Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-35

Ragela Phambili Ubekezela

Ragela Phambili Ubekezela

‘Mbathani . . . ukubekezela.’—KOL. 3:12.

INGOMA 114 Bekezelani

OKUZOKUCOCWA NGAKHO a

1. Kubayini sibathanda abantu ababekezelako?

 SOKE siyabathanda abantu ababekezelako. Kubayini kunjalo? Siyabahlonipha labo abakghona ukulinda into ngaphandle kokutjharagana. Siyathaba ukuthi abanye bayasibekezelela nasenza imitjhapho. Siyathokoza ukuthi umuntu owasifundela iBhayibheli wasibekezelela lokha nakubudisi ukufunda, ukwamukela nokusebenzisa ifundiso ethileko yeBhayibheli. Ngaphezu kwakho koke, sithokoza khulu ukuthi uJehova uZimu uyasibekezelela!—Rom. 2:4.

2. Ngibuphi ubujamo obungenza kube budisi ukubekezela?

2 Nanyana sikuthabela ukubekezela kwabanye, kungenzeka singakufumani kubulula ngaso soke isikhathi ukubekezela. Ngokwesibonelo, kungaba budisi ukubekezela nange sijame isikhathi eside emjejeni, khulukhulu lokha nasilada. Singasilingeka khulu lokha umuntu nakenze into esingayithandiko. Ngezinye iinkhathi singakufumana kubudisi ukulindela isithembiso sakaJehova sephasi elitjha. Kghani ungathanda ukuthi ubekezele khudlwana? Esihlokwenesi, sizokucoca ngokuthi kutjho ukuthini ukubekezela nokuthi kubayini kuqakathekile. Sizokucoca nangokuthi khuyini engasisiza sikghone ukubekezela khudlwana.

KUTJHO UKUTHINI UKUBEKEZELA?

3. Umuntu obekezelako usabela njani lokha abantu nabamsilingako?

3 Cabanga ngeendlela ezine esingatjengisa ngazo ukubekezela. Kokuthoma, umuntu obekezelako akasilingeki msinyana. Ulinga ukwehlisa umoya, azibambe, angazibuyiseleli lokha abanye nabamkwatisako namkha lokha nakagandelelekileko. Amezwi athi, “ongasilingeki msinya” avela kokuthoma eBhayibhelini lokha uJehova nakahlathululwa ‘njengoZimu onesirhawu nomusa, ongasilingeki msinya begodu onethando elikhulu, oneqiniso.’—Eks. 34:6.

4. Umuntu obekezelako usabela njani lokha nakufuze alinde?

4 Kwesibili, umuntu obekezelako angalinda ngomoya ophasi. Nange into ayilindileko ithatha isikhathi ukwenzeka, ulinga ukungasilingeki namkha ukungatshwenyeki khulu. (Mat. 18:26, 27) Kunobujamo obunengi lapho kutlhogeka bona silinde ngomoya ophasi. Ngokwesibonelo, kufuze silalelisise lokha omunye nakakhulumako singamphazamisi. (Job. 36:2) Singatlhoga ukubekezela nalokha nasisiza umuntu esifunda naye bona azwisise ifundiso yeBhayibheli namkha ahlule umukghwa othileko omumbi.

5. Ngiyiphi enye indlela yokutjengisa ukubekezela?

5 Kwesithathu, umuntu obekezelako akapharhazeli. Kunobunye ubujamo obutlhoga bona sisabele msinyana. Nanyana kunjalo, umuntu obekezelako nakunomsebenzi oqakathekileko okufuze awenze, akarhabeli ukuwuthoma namkha ukuwuqeda. Kunalokho uyaqiniseka ukuthi uba nesikhathi esaneleko sokuhlela lokho azokwenza. Uzipha isikhathi sokwenza umsebenzi lo begodu awenze kuhle.

6. Umuntu obekezelako usabela njani lokha nakaqalene neenlingo namkha ubudisi?

6 Kwesine, umuntu obekezelako ukghodlhelela iinlingo ngaphandle kokunghonghoyila. Ngendlela le, ukubekezela kukhambisana nokukghodlhelela. Kuliqiniso ukuthi akusikumbi ukukhuluma nomngani otjhidelene naye uveze indlela ozizwa ngayo ngesilingo oqalene naso. Nanyana kunjalo, umuntu obekezelako uzokwenza koke okusemandlenakhe bona aragele phambili akghodlhelela anombono omuhle. (Kol. 1:11) Abantu bakaJehova kufuze batjengise ukubekezela kizo zoke iindlelezi. Kubayini? Sizokucoca ngamabanga ambalwa.

KUBAYINI UKUBEKEZELA KUQAKATHEKILE?

Njengomlimi olinda ngokubekezela anethemba lokuthi uzokuvuna, silinda ngokubekezela siqiniseka ukuthi uJehova uzozizalisa zoke iinthembiso zakhe ngesikhathi esifaneleko (Funda isigaba 7)

7. NgokwakaJakopo 5:7, 8, kubayini ukubekezela kuqakathekile? (Qala nesithombe.)

7 Ukubekezela kuqakathekile bona sisinde. Njengabantu bakaZimu abathembekileko besikhathi esidlulileko, sitlhoga ukubekezela nasizakulinda uZimu azalise iinthembiso zakhe. (Heb. 6:11, 12) IBhayibheli limadanisa ubujamo bethu nebomlimi. (Funda uJakopo 5:7, 8.) Umlimi usebenza budisi bona atjale bekathelelele iintjalo zakhe kodwana akazi ukuthi zizokukhula nini. Yeke umlimi uyalinda ngokubekezela anethemba lokuthi uzokuvuna. Ngendlela efanako, sihlala simajadu emsebenzini kaZimu, ngitjho nanyana ‘singalazi ilanga iKosethu ezokuza ngalo.’ (Mat. 24:42) Silinda ngokubekezela, siqiniseka ukuthi ngesikhathi sakhe esifaneleko, uJehova uzokuzalisa koke akuthembisileko. Nasiphela ihliziyo, singadinwa kulinda sithome ukutjhiya uJehova kancanikancani. Singathoma nokugijimisa izinto esicabanga ukuthi zizosenza sithabe nje. Kodwana nasibekezelako, singakghona ukukghodlhelela bekube sekupheleni sisindiswe.—Mik. 7:7; Mat. 24:13.

8. Ukubekezela kusisiza njani nasisebenzelana nabanye? (Kolose 3:12, 13)

8 Sitlhoga ukubekezela nasizakusebenzisana kuhle nabanye abantu. Kusisiza bona silalelisise abanye nabakhulumako. (Jak. 1:19) Ukubekezela kusisiza sibe nokuthula nabanye. Kusivikela bona singapharhazeli besitjho amezwi ahlabako nasigandelelekileko. Nasibekezelako, angekhe sisilingeke msinyana lokha omunye nakangasiphathi kuhle. Kunokobana sizibuyiselele ‘sizokuragela phambili sibekezelelana begodu silibalelane ngokutjhaphulukileko.’—Funda kwebeKolose 3:12, 13.

9. Ukubekezela kusisiza njani nakutlhogeka bona senze iinqunto? (IzAga 21:5)

9 Ukubekezela kungasisiza sikghone ukwenza iinqunto ezihle. Kunokobana sipharhazele, sizozipha isikhathi sokwenza irhubhululo, sihlolisise iinqunto zethu sikhethe ukuthi ngisiphi esiphuma phambili. (Funda izAga 21:5.) Ngokwesibonelo, nasifuna umsebenzi singalingeka ukuthatha umsebenzi esiwufumana kokuthoma ngitjho nanyana lokho kutjho ukuthi angekhe sibe khona qobe esifundweni nesimini. Nasibekezelako, sizozipha isikhathi sokucabangisisa ukuthi umsebenzi lo ukude kangangani, ngizokusebenza ama-awara angangani nokuthi uzowuthinta njani umndenami nobuhlobo bethu noJehova. Nasibekezelako singakghona ukubalekela ukwenza isiqunto esimbi.

INDLELA ONGABEKEZELA NGAYO KHUDLWANA

10. UmKrestu angaba nakho njani ukubekezela begodu aragele phambili anakho?

10 Thandazela ukubekezela khudlwana. Ukubekezela ngesinye seenthelo zomoya. (Gal. 5:22, 23) Nje-ke singathandazela umoya ocwengileko, sibawe uJehova asisize sibe neenthelo zawo. Nasiqalene nobujamo obulinga ukubekezela kwethu, ‘siragela phambili sibawa’ umoya ocwengileko bona usisize sibekezele. (Luk. 11:9, 13) Singabawa uJehova asisize sibone izinto ngendlela azibona ngayo. Ngemva kokuthandaza, kufuze senze koke okusemandlenethu bona sihlale sibekezela qobe langa. Nasiragela phambili sithandazela ukubekezela begodu silinge ukukutjengisa, uJehova uzosisiza sibekezele khudlwana ngitjho nanyana besingasi babantu ababekezelako phambilini.

11-12. UJehova ukutjengise njani ukubekezela?

11 Cabangisisa ngeembonelo eziseBhayibhelini. IBhayibheli lineembonelo ezinengi zabantu abebabekezela. Ngokucabangisisa ngeembonelwezi singafunda ukuthi singakutjengisa njani ukubekezela. Ngaphambi kobana sicoce ngembonelwezi, akhesiqale isibonelo esiphuma phambili sokubekezela, sakaJehova.

12 Esimini ye-Edeni, uSathana wakhuluma kumbi igama lakaJehova, walinga nokwenza u-Eva azaze ukuthi uJehova Mbusi olungileko nonethando. Kunokobana atjhabalalise uSathana khonokho, uJehova wabekezela, wazibamba azi ukuthi kuzokuthatha isikhathi ukuziveza bona uMbusi ophuma phambili. Nakasalinde njalo, ukghodlhelele woke amala abekwe egameni lakhe. Ngaphezu kwalokho, uJehova usalinde ngokubekezela ukwenzela bona abantu abanengi bafumane ithuba lokuphila okungapheliko. (2 Pit. 3:9, 15) Ngebanga lalokho, abantu abanengi bafumene ithuba lokumazi. Nasidzimelela kilokho esikuzuzako ngokubekezela kwakaJehova, sizokufumana kubulula ukulinda isikhathi lapho uJehova azokuletha khona isiphelo.

Ukubekezela kuzosisiza singasilingeki msinyana nasisilingwako (Funda isigaba 13)

13. UJesu ukulingise njani ngokupheleleko ukubekezela kwakaYise? (Qala nesithombe.)

13 UJesu walingisa ukubekezela kwakaYise ngokupheleleko begodu wakutjengisa lokhu nakasephasini. Bekungasilula ngaso soke isikhathi ngaye bona abekezele khulukhulu kubatloli ababazenzisi nakubaFarisi. (Jwa. 8:25-27) NjengoYise, uJesu bekangasilingeki msinyana. Akhenge azibuyiselele nakathukwako. (1 Pit. 2:23) UJesu ngokubekezela wakghodlhelela iinlingo ngaphandle kokunghonghoyila. Kungebangelo iBhayibheli lithi, ‘sicabangisise khulu ngaloyo okghodlhelele ikulumo enjalo ephikisako yezoni’! (Heb. 12:2, 3) Ngesizo lakaJehova, nathi ngokubekezela singakghona ukukghodlhelela nanyana ngiziphi iinlingo esiqalana nazo.

Nasilingisa ukubekezela kwaka-Abrahama, singaqiniseka ukuthi uJehova uzosibusisa nje ngitjho nephasini lakhe elitjha asithembisa lona (Funda isigaba 14)

14. Khuyini esingayifunda ekubekezeleni kwaka-Abrahama? (Hebheru 6:15) (Qala nesithombe.)

14 Kuthiwani nange esikulindileko malungana nesiphelo kungakazaliseki? Kungenzeka besilindele bona isiphelo ngathana kade safika. Singasaba ukuthi kungenzeka sifike sekukade sahlongakala. Khuyini engasisiza silinde ngokubekezela? Cabanga ngesibonelo saka-Abrahama. U-Abrahama nakaneminyaka ema-75 anganabantwana, uJehova wamthembisa wathi: “Ngizokwenza ube sitjhaba esikhulu.” (Gen. 12:1-4) Inga-kghani u-Abrahama wasibona isithembiswesi sizaliseka? Ingasi soke. Ngemva kokuyama uMlambo iYufrathe nokulinda iminyaka ema-25, u-Abrahama wakubona ukubelethwa ngokusimangaliso kwendodanakhe u-Isaka begodu ngemva kweminyaka ema-60 wabona ukubelethwa kwabazukulu bakhe u-Esewu noJakopo. (Funda amaHebheru 6:15.) Kodwana u-Abrahama akhenge azibone iinzukulwana zakhe ziba sitjhaba esikhulu begodu zifumana iNarha yesiThembiso. Nanyana kunjalo, indoda ethembekileko le beyithabela itjhebiswano elihle noMdalayo. (Jak. 2:23) U-Abrahama nakavuswako uzokuthabela khulu ukuzwa ukuthi ukukholwa nokubekezela kwakhe kwenze iintjhaba ezinengi zabusiswa! (Gen. 22:18) Sifundani kilokhu? Kungenzeka singaziboni zoke iinthembiso zakaJehova zizaliseka nje. Nanyana kunjalo, nasibekezela njengo-Abrahama singaqiniseka ukuthi uJehova uzosibusisa nje ngitjho nephasini elitjha asithembisa lona.—Mar. 10:29, 30.

15. Singafunda ngani esifundweni sethu somuntu mathupha?

15 IBhayibheli linezinye iimbonelo ezinengi zabantu ebebabekezela. (Jak. 5:10) Kungaba kuhle nange ungarhubhulula ngazo. b Ngokwesibonelo, nanyana uDavida azeswa asesemncani bona abe yikosi yakwa-Israyeli, kwafuze alinde iminyaka eminengi ngaphambi kobana abe yikosi. USimiyoni no-Ana balotjha uJehova ngokuthembeka njengombana balinde ukufika kwakaMesiya othenjisiweko. (Luk. 2:25, 36-38) Njengombana ufunda ngeendabezi, qala iimpendulo zemibuzo elandelako: Khuyini eyasiza umuntu engifunda ngaye lo bona abekezele? Wazuza njani ngokubekezela? Ngingamlingisa njani? Ungazuza nangokufunda ngalabo abangakhenge babekezele. (1 Sam. 13:8-14) Ungazibuza: ‘Khuyini eyabenza bangabekezeli? Ngimiphi imiphumela abaqalana nayo?’

16. Kuzuzisa ngani ukubekezela?

16 Cabanga ngalokho esingakuzuza nasibekezelako. Nasibabantu ababekezelako, siyathaba begodu siba nomoya ophasi. Ukubekezela kungasisiza sihlale siphile kuhle ngokomkhumbulo nemzimbeni. Nasibekezelela abanye, sithabela ukuba nobuhlobo obuhle nabo. Ibandla lethu liba nobunye. Nange kunomuntu osisilingako angekhe sirhabele ukukwata besenze indaba leyo ibe yikulu. (Rhu. 37:8; IzA. 14:29) Ngaphezu kwalokho, nasibekezelako silingisa uBabethu wezulwini begodu sitjhidela kuye.

17. Khuyini okufuze sizimisele ukuyenza?

17 Ukubekezela bubuntu obuhle obusizuzisa soke! Akusilula ukubekezela ngaso soke isikhathi kodwana ngesizo lakaJehova, singakghona ukuragela phambili silwela ukuba nobuntobu. Njengombana silinde ngokubekezela iphasi elitjha, singaqiniseka ukuthi “ilihlo lakaJehova liqale abamsabako, labo abalindele ithando lakhe.” (Rhu. 33:18) Kwangathi soke singazimisela ukuragela phambili simbatha ukubekezela.

INGOMA 41 Ngibawa Ulalele Umthandazwami

a Abantu abanengi namhlanjesi abanakho ukubekezela. Nanyana kunjalo, iBhayibheli lisitjela bona simbathe ukubekezela. Isihlokwesi sizositjengisa ukuthi kubayini ubuntobu buqakathekile nokuthi singakghona njani ukubekezela khudlwana

b Bona ufumane iindaba eziseBhayibhelini ezikhuluma ngokubekezela, ungahlola isihloko esithi, “Patience” ku-Watch Tower Publications Index.