Hem soddun content-ant vochat

Hem soddun table of contents-ant vochat

OBHEASACHO LEKH 3

Jehova Tumkam Ies Mellonk Koso Modot Korta?

Jehova Tumkam Ies Mellonk Koso Modot Korta?

“Sorvespor Juzechea sangata aslo . . . sogllea tachea kamamnim taka borem ies melltalem.”—UT. 39:2, 3.

GIT 30 My Father, My God and Friend

KITEM XIKTOLIM a

1-2. (a) Amkam kotthin poristhitincho fuddo korunk poddtta tednam ami kiteak ojap zainant? (b) Hea lekhant ami kitem polloitolim?

 JEHOVACHIM Sakxi, tankam kotthin poristhitincho fuddo korunk poddtta tednam ojap zainant. Karonn Bible-ant sanglam toxem, “Devachea Rajeant bhitor sorunk zaite koxtt-dogd ami sosunk zai,” mhunn ami vollkhon ghetat. (D.I. 14:22) Tea bhair, amkam fuddo korunk poddttat teo thoddeo kotthin poristhiti fokot Devachea Rajeant suttaveo zatoleo mhunn ami zannant. Karonn tea vellar, “moronn anink aschem na, dukh anink korchim nant, rudon somptolem, koxtt-ui anink asche nant.”—Prok. 21:4.

2 Amcher ietat teo kotthin poristhiti Jehova addaina tem khorem, punn teo sosunk to amkam modot korta. Romant aslolea Kristanvank apostl Paulun kitem sanglolem tacher dhean diat. Taka, toxench bhav-bhoinnank sosunk poddlolea zaitea oddchonneam vixim sanglea uprant, tannem oxem mhunnttlem: “Amcho mog kela Taka lagun hea sorv ghodditamnim ami bharim zoitivont.” (Rom. 8:35-37) Tor hacho orth, ami kotthin poristhitimnim astat tednam pasun Jehova amkam ies mellonk modot korunk xokta. Oxech toren tannem Juzek koxi modot keli ani to amkam koxi modot korunk xokta tem fuddem polloum-ia.

AMCHI PORISTHITI OKOSMAT BODOLTA TEDNAM

3. Juzechea jivitant okosmat koslo bodlav zalo?

3 Jakob, aplo put Juzecho khub mog kortalo. Ani hem tannem spoxtt toren dakhoun dilem. (Ut. 37:3, 4) Hea pasot Juzechea vhoddlea bhavank tachi nattkai zali. Ani sondhi mellʼlli tednam tannim Juzek veapar-dhondo korpi Midiani lokanchea eka zomeak viklo. Hea lokamnim taka xemboramnim kilometr pois Ejiptant vhelo ani thoim taka portun ek pavtti Potifarak viklo, zo Faraohchea rakhonndarancho mukheli aslo. Juzechem jivit okosmat kitlem bodolʼlem nhoi! To aplea bapaicho opurbaiecho put aslo, punn atam to Ejiptant ek chakor zalo.—Ut. 39:1.

4. Juze bhaxen amchea-i jivitant koso bodlav zaunk xokta?

4 “Sogleam sangata vaitt ghoddnneo ghoddttat,” mhunn Bible-ant sanglam. (Up. 9:11, Holy Bible—Easy-to-Read Version) Thoddea pavtti ‘soglea munxancher ietat tosleo’ oddchonneo amcherui ieunk xoktat. (1 Kor. 10:13) Vo ami Kristacho pattlav kortat dekhun amkam oddchonneancho fuddo korunk poddot. Zoxem, lok amchim fokannam vo virodh korunk xokta vo amcher dhumallo haddunk xokta. (2 Tim. 3:12) Tor ami kosle-i kotthin poristhitint aslear pasun Jehova amkam ies diunk xokta. Jehovan, Juzek koxem ies dilem tem polloum-ia.

Juzek Ejiptant Potifaracho chakor zaunk viklo tednam pasun Jehovan taka ies mellonk modot keli (Peregraf 5 polloiat)

5. Juze vixim Potifarak kitem kollon ailem? (Utpoti 39:2-6)

5 Utpoti 39:2-6 vachat. Juze ek huxar ani khub kam korpi tornnatto aslo mhunn Potifaran polloilem. Hachem karonnui to zannam aslo. Tem mhunnttlear, ‘Sorvespor Juzen kelʼlim sorv kamam iesvont kortalo’ mhunn tannem vollkhon ghetlem. b Hea pasot, Potifaran taka aplo khas sevok mhunn nemlo. Ani aplem akʼkhem ghor ani soglem daiz tachea hatant soddlem. Hacho porinnam kitem zalo? Potifarakui ies mellʼllem.

6. Aple poristhiti vixim Juzek koxem distalem zait?

6 Punn hea poristhitik ami Juzechea nodren polloum-ia. Juzek kitem zai aslem? Potifaran tachea kamacher dhean diun taka inam dilʼlo Juzek zai aslo kai? Na. To chodd korun aplea bapai lagim vochonk sodhtalo dekhun taka thoinchean suttka zai asli. Taka Potifarachea akʼkhea ghoracho odhikar aslear pasun, to azun porian Jehovachi bhokti korina toslea munxachea ghorant ek chakor aslo. Punn Jehovan, Juzek suttka diunk Potifarachea monant ghalunk na. Khorem mhunnttlear, Juzechi poristhiti anikui bigoddchi asli.

AMCHI PORISTHITI ANIK VAITT ZATA TEDNAM

7. Juzechi poristhiti anikui vaitt koxi zali? (Utpoti 39:14, 15)

7 Utpoti odheai 39-ant sanglam toxem, Potifarache bailek Juze itlo avoddttalo ki ti taka porot-porot aplea sorxim nhid mhunn tallnnent ghaltali. Punn dor ek pavtt Juze tika na mhunn sangtalo. Xevottak ti Juzecher itli ragar zali ki to ticho bolotkar korunk sodhta mhunn tinnem tacher arop ghatlo. (Utpoti 39:14, 15 vachat.) Hi khobor Potifarak pavli tednam tannem Juzek bondkhonnint ghatlo. Ani thoddim vorsam porian Juze thoinch urlo. (Ut. 39:19, 20) Ti bondkhonn koxi asli? “Bondkhonn” hea utrak, Juzen uzar kelʼlea Hebrev utracho orth, “tanki” vo “fondd” oso zaunk xokta. Hantuntlean, thoim ekdom kallokh aslo ani Juze khub niraxi zalo mhunn amkam kollon ieta. (Ut. 40:15) Toxench, thoddea vella khatir Juzeche paim sankllimnim bandlole ani tachea manicher lokhonddachem zum bosoilʼlem oxem pasun Bible dakhoun dita. (St. 105:17, 18) Tor Juzechi poristhiti anikui vaitt zaunk lagli. To ek patieupa sarkea chakra thaun kainch valor naslolo ek koidi zaunk pavlo!

8. Amchi poristhiti anikui vaitt zalear pasun, ami kosli khatri dovrunk zata?

8 Tumi kallzantlean magnnem korun pasun tumchi poristhiti anikui vaitt zalea kai? Oxem zaunk xokta. Karonn Soitanachea hea sonvsarant amcher ietat te tras Jehova addaina. (1 Ju. 5:19) Tori astana, Jehova amchi poristhiti bore bhaxen zannam, ani to amchi porva korta mhunn ami khatri dovrunk zata. (Mt. 10:29-31; 1 Ped. 5:6, 7) Itlench nhoi, Jehovan amkam oxi bhas dilea: “Hanv tuka kednanch soddcho na ani sanddcho-i na.” (Heb. 13:5) Tor ami asat tea poristhitintlean bhair soronk amkam kainch vatt na oxem amkam dista zalear pasun, Jehova amkam tea poristhiticho fuddo korunk modot korunk xokta. Tannem Juzek koxi modot keli tem ami fuddem polloum-ia.

Juze bondkhonnint aslo ani taka her koideam voir odhikar dilo tednam pasun Jehova Juze sangata aslo (Peregraf 9 polloiat)

9. Bondkhonnint astana Jehova, Juze sangata aslo mhunn amkam koxem dison ieta? (Utpoti 39:21-23)

9 Utpoti 39:21-23 vachat. Juze bondkhonnint eka kotthin poristhitint aslo tednam pasun Jehovan taka ies dilem. Koxem? Vell soron gelo toso, Potifara bhaxen, bondkhonnicho rakhonndarui Juzecher visvas dovrunk laglo ani taka resped diunk laglo. Ani uprant tannem Juzek her koideam voir odhikar dilo. Khorem mhunnttlear, tache vixim Bible oxem sangta: ‘Juzechea hatant ghalʼli zobabdari to palltta vo na tem topasunk rakhonndarak uskoch zainaslo.’ Tor atam Juze eka borea kamacher dhean diunk xoktalo. Punn hea vixim chintat. Juzen eka odhikareachea bailecher bolotkar korunk proitn kelʼlo mhunn tacher arop aslo. Tor Juzecher visvas dovrun, rakhonndar taka hi zobabdari kiteak diunk pavlo? Hacho fokot ekuch zobab asa. To amkam Utpoti 39:23-ant melltta. Thoim mhunntta: “Sorvespor Juze sovem aslo ani to korta titlea-i kamamnim Sorvespor taka iesvont ani subhagi kortalo.”

10. Apleak soglea kamamnim ies mellonk na oxem Juzek kiteak dislem astolem tem somzaiat.

10 Punn ami porot ek pavtti, hi poristhiti Juzechea nodren pollounk proitn korum-ia. Tacher khotto arop ghalun taka bondkhonnint uddoilea uprant, taka soglea kamamnim ies mellttalem oxem Juzek dislem kai? Taka khoreponnim kitem zai aslem? Bondkhonnichea rakhonndarak apunn manvololo ani tannem apleak anikui zobabdareo dilʼleo taka zai aslem kai? Na. Taka chodd korun thoinchean suttka zai asli. Hea pasot, suttka mellchi asli tea eka koideak pasun, apleak bondkhonnintlean bhair kaddunk Faraoh lagim uloi mhunn tannem sanglem. (Ut. 40:14) Punn to koidi Faraoh lagim ulounk visorlo. Dekhun Juze anikui don vorsam bondkhonnintuch urlo. (Ut. 40:23; 41:1, 14) Tori astana, Jehova Juzek ies di-it ravlo. Koso?

11. Jehovan, Juzek kitem korunk modot keli, ani hea vorvim Jehovacho udʼdhex purnn zaunk koxi modot zali?

11 Juze bondkhonnint aslo tednam Jehovan Faraohk taka bejar kortat toslim don sopnam poddoxim kelim. Ani Faraoh tea sopnancho orth zannam zaunk sodhtalo. Tea sopnancho orth Juze sangonk xokta mhunn Faraohk kollʼllem tednam tannem taka apounk dhaddlo. Jehovache modotin Juzen tea sopnancho orth sanglo ani Faraohk boro solʼlo pasun dilo. Hea pasot Faraoh ekdom khuxal zalo. Toxench, Jehova hea tornnattea sangata asa mhunn Faraohn polloilem dekhun tannem taka Ejiptacho razpal mhunn nemlo. (Ut. 41:38, 41-44) Hea pasot uprant Ejiptant, toxench Juzechi famil ravtali thoim, tem mhunnttlear Kanaanant bhuk poddli tednam, Juze aplea familik salvar korunk pavlo. Hea toren Mesias ieuncho aslo tea vonxavollichi rakhonn zali.

12. Jehovan Juzek soglea kamamnim ies koxem dilem?

12 Juzechea jivitant ghoddlolea ojapachea ghoddnneam vixim chintat. To ek chalto chakor aslo tednam, konnem Potifarak tacher dhean dium-xem kelem? Konnem bondkhonnichea rakhonndarak kainch valor naslolea koideak ek vhoddli zobabdari dium-xi keli? Faraohk bejar kortat toslim sopnam konnem haddlim? Ani tea sopnancho orth sangonk Juzek konnem modot keli? Juzek akʼkhea Ejiptacho razpal nemunk Faraohn ghetlolea nirnnoi-a fattlean konn aslo? (Ut. 45:5) Khorench, Juzechea soglea kamamnim Jehovan taka ies dilem mhunn kainch dubhav na! Juzeche bhav taka jivexim marunk sodhtale. Punn Jehovan ti poristhiti bodlun aplo udʼdhex purnn zaum-so kelo.

JEHOVA AMKAM KOSO IES DITA?

13. Amchea jivitant ghoddtta te dor ek poristhiticher Jehova aplo tabo dovorta kai? Somzaiat.

13 Juzechea jivitant ghoddlolea ghoddnneantlean ami kitem xiktat? Amchea jivitant ghoddtta te dor ek poristhiticher Jehova aplo tabo dovorta kai? Amchea jivitant ghoddtta tea dor ek vaitt ghoddnne fattlean kitem tori borem karonn asta kai? Na. Bible oxem xikoina. (Up. 8:9; 9:11) Punn ami kotthin poristhitincho fuddo kortat tednam Jehova amchi poristhiti bore toren somzota, ani amchi vinoti kan diun aikota mhunn ami khatri dovrunk zata. (St. 34:15; 55:22; Iz. 59:1) Itlench nhoi, kotthin poristhitincho fuddo korunk ani ies mellonk Jehova amkam modot korunk xokta. Hem to koso korta?

14. Jehova amkam kotthin poristhitimnim koso modot korta?

14 Jehova amkam modot korta ti ek vatt mhunnttlear, choddxe pavtti to amkam sarkea vellar bhuzvonn ani urba dita. (2 Kor. 1:3, 4) Oxench, Turkmenistan-ant ravtolea bhav Eziz-a sangata ghoddlem. Tachea bhavarthak lagon taka don vorsam bondkhonn favo zalʼli. To sangta: “Mhoji kes asli tea sokallim, eka bhavan mhaka Izaias 30:15-ntlim utram vachun dakhoilim, zoim sanglam: ‘Xant ravun Mhojer visvas tthevxat tor, Hanv tumkam bollixtt kortolom.’ Hea versantlean xant ravonk ani soglea vostumnim Jehovacher patieunk mhaka modot zali. Toxench, hanv bondkhonnint aslom tea meren, hea versacher niall kelolean mhaka khub modot zali.” Tor tumkam khub goroz asli tednam, Jehovan tumkam bhuzvonn ani urba koxi dili tea vellacho tumi ugddas korunk zata kai?

15-16. Bhoinn Tori-chea onubhovantlean tumi kitem xiklim?

15 Choddxe pavtti, ami kotthin poristhitint astat tednam nhoi, punn ti poristhiti suttavi zalea uprantuch, Jehovan amkam koxi modot keli tem amkam kollon ieta. Hench Tori nanvache eke bhoinnin onubhovlem. Ticho put Mason, sov vorsam porian cancer-a add zhuzlo. Punn magir to bhair poddlo. Tednam Tori-chem kalliz samkem tutton gelem. Ti sangta: “Avoi zalʼlean hache poros vhoddlem anik koslench dukh na oxem mhaka dista.” Ti fuddem mhunntta: “Avoi-bapaink tras zatat tednam tankam dukh bhogta tem khorem. Punn te tras tanchea bhurgeank zatat tednam tankam anik chodd dukh bhogta. Herui avoi-bapui oxench mhunnttolim mhunn hanv zannam.”

16 Aplea put Mason-ak kitle tras sosunk poddle tem polloun, Tori ekdom niraxi zali. Punn uprant, tea vellar tika Jehovan koxi modot keli tacher tinnem niall kelo. Ti sangta: “Tea vella vixim chintʼtana, mhozo put duent aslo tea soglea vellar Jehovan mhaka koxi modot keli tem hanv vollkhonk pavli. Udharonnak, Mason-achi poristhiti bigoddttali ani to dusreank mellonk xokonaslo tednam pasun, bhav-bhoinnam don voram gaddien provas korun amkam hospital-ant mellonk ietalim. Toxench, amkam modot korunk waiting room-ant sodanch konn-na-konn astaloch. Tea bhair, tim amcheo gorzo pasun polloun ghetalim. Ekdom kotthin poristhitimnim pasun amkam kednanch kainch unnem zaunk na.” Jehovan bhoinn Tori-k, toxench tichea put Mason-ak, tim aslim te kotthin poristhiticho fuddo korunk tankam goroz tem soglem dilem.—“ Jehovan Amkam Goroz Tem Soglem Dilem” hem boks polloiat.

JEHOVAN TUMKAM MODOT KORUNK JEM KITEM KELAM TEM VISRONAKAT

17-18. Kotthin poristhitinchea vellar Jehova amkam koso modot korta tem vollkhonk ani tache upkari ravonk amkam koxi modot zatoli? (Stotr 40:5)

17 Stotr 40:5 vachat. Dongrar choddpi ek munis dongrache tengxer pavonk sodhta. Punn choddtta astana, thoim aslolea zaitea zageancher thambon, thoinchean distat teo sobit vostu pollounk to vell sarta. Teach bhaxen, ami kotthin poristhitincho fuddo kortat tednam Jehova amkam koso ies dita tea vixim chintunk ami sodanch vell kaddunk zai. Dor eka disachea xevottak ami amkanch he prosn vicharunk zatat: ‘Aiz Jehovan mhaka koslem besanv dilam? Mhoji somosia azun meren suttavi zaunk na zalear pasun, Jehova mhaka ticho fuddo korunk koxi modot korta?’ Oxem kortana, tumkam ies diunk Jehovan dilʼlem ek tori besanv vollkhonk proitn korat.

18 Tumchi kotthin poristhiti suttavi zaum mhunn tumi magnnem kortat tem khorem. Hantunt kainch vaitt na. (Filp. 4:6) Punn teach vellar kotthin poristhitincho fuddo korta astana, Jehova amkam koslim besanvam dita tacherui ami dhean diunk zai. Karonn Jehovan, to amkam thir-ghott kortolo ani te tras sosunk modot kortolo mhunn bhas dilea. Tor Jehova tumkam modot korunk jem kitem korta tea pasot sodanch upkari ravat. Tednam Juze bhaxen, Jehova tumkam pasun kotthin poristhitinchea vellar koso ies dita tem tumi pollounk pavtolim.—Ut. 41:51, 52.

GIT 32 Take Sides With Jehovah!

a Ami ek kotthin poristhiticho fuddo kortat tednam amkam “ies” mellʼllo oxem amkam disona. Punn ti poristhiti suttavi zalea uprantuch amkam ies mellʼllo oxem amkam disonk puro. Punn Juzechea jivitant ghoddlolea ghoddnneantlean amkam ek mhotvachem lisanv xikonk melltta. Tem mhunnttlear, ami kotthin poristhitimnim asat tednam pasun Jehova amkam ies mellonk modot korunk xokta. To hem koxem korta tem ami hea lekhant polloitolim.

b Juzek ek chakor mhunn viklea uprant tachea jivitant survatek ghoddle te bodlav, Bible-ant thoddeach versamnim boroilʼle asat. Punn he bodlav zaunk ghoddie zaitim vorsam laglim astolim.