Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STÓRIA DI VIDA

N odja kes fiel ta ten bons rezultadu

N odja kes fiel ta ten bons rezultadu

TALVÊS bu pode lenbra di konbérsus ki bu tevi ki foi txeu inportanti pa bo. N tevi un ki kontise dja ten uns 50 anu, timenti mi ku un amigu staba xintadu na ladu di un fogera na Kénia. Dja nu panhaba txeu sól i dja tinha txeu mês ki nu staba ta viaja i nu staba ta pâpia di un filmi ki nu odjaba ki ta papiaba sobri relijion kantu nha amigu fla-m: “Kel filmi ka tinha nada aver ku Bíblia.”

N kumesa ta ri, pamodi N ka ta atxaba ma nha amigu éra un algen relijiozu. N pergunta-l: “Kuzê ki bu sabe sobri Bíblia?” El ka responde-m lógu. Dipôs, el fla-m ma se mai éra Tistimunha di Jeová i el prende alguns kuza ku el. N fika ku kuriozidadi i N fla-l pa el konta-m más kuzas.

Nu dura ta pâpia kel noti. Nha amigu fla-m ma Bíblia ta fla ma é Satanás ki sta manda na mundu. (João 14:30) Talvês duránti bu vida interu bu sabia di kel-li. Má pa mi kel ideia li éra novu i interesanti. Sénpri N obi ta fladu ma Deus é un algen justu ki staba ta manda na mundu. Má kel-li ka ta fazeba sentidu pa mi pamodi N ta odjaba txeu kuza mariadu na mundu. Nbóra N tinha sô 26 anu, N ta odjaba txeu kuza ki ta inkomodaba mi.

Nha pai éra pilotu di trópa di Mérka. Nton N sabia dretu ma géra éra un kuza rial. N ta odjaba kes trópa prontu pa botaba un bonba kalker óra. Géra na Vietnan kontise kantu N staba na universidadi na Kalifórnia. N ta partisipaba na manifestason djuntu ku otus studanti. Pulísia ta pirsigiba nos ku pó i nu ta koreba pamodi nu ta fikaba sufokadu i sen konsigi odja pamodi kel gas ki es ta botaba. Foi un ténpu di txeu konfuzon i rebelion. Xéfis di relijion matadu i algen ta fazeba manifestason i es ta staba xatiadu. Tudu algen tinha un opinion diferenti sobri kuzê ki es debe fazeba. Tinha txeu konfuzon.

Di Londris pa Áfrika Sentral.

Na 1970, N kumesa ta trabadja na nórti di Alaska i N ganha txeu dinheru. Dipôs N bai pa Londris, na Inglatéra, N kunpra un móta i N bai pa sul sen ninhun planu. Dipôs di alguns mês N txiga na Áfrika. Na kel viaji N konxe alguns algen ki tanbê staba ta tenta fuji di tudu ses prubléma.

Nton, kuzê ki Bíblia ta inxina sobri un algen mau ki sta ta kontrola téra ta fazeba sentidu pa mi, pamodi kuzê ki dja N odjaba i ki dja N obiba. Má si Deus ka staba ta kontrola mundu, kuzê ki el staba ta faze? Éra kel-li ki N krê sabeba.

Dipôs di alguns mês, N atxa respósta. I ku ténpu, tanbê N pasa ta konxe i ta ama txeu ómi i mudjer ki prova ses lialdadi pa kel Deus verdaderu na tudu tipu di situason.

IRLANDA DI NÓRTI — “TÉRA DI BONBA I TIRU”

Kantu N volta pa Londris, N pâpia ku mai di nha amigu i el da-m un Bíblia. Dipôs, kantu N bai pa Amsterdan na Olanda, un Tistimunha di Jeová odja-m ta lé Bíblia baxu di un pósti di lus i el djuda-m prende más. Dipôs, N bai pa Dublin, na Irlanda i N atxa un Betel di Tistimunhas di Jeová. N konku na pórta di frenti. La N konxe Arthur Matthews, un irmon ki tinha txeu sabedoria i spiriénsia. N pidi un studu di Bíblia i el konkorda na studa ku mi.

N kumesa ta studa txeu i N tinha gana di lé livrus i revistas ki Tistimunhas di Jeová ta fazeba. É klaru ki N ta leba Bíblia. Kel-li mexe ku mi! Na runions, N ta odjaba ma ti mininus sabia respósta pa kes pergunta ki dja tinha txeu anu ki ómis ki tinha sabedoria ta fazeba, sima: ‘Pamodi ki ta izisti txeu sufrimentu? Kenha ki é Deus? Kuzê ki ta kontise óras ki nu móre?’ Tudu nhas amigu éra Tistimunhas di Jeová. Kel-li foi fásil pa mi pamodi N ka konxeba más ningen na kel país. Es djuda-m ama Jeová i krê faze se vontadi.

Nigel, Denis i mi.

N batiza na 1972. Un anu dipôs, N bira pioneru i N bai pa un kongregason pikinoti na Newry, na Irlanda di Nórti. N renda un kaza pikinoti pértu di montanhas. Tinha alguns baka na un kanpu pértu di la, i N ta trenaba nhas diskursu ses frenti. Ta parseba ma es ta obiba mi ku atenson timenti es staba ta kume. Es ka ta daba mi konsedju, má es djuda-m djobe algen na róstu óras ki N ta fazeba diskursu. Na 1974, N diziginadu pioneru spesial djuntu ku irmon Nigel Pitt, i nu bira amigu pa réstu di nos vida.

Na kel ténpu, tinha txeu violénsia na Irlanda di Nórti. Pur isu, alguns algen ta txomaba Irlanda di Nórti di “téra di bonba i di tiru”. Éra normal bu odjaba algen ta briga na rua, algen ta dadu tiru i karus ta spludi. Kes prubléma li txeu bês éra pamodi pulítika i tanbê pamodi relijion. Má kes protestanti i kes katóliku sabia ma Tistimunhas di Jeová ka ta meteba na pulítika, i pamodi kel-li nu ta konsigi pregaba di manera livri i ku suguransa. Kes algen ki nu ta papiaba ku es na pregason txeu bês sabia na ki ténpu i na undi ki ta tinha violénsia. Nton, es ta avizaba nos asi pa nu fikaba lonji.

Má simé, inda tinha situasons ki éra prigozu. Un dia, mi ku Denis Carrigan, ki tanbê éra pioneru, nu staba ta prega na un sidadi pértu, ki ka tinha Tistimunhas di Jeová i nu baba la sô un bês. Un mudjer fla ma nos éra trópas di Gran-Britanha ki staba ta finji, talvês pamodi nu ka ta papiaba sima algen di Irlanda. Kuzê ki kel mudjer fla dexa-nu ku medu. Si bo éra amigu di un trópa, bu podia matadu ô dadu un tiru na juelhu. Timenti nu staba ta spéra otokaru na kel friu i nos sô, nu odja un karu ta para frenti di un bar na undi ki kel mudjer akuza-nu. El sai, el pâpia ku kes dôs ómi na kel karu i el ponta pa nos. Nton kes ómi ben ta anda divagar ti txiga na nos, es faze-nu alguns pergunta sobri ki óra ki otokaru ta pasaba. Kantu ki kel otokaru txiga, es pâpia ku kel kondutor. Nu ka konsigi obi kuzê ki es staba ta fla. Ka tinha ningen na kel otokaru, nton nu tinha sertéza ma es staba ta faze planu pa prujudika-nu óras ki nu saíba di sidadi. Má é ka kel-li ki kontise. Kantu nu dixi di otokaru, N pergunta kel kondutor: “Kes ómi ki staba la tras staba ta pergunta algun kuza sobri nos?” El responde: “N sabe nhos é kenha i N fla-s. Ka nhos preokupa. Nhos sta suguru.”

Na dia di nos kazamentu na marsu di 1977.

Na 1976, na un kongrésu na Dublin, N konxe Pauline Lomax, ki éra un pionera spesial ki binha di Inglatéra. El éra un irman di fé, umildi i ki ta mostraba amor. El ku se irmon Rai, konxeba verdadi désdi pikinoti. Un anu dipôs, mi ku Pauline nu kaza i nu kontinua pioneru spesial na Ballymena, na Irlanda di Nórti.

Nu faze trabadju di vizita kongregason pa algun ténpu i nu sirbi nos irmons na Belfast, Londonderry i na otus párti prigozu. Nu xinti nkorajadu di odja fé di kes irmon ku irmans ki tevi ki bandona ses krénsa, prekonseitu i ódiu ki staba ben finkadu na es pa es pode sirbiba Jeová. Di sertéza, Jeová abensua-s i proteje-s!

N ten 10 anu moradu na Irlanda. Dipôs, na 1981 nu konvidadu pa kursa turma nunbru 72 di Skóla di Jiliádi. Dipôs ki nu kursa skóla, nu diziginadu pa Séra Lioa, na Áfrika Osidental.

IRMONS NA SÉRA LIOA MOSTRA FÉ SIKRÊ ES ÉRA PÓBRI

Nu ta moraba na un lar misionáriu djuntu ku 11 irmon ki tinha un manera di ser bunitu. Nu tinha un kuzinha, três kaza-banhu, dôs lugar di toma banhu, un tilifóni, un mákina di laba ropa i un mákina di seka pa tudu algen uza.

Ta trabesa un riu pa sisti kongrésu pértu di Giné.

Lus ta baba txeu i na óra ki algen ka staba ta spéra. Tinha txeu ratu na nos tedja i kóbras ta entraba na kávi. Nbóra kel situason ki nu tinha ka éra fásil, nu gostaba txeu di pregason. Kes algen ta ruspetaba Bíblia i es ta obiba ku atenson. Txeu algen studa Bíblia i bira Tistimunha di Jeová. Kes algen di la ta txomaba mi di “Sinhor Robert.” I es ta txomaba Pauline di “Sinhora Robert.” Kantu N kumesa ta pasa más ténpu ta trabadja na Betel, N bira ta sai más poku na pregason. Nton, kes algen kumesa ta txoma Pauline di “Sinhora Pauline.” I mi es ta txomaba mi di “Sinhor Pauline.” Pauline ta atxaba el sábi!

Na pregason na Séra Lioa.

Txeu irmon éra póbri, má Jeová sénpri ta daba es kes kuza ki es staba ta meste, i alguns bês di un manera ki ta dexaba es dimiradu. (Mat. 6:33) N ta lenbra di un irman ki tinha dinheru sô pa kunpra kumida pa kel dia pa el ku se fidjus. Má el da tudu kel dinheru pa un irmon ki staba duenti, ki ka tinha dinheru pa kunpra ramedi di paludismu. Más tardi na kel mésmu dia, un mudjer txiga na kel irman dirapenti i el fla-l pa el konpo-l kabélu i ma el ta pagaba el. Kontise txeu situason sima kel-li.

NU PRENDE UN KULTURA NOVU NA NIJÉRIA

Nu ten 9 anu na Séra Lioa. Dipôs, nu mandadu pa Betel na Nijéria ki éra grandi. N ta fazeba kel mésmu trabadju na skritóriu ki N ta fazeba na Séra Lioa. Má kel mudansa li foi difísil pa Pauline. Antis, el ta daba 130 óra pa mês na pregason i el tinha txeu studu di Bíblia ki ta fazeba prugrésu. Má, na Nijéria el ta trabadjaba na kustura i el ta pasaba dia interu ta konpo ropa. Pasa algun ténpu pa el kustuma. Dipôs, el da kónta ma otus algen ta daba valor pa trabadju ki el staba ta faze. I el ta konsentraba na faze se midjór pa nkorajaba kes otu betelita.

Kultura di Nijéria éra un kuza novu pa nos i nu tinha txeu kuza pa prende. Un bês un irmon ben ti nha skritóriu, el aprizenta-m un irman ki éra novu na Betel. Kantu N stende mô pa kunprimenta kel irman, el nbaxa nha dianti. N fika dizorientadu! Kel óra N lenbra di dôs testu: Atos 10:25, 26 i Apocalipse 19:10. N pensa: ‘N debe fla-l pa el ka faze kel-li?’ Omésmu ténpu, N da kónta ma si el ba Betel é pamodi el sabia kuzê ki Bíblia ta inxina.

N fika sen jetu duránti kel konbérsu. Dipôs N faze alguns piskiza. N fika ta sabe ma kel irman sigi kultura di kel lugar i na kel ténpu éra normal es fazeba kel-la na alguns párti di país. Ómis tanbê ta fazeba mésmu kuza. Éra un manera di mostra ruspetu. É ka éra un tipu di adorason. Ten alguns izénplu sima kel-li na Bíblia. (1 Sam. 24:8) N fika kontenti pamodi N ka fla nada ki pode dexaba kel irman sen jetu.

Nu konxe txeu irmon na Nijéria ki dja tinha txeu anu ta mostra ma es éra lial di korason. Un di es éra Izaías Adagbona. a El prende verdadi kantu el éra jóven. Má dipôs, el atxadu ku lépra. El mandadu pa un lugar undi ki es ta poba sô kes algen ki tinha lépra. I éra sô el ki éra Tistimunha di Jeová. Sikrê ku opozison, el djuda más di 30  algen ki tinha lépra seta verdadi i formadu un kongregason la.

IRMONS NA KÉNIA MOSTRA PAXÉNXA KU MI

N nkontra ku un rinoseronti pikinoti na Kénia.

Na 1996 nu diziginadu pa Betel di Kénia. É primeru bês ki N staba ta ben pa Kénia otu bês désdi kel vizita ki N konta na komésu. Nu ta moraba na Betel. Tinha txeu makaku na propriadadi di Betel. Es ta “furtaba” kes fruta ki kes irman ta karegaba. Un dia, un irman na Betel dexa janéla abértu. Kantu el txiga na kaza, el atxa un família di makaku ta kume na se kaza. El grita i el sai ta kóre. Kes makaku grita i es salta janéla.

Mi ku Pauline nu ta staba na un kongregason di língua suaíli. Poku ténpu dipôs, N skodjedu pa faze Studu di livru di kongregason, (ki gósi ta txomadu di Studu di Bíblia na kongregason). Má, N ka ta papiaba kel língua dretu. N ta studaba kel matéria antis asi pa N pode leba kes pergunta. Má si kes komentáriu ki kes irmon ta daba éra un kuzinha diferenti di kel ki staba skrebedu, dja N ka ta ntendeba. Kel-la éra stranhu! N ta xintiba péna di irmons ku irmans. N fika dimiradu pamodi ku umildadi i paxénxa es ta dexaba mi faze kel runion.

IRMONS NA MÉRKA MOSTRA FÉ SIKRÊ KU RIKÉZA

Nu fika ménus di un anu na Kénia. Dipôs, na 1997 nu konvidadu pa Betel di Brooklyn, na Nova York. Nu ben pa un país ki ten txeu rikéza i kel-li ta traze alguns prubléma. (Pro. 30:8, 9) Má simé, nos irmons ku irmans sta ta mostra txeu fé. Nos irmons ta uza ses ténpu i kuzas ki es ten ka pa bira riku, má pa apoia trabadju di organizason di Jeová.

Duránti tudu kes anu li, N odja fé di nhas irmon na situasons diferenti. Na Irlanda, es mostra fé sikrê ku géra. Na Áfrika, es mostra fé sikrê es éra póbri i es ta fikaba izoladu. Na Mérka, es mostra fé sikrê ku rikéza. Jeová ta fika txeu kontenti óras ki el ta djobe pa baxu i el ta odja algen ki ta mostra amor pa el na tudu tipu di situason.

Mi ku Pauline na Betel di Warwick.

Anus pasa rápidu, ‘más faxi di ki lansadera di un algen ki ta faze panu’. (Jó 7:6) Gósi, nu ta trabadja ku otus algen na Sédi Mundial na Warwick, na Nova York. I nu ta fika kontenti di kontinua ta trabadja djuntu ku kes algen ki ta ama kunpanheru di verdadi. Nu sta kontenti dimás di faze kel ki nu ta pode pa apoia nos Rei, Jizus Kristu, ki ka ta dura ta ben traze txeu rekonpensa pa kes algen ki é fiel. — Mat. 25:34.

a Stória di vida di Izaías Adagbona, sta na Sentinéla 1 di abril di 1998, na pájinas 22-27. El móre na 2010.