Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 3

Jeova sta na judau pa tudu kuriu diritu

Jeova sta na judau pa tudu kuriu diritu

‘Jeova staba ku José . . . , tudu kil ki fasi, Jeova ta pui pa i kuril diritu.’ — KUM 39:​2, 3.

KANTIKU 30 Meu Deus, Meu Amigo e Pai

KE KU NO NA BIN FALA DEL a

1-2. (a) Pabia ku no ka ta fika surprendidu ora ku no sta na pasa pa purblemas? (b) Ke ku no na fala del nes studu?

 SUMA povu di Jeova, no ka ta fika surprendidu ora ku no sta na pasa pa purblemas. Biblia fala sin: “Pa no yentra na renu di Deus, i pirsis pasa manga di sufrimentu.” (At 14:22) No sibi tambi di kuma alguns di no purblemas ka na rosolvidu di manera kompletu, te ora ku no na bin vivi na nobu mundu di Deus, nunde ku “mortu ka na ten mas, nin tristesa, nin cur, nin dur”. — Apok 21:​4.

2 Jeova ka ta tira no purblemas. Ma, i ta judanu nguenta elis. Nota ke ku apostolu Paulu fala pa kristons ku sta na Roma. Purmeru, i fala di manga di purblemas ku el ku utrus ermons pasa. Dipus i skirbi: “No na sedu mas di ki vensiduris pabia di kil ku amanu.” (Rom 8:​35-​37) Es signifika di kuma Jeova pudi judau, mesmu ora ku bu sta na pasa pa un purblema. No na jubi kuma ku Jeova juda José pa tudu kuril diritu i kuma ki pudi judau.

ORA KU KUSAS MUDA DI REPENTI

3. Kuma ku vida di José muda di repenti?

3 Jakó mostraba klaru di kuma i gosta ciu di si fiju José. (Kum 37:​3, 4) Pabia di kila, fijus mas garandi di Jakó nveẑal. Oca e oja opurtunidadi, e bindil pa un grupu di komersiantis midianitas. Ki komersiantis leba José pa un tera lunju, na Ejitu. Nunde ke torna bindil mas pa Potifar, kapiton di guardas di Faraó. Vida di José muda rapidu, i sai di fiju ku si pape mas gosta del pa un simplis skravu di un Ejipsiu! — Kum 39:​1.

4. Kuma no pudi pasa mesmu purblema suma José?

4 Biblia fala di kuma “mau kusas ta kontisi ku tudu jinti.” (Ekl 9:​11, Holy Bible​—Easy-to-Read Version) Utrora no ta pasa pa purblemas “suma di tudu jinti”. (1 Kor 10:13) O no pudi sufri so pabia no sedu disipulus di Jesus. Pur isemplu, no pudi gozadu, jintis pudi sta kontra nos, o te mesmu pirsigidu pabia di no fe. (2 Tim 3:​12) I ka mporta kal purblemas ku bu sta na pasa, Jeova pudi judau pa tudu kuriu diritu. Kuma ki fasil ku José?

Jeova juda José pa tudu kuri diritu kel, mesmu oca i bindidu suma skravu pa Potifar na Ejitu. (Jubi paragrafu 5)

5. Ke ku leba Potifar fia di kuma tudu staba na kuri diritu ku José? (Kumsada 39:​2-6)

5 Lei Kumsada 39:​2-6. Potifar notaba di kuma José i un rapas jiru dimas i ku osa tarbaju. I sibi tambi pabia ki sedu asin. Potifar oja di kuma ‘tudu kil ku José fasi, Jeova ta pui pa i kuril diritu.’ b Pa fin, Potifar pui pa José sedu si tarbajadur. I nkaregal tambi pa i toma konta di tudu si kasa. Kal ki rusultadu? Kusas kuri ben ku Potifar.

6. Kuma ku José sintiba aserka di si situason?

6 Tenta imaẑina kuma ku José sinti. Kal kusa ki mas mistiba? Sera ki i pa Potifar nota del i pagal? I pudi sedu kuma, José mistiba libertadu pa i pudi riba pa si pape. Mesmu ku tudu vantaẑens ki tene na kasa di Potifar, José kontinua inda sedu skravu di un patron ku ka ta adora Jeova. Jeova ka pui pa Potifar liberta José. Situason di José na bin piora mas.

SI SITUASON PIORA

7. Di kal manera ku situason di José bin piora mas? (Kumsada 39:​14, 15)

7 Suma ki faladu na Kumsada kapitulu 39, minjer di Potifar sinti atraidu pa José, i ta tenta provokal manga di bias. Kada bias ki tental, José ta nega. Pa fin, i paña raiba mal kontra José, i akusal di kuma i misti bafal. (Lei Kumsada 39:​14, 15.) Oca ki Potifar obi es, i manda José pa prison, nunde ki fika la pa alguns anus. (Kum 39:​19, 20) Kuma ku vida seduba na prison? Palabra ebraiku ku José usa pa “koba” pudi signifika “fonti”, kusa ku misti fala di kuma, i sta na un kau sukuru sin speransa. (Kum 40:15) Tambi, Biblia mostra di kuma, pa un tempu pes di José maradu ku korenti i pudu feru na garganti. (Sal 105:​17, 18) Situason di José bai di mal pa pior. I sai di un skravu di konfiansa pa un simplis prisoneru.

8. Kal sertesa ku no pudi tene, mesmu si no purblema piora?

8 Sera ki bu ciga ja di pasa pa un situason difisil ku bai di mal pa pior mesmu dipus di bu ora risu? Kila pudi kontisi. Jeova ka ta tira no purblemas nes mundu ku sta na guvernadu pa Satanas. (1 Jon 5:​19) Ma mesmu asin, bu pudi tene sertesa des: Jeova sibi diritu ke ku sta na pasa ku bo, i ta preokupa ku bo. (Mat 10:​29-​31; 1 Ped 5:​6, 7) Alen di kila, i fasi es purmesa: “N ka na disau, nin N ka na bandonau.” (Eb 13:​5) Jeova pudi judau nguenta te mesmu ora ku bu situason parsi sin speransa. No na jubi kuma kes sedu na kasu di José.

Jeova staba ku José mesmu oca i staba na prison, pabia di kila, i pudu suma nkaregadu di tudu prisonerus. (Jubi paragrafu 9)

9. Ke ku mostra di kuma Jeova staba ku José oca i staba na prison? (Kumsada 39:​21-​23)

9 Lei Kumsada 39:​21-​23. Mesmu na tempu difisil di prison, Jeova fasi pa tudu kuri diritu ku José. Di kal manera? Ku tempu, José gaña konfiansa ku rispitu di ŝef di kalabus, suma ki kontisi ku Potifar. I ka tarda, ŝef di kalabus pui José pa i kuida di utrus prisonerus. Na bardadi, Biblia fala di kuma, “ŝef di kalabus ka ta kuda ku nada ku staba na mon di José”. Gosi José tene un tarbaju ki na okupa si menti kel. Es i un mudansa ki ka spera! Kuma ku un prisoneru ku akusadu di tenta bafa minjer di un ofisial di palasiu dadu un pusison di konfiansa? I ten so un splikason. Kumsada 39:23 fala sin: “SIÑOR staba ku José, i ta pui tudu kil ki na fasi pa i kuri diritu.”

10. Splika pabia ku José pudiba pensa kuma, i ka tudu ku staba na kuri diritu kel.

10 Tenta pensa kuma ku José sintiba. Dipus ki fasidu akusason falsu i prindidu, bu pensa i sinti di kuma tudu sta na kuril diritu? Kal kusa ku José mas mistiba? Sera ki i pa tene fabur na uju di ŝef di kalabus? I pusivel kuma, José misti sedu libertadu. Te mesmu i pidi utru prisoneru ku pertuba libertadu pa i papia ku Faraó aserka del pa i pudi libertadu di ki prison tristi. (Kum 40:14) Ma, ki omi ka papia ku Faraó logu. Pa kila, José kontinua na prison pa mas dus anu. (Kum 40:23; 41:​1, 14) Mesmu asin, Jeova kontinua na pui pa tudu kuri diritu kel. Di kal manera?

11. Kal kapasidadi spesial ku Jeova da José, i kuma kes juda na kumpri intenson di Deus?

11 Oca José staba na prison, Jeova pui pa rei di Ejitu suña dus suñu ku pul i fika ŝatiadu. Faraó staba disisperadu, i mistiba sibi signifikadu di ki suñus. Oca ku rei sibi di kuma José tene kapasidadi di splika suñu, i manda tiral di prison. Ku ajuda di Jeova, José splika suñus i pui pa Faraó fika dimiradu ku konsiju pratiku ki dal. Faraó rikuñisi di kuma Jeova staba na juda José, pa kila, i numial suma guvernadur di tudu Ejitu. (Kum 41:​38, 41-44) Mas tardi, i bin ten fomi garandi na Ejitu ku Kanaan, tera nunde ku familia di José moraba. Gosi, José konsigi salva si familia, i kila signifika kuma e na pudi manti jorson ku na leba pa Mesias.

12. Di kal manera ku Jeova pui pa tudu kuri diritu ku José?

12 Pensa na kusas raru ku kontisi na vida di José. Kin ku leba Potifar nota un kusa spesial na José, ku sedu un simplis skravu? Kin ku pui pa ŝef di kalabus mostra fabur pa José, un simplis prisoneru? Kin ku pui pa Faraó suña suñus ku pui i pa i fika ŝatiadu i da José kapasidadi di splika elis? Kin ku motiva Faraó pa i numia José suma administradur di kumida di Ejitu? (Kum 45:​5) Sin duvida i Jeova ku fasi pa tudu kusas kuri diritu ku José. Ermons di José mistiba matal, ma Jeova muda ki situason pa pudi kumpri si vontadi.

KUMA KU JEOVA TA PUI PA TUDU KURI DIRITU KU BO

13. Sera ki Jeova ta kontrola tudu kusa ku ta kontisi ku nos? Bu pudi splika.

13 Ke ku no pudi aprindi di isemplu di José? Sera ki Jeova ta intirfiri na tudu situason ku no ta pasa? Sera ki i ta manobra tudu situason na no vida pa tudu mau kusas ku kontisi sedu pa bon motivu? Nau. Biblia ka ta apoia es ideia (Ekl 8:9; 9:11) Ma, no sibi es: Ora ku no sta na pasa pa un purblema, Jeova ta sibi kila, tambi i ta obi si no cora pa pidil ajuda. (Sal 34:15; 55:22; Isa 59:​1) Alen di kila, Jeova pudi judanu ­nguenta ­purblemas i pa kusas kuri diritu. Di kal manera?

14. Kuma ku Jeova ta judanu na tempus difisil?

14 Un di manera ku Jeova ta judanu i atraves di konsolu ku nkoraẑamentu ki ta danu. Manga di bias i ta fasil na bon mumentu. (2 Kor 1:​3, 4) Es seduba situason di Eziz, un ermon di Turkmeniston ku kondenadu pa dus anu di prison pabia di si fe. I fala sin: “Na kumsada di ña purblema, un ermon mostran Isaias 30:15 ku fala sin: ‘Si bo susega, bo fiansa na mi, bo ta ten forsa.’ Es versikulu sempri judan manti kalmu i konfia na Jeova na tudu. Medita nes versikulu judan duranti tudu tempu ku N staba na prison.” Sera ki bu pudi pensa na tempu di bu vida oca Jeova konsolau i nkoraẑau na mumentu ku bu mas pirsisa?

15-16. Ke ku bu aprindi di spiriensia di Tori?

15 Manga di bias no ka ta nota di kuma ku Jeova judanu nguenta no purblema. No ta notal so ora ki kaba. Un irma comadu Tori oja di kuma es i bardadi. Si fiju comadu Mason, tene kankru pa seis anu te oca ki muri. Tori staba tristi dimas. I fala sin: “N ka pensa kuma i ten situason mas difisil pa mi suma mame. N tene sertesa di kuma utrus papes na konkorda di kuma, oja bu fiju na sufri i pior di ki abo propi bu sta na ki situason.”

16 Mesmu pa manera ku Tori staba tristi oca i oja si fiju na sufri ciu, mas tardi i pensa na kuma ku Jeova judal nguenta. I fala sin: “Ora ku N pensa na ki tempu, N pudi oja kuma ku Jeova judan ku amor oca ku ña fiju staba duenti. Pur isemplu, mesmu oca ku Mason duensiba risu, i ka pudiba oja visitantis, ermons ku irmas ta viaẑaba dus ora di tempu ku karu te ospital. Sempri i tenba algin na sala di spera, pruntu i dispostu pa da ajuda. Tambi, ermons ku irmas ta kuidaba di no nesesidadis material. Mesmu si seduba difisil dimas, sempri no teneba ke ku no pirsisa del.” Jeova da Tori ke ki pirsisaba del pa nguenta, tambi i fasi mesmu kusa pa Mason. — Jubi kuadru “ Jeova danu ke propi ku no pirsiba del.”

LEMBRA DI BENSONS KU BU RISIBI

17-18. Ke ku na judanu rikuñisi i gardisi Jeova pa ajuda ki danu ora ku no na pasa pa purblemas? (Salmu 40:5)

17 Lei Salmu 40:​5. Ora ku un algin sta na kumpu un kasa, si objetivu i pa i kaba kumpul i mora la. Ma, na diferenti etapa di konstruson, i pudi para i pensa na kusas ki fasi ja te gosi. Di mesmu manera, toma sempri tempu pa para i pensa na kuma ku Jeova sta na pui tudu kusas kuri diritu ku bo, nkuantu bu sta na nguenta un purblema. Na fin di kada dia, punta bu kabesa: ‘Di kal manera ku N oja benson di Jeova aos? Mesmu si i ten purblema, kuma ku Jeova sta na judan nguenta?’ Jubi si bu na pudi oja pelu menus un kusa ku Jeova fasi pa judau.

18 Na bardadi, bu pudi ora pa bu purblema kaba. I normal, tambi i bon fasil. (Fil 4:​6) Ma tambi no dibi jubi bensons ku no tene gosi. Fora di kila, Jeova purmiti di kuma i na danu forsa i judanu nguenta. Pa kila, gardisi sempri pa manera ku Jeova sta na judau. Asin bu na oja kuma ku Jeova sta na judau pa tudu kuri diritu ku bo, suma ki fasi ku José, mesmu oca ki pasa pa purblema. — Kum 41:​51, 52.

KANTIKU 32 Escolhe o Lado de Jeová!

a Ora ku no sta na pasa pa purblemas, no pudi aŝa di kuma Jeova ka sta na judanu. No pudi pensa kuma es palabra ta aplika so ora ku purblema kaba. Ma, kusas ku pasa na vida di José ta nsinanu un lison importanti: Jeova pudi judanu pa tudu kuri diritu mesmu si no sta na pasa pa purblemas. Es studu na splika kuma ku kila pudi sedu.

b Biblia fala des mudansas di kumsada na vida di José suma skravu, so na puku versikulus, ma kila pudi kontisi pa manga di anus.