Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 35

Yaa Nɔ Oto Otsui Shi

Yaa Nɔ Oto Otsui Shi

“Nyɛwoa . . . tsuishitoo.”​—KOL. 3:12.

LALA 114 “Nyɛtoa Nyɛtsui Shi”

NƆ NI ABAASUSU HE a

1. Mɛni hewɔ osumɔɔ mɛi ni toɔ amɛtsui shi lɛ asane lɛ?

 WƆSUMƆƆ mɛi ni toɔ amɛtsui shi lɛ asane waa. Kɛ́ mɔ ko nyɛɔ emɛɔ nɔ ko ni eekpa gbɛ ni bako shi ehaooo lɛ, wɔhiɛ sɔɔ nakai mɔ lɛ waa. Kɛ́ wɔtɔ̃ ni mɛi ná wɔhe tsui lɛ, wɔnáa miishɛɛ waa. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ mɔ ni kɛ wɔ kase Biblia lɛ to etsui shi ehã wɔ be ni wɔnuuu nɔ ni etsɔɔ wɔ lɛ shishi loo ewa kɛhã wɔ akɛ wɔkɛ nɔ ni etsɔɔ wɔ lɛ baatsu nii lɛ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔhiɛ sɔɔ bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ toɔ etsui shi ehãa wɔ lɛ waa!​—Rom. 2:4.

2. Mɛɛ shihilɛi kɛ́ wɔyaje mli lɛ, bei komɛi lɛ ewaa kɛhãa wɔ akɛ wɔbaato wɔtsui shi?

2 Eyɛ mli akɛ wɔsumɔɔ mɛi ni toɔ amɛtsui shi lɛ asane waa moŋ, shi wɔ diɛŋtsɛ lɛ, bei komɛi lɛ wɔnáaa lɛ mlɛo akɛ wɔbaato wɔtsui shi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ kɛ́ wɔmiiya he ko ni wɔkpe sɛɛ ni wɔyaka trafiki mli lɛ, wɔtsui baanyɛ aba waa. Kɛ́ mɔ ko fee nɔ ko ni egba wɔnaa lɛ, wɔmli baanyɛ afu waa. Ni bei komɛi hu lɛ, wɔnuɔ he akɛ shi ni Yehowa ewo akɛ ekɛ jeŋ hee baaba lɛ sɛɛ etsɛ kwraa tsɔ. Ani obaasumɔ ni oto otsui shi waa fe bɔ ni ofeɔ bianɛ lɛ? Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nibii ni kɛ́ wɔfee lɛ, no baahã ana akɛ wɔtoɔ wɔtsui shi, kɛ nɔ hewɔ ni ehe miihia ni wɔto wɔtsui shi. Agbɛnɛ hu, wɔbaana nɔ ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔto wɔtsui shi waa.

MƐNI TSƆƆ AKƐ MƆ KO TOƆ ETSUI SHI?

3. Kɛ́ mɔ ko toɔ etsui shi lɛ, te efeɔ enii ehãa tɛŋŋ kɛ́ mɔ ko fee nɔ ko ni gba enaa?

3 Nyɛhãa wɔkwɛa nibii ejwɛ ni hãa anaa akɛ mɔ ko toɔ etsui shi. Klɛŋklɛŋ lɛ, kɛ́ mɔ ko toɔ etsui shi lɛ, emli fuuu mra. Kɛ́ mɔ ko fee lɛ nɔ ko ni edɔ lɛ lɛ, emɔɔ etsui mli, ni efeee mɔ lɛ eko kɛtseee. Ni kɛ́ ehao hu lɛ, ekɛ mɛi ewieee bɔ ni esaaa. Klɛŋklɛŋ be ni akɛ wiemɔ ni ji “mli fuuu mra” lɛ tsu nii yɛ Biblia lɛ mli ji be ni awie Yehowa he akɛ, “Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɔ kɛ musuŋtsɔlɔ, ní mli fuuu mra ni esuɔmɔ ni tsakeee kɛ enɔkwale fa babaoo” lɛ.​—2 Mo. 34:6.

4. Kɛ́ mɔ ko toɔ etsui shi lɛ, te efeɔ enii ehãa tɛŋŋ kɛ́ eemɛ nɔ ko?

4 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko toɔ etsui shi lɛ, enyɛɔ emɛɔ. Kɛ́ mɔ ko ni tamɔ nakai lɛ miikpa nɔ ko gbɛ ni nii lɛ sɛɛ tsɛ fe bɔ ni ekpaa gbɛ po lɛ, efeee basaa, ni emli wooo la hu. (Mat. 18:26, 27) Wɔkɛ shihilɛi babaoo kpeɔ ni ebiɔ ni wɔto wɔtsui shi wɔmɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko miiwie lɛ, esa akɛ wɔto wɔtsui shi wɔbo lɛ toi ni wɔkafolɔ ewiemɔ lɛ mli. (Hiob 36:2) Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔkɛ wɔ-Biblia mli nikaselɔ ko miikase nii, ni enuuu nɔ ni wɔtsɔɔ lɛ lɛ shishi loo ewa kɛhã lɛ akɛ ebaatsake su gbonyo ko lɛ, esa akɛ wɔto wɔtsui shi wɔhã lɛ.    

5. Mɛni ji nɔ kroko ni hãa anaa akɛ mɔ ko toɔ etsui shi?

5 Nɔ ni ji etɛ lɛ, kɛ́ mɔ ko toɔ etsui shi lɛ, efeee enii kplakpla. Shihilɛi komɛi baa ni ebiɔ ni atsu he nii oya. Shi kɛ́ mɔ ko ni toɔ etsui shi lɛ yɛ nitsumɔ ko ni he hiaa waa ni esa akɛ etsu lɛ, eteee shi kɛkɛ ni ebaabɔi tsumɔ, ni etsuuu lɛ kplakpla hu. Nɔ ni efeɔ moŋ ji, etoɔ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ dani ejeɔ shishi; ni kɛ́ eje shishi hu lɛ, etoɔ etsui shi etsuɔ lɛ jogbaŋŋ.

6. Kɛ́ mɔ ko ni toɔ etsui shi kɛ shihilɛ ni mli wa miikpe lɛ, te efeɔ enii ehãa tɛŋŋ?

6 Nɔ ni ji ejwɛ lɛ, kɛ́ mɔ ko ni toɔ etsui shi kɛ shihilɛ ni mli wa ko miikpe lɛ, efiɔ shi ni eyeee he ŋkɔmɔ. Enɛ etsɔɔɔ akɛ kɛ́ mɔ ko kɛ shihilɛ ni mli wa miikpe lɛ, enyɛŋ egba enaanyo ko ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa. Ebaanyɛ egba lɛ; shi kɛ́ egba lɛ po lɛ, ebaaya nɔ esɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ, ni ejwɛŋ nibii kpakpai ni Yehowa feɔ ehãa lɛ yɛ nakai shihilɛ lɛ mli lɛ anɔ. (Kol. 1:11) Akɛ Yehowa tsuji lɛ, esa akɛ wɔfee nibii ejwɛ nɛɛ fɛɛ ni hãa anaa akɛ mɔ ko toɔ etsui shi lɛ. Mɛni hewɔ? Nyɛhãa wɔkwɛa.

NƆ HEWƆ NI EHE HIAA WAA NI WƆTO WƆTSUI SHI

Bɔ ni okwaafonyo toɔ etsui shi ni eheɔ eyeɔ akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ nɔ ni edu lɛ baakwɛ̃ ni ebaakpa lɛ, nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔtoɔ wɔtsui shi wɔmɛɔ, ejaakɛ wɔle akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Yehowa shiwoi lɛ fɛɛ baaba mli yɛ be ni eto lɛ naa (Kwɛmɔ kuku 7)

7. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Yakobo 5:7, 8 lɛ naa lɛ, mɛni hewɔ ehe miihia waa ni wɔto wɔtsui shi? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

7 Ja wɔtoɔ wɔtsui shi dani wɔyi baaná wala. Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ to amɛtsui shi amɛmɛ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ, ni nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔfee. (Heb. 6:11, 12) Biblia lɛ kɛ wɔ toɔ okwaafonyo he. (Kanemɔ Yakobo 5:7, 8.) Okwaafonyo miaa ehiɛ waa ni eduɔ nii ni eshwieɔ nɔ nu. Shi enyɛɛɛ etsɔɔ be tuuntu ni nibii ni edu lɛ baakwɛ̃. No hewɔ lɛ, etoɔ etsui shi emɛɔ, ni eheɔ eyeɔ akɛ nibii ni edu lɛ baakwɛ̃ kɛ̃. Wɔ hu wɔkɛ ekãa tsuɔ nitsumɔ ni Yesu kɛwo wɔdɛŋ lɛ eyɛ mli akɛ ‘wɔleee gbi nɔ ni wɔ-Nuŋtsɔ lɛ baaba.’ (Mat. 24:42) Wɔtoɔ wɔtsui shi wɔmɛɔ ejaakɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ kɛ́ be ni Yehowa eto lɛ shɛ lɛ, ebaahã eshiwoi lɛ fɛɛ aba mli. Kɛ́ wɔtooo wɔtsui shi lɛ, ekolɛ wɔnyɛŋ wɔmɛ dɔŋŋ, ni wɔbaakpa Yehowa sɔɔmɔ. Agbɛnɛ hu lɛ, ebaahã wɔyatiu nibii ni baahã wɔná miishɛɛ bianɛ lɛ pɛ asɛɛ. Shi kɛ́ wɔto wɔtsui shi lɛ, wɔbaanyɛ wɔfi shi kɛyashi naagbee ni abaahere wɔyiwala.​—Mika 7:7; Mat. 24:13.

8. Kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔkɛ mɛi hiɔ shi jogbaŋŋ? (Kolosebii 3:12, 13)

8 Kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ, ehãa wɔkɛ mɛi hiɔ shi jogbaŋŋ. Tsuishitoo yeɔ ebuaa wɔ ni wɔboɔ mɛi toi jogbaŋŋ kɛ́ amɛmiiwie. (Yak. 1:19) Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ, ehãa toiŋjɔlɛ hiɔ wɔ kɛ mɛi ateŋ. Kɛ́ wɔhao lɛ, tsuishitoo hãa wɔsusuɔ nii ahe dani wɔwieɔ loo wɔfeɔ nɔ ko. Ni kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ, wɔmli fuŋ mra kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni edɔ wɔ. Ni nɔ najiaŋ ni wɔbaafee mɔ lɛ eko kɛtse lɛ, ‘wɔbaaná tsui wɔhã lɛ ni wɔkɛke lɛ tswaa.’​—Kanemɔ Kolosebii 3:12, 13.

9. Kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaye ebua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ kpakpa? (Abɛi 21:5)

9 Kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ kpakpai. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, nɔ najiaŋ ni wɔbaafee kplakpla lɛ, wɔbaahe be ni wɔtao nibii amli ni wɔkwɛ akɛ mɛɛ yiŋ kɛ́ wɔkpɛ lɛ ebaaye ebua wɔ. (Kanemɔ Abɛi 21:5.) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔmiitao nitsumɔ lɛ, ekolɛ wɔbaanu he akɛ wɔmɔ klɛŋklɛŋ nɔ ni wɔbaaná lɛ mli kɛ́ no baahã wɔfolɔ asafoŋ kpeei amli bei komɛi loo ehãŋ wɔná be pii kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ po. Shi kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ, wɔbaasusu he ni nitsumɔ lɛ yɔɔ, bei abɔ ni akpaa gbɛ akɛ wɔkɛtsu nii lɛ, kɛ bɔ ni ebaasa wɔweku lɛ kɛ jamɔ ni wɔjáa Yehowa lɛ he ehã lɛ he. Kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ, wɔkpɛŋ yiŋ ni sɛɛ mli lɛ, ebaahã wɔshwa wɔhe.        

NƆ NI BAAYE ABUA WƆ NI WƆTO WƆTSUI SHI WAA

10. Mɛni Kristofonyo ko baanyɛ afee koni enyɛ eto etsui shi waa?

10 Sɔlemɔ obi Yehowa ni eye ebua bo ni oto otsui shi waa. Tsuishitoo fata yibii ni mumɔ lɛ woɔ lɛ he. (Gal. 5:22, 23) No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔbi Yehowa emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ koni wɔnyɛ wɔjie eyibii lɛ kpo. Kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni naa wa kpe ni wɔna akɛ ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaato wɔtsui shi lɛ, esa akɛ ‘wɔya nɔ wɔbi’ Yehowa ni ehã wɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ koni wɔnyɛ wɔto wɔtsui shi. (Luka 11:9, 13) Agbɛnɛ hu, wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔbi Yehowa ni eye ebua wɔ ni wɔna nibii tamɔ bɔ ni enaa lɛ lɛ. No sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔhi shi yɛ nɔ ni wɔsɔleɔ wɔbiɔ lɛ naa, ni wɔmia wɔhiɛ wɔto wɔtsui shi daa gbi. Kɛ́ wɔsɔle wɔbi Yehowa ni eye ebua wɔ ni wɔto wɔtsui shi, ni wɔmia wɔhiɛ akɛ wɔbaato wɔtsui shi daa gbi lɛ, Yehowa baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔfee nakai kɛ́ tsutsu ko lɛ nakai feemɔ wa kɛhã wɔ po.

11-12. Mɛni Yehowa efee ni hãa wɔnaa akɛ etoɔ etsui shi?

11 Hemɔ be kɛjwɛŋ mɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli ni to amɛtsui shi lɛ ahe. Awie mɛi babaoo ahe yɛ Biblia lɛ mli ni to amɛtsui shi. Kɛ́ wɔkane amɛhe saji lɛ ni wɔjwɛŋ nɔ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔna nibii srɔtoi ni baanyɛ awa wɔ ni wɔnyɛ wɔto wɔtsui shi. Wɔbaasusu mɛi nɛɛ ekomɛi ahe. Shi dani wɔbaafee nakai lɛ, nyɛhãa wɔsusua mɔ ni eto etsui shi fe mɔ fɛɛ mɔ yɛ je lɛ mli, ni ji Yehowa lɛ he wɔkwɛa.

12 Satan wie eshi Yehowa yɛ Eden abɔɔ lɛ mli, ni ehã Hawa nu he akɛ Yehowa jeee nɔyelɔ kpakpa. Yɛ nɔ najiaŋ ni Yehowa baakpãtã Satan hiɛ amrɔ nɔŋŋ lɛ, eto etsui shi ni eye ehe nɔ, ejaakɛ ele akɛ ebaahe be dani abaana sane lɛ naa. Kɛjɛ be ni sane nɛɛ ba kɛbashi bianɛ lɛ, mɛi babaoo ewie amɛshi Yehowa gbɛ́i lɛ, shi Yehowa eto etsui shi. Kɛfata he lɛ, Yehowa eto etsui shi eemɛ koni mɛi babaoo aná hegbɛ akɛ amɛbaaná naanɔ wala. (2 Pet. 3:9, 15) Enɛ ehã mɛi babaoo ebale lɛ. Kɛ́ wɔsusu sɛɛnamɔi ni ejɛ Yehowa tsuishitoo lɛ mli kɛba lɛ ahe be fɛɛ be lɛ, ewaŋ kɛhãŋ wɔ akɛ wɔbaato wɔtsui shi wɔmɛ kɛyashi naagbee lɛ baaba.

Kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ, wɔmli fuŋ mra (Kwɛmɔ kuku 13)

13. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu to etsui shi tamɔ bɔ ni e-Tsɛ lɛ toɔ etsui shi lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

13 Yesu kase bɔ ni e-Tsɛ lɛ toɔ etsui shi lɛ, ni lɛ hu eto etsui shi be ni eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, mɛi fee nibii ni wo emli la waa, titri lɛ, woloŋmalɔi kɛ Farisifoi osatofoi lɛ. (Yoh. 8:25-27) Shi emia ehiɛ ekase e-Tsɛ lɛ ni emli fuuu mra. Be ni mɛi jɛ lɛ loo amɛwo emli la lɛ, efeee amɛ eko kɛtseee. (1 Pet. 2:23) Be ni ekɛ shihilɛi ni mli wawai kpe lɛ, efi shi, ni eyeee he ŋkɔmɔ. No hewɔ ni Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔsusu “mɔ ni damɔ shiteekɛwoo wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ ni eshafeelɔi wie amɛshi lɛ” lɛ naa lɛ he lɛ. (Heb. 12:2, 3) Yehowa baaye ebua wɔ hu ni wɔto wɔtsui shi wɔfi shi yɛ shihilɛi ni mli wawai fɛɛ ni wɔkɛbaakpe lɛ amli.

Kɛ́ wɔto wɔtsui shi tamɔ bɔ ni Abraham to etsui shi lɛ, Yehowa baajɔɔ wɔ bianɛ, ni wɔsɛɛ hu lɛ, ebaajɔɔ wɔ waa yɛ jeŋ hee ni ewo shi akɛ ebaaba lɛ mli (Kwɛmɔ kuku 14)

14. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase bɔ ni Abraham to etsui shi lɛ? (Hebribii 6:15) (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

14 Ekolɛ wɔkpa naagbee lɛ gbɛ afii babaoo nɛ, shi kɛbashi bianɛ lɛ ebako lolo. Ekolɛ enɛ hãa wɔnuɔ he akɛ be ni naagbee lɛ baaba lɛ wɔgboi. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔto wɔtsui shi wɔmɛ? Abraham nɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ. Yehowa wo Abraham shi akɛ: “Mahã otsɔ jeŋmaŋ kpeteŋkpele.” (1 Mo. 12:1-4) Be ni Yehowa wo Abraham shi nɛɛ, no mli lɛ Abraham eye afii 75, ni ebɛ bi ko. Ani shiwoo nɛɛ ba mli yɛ Abraham wala beiaŋ? Efã ko ba mli; shi tsiimɔ lɛ ba mli yɛ egbele sɛɛ. Be ni Abraham fo Yufrate Faa lɛ sɛɛ afii 25 lɛ, efɔ ebinuu Isak, eyɛ mli akɛ no mli lɛ eŋa Sara efo fɔmɔ. No sɛɛ afii 60 lɛ, afɔ enabii Esau kɛ Yakob. Abraham to etsui shi afii nɛɛ fɛɛ. (Kanemɔ Hebribii 6:15.) Egbele sɛɛ kwraa dani eseshibii lɛ batsɔ jeŋmaŋ kpeteŋkpele ni amɛyahi Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, nuu anɔkwafo nɛɛ kɛ e-Bɔlɔ lɛ teŋ fiteee. (Yak. 2:23) Kɛ́ atee Abraham shi lɛ, ebaana akɛ ehemɔkɛyeli lɛ kɛ etsuishitoo lɛ hewɔ lɛ, ajɔɔ jeŋmaji fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ni enɛ baahã emii ashɛ ehe waa! (1 Mo. 22:18) Mɛni wɔkaseɔ yɛ sane nɛɛ mli? Ekolɛ Yehowa shiwoi lɛ fɛɛ baŋ mli yɛ wɔwala beiaŋ. Shi kɛ́ wɔto wɔtsui shi tamɔ bɔ ni Abraham to etsui shi lɛ, Yehowa baajɔɔ wɔ bianɛ, ni wɔsɛɛ hu lɛ, ebaajɔɔ wɔ waa yɛ jeŋ hee ni ewo shi akɛ ebaaba lɛ mli.​—Mar. 10:29, 30.

15. Kɛ́ wɔmiifee aŋkro nikasemɔ lɛ, mɛɛ nibii komɛi wɔbaanyɛ wɔkase?

15 Awie mɛi krokomɛi hu ni to amɛtsui shi lɛ ahe yɛ Biblia lɛ mli. (Yak. 5:10) Mɛni hewɔ otooo gbɛjianɔ ni kɛ́ oofee aŋkro nikasemɔ lɛ, okase mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe nii? b Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni afɔ David mu akɛ ebaatsɔ Israel maŋtsɛ lɛ, no mli lɛ eji gbekɛ fioo. Shi afii pii ho dani ebatsɔ maŋtsɛ. Simeon kɛ Hana mɛ Mesia lɛ afii babaoo, shi amɛnijiaŋ ejeee wui; amɛtee nɔ amɛsɔmɔ Yehowa. (Luka 2:25, 36-38) Kɛ́ ookase mɛi nɛɛ ahe nii lɛ, bi ohe akɛ, ‘Mɛni ye ebua mɔ nɛɛ ni enyɛ eto etsui shi? Mɛɛ gbɛ nɔ ená etsui shi ni eto lɛ he sɛɛ? Te mafee tɛŋŋ makase lɛ?’ Obaanyɛ okase mɛi ni etooo amɛtsui shi lɛ hu ahe nii. (1 Sam. 13:8-14) Amɛ hu kɛ́ ookase amɛhe nii lɛ, bi ohe akɛ, ‘Mɛni hewɔ mɔ nɛɛ eyanyɛɛɛ eto etsui shi lɛ? Mɛɛ nɔ gbonyo jɛ etsui shi ni eyatooo lɛ mli kɛba?’

16. Kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ, mɛɛ jɔɔmɔi wɔnáa?

16 Susumɔ jɔɔmɔi ni wɔnáa kɛ́ wɔto wɔtsui shi lɛ ahe. Kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ, ehãa wɔnáa miishɛɛ ni wɔtsui nyɔɔ wɔmli, ni enɛ hãa wɔnáa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ, ehãa toiŋjɔlɛ hiɔ wɔ kɛ mɛi ateŋ. Ehãa ekomefeemɔ hu hiɔ wɔsafo lɛ mli. Sɛɛnamɔ kroko hu ji, kɛ́ mɔ ko wo wɔmli la ni wɔto wɔtsui shi lɛ, ehãaa sane lɛ mli awo wu. (Lala 37:8, shn.; Abɛi 14:29) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ, belɛ wɔmiikase wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, ni no baahã wɔbɛŋkɛ lɛ kpaakpa.

17. Mɛni esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee?

17 Nikasemɔ nɛɛ ehã wɔna lɛɛlɛŋ akɛ, ehi waa akɛ wɔbaato wɔtsui shi. Eyɛ mli akɛ jeee be fɛɛ be wɔbaaná lɛ mlɛo akɛ wɔbaato wɔtsui shi moŋ, shi kɛ́ wɔhã Yehowa ye ebua wɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔjie su nɛɛ kpo. Nyɛhãa wɔtoa wɔtsui shi wɔmɛa jeŋ hee lɛ, ni wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa akɛ, “Yehowa hiŋmɛi kã mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ ahe, mɛi ni mɛɔ esuɔmɔ ni tsakeee lɛ.” (Lala 33:18) Nyɛhãa wɔ fɛɛ wɔtswaa wɔfai shi akɛ, wɔbaaya nɔ wɔto wɔtsui shi.

LALA 41 Ofainɛ Bo Misɔlemɔ Toi

a Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo etooo amɛtsui shi, shi Biblia lɛ kɛɔ wɔ ni wɔto wɔtsui shi. Nikasemɔ nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔna nɔ hewɔ ni ehe miihia ni wɔto wɔtsui shi waa kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔfee nakai.

b Kɛ́ ootao ona Biblia mli saji krokomɛi ni kɔɔ tsuishitoo he lɛ, kwɛmɔ Niiamlitaomɔ Wolo Kɛhã Yehowa Odasefoi lɛ mli. Yaa saneyitso ni ji, “Henumɔi, Sui, Kɛ Jeŋba,” ni okwɛ saneyitso fioo ni ji, “Tsuishitoo.”