Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 9

Asibe Ligugu Kuwe Sipho Sekuphila

Asibe Ligugu Kuwe Sipho Sekuphila

“Ngaye siyaphila, siyanyakata, futsi sikhona.”—IMIS. 17:28.

INGOMA 141 Kuphila Kusipho Lesimangalisako

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO a

1. Kubaluleke kangakanani kuphila kwetfu kuJehova?

 ASEWUCABANGE umngani wakho akupha umdvwebo wakadzeni lodulile. Lomdvwebo sewuhhwabile, sewunemabala futsi udzabuke kancane. Nanobe ukulesimo, kodvwa ubita tigidzi tema-dollar. Siyaciniseka kutsi ungawuphatsa kahle futsi uwuvikele. Ngendlela lefanako, Jehova usiphe sipho lesiligugu kakhulu, lokukuphila. Ecinisweni, Jehova ukhombisile kutsi kuphila kwetfu kubaluleke kakhulu kuye ngekutsi anikele ngeNdvodzana yakhe kuze ibe yinhlawulo yetfu.—Joh. 3:16.

2. Njengobe kuvetwe ku-2 KubaseKhorinte 7:1, yini Jehova layilindzele kitsi?

2 Jehova unguMtfombo wekuphila. (Hla. 36:9) Umphostoli Pawula walivuma leliciniso ngesikhatsi atsi: “Ngaye siyaphila, siyanyakata, futsi sikhona.” (Imis. 17:25, 28) Ngako singasho kutsi kuphila kwetfu kusipho lesivela kuNkulunkulu. Ngelutsandvo, usipha loko lesikudzingako kuze sihlale siphilile. (Imis. 14:15-17) Kodvwa Jehova akenti simangaliso kuze asigcine siphilile. Kunaloko, ulindzele kutsi sente konkhe lesingakwenta kuze sihlale siphilile emtimbeni futsi sichubeke simkhonta. (Fundza 2 KubaseKhorinte 7:1.) Yini leyenta kudzingeke kutsi sente konkhe lesingakwenta kuze sichubeke siphila, futsi singakwenta njani loku?

ASIBE LIGUGU KUWE SIPHO SEKUPHILA

3. Ngusiphi lesinye sizatfu lesisenta setame kwenta lokutsite kuze singaguli?

3 Lesinye sizatfu lesisenta setame kutsi singaguli kutsi sifuna kukhonta Jehova ngendlela lencono kakhulu. (Mak. 12:30) Sifuna kunikela “imitimba [yetfu] ibe ngumhlatjelo lophilako, longcwele nalowemukelekako kuNkulunkulu,” ngako siyakugwema kwenta tintfo lesatiko kutsi tingasigulisa. (Rom. 12:1) Kuliciniso kutsi ngisho singetama kangakanani, angeke sisho kutsi angeke size sigule. Nobe kunjalo, senta konkhe lesingakwenta ngobe sifuna kukhombisa Babe wetfu wasezulwini kutsi siyabonga ngesipho sekuphila.

4. Yini iNkhosi Davide lebeyifuna kuyenta?

4 INkhosi Davide yachaza sizatfu lesayenta yasitsatsa njengalesiligugu sipho saNkulunkulu sekuphila ngesikhatsi ibhala itsi: “Kuzuzisa ngani kutsi ngife, kutsi ngehlele emgodzini? Lutfuli lungakudvumisa yini? Lungakumemetela yini kwetsembeka kwakho?” (Hla. 30:9) Kusenekwenteka Davide besekatawufa ngesikhatsi abhala lamavi. Kodvwa bekatimisele kwenta konkhe lebekangakwenta kuze ahlale aphilile khona atawudvumisa Jehova. Siyaciniseka kutsi sonkhe sitimisele kwenta lokufanako.

5. Yini lesingayenta ngisho nobe sesikhulile ngeminyaka nobe sigula?

5 Kugula kanye nekukhula ngeminyaka kungenta kutsi singasakhoni kwenta tintfo letinyenti lebesikhona kutenta. Ngenca yaloko, singahle sikhatsateke futsi sive buhlungu. Kodvwa loko akukafaneli kusente singasayinaki imphilo yetfu. Sisho ngani? Ngobe ngisho sikhule kakhulu nobe sigula kakhulu, sisengamdvumisa Jehova njengobe kwenta iNkhosi Davide. Kuyasidvudvuta kwati kutsi siligugu kakhulu kuNkulunkulu wetfu ngisho nobe sigula nobe sikhulile ngeminyaka! (Mat. 10:29-31) Ngisho nobe singafa, uyakulangatelela kusivusa. (Jobe 14:14, 15) Nasisaphila, sifuna kwenta konkhe lesingakhona kukwenta kuze sitigcine siphilile.

GWEMA TINTFO LETINGAKULIMATA

6. Yini Jehova layilindzele kitsi mayelana nekudla nekunatsa?

6 Nanobe liBhayibheli lingasiyo incwadzi yemphilo nobe lesitjela kutsi sidle kanjani, kodvwa liyayiveta indlela Jehova lacabanga ngayo ngaletintfo. Sibonelo nje, uyasecwayisa kutsi ‘sitibalekele tintfo letiyingoti’ letingalimata imitimba yetfu. (Shu. 11:10) Kudla ngalokwecile nekudzakwa kungabeka kuphila kwetfu engotini, kungako liBhayibheli litsi singakwenti. (Taga 23:20) Jehova ulindzele kutsi sitibambe nasincuma kutsi sitawudla ini, siyidle kangakanani nobe sitawunatsa ini, siyinatse kangakanani.—1 Khor. 6:12; 9:25.

7. Seluleko lesikuTaga 2:11 sisisita njani kutsi sente tincumo letihlakaniphile mayelana nemphilo yetfu?

7 Singatenta tincumo letikhombisa kutsi sibonga kakhulu ngesipho saNkulunkulu lesikuphila ngekutsi sisebentise kahle ingcondvo. (Hla. 119:99, 100; fundza Taga 2:11.) Sibonelo nje, sitawucabanga ngaloko lesikudlako. Nangabe sitsandza kudla lokutsite kodvwa sibe sati kutsi kuyasigulisa, kusebentisa kahle ingcondvo kutawusenta kutsi singakudli. Siphindze sikhombise kutsi sihlakaniphile ngekutsi silale ngalokwenele, sijime njalo, sihlale sihlobile futsi nemakhaya etfu ahlale ahlobile.

GWEMA TINGOTI

8. ImiBhalo iveta njani kutsi kuphepha kubalulekile kuJehova?

8 Jehova wanika sive sema-Israyeli uMtsetfo lobewufaka ekhatsi ticondziso lebetitawasita kutsi agweme tingoti lebetingenteka ekhaya nasemsebentini. (Eks. 21:28, 29; Dut. 22:8) Nangabe lotsite abulele lomunye umuntfu ngesiphosiso, loko bekungaba nemiphumela lematima kakhulu. (Dut. 19:4, 5) UMtsetfo bewutsi nangabe umuntfu alimete ngesiphosiso umntfwana longakatalwa, bekufanele ajeziswe. (Eks. 21:22, 23) ImiBhalo ikuveta ngalokucacile kutsi Jehova ufuna siphephe.

Kuletimo, singakhombisa njani kutsi siyakuhlonipha kuphila? (Buka sigaba 9)

9. Yini lesingayenta kuze sigweme tingoti? (Buka titfombe.)

9 Sisuke sikhombisa kutsi siyabonga kuNkulunkulu ngesipho sekuphila nangabe setama kuhlala siphephile nasisekhaya nasemsebentini. Sibonelo nje, nangabe kufanele silahle tintfo leticijile, nobe emakhemikhali layingoti nobe imitsi, letintfo sitilahla endzaweni lengeke ibe yingoti kulabanye, futsi siyaciniseka kutsi lasikulahla khona bantfwana ngeke baze bakutfole. Ngetulu kwaloko, siyanaka nasibasa umlilo, nobe nasibilisa emanti, nalapho sisebentisa emathulusi lanemandla, futsi asikushiyi kungakagadvwa ngumuntfu. Asiyishayeli imoto nangabe sinatse imitsi leyenta kube yingoti kushayela, nobe nangabe besinatsa tjwala, nobe nangabe setela futsi asitisebentisi tincingo nasishayela.

NAKUBA NESEHLAKALO

10. Yini lesingayenta ngaphambi kwekutsi kuvele simo lesiyingoti nalapho sesivelile?

10 Ngaletinye tikhatsi, asikhoni kuvimba timo letiyingoti kutsi tingenteki. Loku siyakubona nakuba netehlakalo temvelo, nakubhedvuka tifo nalapho kuvela timphi. Nobe kunjalo, natenteka letintfo siyetama kuhlala siphephile ngekutsi silalele ticondziso tekutsi sibaleke endzaweni kanye naletinye ticondziso lesitinikwa nguhulumende. (Rom. 13:1, 5-7) Singakhona kulungela letinye timo letiphutfumako, ngako kufanele silalele ticondziso letivela kuhulumende letitasisita kutsi sitilungele. Sibonelo nje, kungasisita kubeka endzaweni letsite emanti nekudla lokungaboli kanye naletinye tintfo telusito lwekucala.

11. Yini lokufanele siyente nangabe kubhedvuka sifo lesitsatselwanako?

11 Yini lokufanele siyente nangabe kubhedvuka sifo lesitsatselwanako endzaweni lesihlala kuyo? Kufanele silalele ticondziso tahulumende, letifaka ekhatsi kugeza tandla, kukhweshelana ngelibanga lelitsite, kugcoka tifonyo kanye nekutivalela wedvwa. Nangabe sitenta letintfo, sisuke sikhombisa kutsi sibonga kakhulu ngesipho saNkulunkulu sekuphila.

12. Simiso lesikuTaga 14:15 sisisita njani nakufanele sikhetse kutsi ngukuphi kwatiswa lesitakulalela nakuvele sehlakalo?

12 Nakuvela timo letiphutfumako, bangani betfu, bomakhelwane nobe betindzaba, bangahle basitjele tintfo letingasilo liciniso. Kunekutsi setsembe ‘konkhe lesikuvako,’ kufanele silalele kwatiswa lokuliciniso lokuvela kuhulumende nakubodokotela. (Fundza Taga 14:15.) Sigungu Lesibusako kanye nemahhovisi emagatja enta konkhe langakwenta kuze atfole imininingwane leliciniso ngaphambi kwekutsi andlulisele ticondziso mayelana nemihlangano yelibandla kanye nemsebenti wekushumayela. (Heb. 13:17) Nasilalela leticondziso, sisuke sitivikela tsine kanye nalabanye. Ngetulu kwaloko, sisuke sisita labanye kutsi babe nembono lokahle ngaBoFakazi BaJehova.—1 Phet. 2:12.

KULUNGELE KUNGAYEMUKELI INGATI

13. Sikhombisa njani kutsi siligugu kitsi sipho saNkulunkulu sekuphila nakutiwa endzabeni yengati?

13 BoFakazi BaJehova batiwa ngekutsi bayayihlonipha ingati. Silalela umtsetfo waJehova mayelana nengati ngekutsi singavumi kufakwa ingati, ngisho nasesimeni lesiphutfumako setemphilo. (Imis. 15:28, 29) Nobe kunjalo, loko akusho kutsi sifuna kufa. Siligugu kitsi sipho sekuphila lesivela kuNkulunkulu. Nasigula siya kubodokotela labakulungele kuselapha ngaphandle kwekusebentisa ingati.

14. Yini lesingayenta kuze sinciphise ematfuba ekutsi sigule kakhulu?

14 Nangabe sinakekela imphilo yetfu ngekutsi sente letintfo lesesicoce ngato kulesihloko, angahle abe mancane ematfuba ekutsi sigule kakhulu. Nangabe sigcina imitimba yetfu iphilile, singasheshe selulame nangabe sihlindziwe. Singanciphisa nematfuba ekutsi kudzingeke sihlindvwe ngekushesha ngekutsi sisuse tintfo letingaba yingoti ekhaya nasemsebentini, nangekutsi siyihloniphe kakhulu imitsetfo yemgwaco.

Ngenca yekutsi kuligugu kitsi kuphila, sigcwalisa likhadi lengati futsi sihlale siliphetse (Buka sigaba 15) d

15. (a) Kubaluleke ngani kuphatsa likhadi lengati lakamuva? (Buka sitfombe.) (b) Njengobe kuvetiwe kule-video, singatenta njani tincumo mayelana nekwelashwa kusetjentiswa ingati?

15 Ngenca yekutsi siyabonga ngesipho sekuphila, sihlale sigcwalise emakhadi etfu engati futsi sihlale siwaphetse nobe ngukuphi lasiya khona. b Lelikhadi liveta indlela lesitiva ngayo ngekumpontjelwa ingati nangaletinye tindlela tekwelashwa. Lakamuva yini likhadi lakho lengati? Nangabe kudzingeka kutsi uligcwalise nobe ulibhale kabusha, sheshe ukwente loko. Kuyibhala phasi indlela lesifuna kwelashwa ngayo kutawusita kutsi kungamoshwa sikhatsi ngaphambi kwekutsi selashwe. Ngetulu kwaloko, kutawusita bodokotela kutsi baselaphe ngendlela lengeke isilimate. c

16. Yini lesingayenta nangabe singaciniseki kutsi ligcwaliswa njani likhadi lengati?

16 Ngisho nobe umncane nobe uphilile, sonkhe singayitfola ingoti nobe sigule. (Shu. 9:11) Ngako kukuhlakanipha kuhlale siligcwalisile likhadi lengati. Nangabe ungaciniseki kutsi ligcwaliswa njani, cela labadzala belibandla basebandleni lokulo kutsi bakusite. Bayetama kulicondza lelikhadi kutsi ligcwaliswa njani, kodvwa angeke bakwentele tincumo tekutsi ukhetse kwelashwa njani. Loko kusemahlombe akho. (Gal. 6:4, 5) Nobe kunjalo, bangakusita nawuligcwalisa lelikhadi.

CABANGELA

17. Singakhombisa njani kutsi siyacabangela nakutiwa etindzabeni temphilo?

17 Tincumo letinyenti lesitentako mayelana nemphilo yetfu kanye nendlela yekwelashwa lesitayemukela sitenta sisebentisa nembeza wetfu loceceshwe ngeliBhayibheli. (Imis. 24:16; 1 Thim. 3:9) Nasenta tincumo nalapho sikhuluma ngato nalabanye, senta kahle ngekusebentisa simiso lesiKubaseFiliphi 4:5 lesitsi: “Kucabangela kwenu akwatiwe ngibo bonkhe bantfu.” Nangabe sicabangela, angeke size sikhatsateke ngalokwecile ngemphilo yetfu; nobe sicindzetele labanye kutsi nabo babe nembono lofana newetfu mayelana nemphilo. Siyabatsandza bazalwane betfu nabodzadze futsi siyabahlonipha, ngisho benta tincumo letehlukile kunetetfu.—Rom. 14:10-12.

18. Singakhombisa njani kutsi siyabonga ngesipho sekuphila?

18 Sikhombisa kutsi siyabonga kuJehova, longuMtfombo wekuphila, ngekutsi sitigcine siphephile nangekutsi simnike lokuncono kakhulu. (Semb. 4:11) Kwanyalo kusafanele sibeketelele kugula kanye netehlakalo. Kodvwa lena akusiyo imphilo uMdali wetfu lebekahlose kutsi siyiphile. Ngekushesha, utasinika kuphila lokuphakadze sekute buhlungu nekufa. (Semb. 21:4) Nyalo, siyajabula ngekutsi siyaphila nangekutsi sikhonta Jehova, longuBabe wetfu wasezulwini lositsandzako!

INGOMA 140 Ekugcineni—Sesiphila Phakadze!

a Lesihloko sitasisita kutsi sibonge kakhulu ngesipho sekuphila lesisiphiwe nguNkulunkulu. Sitawufundza nekutsi yini lesingayenta kuze sihlale siphilile futsi siphephile nakuvela sehlakalo nekutsi yini lesingayenta kuze sigweme tingoti. Sitawuphindze sifundze kutsi yini lesingayenta kuze sihlale silungele nakuvela simo lesiphutfumako lesidzinga kutsi siyiswe esibhedlela.

b Lelikhadi libitwa nangekutsi yi-DPA.

d KUCHAZWA KWESITFOMBE: Umzalwane losemusha ugcwalisa likhadi lengati futsi uhlale aliphetse.