Iar ettõñ kõnke iar jab watõke eo m̦õtta ãinwõt juon eo ej tõmak ilo Anij. Iar kajjitõk ippãn: “Bwe kwõjel̦ã kobban Baibõl̦ ke?” Ekar jab m̦õkaj im uwaak. Tokãlik ear ba bwe jinen ej juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova im ear katak jet men jãne. Iar kõn̦aan kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã innem iar ba bwe en ba tok men ko jet ear katak.

Eto am̦ro kar bwebwenato ilo boñõn eo. L̦eo m̦õtta ear ba ñan ña bwe Baibõl̦ eo ej ba bwe Setan ej ri-tõlin lal̦ in. (Jon 14:30) Bõlen em̦õj am̦ kar jel̦ã men in, ak ñan ña, ekar juon men ekããl im iar kõn̦aan kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã. Eto aõ kar roñ bwe ewõr juon Anij el̦ap an jouj im ekajet jim̦we me ej ri-tõlin lal̦ in. Ak mel̦el̦e in ekar jab errã ippãn men ko iar loi ilo mour in. Meñe kar 26 wõt aõ iiõ, ak elõñ men ko iar loi me el̦ap aer kar kainepataik ña.

Jema ekar juon pilot ak ri-kattõr bal̦uun ñan rũttarin̦ae ro an America (United States Air Force). Innem jãn ke iar dik, iar jel̦ã bwe rũttarin̦ae ro rar pojak ñan jol̦o̦k baam̦ ko aer ilo jabdewõt iien. Tarin̦ae eo ilo Vietnam ekar wal̦o̦k ilo tõre eo ij pãd ilo college ilo California. Ikõn kobal̦o̦k ippãn ri-jikuul̦ ro jet me rar koba ippãn doon im kwal̦o̦k aer jum̦ae. Bwilijmããn̦ ro rar kõpl̦e kõm kõn kein deñdeñ ko aer, im kõmar ko jãn er ak ear pen ad erre im kõmar pokpok kõn wõt ammim kaddeke kiaj eo (tear gas) rar kõjerbale. Ear juon tõre me ear l̦ap poktak im jum̦ae. Ear wõr ri-tõlin kien ro me rar mej kõnke ewõr ro rar m̦ane er, im armej ro rar koba doon im jum̦ae im kõm̦m̦an poktak. Ear ajeeded mel̦el̦e ko rokkõtaktak jãn doon kõn kilen kõm̦adm̦õde apañ kein. Im ear lukkuun kapokpok.

Ilo kar 1970 eo, iar bõk juon jerbal ilo itueañin Alaska im ear l̦ap aõ kõm̦m̦an jããn. Tokãlik iar kãlo̦k ñan London, wiaiki juon wõtbai, im iar kattõr bajjek ñan iturõkin aelõñ eo. Jejjo allõñ tokãlik, iar pãd ilo Africa. Ilo tũreep eo aõ, iar iioon armej ro me rar bar kõn̦aan ko jãn apañ im inepata ko aer.

Innem kõn wõt men ko renana iar loi im roñ, iar errã ilo katak eo an Baibõl̦ me ej kwal̦o̦k bwe ewõr juon jetõb enana ej kõjbwebweik men ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in. Bõtab el̦aññe ejjab Anij eo ej kõjbwebweik lal̦ in, innem ta eo ej kõm̦m̦ane? Iar kõn̦aan jel̦ã.

 Ilo allõñ ko tokãlik, iar maroñ lo uwaakin kajjitõk in. Im ãlikin jet iien, iar bareinwõt maroñ jel̦ã kajjien im yokwe elõñ em̦m̦aan im kõrã ro me rar dãpij wõt aer tiljek ñan Anij eo em̦ool ium̦win jabdewõt wãween ko rar iiooni.

Ke iar bar jepl̦aak ñan London, iar pukotl̦o̦k lel̦l̦ap eo jinen l̦eo m̦õtta im ear letok juon aõ Baibõl̦. Tokãlik, ke iar etal ñan Amsterdam, ilo Netherlands, juon jeid im jatid em̦m̦aan ear lo aõ riiti Baibõl̦ eo ium̦win juon light me ear pãd iturin ial̦ (streetlight), im ear jipañ eõ ñan kal̦apl̦o̦k aõ mel̦el̦e. Innem, iar etal ñan Dublin, ilo Ireland, im iar loe ra eo an Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Im iar kal̦l̦al̦l̦al̦ ilo kõjãm eo. Eñin ijo iar iioone Arthur Matthews, juon jeid im jatid em̦m̦aan me emãlõtlõt im el̦ap imminene ippãn. Iar kajjitõk ñe imaroñ katak Baibõl̦, im ear ba bwe em̦õn̦õn̦õ in katak ippa.

Iar lukkuun tiljek ilo aõ kar jino katak, iar riiti aolep bok im magazine ko me Ri-Kõnnaan ro an Jeova rar kõm̦m̦ani. Im iar bareinwõt riiti Baibõl̦ eo. Elukkuun kar limo! Ilo kweilo̦k ko an eklejia, iar lo bwe ajri ro rar bareinwõt jel̦ã uwaakin kajjitõk ko me em̦m̦aan ro remãlõtlõt rar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki ium̦win elõñ bukwi iiõ ko, ãinwõt: ‘Etke ewõr men ko renana rej wal̦o̦k? Wõn Anij? Ta eo ej wal̦o̦k ñe jej mej?’ Iar aetõl wõt Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Im ear pidodo aõ kõm̦m̦ane men in kõnke iar ñak kajjien jabdewõt armej ilo aelõñ in. Rar jipañ eõ bwe in jino yokwe Jeova im kõn̦aan kõm̦anm̦an ankilaan.

Ilo 1972 eo, iar peptaij. Juon iiõ tokãlik, iar jino bainier im pãd ilo juon eklejia jidikdik ilo Newry, ilo Northern Ireland. Iar rent e juon em̦ jidikdik ekõm̦m̦an jãn dekã me ej pãd ilo tol̦ kan̦. Ekar wõr kau ko ilo mel̦aaj eo iturin m̦weo, im ikõn kõmmãlmel im kwal̦o̦k katak ko aõ ñan er. Ear ãinwõt ñe rej lukkuun roñjake ke rej kañi m̦õñã ko kijeer. Rar jab maroñ letok naanin jipañ, ijoke rar jipañ eõ ñan jel̦ã kilen reilo̦k ñan ri-kweilo̦k ro ñe ij kwal̦o̦k katak ko aõ. Ilo kar 1974 eo, kar jitõñ eõ bwe in bõk jerbalin jipejel̦ bainier im iar jerbal ippãn Nigel Pitt, eo me ear erom eo m̦õtta me ilukkuun epaake.

Ilo kar tõre in, elukkuun kar l̦ap lãj im kowadoñ ilo Northern Ireland. Kõn men in, jet rar n̦aetan jikin in “ãneen baam̦ im bu ko.” Ekkã ad lo an armej ire iturin ial̦ ko, buuk doon, im an wa ko bokkol̦o̦k jãn baam̦ ko. Ear wõr poktak ilo kien ekoba ilo kabuñ ko. Bõtab, ri-Bũrotijen ro im ri-Katlik ro rar kile bwe Ri-Kõnnaan ro an Jeova rar jab jait ippãn jabdewõt ilo kien, kõn men in kõmar maroñ anemkwõj im kwal̦o̦k naan ilo ejjel̦o̦k uwõta. Armej ro kõmar kwal̦o̦k naan ñan er ekkã aer jel̦ã ñããt eo im ia eo enaaj wõr poktak ie, im rekõn kakkõl kõm bwe kõmin jel̦ã ia ko kõmin jab etal ñane.

 Meñe ãindein, ak ewõr wãween ko rekauwõtata kõmar iiooni. Juon raan, kõm̦ro Denis Carrigan, juon eo ear bar bainier, ar kwal̦o̦k naan ilo juon bukwõn epaake kõm me ekar ejjel̦o̦k Ri-Kõnnaan ro an Jeova ie im juon wõt kõttan am̦ro kar pãd ijin m̦oktal̦o̦k. Juon kõrã ear n̦aruon kõm̦ro im ba bwe kõm̦ro ej rũttarin̦ae ro me rej ri-iaroñroñ jãn Britain, emaroñ kõnke kõm̦ro ar jab kõnono ãinwõt armejin Ireland. Kõm̦ro ar mijak ke ear n̦aruon kõm̦ro. Ñe juon ej baj kwal̦o̦k wõt jouj ñan rũttarin̦ae ro, men in emaroñ kaal aer m̦ane er ak buuki bukwien neer. Elukkuun kar m̦õl̦o ke kõm̦ro ar jutak nabõj im kõttare bus eo. Ke kõm̦ro ar kõttar, kõm̦ro ar lo an juon wa kattõrl̦o̦k ñan iturin m̦õn m̦õñã eo me kõrã eo ear n̦aruon kõm̦ro ie. Kõm̦ro ar lo an kõrã eo diwõjtok im kõnnaan ippãn em̦m̦aan ro ruo ilowaan wa eo, im ej lukkuun jitõñtok kõm̦ro. Em̦m̦aan ro rar kattõrtok ñan ijo kõm̦ro ar pãd ie im kajjitõk kõn jikejuul̦ eo an bus eo. Ke bus eo ear tõpartok, em̦m̦aan ro rar kõnnaan ippãn ri-kattõr eo. Kõm̦ro ar jab maroñ roñ ta ko rej kõnnaan kaki. Ekar ejjel̦o̦k armej rar uwe ilo bus eo, innem kõm̦ro ar tõmak bwe rar kõm̦m̦an karõk ñan m̦an kõm̦ro ilo juon jikin ettol̦o̦k jãn bukwõn eo. Bõtab ekar jab wal̦o̦k men in. Ke iar to jãn bus eo, iar kajjitõk ippãn ri-kattõr eo: “Em̦m̦aan ro kar ijo, rar kajjitõk kõn kõm̦ro ke?” Innem ear uwaak im ba: “Ijel̦ã kajjiemiro, im iar ba ñan erro. Jab inepata. Komiro ban jorrããn.”

Ilo kar 1976 eo, ilo kar juon kweilo̦k el̦ap ilo Dublin, iar iioone Pauline Lomax, juon jipejel̦ bainier me ear itok jãn England. Ear juon jeid im jatid me ear tiljek, ettã bũruon, im ejouj. Erro l̦addik eo jatin etan Ray, rar pãd ilo m̦ool eo aolepen mour ko aerro. Juon iiõ tokãlik, kõm̦ro Pauline ar m̦are im kõm̦ro ar wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbalin jipejel̦ bainier ilo Ballymena, ilo Northern Ireland.

Kõm̦ro ar pãd ilo jerbalin lol̦o̦k eklejia ium̦win jet iien ilo Belfast, ilo Londonderry, im ilo jikin ko jet rekauwõtata. Kõm̦ro ar lukkuun bõk kõketak jãn an ro jeid im jatid kwal̦o̦k aer tõmak ilo aer kar ilo̦k jãn men ko elukkuun pen aer julo̦ki bwe ren maroñ karejar ñan Jeova, ãinwõt katak ko an kabuñ ko, kalijekl̦o̦k, im dike. Ear lukkuun alikkar an kar Jeova kõjeraam̦m̦an im kõjparok er!

Iar jokwe ilo Ireland ium̦win joñoul iiõ. Innem ilo 1981 eo, kar kũr kõm̦ro ñan pãd ilo kilaaj eo kein ka 72 ilo jikuul̦in Giliad. Ãlikin am̦ro kadiwõjl̦o̦k, kar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan Sierra Leone, ilo West Africa.

Kõm̦ro ar jokwe ilo juon m̦õn mijinede ippãn 11 iaan ro jeid im jatid me relukkuun jouj. Kõmar aolep kõjerbal juon kitchen, jilu toilet ko, ruo jikin tutu, juon talboon, juon injin in kwal̦kol̦ nuknuk, im juon dryer. Eokkutkut an kar kun jarom im ekkã an kar wal̦o̦k ilo jidimkij. Ekõn wõr kijdik ilo bõrwaj in m̦weo im snake ko rekõn del̦o̦ñ ilo ruum̦ eo me ear pãd lal̦in m̦weo.

Meñe ear jab pidodo ñan mour ilo ijo kõm̦ro ar jokwe ie, ak el̦ap am̦ro kar lo lañlõñ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Armej ro rar kautiej Naanin Anij im rar lukkuun roñjake. Elõñ rar katak im del̦o̦ñtok ilo m̦ool eo. Armej ro ilo jikin eo rar ãñinñini eõ “Mister Robert.” Im rar ãñinñini Pauline “Missus Robert.” Bõtab ãlikin jet iien, iar poubl̦o̦k ilo jerbal ko an ra eo im ekar dikl̦o̦k aõ pãd ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, innem armej ro rar jino ãñinñini Pauline “Missus Pauline.” Im rar kiiõ ãñinñini eõ “Mister Pauline.” Ear lukkuun em̦m̦an ippãn Pauline men in!

Elõñ iaan ro jeid im jatid rar jeram̦õl, bõtab aolep iien Jeova ear kabwe aikuj ko aer, jet iien ilo  wãween ko rekabwilõñlõñ. (Matu 6:33) Ij keememej juon iien, juon jeid im jatid kõrã ekar bwe wõt jããn eo ippãn ñan wia kijen im ajri ro nejin m̦õñã ñan raan eo, bõtab ear lel̦o̦k aolepen jããn eo ñan juon jeid im jatid em̦m̦aan enañinmej me ear ejjel̦o̦k an jããn ñan wia uno in malaria. Tokãlik, ilo ejja raan eo wõt, ilo ejjel̦o̦k kõtmãne juon kõrã ear itok ippãn eo jeid im jatid im kõlãiki bwe en kõm̦m̦ane bõran. Elukkuun kar lõñ bwebwenato rot kein.

Kõm̦ro ar pãd ilo Sierra Leone ium̦win ruwatimjuon iiõ ko. Innem kar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan Betel̦ eo ilo Nigeria. Kiiõ kõm̦ro ar pãd ilo juon ra kileplep. Iar kõm̦m̦ane ejja jerbal eo iar kõm̦m̦ane ilo Sierra Leone, ak ñan Pauline, ear oktak jerbal eo an im ebwe an kar lukkuun pen ñane. Ekõn jol̦o̦k 130 awa ko kajjojo allõñ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, im ekar wõr an rũkkatak Baibõl̦ me rej kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k. Kiiõ ear jerbal ilo jikin keke eo, ijo ear kõjerbal iien ko an ñan kiiji nuknuk ko rejorrããn. Meñe eto an kar jab pidodo ñane, ak tokãlik ear kile bwe ro jet rar lukkuun kam̦m̦oolol kõn jerbal ko ear kõm̦m̦ani, im ear kate ñan pukot iien ko repel̦l̦o̦k ñan kõketake ri-Betel̦ ro m̦õttan.

Ekar kããl m̦anit ko an armejin Nigeria ñan kõm̦ro, im elõñ men ko kõm̦ro ar aikuj katak. Juon iien, juon jeid im jatid em̦m̦aan ear itok ñan opij eo aõ ñan kwal̦o̦k kajjien juon jeid im jatid kõrã me ej kab jino jerbal ilo Betel̦. Ke iar tõn lel̦o̦k peiũ ñan yokyokweiki, ear bukwelõlõ iturin neõ. Ilukkuun kar ilbõk! Ewõr ruo eoon rar jiktok ilo l̦õmn̦ak eo aõ: Jerbal 10:25, 26 im Revelesõn 19:10. Iar l̦õmn̦ak ippa make: ‘Ij ke ba bwe en jab kain n̦e?’ Ak ilo ejja iien eo wõt, iar bar kile bwe kar kõtl̦o̦k bwe en jerbal ilo Betel̦ im ear jel̦ã ta eo Baibõl̦ ej katakin.

Iar jook ilo aolepen iien eo kõmar bwebwenato ippãn doon, innem tokãlik iar kõm̦m̦an research. Iar katak bwe men eo kõrã eo jeid im jatid ear kõm̦m̦ane, ear juon m̦anit in etto me elõñ rar l̦oore wõt ilo jet jikin ko ilo aelõñ eo ilo tõre eo. Em̦m̦aan ro rar bar kõm̦m̦ane men in. Ekar juon wãween rej kwal̦o̦k kautiej. Ekar jab juon wãween kabuñ; ewõr waanjoñak ko ilo Baibõl̦ kõn ro me rar bar kõm̦m̦ane men in. (1 Sa. 24:8) Ilukkuun kar m̦õn̦õn̦õ bwe iar jab kwal̦o̦k aõ jajel̦o̦kjen̦ im ba jabdewõt men me en kar kajooke kõrã eo jeiũ im jatũ.

Kõm̦ro ar iioon elõñ armejin Nigeria me elukkuun kabwilõñlõñ wãween aer kar dãpij wõt aer tiljek ium̦win elõñ iiõ ko. L̦õmn̦ak kõn Isaiah  Adagbona. a Ear katak kõn m̦ool eo ke ear juon likao, bõtab tokãlik ear bõk nañinmejin lõba. Kar jilkinl̦o̦ke ñan juon jikin me jikin ri-lõba wõt, ijo me kar e wõt Ri-Kõnnaan eo an Jeova. Meñe ear iioon jum̦ae, ak ear maroñ jipañ elõñl̦o̦k jãn 30 ri-lõba ro ñan del̦o̦ñtok ilo m̦ool eo im ear ejaake juon eklejia ilo jikin in.

Ilo kar 1996 eo, kar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan ra eo ilo Kenya. Ej kab tõn kein kajuon in aõ bar ro̦o̦ltok jãn tõre eo me iar kwal̦o̦k kake ilo jinoin bwebwenato in. Kõm̦ro ar jokwe ilo Betel̦. Im jet iaan ri-lotok ro ammim rar monkey ko. Rekõn ko̦o̦t m̦õñã jãn kõrã ro jeid im jatid. Juon raan, juon jeid im jatid kõrã ilo Betel̦ ear kõpel̦l̦o̦k wõt wũntõ eo an ilo ruum̦ eo an. El̦ak ro̦o̦ltok, ear lo juon baam̦le in monkey rej kañi m̦õñã ko kijen. Innem ekar lam̦õj im ko jãn ruum̦ eo an. Im monkey ko rar bar lam̦õj im diwõjl̦o̦k ilo wũntõ eo.

Kõm̦ro Pauline ear pãd ilo juon eklejia me rej kajin Swahili. Ãlikin juon iien ekadu, kar jitõñ eõ bwe in tõl ilo Katak Baibõl̦ an Eklejia (kar m̦oktal̦o̦k jekõn ba Book Study). Bõtab, joñan jel̦ã eo aõ kõn kajin in ear ãinwõt juon niñniñ. Ikõn kõpooje bok eo aõ, kõn men in iar maroñ riiti kajjitõk ko. Bõtab el̦aññe ear oktak jidik uwaak ko an ri-kweilo̦k ro jãn men eo kar je ilo bok eo, innem iar jab maroñ mel̦el̦e ta ko rej ba. Iar lukkuun jo̦o̦k! Im iar bũrom̦õje ro jeid im jatid. Ear lukkuun kõm̦akũt eõ bwe rar m̦õn̦õn̦õ in l̦oore karõk in im rar kwal̦o̦k wõt aer kijenmej im ettã bõro.

Edikl̦o̦k jãn juon iiõ in am̦ro kar jokwe ilo Kenya. Innem ilo kar 1997 eo, kar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan Betel̦ eo ilo Brooklyn, ilo New York. Kiiõ kõm̦ro ar jokwe ilo juon aelõñ me elõñ an armej ro ie jããn im m̦weiuk, juon men me emaroñ kõm̦m̦an bwe en wõr apañ. (JK. 30:8, 9) Bõtab meñe ãindein, ak ro jeid im jatid ilo aelõñ in rej kwal̦o̦k wõt an kajoor tõmak eo aer. Ijello̦kun an ro jeid im jatid kõjerbal iien im m̦weiuk ko aer ñan kal̦apl̦o̦k aer m̦weiie, rej kõjerbale men kein ñan rejetake jerbal eo em̦m̦an an doulul eo an Jeova.

Ilo iiõ ko m̦aantak, kõm̦ro ar lo an ro jeid im jatid dãpij wõt aer tiljek meñe rar iioon elõñ kain wãween ko. Ilo Ireland, kõm̦ro ar lo aer tiljek meñe rar iioon poktak im lãj. Ilo Africa, rar tiljek meñe el̦ap jeram̦õl im rar make iaaer. Ilo America, rar tiljek meñe el̦ap jããn im m̦weiuk. Alikkar el̦ap an Jeova lañlõñ ilo an reilal̦tak im lo armej ro me rej kwal̦o̦k aer yokwe e ilo jabdewõt wãween ko rej iiooni!

Em̦õkaj an iiõ kein mootl̦o̦k—“rem̦õkaj jãn kein jerbal an eo ri-ãj nuknuk.” (Job 7:6) Kõm̦ro ej kiiõ jerbal ilo ra eo el̦ap ilo Warwick, ilo New York, im kõm̦ro m̦õn̦õn̦õ im jeraam̦m̦an bwe kõm̦ro maroñ wõnm̦aanl̦o̦k im jerbal ippãn armej ro me rej lukkuun yokwe doon. Kõm̦ro m̦õn̦õn̦õ im jubũruemro kõnke kõm̦ro maroñ kõm̦m̦ane ijo kõm̦ro maroñe ñan rejetake Kiiñ eo ad, Christ Jesus, me m̦õttan jidik enaaj kõjeraam̦m̦ane armej ro an retiljek me rellõñ.—Matu 25:34.