Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 9

Aúcheani Manaw Liffangach we me ren Kot

Aúcheani Manaw Liffangach we me ren Kot

“Sia manau me mwökütüküt me nonom lon i.”​—FÖF. 17:28.

KÉL 141 Amwararen Manaw

MINNE SIPWELE KÁÉ a

1. Ifa úkúkún aúchean manawach me ren Jiowa?

 ANCHANGEI pwe emén chienom a liffang ngonuk eú imw. A mesiló me a nich. Ikaamwo ina, nge aúchean ena imw a tori fite million chala. Iwe, ese wor tipemwaramwar pwe kopwe fókkun aúcheani me túmúnúéchú ena imw. Pwal ina usun ren Jiowa, a fang ngenikich manawach, ina eú liffang mi aúchea. Ren enletin, Jiowa a pwári úkúkún an aúcheani manawach ren an fangóló Néún we pwe epwe eú méén kepich fán itach.​—Joh. 3:16.

2. Me ren 2 Korint 7:1, met Jiowa a mochen ach sipwe féri?

2 Jiowa, i ewe Popun manaw. (Kölf. 36:9) Ewe aposel Paulus a pwal lúkú ena me a erá: “Sia manau me mwökütüküt me nonom lon i.” (Föf. 17:25, 28) Ina popun sia tongeni erá pwe manawach, ina liffangach me ren Kot. Fán tong, a awora ngenikich met mi lamot pwe sipwe chék mammanaw. (Föf. 14:15-17) Nge Jiowa ese féri manaman pwe sipwe chék mammanaw. Nge a mochen ach sipwe achocho úkúkún ach tufich le túmúnú péchékkúlen inisich me sópweló le akkangang ngeni. (Álleani 2 Korint 7:1.) Pwata a lamot ach sipwe túmúnú péchékkúlen inisich me manawach? Me ifa usun sia tongeni féri ena?

AÚCHEANI MANAW, LIFFANGACH WE

3. Ifa eú popun pwata sia achocho le túmúnú péchékkúlen inisich?

3 Eú popun pwata sia achocho le túmúnú péchékkúlen inisich, pwe sia tongeni angang ngeni Jiowa úkúkún ach tufich. (Mark. 12:30) Sia mochen fangóló ‘inisich pwe eu asor mi manau o pin fän iten än Kot angang o i epwe pwapwa ren,’ ina popun sise kan féri ekkewe mettóch sia silei pwe ra tongeni ásemmwenikich. (Rom 12:1) Ewer, ese lifilifil met sia achocho le féri, nge sise tongeni eppeti senikich samau. Nge sipwe féri met ekkewe sia tongeni féri pwe sia mochen pwár ngeni Semach we lón láng pwe sia aúcheani manaw, liffangach we.

4. Met King Tafit a mochen féri?

4 King Tafit a áweweei pwata a aúcheani manaw, ewe liffang me ren Kot, atun a makkeei: “Met sokun win kopwe angei, are üpwe mäla o tolong lon peias? Ifa usun, chon mäla repwe tongeni mwareituk? Ifa usun, repwe tongeni apworausa usun om allükülük?” (Kölf. 30:9) Eli Tafit a fen makkeei alon kana atun epwele máló. Nge a féri úkúkún an tufich pwe epwe chék mammanaw me péchékkúl pwe epwe tongeni mwareiti Jiowa. Ese wor tipemwaramwar pwe pwal ina met kich meinisin sia mochen.

5. Met sia tongeni féri ese lifilifil ifa úkúkún semmwenich are chinnapach?

5 Ika sia semmwen me chinnapeló, eli ra tongeni eppetikich seni ach féri chómmóng me lein ekkewe mettóch sia piin féffériir. Ena mettóch a tongeni efisi ach sipwe mángaw me letipengaw. Nge a lamot sipwe achocho úkúkún ach tongeni le túmúnú pwisinkich. Pwata? Pún ese lifilifil úkúkún semmwenich are chinnapach, nge sia chúen tongeni mwareiti Jiowa usun chék King Tafit. A mmen oururu letipach ach silei pwe sia aúchea me ren Kot inaamwo ika sia semmwen are chinnap! (Mat. 10:29-31) Inaamwo ika sipwe máló, nge epwe fókkun mochen amanawasefálikich. (Hiop 14:14, 15) Iwe, atun sia chúen manaw, sia mochen achocho úkúkún ach tufich le túmúnú manawach me péchékkúlen inisich.

TTIISENIKICH MET MI EFEIENGAW

6. Met Jiowa a mochen sipwe féri lón kefilin anach me únúmach sakaw?

6 Inaamwo ika ewe Paipel esap eú puken emmwen fán iten túmúnún inisich are minne sipwe áni, nge a erenikich chómmóng mettóch usun ekiekin Jiowa wóón ekkena mettóch. Áwewe chék, a pesekich ach sipwe ‘ti seni inisich mine a ngau,’ ekkewe mi tongeni ásemmweni inisich. (SalAf. 11:10) Ewe Paipel a erenikich ach sisap mwéngémmong me únnúmmóng sakaw. Ekkena mettóch ra tongeni ásemmwenikich me pwal mwo nge nikicheló. (SalF. 23:20) Jiowa a mochen ach sipwe nemeniéchú pwisin mochenich atun sia filatá met sipwe áni me únúmi me epwe ifa úkúkún.​—1 Kor. 6:12; 9:25.

7. Ifa usun ewe kapasen emmwen lón Än Salomon Fos 2:11 a álisikich le eáni kefil mi múrinné usun túmúnún inisich?

7 Sia tongeni eáni kefil mi pwári pwe sia fókkun aúcheani manaw, án Kot we liffang, ren ach áeá ach tufichin ekiek. (Kölf. 119:99, 100; álleani Än Salomon Fos 2:11.) Áwewe chék, sipwe kefiléch met sipwe áni. Ika sia sani och sókkun mwéngé nge sia silei pwe epwe ásemmwenikich, iwe ach tufichin ekiek epwe eppetikich ach sisap mwéngé. Sia pwal pwári pwe sia eáni ekiekéch ren ach annafa ach méúr, tattaiso, eliméchú inisich, me lillimeti imwach kewe.

SIPWE TÚMÚNÚÉCH

8. Met ewe Paipel a áiti ngenikich usun ekiekin Kot usun túmúnúéch?

8 Jiowa a awora ngeni ekkewe chón Israel allúk ren ifa usun repwe túmúnúúr seni feiengaw me lón imwer kewe me lón ar leenien angang. (Eks. 21:28, 29; Tut. 22:8) Ika emén a nieló emén nge esap turun tipan, epwe chúen fókkun watte liwinin. (Tut. 19:4, 5) A mak lón ewe Allúk pwe ika emén a efeiengawa emén ménúkol esaamwo uputiw nge esap turun tipan, i epwe angei kapwúngún. (Eks. 21:22, 23) Ewe Paipel a affata pwe Jiowa a mochen ach sipwe achocho úkúkún ach tufich le túmúnú pwe esap wor met epwe efeiengawakich me ekkewe ekkóch.

Ifa usun sia tongeni pwári pwe sia aúcheani manaw lón ekkeei mettóch? (Ppii parakraf 9)

9. Met sia tongeni féri pwe sipwe túmúnúkich seni feiengaw? (Pwal ppii ekkewe sasing.)

9 Sipwe pwári ach aúcheani manaw, án Kot we liffang, ren ach achocho le túmúnúéch lón imw me atun ach angang. Áwewe chék, ika mi wor ekkewe mettóch mi kken, poison, are sáfei sia mochen kápichi, sipwe kápichiir nge sipwe túmúnú pwe esap efeiengawa ekkewe ekkóch. Sipwe pwal túmúnú pwe ekkewe semirit resap tikeriir. Sipwe túmúnúéch atun sipwe kékkú ekkei, chélúpwich konik, me néúnéú ekkewe pisekin táikú, sisap ló seniir ika ese wor e wisen túmúnúúr. Sisap uwou tarakú ika si ún sakaw, fókkun mélúlú, are ún ewe esin sáfei mi tongeni ámwánienikich are émélúlúkich. Sisap pwal kamwéch néúch cell phone atun ach uwou tarakú.

ATUN FISIN EÚ FEIENGAW WATTE

10. Met sa tongeni féri mwan me atun fisin eú mettóch mi efeiengaw?

10 Fán ekkóch, sise tongeni eppeti fisin eú mettóch mi efeiengaw. Ákkáeúin ren fisin feiengaw watte, samau mi mwittir chéúló, me watteen féfférún akkachofesá. Iwe nge, atun a fis ekkena mettóch, sia tongeni achocho úkúkún ach tongeni le túmúnú pwisinkich ren ach álleasochisi allúkún ach sipwe sú seni ewe leeni, me pwal ekkóch allúkún ewe mwú. (Rom 13:1, 5-7) Sa tongeni mmólnetá ngeni fisin ekkóch feiengaw mi weiweitá. Ina minne a lamot ach sipwe álleasochisi ekkewe emmwen seni ewe mwú pwe sipwe mmólnetá ngeniir. Áwewe chék, epwe múrinné ika sipwe isóis únúmach konik me ekkewe mwéngé rese ngawekkái me pwal únúmach sáfei me ach minen sáfei.

11. Ika eú semmwen mi chou a chéú lón ewe leeni sa nóm ie, met a lamot sipwe féri?

11 Met a lamot ach sipwe féri ika eú semmwen mi chou a chéú lón ewe leeni sa nóm ie? A lamot ach sipwe álleasochisi ekkewe emmwen seni ewe mwú, áwewe chék ren ach sipwe télú péúch iteitan, social distancing, áeá mask, me quarantine. Atun sa féri ekkena mettóch, sia pwári pwe sa fókkun aúcheani manaw, ewe liffang seni Kot.

12. Ifa usun Än Salomon Fos 14:15 epwe álisikich le kefiléch wóón met sókkun pwóróus mi chéú sipwe lúkú atun fisin eú mettóch mi weiweitá?

12 Atun a fis mettóch mi weiweitá, eli sa tongeni rongorong ekkóch pwóróus ese pwúng seni chienach, chón óruch, wóón TV, radio, me internet. A mmen múrinné ach sipwe rong ekkewe pwóróus mi fókkun alúkúlúk seni ewe mwú me ekkewe tokter, lap seni ach sipwe chék lúkúoló “mettoch meinisin” sia rong. (Álleani Än Salomon Fos 14:15.) Ewe Mwichen Soupwúngúpwúng me ekkewe keangen ofesilap, ra féri úkúkún ar tufich le kútta ekkewe pwóróus mi pwúng me mwen ar repwe awora kapasen emmwen fán iten ach kewe mwich me ewe angangen afalafal. (Ipru 13:17) Ach álleasochisi ekkena emmwen, epwe túmúnú pwisinkich me ekkewe ekkóch. Eli sia pwal álisi ekkewe ekkóch lón leeniach we ar repwe eáni ekiek mi múrinné usun Chón Pwáraatá Jiowa.​—1 Pet. 2:12.

TÚMÚNUK SENI CHCHA

13. Ifa usun sia pwári ach aúcheani manaw atun sia álleasochisi án Jiowa allúk usun chcha?

13 Chómmóng aramas ra silei pwe Chón Pwáraatá Jiowa ra lúkú pwe chcha mi pin. Sise etiwa IV chcha pwal mwo nge atun a torikich weiweitáán osukosuk pún sia álleasochisi án Jiowa allúk usun chcha. (Föf. 15:28, 29) Iwe nge, esap weween pwe sia mochen máló. Sia aúcheani manaw, ewe liffang seni Kot. Sia kútta álillis seni ekkewe tokter mi mochen álisikich nge ese pwal lamot repwe áeá ngenikich IV chcha.

14. Ifa usun sia tongeni eppeti senikich feiengaw epwe efisi watteen án tokter angang wóóch?

14 Ika sia túmúnú péchékkúlen inisich ren ach féri met sia fen káé lón ei lesen, eli ese pwal lamot an epwe watte án tokter angang wóóch. Nge ika mi lamot ach sipwe reirei, iwe sipwe chikarekkái mwirin ika sia achocho le túmúnú péchékkúlen inisich. Ach túmúnúéch lón imwach me lón ach leenien angang me álleasochisi allúkún traffic, epwe pwal eppeti senikich feiengaw mi tongeni efisi weiweitáán ach sipwe reirei.

Pokiten sia aúcheani manaw, liffangach we, sia kan amasoua ewe durable power of attorney me ukkuwei iteitan (Ppii parakraf 15) d

15. (a) Pwata a lamot ach sipwe kan ukkuwei néúch we mineféén durable power of attorney? (Pwal ppii ewe sasing.) (b) Seni ewe video, ifa usun sia tongeni féri kefil wóón áeáán chcha lón pekin sáfei?

15 Pokiten sia aúcheani manaw, liffangach we, sia kan amasoua néúch we taropwe itan durable power of attorney (are lón ekkóch leeni a iteni advance health-care directive) me ukkuwei iteitan. b Ena taropwe a affata met sia filatá usun IV chcha me pwal ekkóch minen álillis seni pioing. Mi minefé noum we durable power of attorney? Ika mi lamot óm kopwe amasou noum are siwili ngeni ewe minefé, iwe kopwe mwittir féri. Óm affataatiw óm kefil lón ena taropwe, epwe álisi ekkewe tokter le mwittir angang wóóm pwe ese pwal lamot ámi oupwe pwóróusfengen wóón óm kefil. Epwe pwal álisi ekkewe chón álisuk lón pioing ar resap áeá ngonuk och sókkun minen álillis lón pioing mi tongeni efeiengawok. c

16. Met ka tongeni féri ika kese sile amasouen ewe durable power of attorney?

16 Ese lifilifil úkúkún ierich are péchékkúlach, nge a tongeni fis ngenikich meinisin ákseten me semmwen. (SalAf. 9:11, Kapasen God) Ina minne, a eú alen tipachem ach sipwe amasou néúch ewe taropwe durable power of attorney. Ika kese sile amasouen ena taropwe, tingorei ekkewe mwán mi ásimaw lón óm we mwichefel ar repwe álisuk. Ra sile amasouen ena taropwe, nge esap wiser ar repwe erenuk met kopwe filatá lón pekin sáfei. Ina pwisin wisom. (Kal. 6:4, 5) Iwe nge, ra tongeni áwewe ngonuk met ekkewe ka tongeni filatá me álisuk atun ka amasoua ena taropwe.

SIPWE TIPEMIRIT

17. Ifa usun sia tongeni pwári pwe sia tipemirit lón ach kefil usun túmúnún péchékkúlen inisich?

17 Sia kan alónga chómmóng ach kewe kefil usun túmúnún péchékkúlen inisich me minen álillis seni pioing wóón met sia káé seni ewe Paipel. (Föf. 24:16; 1 Tim. 3:9) Atun sia féri kefil me fós ngeni ekkewe ekkóch usun met sia fen filatá, a lamot sipwe chemeni ei kapasen emmwen lón Filipi 4:5, NW: “Ámi tipemirit epwe pwápwááló ngeni aramas meinisin.” Ika sia tipemirit, sisap kon aúreki iteitan péchékkúlen inisich me sótun etipetipa ekkewe ekkóch ar repwe pwal eáni ach ekiek usun túmúnún péchékkúlen inis. Sia tongei me súféliti chienach kewe Chón Kraist inaamwo ika ar kefil a sókkóló seni ach.​—Rom 14:10-12.

18. Ifa usun sipwe pwári ach kilisou ren ei liffang, manaw?

18 Sia pwári ach kilisou ngeni Jiowa, ewe Popun manaw, ren ach túmúnúéchú manawach me angang ngeni úkúkún ach tongeni. (Pwär. 4:11) Nge ren mwo iei, sipwe chék lillikiitú fán semmwen me weires. Esap iei ewe esin manaw ewe Chón Férikichetá a mochen ach sipwe manaweni. Ekiseló chék, epwele fang ngenikich ewe manaw esemuch ese wor metek me máló lón. (Pwär. 21:4) Nge ren iei, a ifa me pwapwaach ren ach manaw me angang ngeni Jiowa, Semach we mi tong lón láng!

KÉL 140 Manaw Esemuch, A War!

a Ei lesen epwe álisikich le alapaaló ach aúcheani manaw, liffangach we me ren Kot. Sipwe ppii ekkóch mettóch sia tongeni féri pwe sipwe túmúnú péchékkúlen inisich me túmúnú manawach atun a fis eú feiengaw watte me ifa usun sipwe túmúnúéch pwe site ákseten. Sipwe pwal ppii met mi lamot sipwe féri pwe sipwe mmólnetá ngeni weiweitáán semmwen.

b Ei taropwe a pwal iteni DPA.

d ÁWEWEEN SASING: Emén alúwél a amasoua eché néún durable power of attorney me a túmúnú an epwe kan ukkuwei.