Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 35

Tungunuka ne kuikala ne lutulu

Tungunuka ne kuikala ne lutulu

“Vualayi . . . lutulu.”​—KOLOS. 3:12.

MUSAMBU WA 114 “Ikalayi ne lutulu”

KADIOSHA a

1. Bua tshinyi tutu banange bantu badi ne lutulu?

 TUTU banange bantu badi ne lutulu bualu kabatu bafiika munda patubu bindile tshintu kampanda to. Tutu banange padi bantu netu lutulu tuetu benze bilema. Tuvua ne dianyisha dia bungi bua muvua mulongeshi wetu wa Bible netu lutulu patuvua tudienzeja bua kulonga malu a mu Bible, kuitaba, ne kuatumikila. Kupita bionso, tudi ne dianyisha kudi Yehowa Nzambi wetu bua mudiye netu lutulu!​—Lomo 2:4.

2. Ndîba kayi didibi mua kutukolela bua kuikala ne lutulu?

2 Kadi nansha mututu banange padi bantu bakuabu ne lutulu, kudi misangu idibi mua kutukolela tuetu bua kuikala nalu. Tshilejilu, tudi mua kupanga lutulu tuetu dijinga ne tshintu tshia lukasa kadi bilomba bua tuanji kuela mulongo bua kutshipeta. Tudi mua kupanga lutulu bobu batufiikishe munda. Kudi misangu itudi mua kupanga lutulu bua kuindila bulongolodi bupiabupia budi Yehowa mutulaye. Udi musue kuikala ne lutulu lua bungi anyi? Mu tshiena-bualu etshi, netumone tshidi kuikala ne lutulu kumvuija ne bua tshinyi bidi ne mushinga wa bungi bua kuikala nalu. Netumone kabidi tshidi mua kutuambuluisha bua kulupeta lua bungi.

KUIKALA NE LUTULU KUDI KUMVUIJA TSHINYI?

3. Mmunyi mudi muntu udi ne lutulu wenza malu padibu bamufiikisha munda?

3 Tuanjayi kuakula bua malu 4 aa. Bua kumpala, muntu udi ne lutulu kena ukuata tshiji lukasa to. Udi udienzeja bua kushala mutukije ne udikanda bua kualujilangana bubi ku bubi. Yeye muine kena wenzelangana malu mu mushindu mubi padiye ne malu mamutonde to. Musangu wa kumpala udi Bible utela tshiambilu tshia “kena ukuata tshiji lukasa,” mpadiye wakula bua Yehowa bu ‘Nzambi wa luse udi uditeka pa muaba wa bakuabu, kayi ukuata tshiji lukasa, muwule tente ne dinanga dia lulamatu ne bulelela.’​—Ekes. 34:6.

4. Ntshinyi tshidi muntu udi ne lutulu wenza padibi bimulomba bua kuindila?

4 Bualu buibidi, muntu udi ne lutulu udi ushala muindile tshintu mutukije. Udi udienzeja bua kubenga kulujimija anyi kufiika munda padi tshintu tshidiye muindile tshinenga bikole. (Mat. 18:26, 27) Kudi nsombelu ya bungi itudi ne bua kuindila tshintu batukije. Tshilejilu, tudi ne bua kuteleja muntu padiye wakula katuyi tumukosa ku dîyi. (Yobo 36:2) Mbimpe tuikale kabidi ne lutulu patudi tuambuluisha mulongi wa Bible bua kumvua dilongesha didi mu Bible anyi bua kulekela tshikadilu tshibi.

5. Mmushindu kayi mukuabu utudi mua kuleja ne: tudi ne lutulu?

5 Bualu buisatu, muntu udi ne lutulu kena ulubakana ne malu to. Mu kuamba kuimpe, kudi misangu itubi bitulomba bua kuenza malu ne lukasa. Kadi padi muntu udi ne lutulu ne mudimu wa mushinga wa kuenza, kena ulubakana bua kuwutuadija anyi bua kuwujikija to. Kadi udi udienzeja bua kuikala ne dîba dikumbane dia kulongolola mua kuwenza. Pashishe udi wangata dîba dionso bua kuwenza.

6. Ntshinyi tshidi muntu udi ne lutulu wenza padiye mu ntatu?

6 Bualu buinayi, muntu udi ne lutulu udi udienzeja bua kunanukila mu ntatu kayi udiabakena. Bua muaba eu, lutulu ludi anu bu dinanukila. Ki mbibi bua kuambila mulunda wetu wa pa muoyo mutudi tudiumvua patudi mu ntatu to. Nansha nanku, muntu udi ne lutulu neenze muende muonso bua kutungunuka ne kunanukila mu lutatu muikale anu ne mmuenenu muimpe wa malu. (Kolos. 1:11) Bu mutudi bena Kristo, bua tshinyi mbimpe tuleje lutulu mu malu onso anayi aa? Mbua malu makese adi alonda aa.

BUA TSHINYI KUIKALA NE LUTULU KUDI NE MUSHINGA WA BUNGI?

Tshidime udi windila ne lutulu mumanye ne: neapole bia pa madimi mu tshikondo tshiakanyine. Tuetu petu tudi bindile Yehowa ne lutulu batuishibue ne: neakumbaje malu onso adiye mulaye mu tshikondo tshiakanyine (Tangila tshikoso 7)

7. Bilondeshile Yakobo 5:7, 8, bua tshinyi lutulu ludi ne mushinga wa bungi? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

7 Mbimpe tuikale ne lutulu bua kupeta muoyo wa tshiendelele. Mbimpe tuikale ne lutulu patudi bindile Nzambi bua kukumbaja malu adiye mulaye anu bu muvua batendeledi bende ba lulamatu ba ku kale bamuindile. (Eb. 6:11, 12) Bible udi utufuanyikija ne tshidime. (Bala Yakobo 5:7, 8.) Tshidime utu wenza mudimu mukole, ukuna bia pa midimi ne ubiela mâyi; kadi katu mumanye dîba menemene didibi bikola to. Udi ubindila ne lutulu mumanye ne: neabipole. Tuetu petu tudi tudienzeja bua kuikala bayidi ba Yezu nansha mutudi ‘katuyi bamanye dîba didi Mukalenge wetu ulua.’ (Mat. 24:42) Tudi tuindila ne lutulu, batuishibue ne: Yehowa neakumbaje malu onso adiye mutulaye mu tshikondo tshiakanyine. Tuetu bapangile lutulu katuakushala bindile Yehowa to, kadi netumulekele ku kakese ku kakese. Tudi kabidi mua kuditua mu dikeba dia bintu bitudi tuela meji ne: nebitupeteshe disanka anu ku mpindieu. Kadi tuetu ne lutulu netunanukile too ne ku nshikidilu ne netupanduke.​—Mika 7:7; Mat. 24:13.

8. Mmunyi mudi lutulu lutuambuluisha bua kusomba bimpe ne bakuabu? (Kolosayi 3:12, 13)

8 Tuetu ne lutulu netusombe bimpe ne bakuabu ne netubateleje ne ntema padibu bakula. (Yak. 1:19) Netusombe kabidi nabu mu ditalala. Tuetu ne lutulu katuakutayika diakamue ne tshiji anyi kuambangana dîyi dibi padi malu matutonde to. Katuakukuata nansha tshiji ne lukasa padibu batunyingalaje to. Pamutu pa kualujilangana bubi ku bubi, ‘netutungunuke ne kulejangana lutulu ne kufuilangana luse ne muoyo mujime.’​—Bala Kolosayi 3:12, 13.

9. Mmunyi mudi kuikala ne lutulu mua kutuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe? (Nsumuinu 21:5)

9 Lutulu ludi kabidi lutuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe. Pamutu pa kuya ne malu mu tshiputuku anyi kulubakana, netuenze makebulula bua kumanya buimpe ne bubi bua mapangadika atuangata. (Bala Nsumuinu 21:5.) Tshilejilu, tuetu tukeba mudimu tudi bafuane kuitaba wa kumpala utuapeta, nansha wowu utupangisha bua kuyisha anyi kubuela mu bisangilu pa tshibidilu. Kadi tuetu ne lutulu netukonkonone malu bu mudi ntanta wa muaba utuikala tuenzela mudimu, mêba atuikala tuwenza ne tshikalawu mua kuenzela dîku dietu ne malanda atudi badie ne Yehowa. Tuetu ne lutulu, pamuapa katuakuangata dipangadika dibi to.

MUA KUPETA LUTULU LUA BUNGI

10. Mmunyi mudi muena Kristo mua kupeta lutulu ne kushala nalu?

10 Sambila bua kupeta lutulu lua bungi. Lutulu ntshimue tshibadi tshia dimuma dia nyuma muimpe. (Gal. 5:22, 23) Mbimpe tulombe Yehowa nyuma muimpe bua atuambuluishe tupete ngikadilu ya dimuma dia nyuma muimpe. Tuetu mu nsombelu idibi mua kutukolela bua kuikala ne lutulu, tutungunuke ne kulomba Yehowa nyuma muimpe bua atuambuluishe bua tuikale ne lutulu. (Luka 11:9, 13) Tudi mua kumulomba kabidi bua tuikale tumona malu mudiye uamona. Tuetu bamane kusambila, tudienzeje bua kuikala ne lutulu dituku dionso. Tuetu tusambila bikole bua kupeta lutulu ne tudienzeja bua kushala nalu, neluele miji mu muoyo wetu.

11-12. Mmunyi mudi Yehowa muleje lutulu?

11 Elangana meji a bantu badibu bakuile mu Bible. Mu Bible mudi bantu ba bungi bavua ne lutulu. Wewe welangana meji a malu abu, neumanye malu a kuenza bua kuikala ne lutulu. Kadi kumpala kua kuakula bua bamue ba kudibu, tuanjayi kuakula bua Yehowa udi tshilejilu tshitambe buimpe bua mudiye ne lutulu.

12 Satana uvua mushiminyine Yehowa malu kudi Eva mu budimi bua Edene wamba mudi Yehowa kayi mukokeshi muimpe wa dinanga. Yehowa kavua mubutule Satana diakamue to. Kadi wakadikanda, kushalaye ne lutulu mumanye ne: bivua ne bua kuangata tshikondo tshile bua kuleja mudiye mukokeshi muimpe. Mu tshikondo tshionso etshi, mmushale anu ne lutulu nansha mudibu banyange lumu luende. Kupita apu, Yehowa udi anu ne lutulu muindile bua bantu ba bungi bapete mpunga wa kupeta muoyo wa tshiendelele. (2 Pet. 3:9, 15) Ke bualu kayi bantu miliyo ya bungi mbafike ku dimumanya. Tuetu tuelangana meji a bipeta bimpe bia lutulu lua Yehowa, nebikale bipepele bua tuetu kumuindila too ne pabutulaye ndongoluelu wa malu eu.

Tuetu ne lutulu, katuakukuata tshiji ne lukasa padibu batuenzela bualu bubi to (Tangila tshikoso 13)

13. Mmunyi mudi Yezu muidikije lutulu lua Tatuende bimpe menemene? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

13 Yezu utu widikija lutulu lua Tatuende bimpe menemene ne uvua mululeje patshivuaye pa buloba. Kabivua anu bipepele bua yeye kuenzela bantu malu ne lutulu to, nangananga bafundi ne Bafalese bena lubombo. (Yone 8:25-27) Kadi uvua anu bu Tatuende, kayi pende ukuata tshiji ne lukasa to. Kavua walujilangana bubi ku bubi to. (1 Pet. 2:23) Uvua ne lutulu unanukila mu ntatu kayi udiabakena. Ke bualu kayi Bible udi utulomba bua ‘kuelangana meji bimpe bua yeye udi munanukile mu mêyi a buluishi a nunku a kudi bena mpekatu.’ (Eb. 12:2, 3) Yehowa yeye mutuambuluishe, netuikale petu ne lutulu ne netunanukile mu lutatu kayi luonso luatukuata.

Tuetu ne lutulu bu Abalahama, Yehowa neatufute mpindieu ne bia bungi kupita mu bulongolodi bupiabupia (Tangila tshikoso 14)

14. Lutulu lua Abalahama ludi lutulongesha tshinyi? (Ebelu 6:15) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

14 Bua bamue ba kutudi, nshikidilu uvua mua kuikala ukadi mulue. Mpindieu badi badiebeja ni bikala ne muoyo paluaye. Tshia kuenza ntshinyi bua kushala ne lutulu? Tuakulayi bua Abalahama. Pavuaye ne bidimu 75 kayi muanji kulela, Yehowa wakamulaya ne: “Nenkuvuije tshisamba tshinene.” (Gen. 12:1-4) Kadi Abalahama kavua mumone muvua mulayi au mukumbane wonso to. Yeye mumane kusambuka musulu wa Pelata ne muindile bidimu 25, muanende Izaka wakaledibua. Panyima pa bidimu bikuabu 60, bakalela Esau ne Yakoba bankana bende. (Bala Ebelu 6:15.) Kadi kavua mumone muvua ndelanganyi yende milue tshisamba tshinene ne mipiane Buloba bulaya to. Nansha nanku, Abalahama muntu wa lulamatu au uvua mudie bulunda bukole ne Mufuki wende. (Yak. 2:23) Pabishibuaye ku lufu, neikale ne disanka dia kumanya ne: bisamba bionso bia pa buloba biakabeneshibua bua ditabuja diende ne lutulu luende. (Gen. 22:18) Dilongesha didi ne: pamuapa katuakumona dikumbana dia milayi ya Yehowa yonso to. Kadi tuetu ne lutulu anu bu Abalahama, Yehowa neatufute mpindieu ne bia bungi kupita mu bulongolodi buende budiye mutulaye.​—Mâko 10:29, 30.

15. Mmalu kayi atudi mua kukonkonona mu didilongela dietu?

15 Bible udi utela bantu bakuabu ba bungi bavua pabu ne lutulu. (Yak. 5:10) Wewe mukebulule malu abu nebikuambuluishe. b Tshilejilu, nansha muvuabu bele Davidi manyi bua kulua mukalenge wa Isalele patshivuaye nsonga, wakashala ne lutulu munkatshi mua bidimu bia bungi kumpala kua kuluaye mukalenge. Shimeona ne Ana bakashala ne lulamatu kudi Yehowa pavuabu bindile dilua dia Masiya mulaya. (Luka 2:25, 36-38) Paudi wenda ulonga malu a bantu aba, keba mandamuna a nkonko eyi: ‘Ntshinyi tshivua tshiambuluishe muntu eu bua kuikala ne lutulu? Mmasanka kayi avuaye mupete bua lutulu luende? Mmunyi mundi mua kumuidikija?’ Wewe mulonge malu a bantu bavua kabayi ne lutulu nebikuambuluishe kabidi. (1 Sam. 13:8-14) Udi mua kudiebeja ne: ‘Bua tshinyi kabavua ne lutulu? Mbipeta kayi bibi bivuabu bapete?’

16. Mmalu kayi mimpe atudi tupeta patudi ne lutulu?

16 Buimpe bua dikala ne lutulu. Tuetu ne lutulu netuikale bimpe tushala batukije. Bidi nanku bualu lutulu ludi lutuambuluisha bua kuikala ne makanda a mubidi mimpe. Tuetu lutulu ne bakuabu, netudie nabu bulunda bukole. Bena mu tshisumbu tshietu nebikale mu buobumue. Tuetu katuyi tukuata tshiji ne lukasa, katuakuikala tudiundisha tshilema tshituenzela to. (Mis. 37:8, dim.; Nsu. 14:29) Kupita bionso, patudi ne lutulu tudi tuidikija Tatuetu wa mu diulu ne tusemena pabuipi nende bikole menemene.

17. Mbimpe tuikale badisuike bua kuenza tshinyi?

17 Lutulu ludi bushuwa ngikadilu mulenga udi utuambuluisha bonso! Nansha mutubi kabiyi anu bipepele bua kuikala ne lutulu, Yehowa yeye mutuambuluishe netuikale anu nalu. Tuikalayi batuishibue ne: mu tshikondo tshionso tshitudi bindile bulongolodi bupiabupia etshi, “dîsu dia Yehowa didi ditangila badi bamutshina, badi bindila dinanga diende dia lulamatu.” (Mis. 33:18) Tuikalayiku badisuike bua kutungunuka ne kuvuala lutulu.

MUSAMBU WA 41 Umvuaku kulomba kuanyi

a Bantu ba bungi lelu kabena ne lutulu to. Kadi Bible udi utulomba tuetu bua kuvuala lutulu. Mu tshiena-bualu etshi, netumone mudibi ne mushinga bua kuikala ne lutulu ne mutudi mua kulupeta lua bungi.

b Bua kumanya bantu badi Bible utela bavua ne lutulu, bala tshiena-bualu tshia “Lutulu” mu Mukanda wa makebulula wa Bantemu ba Yehowa.