Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 9

Buu Wala Ni Nyɔŋmɔ Edro Bo Lɛ Akɛ Nɔ Ko Ni Jara Wa Waa

Buu Wala Ni Nyɔŋmɔ Edro Bo Lɛ Akɛ Nɔ Ko Ni Jara Wa Waa

“Emli wɔyɔɔ wala ni wɔtsiɔ wɔhe ni wɔyɔɔ shihilɛ mli yɛ.”—BƆF. 17:28.

LALA 141 Wala Ji Naakpɛɛ Nii

NƆ NI ABAASUSU HE a

1. Te Yehowa naa wala ni ekɛdro wɔ lɛ ehãa tɛŋŋ?

 ŊƆƆ lɛ akɛ, onaanyo ko ehe shĩa eke bo. Shĩa lɛ hei komɛi miidu, ni pɛnte ni yɔɔ he lɛ hu ekwa. Fɛɛ sɛɛ lɛ, shĩa lɛ jara wa waa. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ohiɛ baasɔ shĩa lɛ waa ni obaakwɛ nɔ jogbaŋŋ. Yehowa edro adesai hu nɔ ko ni jara wa waa, no ji wala. Anɔkwa, wɔwala jara wa hã Yehowa aahu akɛ, ehã e-Bi lɛ kɛ ewala shã afɔle ehã wɔ.​—Yoh. 3:16.

2. Tamɔ bɔ ni aŋma yɛ 2 Korintobii 7:1 lɛ, mɛni Yehowa miisumɔ ni wɔfee?

2 Yehowa ŋɔɔ wala jɛɔ. (Lala 36:9) Bɔfo Paulo wie nɔ ko ni hãa wɔnaa akɛ eheɔ enɛ eyeɔ. Ewie yɛ Yehowa he akɛ: “Lɛ diɛŋtsɛ ehãa mɛi fɛɛ wala kɛ mumɔ kɛ nibii fɛɛ.” (Bɔf. 17:25, 28) No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔwie akɛ, wala ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Yehowa droɔ wɔ nibii ni baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔhi wala mli, ejaakɛ esumɔɔ wɔ. (Bɔf. 14:15-17) Shi etsɔɔɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ebuuu wɔwala he. Moŋ lɛ, eesumɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔfee nibii ni baahã wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni wekukpaa kpakpa ahi wɔ kɛ lɛ teŋ. (Kanemɔ 2 Korintobii 7:1.) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔfee nibii ni baahã wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni wɔhi shi shweshweeshwe? Ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔfee nakai?

BUU WALA AKƐ NIKEENII NI JARA WA

3. Mɛni ji yiŋtoo kome hewɔ ni esa akɛ wɔfee nibii ni baahã wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa?

3 Yiŋtoo kome hewɔ ni esa akɛ wɔfee nibii ni baahã wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ji akɛ, kɛ́ wɔyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ, wɔbaanyɛ wɔsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ. (Mar. 12:30) Wɔmiisumɔ ni wɔkɛ ‘wɔgbɔmɔtsei lɛ ahã akɛ afɔle ni hiɛ kã ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ ni Nyɔŋmɔ náa he miishɛɛ.’ (Rom. 12:1) No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ nibii ni baahã hela amɔ wɔ loo wɔye wɔgbɔmɔtso lɛ awui. Lɛɛlɛŋ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ hela baamɔ wɔ kɛ̃. Shi kɛ́ wɔkwɛ wɔgbɔmɔtsei lɛ anɔ jogbaŋŋ lɛ, ebaahã wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ana akɛ wɔhiɛ sɔɔ wala ni ekɛdro wɔ lɛ.

4. Mɛni Maŋtsɛ David kpɛ mli akɛ ebaafee?

4 Maŋtsɛ David tsɔɔ nɔ hewɔ ni ebuɔ wala ni Nyɔŋmɔ kɛdro lɛ lɛ akɛ nɔ ko ni jara wa lɛ. Ewie akɛ: “Mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ he kɛ́ migbo, ni mikpeleke shi kɛtee bu lɛ mli? Ani mulu lɛ baajie oyi? Ani ebaawie onɔkwayeli lɛ he?” (Lala 30:9) Eeenyɛ efee akɛ, David ŋma sane nɛɛ be ni eshwɛ fioo ni ebaagbo. Shi ekpɛ mli yɛ etsui mli akɛ, ebaafee nɔ ni ebaanyɛ koni ená gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni eya nɔ ehi wala mli ni enyɛ ejie Yehowa yi. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nakai wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔfee.

5. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔgbɔ wɔhã loo hela ni yeɔ wɔ?

5 Ekolɛ hela loo gbɔlɛ hewɔ lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔfee nibii komɛi ni be ko ni eho lɛ wɔnyɛɔ wɔfeɔ lɛ, ni enɛ baanyɛ ahã wɔhao waa loo wɔwerɛ aho wɔhe po. Shi esaaa akɛ wɔnijiaŋ jeɔ wui ni no hewɔ lɛ wɔkwɛɛɛ wɔgbɔmɔtso lɛ nɔ jogbaŋŋ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔgbɔ wɔhã loo hela ni yeɔ wɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔjie Yehowa yi tamɔ Maŋtsɛ David fee lɛ. Wɔjara wa hã Yehowa yɛ emuu ni wɔyeee lɛ fɛɛ sɛɛ. Enɛ ji nɔ ko ni taa mɔ tsuiŋ waa! (Mat. 10:29-31) Kɛ́ wɔgboi po lɛ, Yehowa baatee wɔ shi. (Hiob 14:14, 15) Shi amrɔ nɛɛ ni wɔyɔɔ wala mli lɛ, esa akɛ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni wɔhi shi shweshweeshwe. 

KAAFEE NIBII NI BAANYƐ AYE BO AWUI

6. Mɛni Yehowa miisumɔ ni wɔfee yɛ niyeli kɛ ninumɔ he?

6 Eyɛ mli akɛ Biblia lɛ jeee wolo ni tsɔɔ wɔ bɔ ni wɔkwɛ wɔgbɔmɔtso lɛ nɔ wɔhã loo niyenii ni esa akɛ wɔye moŋ, shi ehãa wɔleɔ Yehowa susumɔ yɛ saji nɛɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni ‘wɔjie nibii ni baanyɛ aye wɔgbɔmɔtso lɛ awui’ lɛ kɛje wɔshihilɛ mli. (Jaj. 11:10) Agbɛnɛ hu, ewieɔ eshiɔ dãanumɔ babaoo kɛ ŋmaayeli, ni nibii enyɔ nɛɛ fɛɛ baanyɛ aye wɔgbɔmɔtso lɛ awui loo egbe wɔ po. (Abɛi 23:20) Yehowa sumɔɔɔ ni wɔyeɔ nɔ fɛɛ nɔ kɛkɛ, loo wɔnuɔ nii loo wɔyeɔ nii fe nine.​—1 Kor. 6:12; 9:25.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ ŋaawoo ni yɔɔ Abɛi 2:11 lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔkpɛɔ yiŋ kpakpai ni baahã wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa?

7 Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ tsu nii jogbaŋŋ lɛ, wɔbaakpɛ yiŋ kpakpai ni baahã ana akɛ wɔhiɛ sɔɔ wala ni Nyɔŋmɔ edro wɔ lɛ waa. (Lala 119:99, 100; kanemɔ Abɛi 2:11.) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔkwɛ wɔniyeli jogbaŋŋ lɛ, etsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ miitsu nii jogbaŋŋ. Mɔ ni kɛ ejwɛŋmɔ tsuɔ nii jogbaŋŋ lɛ, kɛ́ niyenii ko miiba etsine shi ele akɛ ehiii hãaa lɛ lɛ, eyeee. Nɔ kroko ni baatsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ miitsu nii jogbaŋŋ ji, ni wɔbaaná wɔ kpakpa wɔwɔ, wɔgbɔle wɔkpɔiaŋ daa, wɔhiɛ wɔhe falefale, ni wɔsaa wɔshĩai amli be fɛɛ be.

KAAFEE NIBII NI KƐ OWALA LOO MƐI KROKOMƐI ANƆ BAAWO OSHÃRA MLI

8. Mɛni yɔɔ Biblia lɛ mli ni hãa wɔnaa akɛ Yehowa miisumɔ ni wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔwala loo mɛi krokomɛi anɔ akawo oshãra mli?

8 Yehowa hã Israelbii lɛ mlai ni baaye abua amɛ ni amɛkwɛ jogbaŋŋ ni amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwala loo mɛi krokomɛi anɔ akawo oshãra mli kɛ́ amɛyɛ shĩa loo amɛmiitsu nii. (2 Mo. 21:28, 29; 5 Mo. 22:8) Kɛ́ mɔ ko ejeee gbɛ ni egbe mɔ ko lɛ, nibii komɛi yɛ ni esa akɛ efee, kɛjeee nakai lɛ, lɛ hu abaagbe lɛ. (5 Mo. 19:4, 5) Kɛ́ mɔ ko ejeee gbɛ ni eyapila yoohɔlɔ ko ni sane ko ba ebi lɛ lɛ he lɛ, Mla lɛ bi ni agbala mɔ lɛ toi. (2 Mo. 21:22, 23) Biblia lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, Yehowa sumɔɔɔ ni wɔfeɔ nɔ ko ni kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔwala loo mɛi krokomɛi anɔ baawo oshãra mli.

Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ shihilɛi nɛɛ amli ni baatsɔɔ akɛ wɔnaa wala akɛ nɔ ko ni jara wa? (Kwɛmɔ kuku 9)

9. Mɛɛ nibii baaye abua wɔ ni wɔkɛ wɔwala loo mɛi krokomɛi anɔ akawo oshãra mli? (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)

9 Nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ wala ni Nyɔŋmɔ kɛdro wɔ lɛ ji, ni wɔbaakwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni wɔkɛ wɔwala loo mɛi krokomɛi anɔ akawo oshãra mli yɛ shĩa, loo be ni wɔmiitsu nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔmiitao wɔshɛrɛ nibii ni baanyɛ afo mɔ ko loo nibii ni pɔizin yɔɔ mli loo tsofa wɔshwie lɛ, esa akɛ wɔshɛrɛ wɔshwie he ko shweshweeshwe ni yeŋ mɔ ko awui, ni agbɛnɛ hu, esaaa ni wɔkɛshwieɔ he ko ni gbekɛbii baanyɛ aya. Kɛ́ wɔshɛre la, wɔto nula, loo wɔkɛ dɛŋdadei komɛi miitsu nii lɛ, esaaa akɛ wɔjieɔ wɔhiɛ yɛ he loo wɔshiɔ he, kɛjeee nakai lɛ, ebaanyɛ eye mɔ ko awui. Kɛ́ wɔmiinu tsofa ko ni baanyɛ ahã wɔ aye wɔ, wɔnu dãa, loo etɔ wɔ waa lɛ, esaaa akɛ wɔhiɛɔ tsɔne. Agbɛnɛ hu, esaaa akɛ wɔhiɛɔ foŋ yɛ wɔdɛŋ kɛ́ wɔmiikudɔ tsɔne.

KƐ́ OSHÃRA KO BA

10. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee dani oshãra ko aba loo be ni oshãra ko eba?

10 Oshãrai komɛi yɛ ni wɔnyɛŋ wɔtsĩ naa. Oshãrai nɛɛ ekomɛi ji, adebɔɔ naa oshãrai, tsɛŋemɔ helai ni baa yɛ heihei, kɛ basabasafeemɔ. Kɛ́ oshãrai ni tamɔ nɛkɛ ba lɛ, nɔ kome ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔbu wɔhe ni wɔfee shweshweeshwe ji, ni wɔbaabo gbɛtsɔɔmɔi ni amralofoi lɛ kɛhãa, tamɔ wɔshi he ni wɔyɔɔ lɛ kɛ ekrokomɛi lɛ toi ni wɔkɛtsu nii. (Rom. 13:1, 5-7) Bei komɛi lɛ, oshãrai nɛɛ ekomɛi yɛ ni anaa atoɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔbo gbɛtsɔɔmɔi ni amralofoi lɛ kɛhãa wɔ lɛ toi koni wɔnyɛ wɔtsɔ hiɛ wɔsaa wɔhe wɔto. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esa akɛ wɔná nu kɛ niyenii ni fiteee wɔma shi, kɛ agbɛnɛ hu, nibii ni akɛkwɛɔ mɛi kɛ́ amɛpila loo nɔ ko fee amɛ trukaa (first-aid kit), koni kɛ́ oshãra ba lɛ wɔhe akafi wɔ.

11. Kɛ́ tsɛŋemɔ hela ko ba he ni wɔyɔɔ lɛ, mɛni ji nibii komɛi ni esa akɛ wɔfee?

11 Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛ́ tsɛŋemɔ hela ko ba he ni wɔyɔɔ lɛ? Esa akɛ wɔbo gbɛtsɔɔmɔi fɛɛ ni amralofoi lɛ kɛbaahã wɔ lɛ toi, tamɔ ni wɔbaafɔ wɔdɛ̃ yɛ be kɛ beiaŋ, ni wɔbaahã gbɛ ahi wɔ kɛ mɛi ateŋ, ni wɔbaabu face mask, kɛ agbɛnɛ hu, ni wɔbaatse wɔhe kɛje mɛi krokomɛi ahe. Kɛ́ wɔfee nibii nɛɛ, ebaatsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ wala ni Yehowa kɛdro wɔ lɛ waa.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ shishitoo mla ni yɔɔ Abɛi 14:15 lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna saji ni esa akɛ wɔbo toi kɛ́ oshãra ko ba?

12 Kɛ́ oshãra ko ba lɛ, wɔnanemɛi, wɔkutsoŋbii, loo mɛi ni bɔɔ saji ahe amaniɛ lɛ baanyɛ agbɛ saji ni bɛ mli amɛshwã. Shi esaaa akɛ wɔheɔ “wiemɔ fɛɛ wiemɔ” wɔyeɔ, moŋ lɛ, esa akɛ wɔhe saji ni amralofoi kɛ datrɛfoi ni abaanyɛ amu afɔ̃ amɛnɔ lɛ wieɔ lɛ pɛ wɔye. (Kanemɔ Abɛi 14:15.) Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ kɛ nitsumɔhe niji lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛnine baashɛ saji ni abaanyɛ amu afɔ̃ nɔ lɛ anɔ dani amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔi hãa yɛ asafoŋ kpeei yaa kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he. (Heb. 13:17) Kɛ́ wɔbo gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ toi lɛ, ebaabu wɔ kɛ mɛi krokomɛi ahe kɛje oshãrai ahe. Agbɛnɛ hu, ebaanyɛ ehã mɛi awie Yehowa Odasefoi ahe ekpakpa yɛ he ni wɔyɔɔ lɛ.​—1 Pet. 2:12.

TSƆ HIƐ OFEE NIBII NI BAAHÃ OTSI OHE KƐJE LÁ HE

13. Kɛ́ akɛɛ abaahã wɔ lá lɛ, mɛni wɔfeɔ kɛtsɔɔ akɛ wɔnaa wala ni Yehowa kɛdro wɔ lɛ akɛ nɔ ko ni jara wa?

13 Mɛi pii le akɛ Yehowa Odasefoi buɔ lá akɛ nɔ ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ. Wɔboɔ Yehowa mla akɛ wɔtsi wɔhe kɛje lá he lɛ toi. No hewɔ lɛ, wɔheee lá kɛ́ wɔwala yaje oshãra mli po. (Bɔf. 15:28, 29) Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ wɔmiisumɔ ni wɔgboi. Moŋ lɛ, wɔnaa wala ni Yehowa kɛdro wɔ lɛ akɛ nɔ ko ni jara wa. No hewɔ lɛ, wɔtaoɔ datrɛfoi ni yɔɔ he miishɛɛ akɛ amɛbaakwɛ wɔ jogbaŋŋ ni amɛkɛ lá tsuuu nii koni amɛkwɛ wɔ.

14. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee ni baaye abua wɔ ni akafee wɔ opireshɛŋ loo hela ko ni naa wa mɔ wɔ ni no bi ni ahã wɔ lá?

14 Kɛ́ wɔbo ŋaawoi kpakpai ni akɛhã wɔ yɛ nikasemɔ nɛɛ mli yɛ nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ ahe lɛ toi lɛ, ekolɛ ehe ebahiaŋ ni afee wɔ opireshɛŋ, ni ebaawa akɛ hela ko ni naa wa baamɔ wɔ ni ebaabi ni ahã wɔ lá. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔkwɛ wɔgbɔmɔtso lɛ nɔ jogbaŋŋ lɛ, kɛ́ afee wɔ opireshɛŋ po lɛ, etsɛŋ ni wɔbaaná hewalɛ. Ni agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔhã wɔshĩai kɛ hei ni wɔtsuɔ nii yɛ lɛ fee shweshweeshwe, ni wɔhiɛ wɔtsɔne bɔ ni hãŋ wɔ loo mɛi krokomɛi awala ayaje oshãra mli lɛ, ebaawa akɛ nɔ ko baaba ni baahã afee wɔ opireshɛŋ trukaa.

Akɛni wɔnaa wala akɛ nɔ ko ni jara wa hewɔ lɛ, wɔŋmalaa wɔlá wolo lɛ nɔ nii ni wɔhãa ehiɔ wɔhe yɛ he fɛɛ he ni wɔyaa (Kwɛmɔ kuku 15) d

15. (a) Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔŋmala wɔlá wolo lɛ nɔ nii ehee ni wɔhiɛ yɛ wɔhe be fɛɛ be lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.) (b) Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ vidio lɛ mli lɛ, mɛni baaye abua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ ni ja yɛ bɔ ni wɔmiisumɔ ni akɛ wɔlá atsu nii kɛ́ wɔbɛ hewalɛ lɛ he?

15 Akɛni wɔhiɛ sɔɔ nikeenii ni ji wala lɛ hewɔ lɛ, wɔŋmalaa lá wolo lɛ nɔ nii ni wɔhãa ehiɔ wɔhe yɛ he fɛɛ he ni wɔyaa. b Wɔtsɔɔ wolo nɛɛ nɔ wɔhãa anaa wɔyiŋkpɛi yɛ lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli kɛ helatsamɔ gbɛi komɛi ni wɔsumɔɔ kɛ nɔ ni wɔsumɔɔɔ lɛ ahe. Ani lá wolo lɛ, nɔ ni be eho lɛ eko ohiɛ aloo ehee lɛ eko ohiɛ? Kɛ́ ehee lɛ eko ohiɛ lɛ, ani oona akɛ esa akɛ otsake saji ni oŋmala yɛ nɔ lɛ eko? Kɛ́ oŋmalako eko nɔ nii, aloo nɔ ni be eho lɛ eko ohiɛ, aloo esa akɛ otsake nibii ni oŋmala yɛ nɔ lɛ eko lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ofee nakai amrɔ nɔŋŋ. Enɛ feemɔ baahã akwɛ wɔ oya kɛ́ wɔbɛ hewalɛ, ejaakɛ wɔfiteŋ be ni wɔkɛ datrɛfoi lɛ miisusu nibii ni wɔsumɔɔ kɛ nibii ni wɔsumɔɔɔ lɛ ahe. Agbɛnɛ hu, ebaaye ebua datrɛfoi lɛ ni amɛkahã wɔ tsofai komɛi ni baaye wɔ awui loo amɛkɛ helatsamɔ gbɛ ko ni baanyɛ aye wɔ awui lɛ tsu nii. c

16. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛ́ wɔleee bɔ ni aŋmalaa lá wolo lɛ nɔ nii ahãa?

16 Ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni oye loo bɔ ni oyɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ohã lɛ, oshãra baanyɛ ashãra wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ, ni hela hu baanyɛ amɔ wɔ. (Jaj. 9:11) Enɛ hewɔ lɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔbaaŋmala wɔlá wolo lɛ nɔ nii. Kɛji oleee bɔ ni aŋmalaa wolo nɛɛ nɔ nii jogbaŋŋ lɛ, bi osafoŋ onukpai lɛ ni amɛye amɛbua bo ejaakɛ amɛle wolo nɛɛ he nibii saŋŋ. Amɛkpɛŋ yiŋ amɛhãŋ bo, ejaakɛ no lɛ, bo diɛŋtsɛ osɔ̃ ni. (Gal. 6:4, 5) Nɔ ni amɛbaafee moŋ ji, amɛbaaye amɛbua bo ni ona yiŋ srɔtoi ni obaanyɛ okpɛ, kɛ bɔ ni obaafee oŋmala oyiŋkpɛi lɛ owo lá wolo lɛ nɔ.

HÃ ANA AKƐ ONUƆ NII ASHISHI

17. Yɛ helatsamɔ saji amli lɛ, mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaatsɔɔ akɛ wɔnuɔ nii ashishi?

17 Wɔdamɔɔ nibii ni wɔkase yɛ Biblia lɛ mli lɛ anɔ wɔkpɛɔ yiŋ yɛ wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kɛ bɔ ni wɔsumɔɔ ni akwɛ wɔ ahã kɛ́ wɔbɛ hewalɛ lɛ he. (Bɔf. 24:16; 1 Tim. 3:9) Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiikpɛ yiŋ loo wɔkɛ mɛi krokomɛi miisusu wɔyiŋkpɛi ahe lɛ, esa akɛ wɔhã shishitoo mla ni yɔɔ Filipibii 4:5 lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛhãa gbɔmɛi fɛɛ alea nyɛniiashishinumɔ lɛ.” Kɛ́ wɔnuɔ nii ashishi lɛ, wɔyeŋ wɔtsui tsɔ yɛ wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he, ni wɔnyɛŋ mɛi anɔ ni amɛkpɛ yiŋ ni wɔkpɛ yɛ helatsamɔ saji ahe lɛ nɔŋŋ eko. Kɛ́ esoro yiŋ ni wɔnyɛmimɛi lɛ ekpɛ yɛ wɔnɔ lɛ he po lɛ, wɔyaa nɔ wɔjieɔ suɔmɔ kɛ bulɛ kpo wɔtsɔɔ amɛ.​—Rom. 14:10-12.

18. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ wala ni Yehowa edro wɔ lɛ?

18 Kɛ́ wɔfee nibii ni baahã wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni wɔhi shi shweshweeshwe, ni wɔkɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ sɔmɔ Yehowa, wɔwala Hãlɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ nibii ni efee ehã wɔ lɛ waa. (Kpo. 4:11) Bianɛ lɛ, helai baanyɛ amɔmɔ wɔ, ni wɔkɛ oshãrai hu baanyɛ akpe. Shi jeee nɛkɛ wɔ-Bɔlɔ lɛ miisumɔ ni wɔshihilɛ aji. Etsɛŋ ebaajie gbele kɛ piŋmɔ kɛya, ni ebaahã wɔhi shi kɛya naanɔ. (Kpo. 21:4) Shi kɛyashi nakai be lɛ baaba lɛ, nyɛhãa wɔyaa nɔ wɔfea nibii ni baahã wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni wɔhi shi shweshweeshwe, ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa, wɔŋwɛi Tsɛ ni sumɔɔ wɔ lɛ!

LALA 140 Naanɔ Wala Lɛ Nɛ!

a Nikasemɔ nɛɛ baahã wɔhiɛ asɔ wala ni Nyɔŋmɔ edro wɔ lɛ waa. Wɔbaana nibii pɔtɛi komɛi ni kɛ́ wɔfee lɛ, wɔbaaná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni wɔhi shi shweshweeshwe kɛ́ oshãra ba. Agbɛnɛ hu, wɔbaana nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔwala loo mɛi krokomɛi anɔ akawo oshãra mli, kɛ nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛsaa wɔhe wɔto helatsamɔ mli naagbai komɛi.

b Wolo nɛɛ nɔŋŋ ni atsɛɔ lɛ DPA lɛ.

c Kwɛmɔ vidio ni ji, Bɔ Ni Ooofee Okpɛ Oyiŋ Yɛ Helatsamɔ Mli Saji Ni Kɔɔ Lá He Lɛ Ahe ni yɔɔ jw.org lɛ nɔ lɛ.

d NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi nuu oblanyo ko miiŋmala elá wolo lɛ nɔ nii. Be ni egbe naa lɛ, ekɛwo ehe koni he fɛɛ he ni ebaaya lɛ ehi ehe.