Ochan ta banti te bintik yichʼoje

Baan ta sleojiʼbal

ARTÍCULO YUʼUN ESTUDIO 2

Achʼubtesaik te snopojibal awuʼunik

Achʼubtesaik te snopojibal awuʼunik

«Jaʼukme ya yachʼubtesbeyex te snopojibal awuʼunik te Diose, yuʼun jaʼexnix ya ataik ta ilel te lek, te ya jmulantik spasel sok te toj te skʼanojel yoʼtan te Diose» (ROM. 12:2).

KʼAYOJIL 88 Akʼbon kil te beetik awuʼune

¿BIN YA KILBEYTIK SKʼOPLAL? a

1, 2. ¿Bin ya skʼan ya jpastik kʼalal kichʼojtikix jaʼ-a, sok bin yuʼun?

 ¿JAYEB buelta ya akus te anae? Te kʼalal kʼoat ta nainel tey-a, laniwan akus ta lek. Pero, ¿bin ya xkʼot ta pasel teme ya awijkitay ta skusele? Oranax ya xnoj ta abak. Yuʼun lek ta ilel-a te anae ya skʼan ya yichʼ kusel ta spisil-ora.

2 Jichnix ya skʼan ya jpastik sok te jpensartik sok te jtaleltik. Te kʼalal mato kichʼojtik jaʼ-ae, la jpastik tulan ta yijkitayel «spisil te bintik ya sbolobtes te jbakʼetaltik sok te koʼtantike» (2 Cor. 7:1). Pero, ta ora ini ya skʼan ya jchʼuuntik te bin la yal te jpuk-kʼop Pablo: «Mame xa akom abaik ta yachʼubtesel te snopojibal awuʼunike» (Efes. 4:23). ¿Bin yuʼun mukʼ skʼoplal te jichuk ya jpasulantike? Melel te «abak» o te bintik ma lek ta Balumilal ini ya xjuʼ te oranax ya x-och ta koʼtantik. Yuʼun ma jichuk ya xkʼot ta jtojoltik sok te lekuk ya yilotik te Jehová, ya skʼan te spisil-ora ya kiltik bitʼil ay te jpensartik, te jtaleltik sok te bin ya smulan te koʼtantik.

KACHʼUBTESTIK TE SNOPOJIBAL KUʼUNTIK

3. ¿Bin-utʼil ya kachʼubtestik te snopojibal kuʼuntik? (Romanos 12:2).

3 ¿Bin ya skʼan ya jpastik yuʼun ya kachʼubtestik te snopojibal kuʼuntik o te jpensartik? (Kʼopona Romanos 12:2). Mame tikʼuk-a te cheʼoxebnax te bin lek ya jpastike. Ya skʼan ya kiltik bitʼil ay te koʼtantik sok te ya jeltaytik te jkuxlejaltik te bitʼil ya skʼan te Jehová. Spisil-ora jich ya skʼan ya jpastik, ma tikʼuknax ta jun buelta.

¿Jaʼbal mukʼxan skʼoplal ta koʼtantik te ya x-abatinotik ta stojol te Jehová te bitʼil te kaʼteltik sok te snopel jun? (Ilawil te párrafo 4 sok 5). c

4. ¿Bin ya skʼan ya jpastik yuʼun maba ya jnopbeytik stalel te ants winiketik?

4 Te kʼalal tojotikix-ae, spisil-ora ya jpastikix-a te bin ya smulan te Jehovae, pero ta ora ini yato skʼan ya jpastik tulan. Ta Romanos 12:2 te Pablo la yal te ya skʼan te ya kachʼubtestik te snopojibal kuʼuntik swenta ya jnaʼtik te bin ya smulan te Diose. Swenta maba ya xjajch jmulantik o ya jnopbeytik stalel te ants winiketik, jaʼme mukʼ skʼoplal te ya kiltik bantito kʼalal ya kichʼtik ta wenta te Dios kʼalal ay bin ya jnoptik spasel.

5. ¿Bin-utʼil ya jnaʼtik teme kʼoem ta koʼtantik te nopolix te skʼajkʼalel te Jehová? (Ilawil te fotoetik).

5 Jun ejemplo, te Dios kuʼuntik ya skʼan te yakukotik ta smaliyel «te skʼajkʼalel te Jehová» (2 Ped. 3:12). Jaʼ yuʼun jojkʼoybey jbatik: «¿Chikanbal ta ilel te kʼoem ta koʼtan te nopolix te slajibal kʼajkʼal? ¿Jaʼbal mukʼxan skʼoplal ta koʼtan te ya x-abatinon ta stojol te Jehová ma jaʼuk te kaʼtel sok te snopel jun? ¿Yabal smukʼulin koʼtan te jaʼ ya skanantayon sok te jfamilia, o jaʼbal baem ta koʼtan sleel te jbiluk?». Tseʼelnax yoʼtan te Jehová te kʼalal ya yil te ya jpastik tulan yuʼun jich ya xkuxinotik te bitʼil ya smulane (Mat. 6:25-27, 33; Filip. 4:12, 13).

6. ¿Bin-a te ya skʼan ya jpastike?

6 Ya skʼan ya kiltik bin yilel ay te jpensartik sok te ya jeltaytik te bintik ya skʼan jeltayel. Te Pablo jich la yalbey te jchʼuunjeletik ta Corinto: «Tsajtaya awilik teme tulan te schʼuunel awoʼtanike. Tsajtaya awilik te machʼaexnix ta smelelil-ae» (2 Cor. 13:5). Swenta tulan te schʼuunel koʼtantik ma skʼan te baeltikto ya xbootik ta tsoblejetik o ta scholel skʼop Dios, jaʼnix jich smakojbey skʼoplal te bin ya jnoptik, te jtaleltik sok te bin ya skʼan te koʼtantike. Jaʼ yuʼun ya skʼan ya jeltaytik te snopojibal kuʼuntik ta swenta skʼoponel te sKʼop Dios, te jichuk ya xkʼot jpensartik te bitʼil te yuʼun te Diose sok te ya jeltaytik te bintik ya skʼan jeltayel (1 Cor. 2:14-16).

JLAPTIK TE YACHʼIL TALELIL

7. Jich bitʼil la yal Efesios 4:31, 32, ¿binxan ya skʼan ya jpastik, sok bin yuʼun te wokol ta pasele?

7 (Kʼopona Efesios 4:31, 32). Ma jaʼuknax ya jeltay te jpensartik, jaʼnix jich ya skʼan ya jlaptik te «yachʼil talelil» (Efes. 4:24). Ya skʼan ya yal-abi te ay bin ya skʼan ya jpastik. Ya skʼan ya jpastik tulan yuʼun ya kijkitaytik te chopol talelil jich bitʼil te lab-oʼtanil, kʼajkʼubel sok te ilinba. ¿Bin yuʼun te wokol ya kaʼiytik yijkitayel? Jaʼ ta skaj te ay kʼax kʼayemotik ta spasel. Te Biblia ya yalbey skʼoplal te machʼa «ora nax ya xʼilin» (Prov. 29:22). Manchukme kichʼojtikix jaʼ, ya skʼan te ya jpastik tulan yuʼun ma xlokʼ tal te chopol jtaleltik. Kiltik jun ejemplo.

8, 9. ¿Bin-utʼil ya yakʼ kiltik te bin kʼax ta stojol te Stephen te mukʼ skʼoplal te ya kijkitaytik te jpokoʼ taleltik?

8 Te Stephen jaʼ jtul hermano te wokol ya yaʼiy skomel-a te yilinba. Jich ya yal: «Te kʼalal la kichʼ jaʼ, lato jpas tulan te manchuk ya x-ilinon ta ora. Ta jun kʼajkʼal te kʼalal yakotik ta scholel skʼop Dios-ae, la kil jtul j-elekʼ te la stsakbon lokʼel te jradio ta jcarro. La jnuts bael, kʼalal nopol ya jtaix-ae, la schʼoj jilel te radio sok bajt ta anel. Kʼalal la jcholbey yaʼiy yantik bin-utʼil la jta sujtel te jradio, jtul hermano te ayix lek spʼijil jich la yalbon: ‹¿Bin la apasbey te j-elekʼ te lajuk atae?›. Te bin la sjojkʼoybone la yakʼbon kil te bitʼil kichʼojto jtebuk te jpokoʼ talel». b

9 Te bin kʼax ta stojol te Stephen ya yakʼ ta ilel te ya xjuʼ ya xchaʼchiknaj tal te jpokoʼ taleltik, manchukme jkuyojtik te ya jnaʼtikix skomel-ae. Teme ay jich ya xkʼax ta jtojoltik, mame xchebaj koʼtantik sok mame jkuytik te chopolotik. Jaʼnix jich, te jpuk-kʼop Pablo jich la yal: «Te kʼalal jaʼ ya jkʼan ya jpas te bin leke, jaʼ ay ta jtojol te bin ma leke» (Rom. 7:21-23). Ta skaj te jmulawilotik, jpisiltik ayto banti ya xchʼayotik te jich kʼoem te bitʼil te abak te ya stsob sba ta yutil na. Jaʼ yuʼun ya skʼan ya jpastik tulan yuʼun manchuk ya xchaʼchiknaj tal te jpokoʼ jtaleltik. ¿Bin ya skoltayotik?

10. ¿Bin ya skʼan ya jpastik yuʼun ya xjuʼ kuʼuntik yijkitayel te chopol talelil? (1 Juan 5:14, 15).

10 Akʼa kalbeytik te Jehová te bin talelil te yakotik ta spasel tulan ta yijkitayel, melel jnaʼojtik te ya yaʼiyotik sok ya skoltayotik (kʼopona 1 Juan 5:14, 15). Te Jehová maba ya spas jun milagro yuʼun ya slokʼesbotik, pero ya yakʼ kiptik yuʼun ya xjuʼ kuʼuntik skomel jbatik (1 Ped. 5:10). ¿Bin-utʼil ya xjuʼ ya jpastik te bin ya kaltik ta j-oraciontik? Ya skʼan ya jpʼajtik te bin ya yakʼ xchiknaj talel te jpokoʼ taleltik. Jich bitʼil, ma stojiluk te ya kiltik peliculaetik, programaetik o te ya jkʼopontik junetik te ya yakʼ ta ilel te leklaj te bin yakotik ta spasel tulan ta yijkitayel. Sok manchuk ya jnopilantik te bintik ma lek ya skʼan koʼtantike (Filip. 4:8; Col. 3:2).

11. ¿Bin ya skoltayotik yuʼun ya jlaptik te yachʼil talelil?

11 Ma skʼan te jaʼnax ya kijkitaytik te pokoʼ talelil, jaʼnix jich ya skʼan ya jlaptik te yachʼile. ¿Bin-utʼil ya xjuʼ ya jpastik? Akʼa jnaʼbeytikxan sba te Jehová, te taleliletik yuʼun sok jtʼunbeytik te stalel (Efes. 5:1, 2). Kʼalal ya jkʼopontik ta Biblia te bitʼil ya spas perdón te Jehová, jojkʼoybey jbatik: «¿Yabal jpas perdón te joʼone?». O, te kʼalal ya jkʼopontik bitʼil te Jehová ya snaʼbey yoʼbolil sba te machʼatik ay swokolik, jojkʼoybey jbatik: «¿Yabal jnaʼbey yoʼbolil sba te hermanoetik te yakik ta kʼaxel ta wokol sok aybal bin ya jpas ta stojolik?». Akʼa jlaptik te yachʼil talelil yuʼun jich ya kachʼubtestik te snopojibal kuʼuntik sok mame jkom jbatik ta spasel.

12. ¿Bin-utʼil ya yakʼ ta ilel te ejemplo yuʼun Stephen te ay yuʼel te Biblia ta sjeltayel te talelil?

12 Te Stephen te la kalbeytik skʼoplal ta párrafo 8 kʼunkʼun juʼ yuʼun slapel te yachʼil talelil. Jich ya yal: «Jaʼto kʼalal la kichʼ jaʼ, ay baeltik wokol ya kaʼiy skomel te ora ya x-ilinon. Te bin ya jpas, jaʼ te ya xlokʼon bael yuʼun ya xlamaj-a te kʼope. Yan-nax sba ya kaʼiy-a te ants winiketik sok te kinam, yalojbonik te jelonemix te jtalel. Pero maba ta jtukelnax juʼem kuʼun sjeltayel. Ya jnaʼ te ay yip te sKʼop Dios yuʼun ya sjeltaybey stalel te ants winiketik».

JPʼAJTIK TE BIN MA LEK YA SKʼAN KOʼTANTIK

13. ¿Bin ya skoltayotik ta spʼajel te bin ma lek ya skʼan koʼtantik? (Gálatas 5:16).

13 (Kʼopona Gálatas 5:16). Te Jehová ay yutsil yoʼtan sok ya yakʼbotik te schʼul espíritu yuʼun ya xjuʼ kuʼuntik stsalel te bintik ma lek. Kʼalal ya jnoptik te sKʼop Dios, jich ya kakʼtik te ya x-aʼtej ta jtojoltik te chʼul espíritu. Jaʼnix jich ya kichʼtik te chʼul espíritu ta tsoblejetik. Tey ya jokintik te hermanoetik te jaʼnix jich yakik ta spasel tulan yuʼun ya spasik te bin leke, jaʼ ya skoltayotik (Heb. 10:24, 25; 13:7). Kʼalal ya jkʼopontik sok spisil koʼtantik te Jehová, ya yakʼbotik te schʼul espíritu yuʼun ya xjuʼ kuʼuntik stsalel te bin ma lek ya skʼan koʼtantik. Spasel spisil ini maniwan slokʼes te bin ma lek ya skʼan koʼtantik, pero ya yakʼ kiptik yuʼun maba ya jpastik. Jich bitʼil ya yal Gálatas 5:16, te machʼatik ya spasik te bin ya skʼan te chʼul espíritu, maba ya schʼuunik spasel te bin ya skʼan te sbakʼetalike.

14. ¿Bin yuʼun mukʼ skʼoplal te jaʼuk ya kakʼ ta koʼtantik te bin leke?

14 Te kʼalal kʼayemotikix ta spasel-a te bin ya yakʼ yip koʼtantik, mukʼ skʼoplal te ma xkijkitaytik ta spasel sok te jaʼuk ya kakʼ ta koʼtantik te bin leke. ¿Bin yuʼun? Melel te mulil maba lajem skʼoplal. Manchukme kichʼojtikix jaʼ, yatoniwan yikʼ koʼtantik spasel te bintik ya skʼan ya jpʼajtik jich bitʼil te tajimal ta swenta takʼin, yakubel o yilel pornografía (Efes. 5:3, 4). Jtul kerem testigo yuʼun Jehová jich ya yal: «Te bin wokol ya kaʼiy yijkitayel jaʼ te ya jmulan te joy ta keremil. La jkuy te yato xkʼax, pero maʼuk, ayto ta koʼtan». ¿Bin ya skoltayotik teme ay bin bayal ya smulan te koʼtantike?

Teme yakotik ta spasel tulan ta spʼajel te bin ma lek ya skʼan koʼtantik, mame jnoptik te ma xjuʼ kuʼuntik, melel ay yantik te juʼem yuʼunik. (Ilawil te párrafo 15 sok 16).

15. ¿Bin-utʼil ya skoltayotik snaʼel te jaʼnix jich ay bin ma lek ya xtal ta yoʼtanik te yantike? (Ilawil te fotoetik).

15 Teme ay bin ma lek ya skʼan te koʼtantik te kʼax wokol ya kaʼiytik spʼajel, akʼa juluk ta koʼtantik te ma jtukeltik ayotik. Te Biblia jich ya yal: «Spisil te prueba te ya xtal ta atojolike jaʼnix te bintik ya xkʼax ta stojolik-euk te yantik ants winiketike» (1 Cor. 10:13a). Jaʼ la yichʼik albeyel te jchʼuunjeletik ta Corinto, melel ay machʼatik ya yaʼiyik antsiwej, antsinel, yakubel o te ya sjokin sbaik ta wayel te machʼatik sjoy sbaik ta winikil (1 Cor. 6:9-11). ¿Yuʼunbal maʼyukix bin chopol tal ta yoʼtanik te kʼalal yichʼojikix jaʼ-ae? Ayniwan. Manchukme tsabilik yuʼun ya xbajtik ta chʼulchan, jmulawiletikto-a, jaʼ yuʼun yatoniwan spasik tulan ta spʼajel-a te bin ma leke. Ya yakʼ smukʼul koʼtantik snaʼel te ay machʼatik jich kʼaxem ta stojolik-euk sok te juʼem yuʼunik stsalel. Jaʼ yuʼun ya skʼan te tulanuk te schʼuunel koʼtantik, melel jnaʼojtik te pajal yak ta kʼaxel jwokoltik sok te kermanotaktik te ayik ta swolol Balumilal (1 Ped. 5:9).

16. ¿Bin-a te ma skʼan ya jnoptik, sok bin yuʼun?

16 Mame jnoptik te maʼyuk machʼa ya xkʼot ta yoʼtan te bin ma lek ya skʼan koʼtantik. Teme jich ya jnoptik, yaniwan xjajch jkuytik te maʼyukix bin ya xjuʼ ya jpastik yuʼun ya jpʼajtik te bin ya smulan te koʼtantik. Pero te Biblia jich ya yal: «Jun yoʼtan ta jtojoltik te Diose sok maba ya yakʼ te ya awichʼik akʼel ta prueba te maba ya xkujch awuʼunike. Jich yuʼun, te kʼalal ya xtal te prueba ta atojolike, jaʼnix jich ya sle te bin-utʼil ya xkolex lokʼel yuʼun jich ya xkujch awuʼunik» (1 Cor. 10:13b). Jaʼ yuʼun, manchukme kʼax tulan ya kaʼiytik yijkitayel spasel te bin ya skʼan koʼtantik, ya xjuʼ te jun koʼtantik ya kakʼ jbatik ta stojol te Jehová. Ta swentanax te koltayel yuʼun maba ya jpastik te bin ma leke.

17. Manchukme yananix xtal ta koʼtantik-a te bin ma leke, ¿bin ya skʼan ya jpastik?

17 Te bitʼil jmulawilotike yananix xtal ta koʼtantik-a te bin ma leke. Te kʼalal jich ya xtal ta koʼtantik, jpʼajtik ta oranax jich bitʼil la spas te José te lokʼ ta anel ta stojol te yinam Potifar (Gén. 39:12). Ma xjuʼ ya yuʼuninotik te bin ya skʼan koʼtantik.

JPASTIKXAN TULAN

18, 19. ¿Bintik jojkʼoyeletik ya skoltayotik ta yachʼubtesel te snopojibal kuʼuntik?

18 Teme ya jkʼan ya kachʼubtestik te snopojibal kuʼuntik, ya skʼan ya jpastik tulan yuʼun jaʼuk ya jnop ta koʼtantik sok ya jpastik te bin ya smulan te Jehová. Jaʼ yuʼun ya skʼan te spisil-ora ya kiltik bitʼil ayotik sok te jich ya jojkʼoybey jbatik: «¿Chikanbal ta ilel ta jkuxlejal te kʼoem ta koʼtan te nopolix te slajibal kʼajkʼal? ¿Yakonbal ta spasel tulan ta slapel te yachʼil talelil? ¿Yabal kakʼ skoltayon te schʼul espíritu te Jehová yuʼun maba ya jpas te bin ma lek ya skʼan koʼtan?».

19 Kʼalal ya kiltik te bitʼil ayotike, jaʼuk ya kiltik te bin juʼem kuʼuntik spasel ma jaʼuk te bin ma juʼem kuʼuntike. Teme ya kiltik te ayto bin ya skʼan ya jlekubtestik, mame xchebaj koʼtantik. Jaʼuk akʼa jpastik te bin ya yal Filipenses 3:16: «Chikan te bantito kʼalal kakʼojbeytik yipale, mame jkom jbatik ta stʼunel te be te banti yakotikix ta beele». Teme jich ya jpastik, te Jehová ya skoltayotikxan ta yachʼubtesel te snopojibal kuʼuntike.

KʼAYOJIL 36 Jkanantaytik te koʼtantik

a Te jpuk-kʼop Pablo la yalbey te yermanotak te manchuk ya snopbeyik stalel te balumilale. Te bin la yale jaʼnix jich ya xtuun kuʼuntik. Ya skʼan ya jpastik tulan te manchuk ya yutsʼinotik te bin ya spasik te ants winiketik. Jaʼ yuʼun ya skʼan ya jtojobtestik te jpensartik teme yakotik ta snopilanel te bin ma smulan te Diose. Ta artículo ini ya kiltik bin-utʼil ya jpastik.

b Ilawil te artículo «Yak ta jinel ta jkʼaxel-a te jtalele» te lokʼ ta revista Te J-ilkʼinal ta toyol 1 yuʼun julio 2015.

c TE BIN YA XCHIKNAJ TA FOTOETIK: Jtul hermano yak ta snopel teme ya xbajt ta universidad o ya x-abatin ta stojol te Jehová ta tiempo completo.