Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

12. UURIMISARTIKKEL

Õpi Jehoovat tundma tema loomingu kaudu

Õpi Jehoovat tundma tema loomingu kaudu

„Kuigi Jumal on nähtamatu, on tema jäädavat väge ja jumalikkust olnud maailma loomisest alates selgelt näha, sest need ilmnevad tema loomistöös.” (ROOML. 1:20)

LAUL 6 „Taevas annab teada Jumala aust”

ÜLEVAADE a

1. Kuidas õppis Iiob Jehoovat tundma?

 IIOBIL oli erakordne võimalus vestelda Jehoova endaga. Jehoova soovis Iiobit veenda, et ta teab, kuidas hoolitseda oma teenijate eest, ning tõi selle kohta mõningaid näiteid loodusest. Jumal tuletas Iiobile meelde, et nii nagu ta suudab hoolitseda loomade eest, suudab ta hoolitseda ka Iiobi eest. (Iiob 38:39–41; 39:1, 5, 13–16.) Nende näidete abil sai Iiob palju teada Jumala omaduste kohta.

2. Mis võib takistada meil loodust vaadelda?

2 Ka meie saame Jumala loomingu kaudu tema kohta palju teada. Kui me elame linnas, pole meil just palju võimalusi loodust nautida. Ent isegi kui me elame maal, ei pruugi meil olla aega seda teha. Arutame nüüd, miks ikkagi tasub võtta aega looduse vaatlemiseks. Samuti arutame, kuidas Jehoova ja Jeesus õpetasid loodu abil tähtsaid tõdesid ja mida loodu meile õpetab.

MIKS PANNA TÄHELE JEHOOVA LOOMINGUT?

Jehoova soovis, et Aadam paneks loomadele nimed ja tunneks tema kätetööst rõõmu (Vaata 3. lõiku.)

3. Millest on näha Jehoova soovi, et Aadam tunneks loodust rõõmu?

3 Jehoova pani esimese inimese elama paradiisi, kus oli palju põnevat, mida avastada, ning andis talle ülesande selle eest hoolitseda ja seda laiendada. (1. Moos. 2:8, 9, 15.) Ja muidugi ta soovis, et Aadam seda kõike naudiks. Kujuta ette, millise huviga võis Aadam vaadelda taimede tärkamist ja lillede õitsemist. Tal oli erakordne ülesanne hoolitseda Eedeni aia eest. Lisaks palus Jehoova tal panna nimed loomadele. (1. Moos. 2:19, 20.) Ta oleks võinud seda ka ise teha, kuid ta andis selle ülesande Aadamale. Ilmselt jälgis Aadam loomi hoolikalt, enne kui ta neile nimed pani. See töö tõi talle kahtlemata suurt rõõmu ja andis võimaluse näha, kui tark ja loominguline Jehoova on.

4. a) Mis on üks põhjus loodut vaadelda? b) Mis sulle Jehoova kätetöödest eriti meeldib?

4 Üks põhjus, miks meil tuleks vaadelda loodut, on see, et Jehoova soovib seda. Ta ütles: „Tõstke oma silmad taeva poole ja vaadake. Kes on loonud need kõik?” Vastus on ilmselge. (Jes. 40:26.) Jehoova on loonud kõik, mis on taevas ja maa peal ja meres. Ja see õpetab meile tema kohta nii mõndagi. (Laul 104:24, 25.) Mõtle ka sellele, milliseks Jehoova meid on loonud. Ta on andnud meile võime nautida looduse ilu. Nägemis-, kuulmis, maitsmis-, haistmis- ja puutemeel võimaldavad meil tema kätetööst rõõmu tunda.

5. Miks meil tuleks loodust vaadelda? (Rooml. 1:20.)

5 Piiblist saame teada veel ühe põhjuse looduse vaatlemiseks: nii me õpime Jehoovat paremini tundma. (Loe Roomlastele 1:20.) Näiteks see, kui hästi Jehoova on kõik kavandanud, näitab tema suurt tarkust. Ja see, et me saame süüa erisuguseid maitsvaid toite, näitab, kui väga ta inimesi armastab. Kui paneme tähele Jehoova omadusi, õpime teda paremini tundma ja saame temaga järjest lähedasemaks. Käsitleme nüüd mõningaid tähtsaid tõdesid, mida Jehoova meile loodu kaudu on õpetanud.

JEHOOVA ÕPETAB MEID LOODU KAUDU

6. Mida tuletab lindude ränne meile meelde?

6 Jehoova on igale asjale seadnud kindla aja. Igal aastal nägid iisraellased veebruari lõpust kuni maikuu keskpaigani, kuidas kured lendavad üle nende maa põhja poole. Jumal ütles iisraellastele: „Isegi toonekurg taevas teab oma määratud aega.” (Jer. 8:7.) Nii nagu Jehoova on seadnud rändeaja lindudele, nii on ta seadnud aja, mil ta oma kohtuotsused täide viib. Kui siis meie näeme rändlinde lendamas, tuletab see meile meelde, et Jehoova on määranud kindla aja, mil ta teeb lõpu sellele kurjal maailmale. (Hab. 2:3.)

7. Millist tõsiasja kinnitab meile lindude liuglemine? (Jes. 40:31.)

7 Jehoova annab oma teenijatele jõudu. Jehoova tõotas Jesaja kaudu, et kui tema teenijad tunnevad end nõrga või masendununa, annab ta neile jõudu, nii et nad „tõusevad tiibadega üles nagu kotkad”. (Loe Jesaja 40:31.) Iisraellased nägid sageli kotkaid mööda tõusvaid õhuvoole kõrgemale liuglemas. Kui sina näed mõnd lindu taevas lauglemas, siis mõtle sellele, et Jehoova võib anda ka sulle jõudu teha seda, mida sa omal jõul ei suudaks, ning aitab sul raskustega toime tulla.

8. Mida Iiob vestlusest Jehoovaga õppis ja mida võime meie sellest õppida?

8 Jehoovat võib täielikult usaldada. Jehoova aitas Iiobil kasvatada usaldust tema vastu. (Iiob 32:2; 40:6–8.) Vestluses Iiobiga rääkis ta näiteks tähtedest, pilvedest ja äikesest ning sellistest loomadest nagu tarvas ja hobune. (Iiob 38:32–35; 39:9, 19, 20.) Sellest kõigest ilmneb, et Jehooval pole mitte lihtsalt aukartustäratav vägi, vaid ta on ka väga armastav ja tark. Tänu sellele vestlusele hakkas Iiob Jumalat veelgi rohkem usaldama. (Iiob 42:1–6.) Kui meie vaatleme loodust, aitab see ka meil mõista, et Jehoova on meist mõõtmatult targem ja vägevam ning et ta suudab teha lõpu kõigile meie katsumustele. See tugevdab meie usaldust tema vastu.

JEESUS TÕI NÄITEID LOODUSEST

9., 10. Mida õpetavad Jehoova kohta päike ja vihm?

9 Jeesus tundis kogu loodut väga hästi. Ta oli kui meistrimees, kelle kaudu Jehoova lõi kõik, mis on olemas. (Õpet. 8:30.) Hiljem, kui ta oli maa peal, aitas ta loodu abil oma jüngritel Jehoovat tundma õppida. Vaatame nüüd lähemalt, mida ta õpetas.

10 Jehoova armastust saavad tunda kõik inimesed. Mäejutlust pidades juhtis Jeesus oma jüngrite tähelepanu kahele loodusnähtusele, mida paljud võtavad enesestmõistetavalt: päikesepaistele ja vihmasajule. Need mõlemad on eluks hädavajalikud. Jehoova oleks võinud need, kes teda ei teeni, neist ilma jätta, kuid ta ei teinud seda. Päikesepaistet ja vihma jagub kõigile. (Matt. 5:43–45.) Jeesus õpetas selle näite varal oma jüngritele, et Jehoova soovib, et me armastaksime kõiki inimesi. Iga kord, kui imetleme kaunist päikeseloojangut või saame värskendust kosutavast vihmast, on see märk Jehoova erapooletust armastusest. Tema eeskuju ajendab meid armastama kõiksuguseid inimesi ja neile head sõnumit kuulutama.

11. Mida kinnitab meile see, et Jehoova hoolitseb lindude eest?

11 Jehoova annab meile kõik eluks vajaliku. Jeesus ütles mäejutluses: „Jälgige linde: nad ei külva seemet, nad ei lõika ega kogu aitadesse, kuid teie taevane isa toidab neid.” Võib-olla nägid Jeesuse kuulajad just sel ajal linde pea kohal lendamas, kui ta neile ütles: „Eks teie ole väärtuslikumad kui nemad?” (Matt. 6:26.) Jeesus aitas neil mõista, et Jehoova hoolitseb oma teenijate eest. (Matt. 6:31, 32.) Need näited lindudest julgustavad jumalateenijaid ka tänapäeval. Üks Hispaanias elav pioneerist õde oli väga mures, kuna ta ei leidnud endale sobivat eluaset. Ent kui ta vaatles, kuidas linnud sõid seemneid ja marju, siis ta rahunes. Ta ütleb: „Mõistsin, et kui Jehoova hoolitseb nende lindude eest, hoolitseb ta ka minu eest.” Üsna pea leidiski see noor õde endale sobiva elukoha.

12. Mida õpetas Jeesus näitega varblastest? (Matt. 10:29–31.)

12 Jehoova peab igaüht meist väärtuslikuks. Enne kui Jeesus apostlid kuulutama saatis, aitas ta neil üle saada hirmust tagakiusamise ees. (Loe Matteuse 10:29–31.) Ta rääkis neile varblastest, lindudest, keda peeti Iisraelis väheväärtuslikeks. Ent ta ütles oma jüngritele, et mitte ükski neist ei lange maha nende isa teadmata. Seejärel ta lisas: „Teie olete rohkem väärt kui palju varblasi.” Nõnda kinnitas Jeesus oma jüngritele, et Jehoova peab igaüht neist väärtuslikuks, nii et neil pole mingit põhjust tagakiusamist karta. Kui Jeesuse jüngrid siis külades ja linnades kuulutades varblasi nägid, tulid neile Jeesuse sõnad kindlasti meelde. Ja kui sina näed mõnd väikest lindu, siis mõtle sellele, et Jehoova peab sind väga kalliks. Ta toetab sind ja sul pole vaja tagakiusamise ees hirmu tunda. (Laul 118:6.)

KUIDAS LOODU KAUDU LOOJAT TUNDMA ÕPPIDA?

13. Mida meil tuleb teha, et saaksime loodusest midagi Jehoova kohta õppida?

13 Loodu kaudu saame Jehoova kohta palju muudki teada. Ent kõigepealt tuleb meil võtta aega, et Jehoova loomingut tähele panna ja mõelda, mida see meile tema kohta õpetab. See võib nõuda meilt mõningaid pingutusi. Kamerunis elav õde Géraldine ütleb: „Ma kasvasin üles linnas. Seepärast pidin otsima võimalusi loodusesse minna ja seda vaadelda.” Kogudusevanem Alfonso ütleb: „Mõistsin, et mul tuleb aega hästi planeerida, et saaksin omaette olla, Jehoova kätetööd vaadelda ja mõtiskleda selle üle, mida see mulle tema kohta õpetab.”

Taavet mõtiskles selle üle, mida loodu Jehoova kohta õpetab (Vaata 14. lõiku.)

14. Mida Taavet mõistis, kui mõtles Jehoova loomingule?

14 Taavet mõtles palju Jehoova tegudele. Ta ütles Jehoovale: „Kui ma vaatan taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled valmistanud, siis mis on surelik, et sa teda meeles pead?” (Laul 8:3, 4.) Kui Taavet vaatas tähistaevast, siis ei imetlenud ta lihtsalt selle ilu, vaid mõtles ka, mida õpetab see talle Jehoova kohta. Ta mõistis, kui vägev on Jehoova. Samuti mõtiskles ta selle üle, kui hämmastavalt areneb laps emaihus. See tekitas temas aukartust ja ta mõistis veelgi paremini, kui tark Jehoova on. (Laul 139:14–17.)

15. Too näiteid, kuidas ilmnevad looduses Jehoova omadused. (Laul 148:7–10.)

15 Ilmselt pole sul vaja kaugelt otsida midagi huviäratavat, mida vaadelda. Ümberringi on nii palju sellist, mis annab tunnistust Jehoova omadustest. Näiteks kui sa tunned, kuidas päike su palgeid paitab, siis mõtle sellele, kui vägev on Jehoova, kes on selle võimsa taevakeha loonud. (Jer. 31:35.) Ja kui näed linnupesa, siis mõtle, kuidas selles ilmneb Jehoova tarkus. Kui näed kutsikat oma saba taga ajamas, siis mõtle, milline huumorimeel Jehooval on. Ja kui näed ema oma lapsega mängimas, siis täna Jehoovat tema armastuse eest. Meil on nii palju võimalusi Jehoovat paremini tundma õppida. Kõik asjad, mis ta on loonud, olgu suured või väiksed, lähedal või kaugel, toovad talle ülistust. (Loe Laul 148:7–10.)

16. Mida meil oleks tark teha?

16 Meie Jumal on ülimalt tark, hooliv, loominguline ja tugev. Kõik need ja paljud teised omadused avalduvad looduses, kui me vaid oskame neid tähele panna. Seega on tark võtta aega, et käia looduses ja mõelda, mida see õpetab meile Jehoova kohta. Kui me nii teeme, saame temaga järjest lähedasemaks. (Jaak. 4:8.) Järgmises artiklis arutame, kuidas lapsevanemad saavad loodu kaudu aidata oma lastel Jehoovat paremini tundma õppida.

LAUL 5 Jumala imelised teod

a Jehoova loomistöö on lausa aukartustäratav. Kõik, mis ta on loonud, alates võimsast päikesest kuni õrnade lilleõiteni, tekitab meis imetlust. Loodu aitab meil õppida tundma Jehoova isiksust. Selles artiklis arutame, miks tuleks võtta aega, et loodust vaadelda, ja kuidas see aitab meil Jumalaga lähedaseks saada.