana eqakathekileko malungana nesikhathi sethu, ‘imihla yokuphela.’ (Funda uDanyela 12:4, 8-10; 2 Thim. 3:1-5) Ingilozi yatjela uDanyela, yathi: “nelwazi lizakwanda.” Iye, amazwi asiphorofido encwadinakhe bewazokuzwisiswa ngokupheleleko babantu bakaZimu. ingilozi yangezelela malungana nesikhathesi, yathi, “abakhohlakeleko bazakuragela phambili nobukhohlakali. Akakho wabakhohlakeleko ozakuzwisisa.”

18. Khuyini ezokwenzeka ingasikade ebantwini abambi?

18 Namhlanjesi, kungabonakala ngasuthi abantu abambi abajeziswa ngezenzo zabo ezimbi. (Mal. 3:14, 15) Ingasikade, uJesu uzokwahlulela labo abanjengezimbuzi, abahlukanise kilabo abanjengezimvu. (Mat. 25:31-33) Abambi ngekhe basinde ngesizi elikhulu, begodu ngeze bavuswa bona bayokuphila ephasini elitjha. Amagamabo ngeze atlolwa ‘emtlolweni osongiweko wesikhumbuzo’ ekukhulunywa ngawo kuMalaki 3:16.

19. Nje sikhathi sokwenzani begodu kubayini? (Malaki 3:16-18)

19 Nje sikhathi sokobana sitjengise ukuthi asibalwa hlangana nabantu abambi. (Funda uMalaki 3:16-18.) UJehova ubuthelela boke abaqala ‘njengabaligugu’ namkha abayipahla ekhethekileko. Soke sifuna ukuba hlangana nabantwabo.

Kuzokuthabisa khulu kwamambala ukubona uDanyela, abathandekako bethu nabanye abanengi ‘bavukela’ imisebenzabo ephasini elitjha! (Funda isigaba 20)

20. Ngisiphi isithembiso samaswaphela uJehova asenza kuDanyela begodu kubayini uqale phambili ekuzalisekeni kwesithembisweso?

20 Kwamambala, siphila esikhathini esikarisako. Kunengi okusazokwenzeka esikhathini esingaphelisi ihliziyo. Ingasikade, sizokubona ukurhayilwa kwabantu abambi. Ngemva kwalokho, sizokubona ukuzaliseka kwesithembiso uJehova asenza kuDanyela esithi: “Uvukela isiphetho sakho ekupheleni kwamalanga.” (Dan. 12:13) Kghani njengoDanyela, uyakululukela ukufika kwesikhathi la ‘kuzokuvuka’ khona abathandekako bakho? Nakunjalo, yenza koke okusemandlenakho bona uhlale uthembekile ngombana nawenza njalo ungaqiniseka ngokuthi igamalakho lizokutlolwa begodu lihlale encwadini kaJehova yokuphila.

INGOMA 80 Zizweleni Ubuhle BakaJehova

a Isihlokwesi silungisa indlela ebesizwisisa ngayo ihlelo elikhulu lokufundisa ekukhulunywa ngalo kuDanyela 12:2, 3. Sizokuhlolisisa ukuthi kwenzeka nini lokhu begodu bobani ababandakanyekileko. Sizokubona godu nokuthi ihlelo lokufundiseli lizokubalungiselela njani labo abasephasini bona baqalane ngokuphumelelako nokuzizinywa ekupheleni kwemiNyaka eyiKulungwana yokuBusa kwakaKrestu.

b Kungenzeka ukuvuswa kwabantu kuzokuthoma ngalabo abahlongakala bathembekile hlangana nemihla yokuphela, bese ukusuka lapho kuvuswe isizukulwana ngesizukulwana. Nangabe kuzokuba njalo, isizukulwana ngasinye sizokuba nethuba lokwamukela labo ebebabazi kuhle. Kunanyana ngikuphi, imiTlolo ithi malungana nevuko lezulwini, kuzokwenzeka “ngedlhego elifaneleko” siyaqiniseka nokuthi nephasini, ivuko lakhona lizokwenzeka ngendlela ehlelekileko.—1 Kor. 14:33; 15:23.

c Ihlathululo le ilungisa indlela ebesizwisisa ngayo efumaneka encwadini ethi, Pay Attention to Daniel’s Prophecy! isahluko 17, nesiThaleni sangoJulayi 1, 1987, kk. 21-25.

d Ngokuhlukile, amagama athi, “abalungiko” nelithi, “abangakalungi” afumaneka kuzEnzo 24:15 namezwi athi, “labo abenze okuhle” nelithi “labo ababenomukghwa wokwenza okumbi” afumaneka kuJwanisi 5:29 adzimelele ekuziphatheni kwabavusiweko ngaphambi kokuhlongakala kwabo.