Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 2

“Nushintuluke pa kukudimuna meji enu”

“Nushintuluke pa kukudimuna meji enu”

“Nushintuluke pa kukudimuna meji enu, bua nudijadikile nuenu nkayenu disua dia Nzambi didi dimpe, didi dianyishibue ne didi dipuangane.”​—LOMO 12:2.

MUSAMBU WA 88 Mmanyisha njila yebe

KADIOSHA a

1-2. Ntshinyi tshitudi ne bua kutungunuka ne kuenza panyima pa batismo? Umvuija.

 MMISANGU bungi kayi iutu uteka mankenda kumbelu? Pamuapa utu ukuakaja bimpe kumpala kua wewe kupatuka. Kadi wewe kuyi uteka kabidi mankenda, ntshinyi tshienzeke? Anu muudi mumanye, nekuikale lupuishi ne nekunyanguke ne lukasa. Bua kulama kumbelu ne mankenda, bidi bikengela wikale ukuakaja pa tshibidilu.

2 Bia muomumue, bidi bikengela tuikale tudienzeja bikole bua kuakaja ngelelu wetu wa meji ne bumuntu buetu. Bidi nanku bualu kumpala kua tuetu kubatijibua tuvua badienzeje bikole bua kuakaja nsombelu wetu bua “tudilengeje ku dinyanguka dionso dia mubidi ne dia nyuma.” (2 Kol. 7:1) Kadi mpindieu tudi ne bua kutumikila mubelu wa mupostolo Paulo wa “kutungunuka ne kuvuijibua bapiabapia.” (Ef. 4:23) Bua tshinyi mbimpe tutungunuke ne kudienzeja? Bualu lupuishi anyi manyanu a mu bulongolodi ebu bidi mua kutunyanga ne lukasa. Bua kuepuka bualu ebu ne kushala ne mankenda ku mêsu kua Yehowa, tudi ne bua kuikala tukonkonona ngelelu wetu wa meji, bumuntu buetu ne malu atudi tujinga.

TUNGUNUKA NE ‘KUKUDIMUNA MEJI EBE’

3. ‘Kukudimuna meji ebe’ kudi kumvuija tshinyi? (Lomo 12:2)

3 Ntshinyi tshidi tshikengela kuenza bua tuetu kukudimuna meji etu, mmumue ne: kushintulula mushindu wetu wa kuela meji? (Bala Lomo 12:2.) Tshiambilu tshia mu tshiena Greke tshidibu bakudimune ne: “kukudimuna meji enu” badi mua kutshikudimuna kabidi ne: “kuakaja meji enu.” Nunku, kabiena biumvuija ne: tudi ne bua kuenza anu tumalu tuimpe tukese patupu to, kadi tudi ne bua kukonkonona tshitudi munda muetu menemene ne kuakaja malu adi akengedibua bua tumone mua kutumikila mikenji ya Yehowa mudibi bikengela. Tudi ne bua kutungunuka ne kuenza nanku.

Mapangadika audi wangata bua kulonga kua tulasa anyi kuenza midimu kampanda adiku aleja ne: udi uteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala anyi? (Tangila tshikoso 4-5) c

4. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua ndongoluelu wa malu eu kafumbi meji etu?

4 Patualua bapuangane, netuikale anu tusankisha Yehowa mu malu etu onso. Bua mpindieu, mbimpe tutungunuke ne kudienzeja bua kusankisha Yehowa. Mona ne: mu Lomo 12:2 Paulo mmuleje ne: tudi ne bua kukudimuna meji etu bua kushisha kumanya tshidi Nzambi musue. Pamutu pa tuetu kulekela ndongoluelu mubi wa malu eu utufumba, tudi ne bua kuanji kudikonkonona bua kumanya ne: meji a Nzambi ke adi atulombola bua kuangata mapangadika anyi kuditekela bipatshila kadi ki mbulongolodi ebu to.

5. Mmunyi mutudi mua kukonkonona meji etu bua dituku dia Yehowa didi dienda disemene pabuipi? (Tangila tshimfuanyi.)

5 Manya ne: Yehowa mmusue bua ‘tulame dituku diende mu meji bimpe.’ (2 Pet. 3:12) Nunku diebeja ne: ‘Malu andi ngenza adiku aleja mundi mumanye ne: tukadi basemene pabuipi ne nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu anyi? Mapangadika andi ngangata bua kulonga kua tulasa ne bua mudimu adiku aleja ne: kuenzela Yehowa mudimu kudi ne mushinga wa bungi mu nsombelu wanyi anyi? Ndiku ngitabuja ne: Yehowa neakumbajile dîku dietu majinga adi anyi? Peshi ntu ntamba kusamisha mutu bikole bua bintu bia ku mubidi?’ Yehowa udi usanka bikole padiye utumona tudienzeja bua kuenza disua diende mu malu etu onso.​—Mat. 6:25-27, 33; Filip. 4:12, 13.

6. Ntshinyi tshitudi ne bua kutungunuka ne kuenza?

6 Mbimpe tuikale tukonkonona meji etu pa tshibidilu ne tutungunuke ne kuakaja malu adi akengedibua. Paulo wakambila bena Kolinto ne: “Tungunukayi ne kuditeta bua kumanya ni nudi mu ditabuja; tungunukayi ne kupima tshinudi nuenu bine.” (2 Kol. 13:5) Kuikala “mu ditabuja” kudi kulomba kuenza malu a bungi, ki nganu kubuela mu bisangilu ne kuyisha pa tshibidilu to. Kudi kabidi kutangila majinga etu, malu atudi tuelela meji, ne tshidi tshitusaka bua kuenza malu kampanda. Nanku bua tuetu kutungunuka ne kukudimuna meji etu, mbimpe tuikale tubala Dîyi dia Nzambi, tulonga mua kuela meji mudiye wela, ne kabidi tuenza tshionso tshidi tshikengela bua kumusankisha.​—1 Kol. 2:14-16.

‘VUALA BUMUNTU BUPIABUPIA’

7. Bilondeshile Efeso 4:31, 32, ntshinyi tshikuabu tshitudi ne bua kuenza? Bua tshinyi bidi mua kuikala bikole bua kuenza nanku?

7 Bala Efeso 4:31, 32. Pa kumbusha kuakaja ngelelu wetu wa meji, tudi ne bua “kuvuala bumuntu bupiabupia.” (Ef. 4:24) Mbimpe tudienzeje bikole bua kuenza nanku. Tudi ne bua kudienzeja kabidi bikole bua kulekela bikadilu bu mudi dilaminangana munda dibi, tshiji, ne bumfika munda. Bua tshinyi bidi mua kuikala bikole bua kubilekela? Bualu kudi bikadi biele miji bikole munda muetu. Tshilejilu, Bible udi wamba ne: kudi bantu badi ne “tshiji tshia lukasa” ne “luonji lua lukasa.” (Nsu. 29:22) Muntu udi ne bikadilu bibi abi neatungunuke pamuapa ne kudienzeja bikole bua kubilekela nansha yeye mumane kubatijibua. Ke tshituamona mu tshilejilu tshidi tshilonda etshi.

8-9. Mmunyi mudi tshilejilu tshia Stephen tshileja ne: mbimpe tutungunuke ne kuvula bumuntu bua kale?

8 Muanetu mukuabu diende Stephen uvua ne lutatu lua kukanda tshiji tshiende. Udi wamba ne: “Nansha pankavua mubatijibue, mvua anu ne bua kutungunuka ne kudienzeja bua kukanda tshiji tshianyi. Tshilejilu, musangu mukuabu pamvua nyisha ku nzubu ne ku nzubu, ngakalondakajangana ne muivi mukuabu uvua ufuma ku diba tshisanji mu mashinyi anyi. Pangakafika pabuipi nende wakatshimansha kudielaye pafike. Kadi pangakalondela bana betu bakuabu mumvua mufike ku dipeta tshisanji atshi, mukulu mukuabu uvua mu bana betu abu wakangebeja ne: ‘Stephen, ntshinyi tshiuvua mua kumuenzela bu wewe mumukuate?’ Lukonko alu luakangelesha meji, kunsakabi bua kutungunuka ne kudienzeja bua kuikala muena ditalala.” b

9 Anu mutudi bamone mu tshilejilu tshia Stephen, bidi mua kutufikila bua kuleja tshikadilu tshibi katuyi bamanye, nansha mutukavua tuela meji ne: tukadi batshilekele. Bualu ebu buobu bukufikile pebe, kuteketshi mu mikolo wamba ne: udi muena Kristo mubi to. Nansha mupostolo Paulo pende wakamba ne: “Pandi njinga kuenza bualu buimpe, bualu bubi budi nanyi.” (Lomo 7:21-23) Bu mudi bena Kristo bonso bapange bupuangane, batu anu ne bimue bikadilu bibi bitu bitua bipangana anu bu lupuishi ne manyanu atu avulangana kumbelu kuetu patudi katuyi tukuakaja. Mbimpe tutungunuke ne kudienzeja bua tuetu kushala anu ne mankenda. Mmunyi mutudi mua kuenza nanku?

10. Mmunyi mutudi mua kuluisha bikadilu bibi? (1 Yone 5:14, 15)

10 Leja Yehowa bikadilu bibi biudi utata nabi bua kulekela mutuishibue ne: neakuteleje ne neakuambuluishe. (Bala 1 Yone 5:14, 15.) Nansha Yehowa yeye kayi mumbushe bikadilu bibi biudi nabi mu tshishima, udi mua kukupesha bukole bua kubilekela. (1 Pet. 5:10) Kadi bua mpindieu, ikala wenza malu adi apetengana ne masambila ebe, kuyi ulekela malu mabi akusaka bua kuvualula bumuntu bua kale. Tshilejilu, ikala mudimuke bua kubenga kutangila filme, programe ya ku TV, anyi kubala malu adi atumbishisha bumuntu bua kale buudi uluisha bua kuvula. Kulekedi majinga mabi mu meji ebe to.​—Filip. 4:8; Kolos. 3:2.

11. Mmalu kayi atudi mua kuenza bua kutungunuka ne kuvuala bumuntu bupiabupia?

11 Nansha wewe ukadi muvule bumuntu bua kale, mbimpe uvuale bumuntu bupiabupia. Mmunyi muudi mua kuenza nanku? Difundila tshipatshila tshia kufuana Yehowa paudi wenda ulonga ngikadilu yende. (Ef. 5:1, 2) Tshilejilu, paudi ubala bualu mu Bible budi buleja mudi Yehowa ufuilangana luse, diebeja ne: ‘Ntu mfuila bakuabu luse anyi?’ Paudi ubala bualu budi buleja mudi Yehowa umvuila bantu badi mu ntatu, diebeja ne: ‘Ntuku panyi nsamisha mutu bua kuambuluisha bena Kristo nanyi badi dijinga ne bintu bia ku mubidi anyi? Ntuku mbapeshabi anyi?’ Tungunuka ne kukudimuna meji ebe pa kuvuala bumuntu bupiabupia, ne ikala ne lutulu paudi wenza nanku.

12. Mmunyi mudi tshilejilu tshia Stephen tshileja mudi Bible ne bukole bua kushintulula muntu?

12 Stephen utukadi batele wakamona ne: uvua wenda uvuala bumuntu bupiabupia ku kakese ku kakese. Udi wamba ne: “Katshia ngabatijibua ndi mutuilangane ne nsombelu ya bungi ivua indomba bua kukanda tshiji tshianyi. Ndi mulonge mua kuepuka bantu badi bankeba bilumbu ne ndi mulonge mua kukanda tshiji tshianyi mu mikuabu mishindu. Bantu ba bungi pamue ne mukajanyi mbangele kalumbandi bua mumvua mupite bimpe ne nsombelu ayi. Bivua binkemeshe panyi be! Tshiena nditumbisha bua mudi bumuntu buanyi bushintuluke to, kadi ndi mutuishibue ne: ntshijadiki tshia mudi Bible ne bukole bua kushintulula bantu.”

IKALA ULUISHA MAJINGA MABI

13. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kupeta majinga mimpe? (Galatiya 5:16)

13 Bala Galatiya 5:16. Yehowa utu utupesha nyuma wende muimpe ne muoyo mujima bua tutshimune mvita ya kuenza tshidi tshimpe. Patudi tulonga Dîyi dia Nzambi, tudi tulekela nyuma au utulombola. Tutu tupeta kabidi nyuma muimpe patudi tubuela mu bisangilu. Mu bisangilu bia bena Kristo abi, tudi mua kusomba ne bana betu badi badienzeja pabu bua kuenza tshidi tshimpe anu bu tuetu. Bualu ebu budi butukolesha. (Eb. 10:24, 25; 13:7) Patudi tusambila ne muoyo mujima ne tulomba Yehowa bua atuambuluishe mu butekete kampanda, neatupeshe nyuma wende muimpe bua kutukolesha bua tutungunuke ne kuenza malu mimpe. Malu aa owu kaayi majikije pamuapa majinga etu mabi, neatuambuluishe bua kukandamena dijinga dia kuenza malu au. Anu mudi Galatiya 5:16 wamba, bantu badi benda mu diumvuangana ne nyuma ‘kabakukumbaja majinga a mubidi nansha.’

14. Bua tshinyi mbimpe kuikala kudienzeja bua kupeta majinga mimpe?

14 Tuetu baditekele programe wa kuikala kuenza malu adi atuambuluisha bua kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa, mbimpe tunemeke programe au ne tuikale anu ne majinga mimpe. Bua tshinyi? Bualu umue wa ku baluishi betu katu utuikishisha to. Muluishi au ndijinga dia kuenza malu mabi. Nansha tuetu bamane kubatijibua, tudi mua kudimona tukadi tuenza malu atudi ne bua kulekela bu mudi: manaya a makuta, dikuatshika dia maluvu, anyi kutangila filme ya bantu butaka. (Ef. 5:3, 4) Nsongalume mukuabu muena Kristo udi wamba ne: “Lumue lua ku ntatu mitambe bunene imvua nduangana nayi ndijinga dia kusangila ne bantu ba mubidi umue nanyi. Ngakela meji ne: dijinga adi divua mua kujika dimue dituku, kadi ditshidi anu dintatshisha.” Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha dijinga dibi diodi dienda anu dikola?

Dijinga dibi diodi dikuluila, kuedi meji ne: kuakudilekela to; bantu bakuabu bakavua pabu bapete lutatu alu ne bavua balutantamene. (Tangila tshikoso 15-16)

15. Bua tshinyi bidi bitukolesha patudi tumanya ne majinga mabi adi ‘akuata bantu bonso’? (Tangila tshimfuanyi.)

15 Wewe uluangana bua kulekela dijinga dibi didi anu bu muluishi udi mutalame, umanye ne: kuena nkayebe to. Bible udi wamba ne: “Kakuena diteta didi dinukuate ditu kadiyi dikuata bantu bonso.” (1 Kol. 10:13a) Nkudimuinu mukuabu mmukudimune mvese eu ne: “Kakuena ditetshibua dianukuata dipite muntu bukole.” Mêyi au bavua baambile bena Kristo ba mu Kolinto. Bamue bavua kumpala bena masandi basele, balala ne bantu ba mubidi umue nabu ne bakuatshika maluvu. (1 Kol. 6:9-11) Udi wela meji ne: kabavua kabidi ne majinga mabi a kulekela pakavuabu balue bena Kristo anyi? Kabivua nanku to. Buonso buabu bavua bena Kristo balelela ne bela manyi, kadi batshivua anu bapange bupuangane. Kakuyi mpata, bavua baditatshisha bua kulekela majinga mabi misangu yonso. Bualu abu budi butukolesha bikole. Bua tshinyi? Bualu budi buleja ne: kukadi anu muntu mukuabu ukadi mukandamene dijinga kayi dionso dibi diudi uluisha bua kulekela. Nuenu penu nudi mua kushala “bashindame mu ditabuja, bamanye ne: tshisumbu tshijima tshia bana benu . . . tshidi tshituilangana ne makenga a muomumue.”​—1 Pet. 5:9.

16. Ndungenyi kayi lubi lutudi ne bua kuepuka? Bua tshinyi?

16 Epuka lungenyi lubi lua ne: kakuena muntu udi mua kumanya lutatu luudi nalu to. Kuela meji nanku kudi mua kukufikisha ku diamba ne: lutatu luebe kaluakujika to, ne kuena ne bukole bua kulutantamena to. Kadi Bible kena wamba nanku to. Udi uleja ne: “Nzambi ngua lulamatu, ne kakulekela bua nutetshibue ne diteta dinudi kanuyi mua kutantamena, kadi mu diteta adi yeye nealongolole kabidi njila wa kupatukila, bua numone mua kunanukila mu diteta adi.” (1 Kol. 10:13b) Nunku, nansha dijinga dibi diodi dikole mushindu kayi, tudi mua kumanya mua kupita nadi bimpe. Tudi mua kutungunuka ne kulekela kuenza malu mabi ne diambuluisha dia Yehowa.

17. Nansha tuetu katuyi ne mushindu wa kulekela majinga mabi, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza?

17 Ikalayi anu nuvuluka ne: bu munudi bantu bapange bupuangane, bidi mua kunukolela bua kulekela majinga mabi. Kadi padi dijinga dituluila, tudi mua kudikanda ne muoyo mujima anu bu muvua Jozefe muenze pavuaye munyeme mukaji wa Potifâ ne lukasa. (Gen. 39:12) Kulekedi majinga mabi akusaka ku dienza malu mabi to.

TUNGUNUKA NE KUDIENZEJA

18-19. Nnkonko kayi itudi mua kudiela tuetu tudienzeja bua kukudimuna meji etu?

18 Kukudimuna meji etu kudi kumvuija kutungunuka ne kudienzeja bua ngelelu wetu wa meji ne malu atudi tuenza ikale apetangana ne disua dia Yehowa. Bua kuenza nanku, ikala udikonkonona udiebeja ne: ‘Ndiku ngenza malu adi aleja ne: ndi mumanye ne: matuku atudi adi alomba kuenza malu ne lukasa anyi? Ndi ntungunuka ne kuvuala bumuntu bupiabupia anyi? Ntu ndekela nyuma wa Yehowa undombola bua mmone mua kukandamena majinga a mubidi anyi?’

19 Paudi wenda udikonkonona, kukebi bua kuenza malu bu mupuangane to, kadi sanka bua muudi uya kumpala. Wewe mumone ne: kudi tumalu kampanda tua kuakaja, kuteketshi mu mikolo to. Kadi tumikila mubelu udi mu Filipoyi 3:16 wa ne: “Mu mushindu utudi baye kumpala, tutungunuke ne kuenda mu bulongame mu njila wa muomumue eu.” Ikala mutuishibue ne: wewe mutumikile mubelu eu, Yehowa neakubeneshe bua muudi udienzeja bua kuikala kukudimuna meji ebe.

MUSAMBU WA 36 Tudi tulama mioyo yetu

a Mupostolo Paulo wakambila bena kuitabuja nende bua kabalekedi ndongoluelu wa malu eu ubafumba to. Bushuwa au mmubelu muimpe be buetu lelu! Mbimpe tuenze bua ndongoluelu mubi wa malu eu katunyangi mu mushindu kampanda to. Bua kuenza nanku, tudi ne bua kushintulula ngelelu wetu wa meji dîba ditudi tujingulula ne: kena upetengana ne disua dia Nzambi to. Mu tshiena-bualu etshi, netumone mutudi mua kuenza nanku.

b Tangila tshiena-bualu tshia ne: “Nsombelu wanyi uvua wenda anu unyanguka bibi menemene” mu Tshibumba tshia Nsetedi tshia dia 1/7/2015.

c DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume utshidi nsonga wela meji a kuya ku iniversite peshi a kutuadija mudimu wa ku dîba ne ku dîba.