Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 35

Kontinua sedu pasienti

Kontinua sedu pasienti

“Bo ten ku bisti . . . ku pasensa.” — KOL 3:12.

KANTIKU 114 Sê Paciente

KE KU NO NA BIN FALA DEL a

1. Pabia ku bu gosta di jintis ku sedu pasienti?

 ANOS tudu no gosta di jintis pasienti. Pabia di ke? No ta rispita kilis ku ta konsigi pera un kusa sin fika mal. No ta gosta pa utrus sedu pasienti ku nos ora ku no yara. Tambi no ta kontenti ora ku kin ku na studa Biblia ku nos sedu pasienti, ora ku no na sforsa pa aprindi, pa seta o aplika ke ku Biblia ta nsina. Mas importanti di tudu, no ta kontenti manera ku Jeova Deus sedu pasienti ku nos! — Rom 2:4.

2. Kal situasons ku pudi pui pa i sedu difisil pa no sedu pasienti?

2 No ta misti pa utrus sedu pasienti, ma i pudi sedu difisil pa no sedu pasienti. Pur isemplu, no pudi sforsa pa sta kalmu ora ki ten agarafamentu, spesialmenti si no sta atrasadu. No pudi paña raiba dimas, ora ku utrus punu paña raiba. Tambi, utrora i pudi sedu difisil kontinua pera nobu mundu ku Jeova purmiti. Sera ki bu misti aumenta bu pasensa? Nes studu, no na oja ke ku signifika sedu pasienti i pabia ki importanti dimas. No na jubi tambi ke ku pudi judanu aumenta no pasensa.

KE KU SIGNIFIKA SEDU PASIENTI?

3. Kuma ku un algin pasienti ta reaẑi ora ku utrus pul pa i paña raiba?

3 No jubi kuatru manera ku no pudi mostra pasensa? Purmeru, un algin pasienti ta tarda pa paña raiba. Ora ku utrus fasi kusa ku na pul i paña raiba i ta manti kalma, i ka torna elis pa mal ke fasil. Tambi i ka ta trata utrus mal ora ki sta bas di preson. Purmeru bias ku palabras “ku ta tarda pa paña raiba” ojadu na Biblia, i oca Jeova fala di kuma el i “Deus ku ta ten miserikordia, ku ta sinti pena, ku ta tarda pa paña raiba, ku ta mostra garandi amor, ku ta sedu bardadi”. — Sai 34:6.

4. Kuma ku un algin pasienti ta reaẑi ora ki dibi di pera?

4 Sugundu, un algin pasienti ta pera ku kalma. Si un kusa toma manga di tempu ki ka pensaba, un algin pasienti ta ivita sta ŝatiadu o paña raiba. (Mat 18:26, 27) I ten manga di situasons ku no pirsisa di pera ku kalma. Pur isemplu, no pirsisa di sukuta ku pasensa ora ku un algin na papia, sin kortal kombersa. (Jo 36:2) No pirsisa tambi di pasensa, ora ku no na juda un studanti di Biblia ntindi un kusa ku Biblia ta nsina, o kaba ku un mau abitu.

5. Kal ki utru manera di mostra pasensa?

5 Terseru, un algin pasienti ka ta turmenta. Na bardadi, no pirsisa di aẑi rapidu na alguns situasons. Ma, ora ku un algin pasienti tene un kusa importanti pa fasi, i ka ta turmenta pa kumsal nin pa kabal. En ves di kila, i ta ranja tempu sufisienti, pa fasi planu di ke ki i na bin fasi. Dipus i ta ranja tempu, pa fasi ki tarbaju diritu.

6. Kuma ku un algin pasienti ta reaẑi ora ki na pasa situasons difisil?

6 Kuartu, un algin pasienti ta sforsa pa nguenta situasons difisil sin keŝa. Nes sintidu, pasensa sta ligadu ku fika firmi. Na bardadi, i ka mal papia ku un amigu intimu i kontal kuma ku bu na sinti ora ku bu na pasa un situason difisil. Ma, un algin pasienti ta fasi si minjor, pa kontinua firmi i na mesmu tempu, kontinua sirbi Jeova ku kontentamentu. (Kol 1:11) Povu di Jeova pirsisa di mostra pasensa nes kuatru manera. Pabia? No jubi alguns motivus.

PABIA KU PASENSA I IMPORTANTI DIMAS

Labradur ta pera ku pasensa, ku konfiansa di kuma ke ki sumia na kirsi na tempu sertu. No ta pera ku pasensa, ku konfiansa di kuma Jeova na kumpri tudu si purmesas na tempu sertu. (Jubi paragrafu 7)

7. Di akordu ku Tiagu 5:7, 8, pabia ku pasensa i importanti dimas? (Jubi tambi diseñu.)

7 Pasensa i importanti pa no salvason. Suma servus fiel di Deus di pasadu, no pirsisa di pera ku pasensa, pa Deus kumpri si purmesas. (Eb 6:11, 12) Biblia kompara no situason suma di un labradur. (Lei Tiagu 5:7, 8.) Un labradur ta tarbaja duru pa sumia i regua, ma i ka ta sibi dia izatu ku ke ki sumia na kirsi. Pa kila, labradur ta pera ku pasensa, ku konfiansa di kuma ke ki sumia na kirsi. Di mesmu manera, no ta sta okupadu na no atividadis spiritual, nin si ‘no ka sibi kal ora ku no Siñor na bin.’ (Mat 24:42) No ta pera ku pasensa i ku konfiansa di kuma, na tempu sertu, Jeova na kumpri tudu ke ki purmiti. Si no ka sedu pasienti, no pudi kansa pera i puku-puku kumsa ku disvia di kamiñu di bardadi. No pudi tambi kumsa ku buska kusas ku no pensa di kuma e na danu filisidadi gosi. Ma si no sedu pasienti, no pudi fika fiel te na fin i sedu salvu. — Mik 7:7; Mat 24:13.

8. Kuma ku pasensa pudi judanu lida ku utrus? (Kolosensis 3:12, 13)

8 Pasensa pudi judanu lida ku utrus. I ta judanu sukuta diritu ora ku utrus na papia. (Tiagu 1:19) Pasensa ta judanu tambi tene pas ku utrus. Si no sedu pasienti, no ka na aẑi rapidu dimas, o fala un kusa ku na pui algin fika mal, ora ku no sta ku preson. Tambi si no sedu pasienti, no ka na lestu ku paña raiba ora ku un algin fasi un kusa ku denu. En ves di torna, no na kontinua ‘nguenta n̈utru i purda n̈utru.’ — Lei Kolosensis 3:12, 13.

9. Kuma ku pasensa pudi judanu ora ku no pirsisa di toma disisons? (Ditus 21:5)

9 Pasensa pudi tambi judanu toma bon disisons. En ves di turmenta o fasi ke ku bin logu na no kabesa, no na toma tempu pa sibi mas aserka di ki asuntu i jubi diferenti opsons ku no tene. (Lei Ditus 21:5.) Pur isemplu, si no sta na buska tarbaju, no pudi misti seta logu purmeru tarbaju ku no oja, mesmu si i na punu falta alguns runions i punu prega puku. Ma, si no sedu pasienti, no na toma tempu pa pensa na nunde ku tarbaju fika, na oras di tarbaju i na kuma ku kila na afeta no familia ku no amisadi ku Jeova. Si no sedu pasienti, no pudi ivita toma mau disison.

KUMA KU NO PUDI AUMENTA PASENSA

10. Kuma ku un kriston pudi tene pasensa i kontinua tenel?

10 Ora pa aumenta pasensa. Pasensa fasi parti di frutu di spiritu. (Gal 5:22, 23) Asin, no pudi ora pa pidi spiritu santu i pidi Jeova pa i judanu tene frutu di spiritu santu. Si no sta na pasa un situason ku na testa no pasensa, no kontinua “pidi” spiritu santu pa judanu sedu pasienti. (Luk 11:9, 13) No pudi tambi pidi Jeova pa i judanu oja kusas suma ki ta ojal. Dipus ku no ora, no pirsisa di fasi no minjor pa sedu pasienti kada dia. Si no kontinua ora i sforsa pa sedu pasienti, Jeova na judanu sedu pasienti, i pasensa na pasa fasi parti di no manera di sedu.

11-12. Kuma ku Jeova mostra pasensa?

11 Pensa fundu na isemplus ku sta na Biblia. Biblia tene isemplu di manga di jintis ku sedu pasienti. Ora ku no pensa fundu nes isemplus, no pudi aprindi kuma ku no pudi mostra pasensa. Antis di no jubi alguns des isemplus, no jubi gosi isemplu mas garandi di pasensa, ku sedu di Jeova.

12 Na jardin di Eden, Satanas difama nomi di Jeova, oca i fasi pa Eva duvida, si kontra Jeova i un Guvernanti justu i ku ta mostra amor. En ves di kaba ku difamadur logu-logu, Jeova mostra pasensa, i kontrola si kabesa, pabia i sibi di kuma i na toma tempu pa mostra di kuma Si guvernu i minjor. Nkuantu i na pera, i nguenta difamason ku ta fasidu kontra si nomi. Tambi, Jeova sta na pera ku pasensa pa manga di jintis pudi tene oportunidadi di tene vida ku ka ta kaba. (2 Ped 3:9, 15) Pa kila, manga di jintis sta na kunsil. Si no konsentra na benefisius ku pui Jeova sedu pasienti, i na sedu mas fasil pa no pera tempu ki na tisi fin des mundu.

Pasensa na judanu tarda pa paña raiba, ora ku utrus punu paña raiba. (Jubi paragrafu 13)

13. Kuma ku Jesus kopia diritu pasensa di si Pape? (Jubi tambi foto.)

13 Jesus kopia diritu pasensa di si Pape. I mostra es manera di sedu oca i sta li na Tera. I ka tudu ora ki seduba fasil pa i mostra pasensa, prinsipalmenti pa pursoris di lei i ku fariseus ku seduba finjiduris. (Jon 8:25-27) Ma suma si Pape, Jesus ta tarda pa paña raiba. I ka torna oca i kobadu o ranjadu purblema. (1 Ped 2:23) Ku pasensa, Jesus nguenta situasons difisil sin keŝa. E ku manda Biblia fala pa no “pensa na kil ku nguenta manga di kusa ku jinti mau lantanda”! (Eb 12:2, 3) Ku ajuda di Jeova, anos tambi no pudi nguenta ku pasensa tudu situason difisil.

Si no sedu pasienti suma Abraon, no pudi tene sertesa di kuma Jeova na paganu aos, tambi i na paganu inda mas na nobu mundu ki purmiti. (Jubi paragrafu 14)

14. Ke ku no pudi aprindi di pasensa di Abraon? (Ebreus 6:15) (Jubi tambi foto ku diseñu.)

14 Ke gora si no sta na spera pa fin ciga, ma i ka ciga inda? Talves i fasi ja manga di tempu ku no na pera pa fin ciga. Talves no medi di kuma no ka na vivi te na tempu ku fin na bin. Ke ku pudi judanu kontinua pera ku pasensa? No jubi isemplu di Abraon. Oca Abraon tene 75 anu i ka teneba fiju. Jeova fasil es purmesa: “N na fasiu un garandi nason”. (Kum 12:1-4) Sera ki Abraon oja kumprimentu des purmesa? I ka oja tudu si kumprimentu. Dipus di kamba riu Eufratis, i pera 25 anu pa i kumsa oja Isaki padidu di manera milagrosu. I pera mas 60 anu pa kumsa oja si netus padidu, ku sedu Isau ku Jakó. (Lei Ebreus 6:15.) Ma, Abraon nunka oja si jorson torna un garandi nason i yarda Tera di Purmesa. Nin ku sin, es omi fiel teneba amisadi intimu ku kin ku kumpul. (Tiagu 2:23) Tambi ora ku Abraon lantandadu di mortu, i na kontenti dimas di sibi di kuma, tudu nasons bensuadu pabia di si fe ku pasensa! (Kum 22:18) Ke ku no pudi aprindi? Talves nes mumentu no ka oja tudu purmesas di Jeova ku kumpri. Ma, si no sedu pasienti suma Abraon, no pudi tene sertesa di kuma Jeova na paganu aos, tambi i na paganu inda mas na nobu mundu ki purmiti. — Mar 10:29, 30.

15. Ke ku no pudi studa na no studu pesual?

15 Biblia tene manga di isemplu di utrus jintis ku sedu pasienti. (Tiagu 5:10) Pabia ku bu ka na fasi un programa pa studa es isemplus? b Pur isemplu, Davi kujiduba pa i sedu rei di Israel ocalba joven dimas, ma i dibi di peraba manga di anus pa i kumsa manda. Simeon ku Ana ta adoraba Jeova ku fidelidadi nkuantu e na pera Mesias ku purmitidu. (Luk 2:25, 36-38) Nkuantu bu na studa es isemplus, buska respostas des purguntas: Ke talves ku juda es algin sedu pasienti? Kuma ku si pasensa judal? Kuma ku N pudi kopial? Bu pudi tambi aprindi ciu ku kilis ku ka sedu pasienti. (1 Sam 13:8-14) Bu pudi fasi bu kabesa es purguntas: ‘Ke ku pui pa e ka sedu pasienti? Kal mau kusas ku kontisi ku elis pabia e ka sedu pasienti?’

16. Ka ki alguns benefisius ku no ta tene si no sedu pasienti?

16 Jubi benefisius di sedu pasienti. Ora ku no sedu pasienti, no na sedu mas filis i mas kalmu. Asin, pasensa pudi minjoria no saudi mental ku no saudi fisiku. Ora ku no sedu pasienti ku utrus, no ta tene bon amisadi ku elis. No kongregason ta sta inda mas unidu. Si un algin punu fika mal i no tarda pa paña raiba, no pudi tuji pa situason ka piora. (Sal 37:8; Dit 14:29) Ma mas importanti, ora ku no sedu pasienti, no pudi kopia no Pape ku sta na seu, i te mesmu pertusi mas del.

17. Ke ku no dibi di sta disididu pa fasi?

17 Na bardadi, pasensa i un manera di sedu bonitu ku ta benefisia tudu jintis! I ka tudu ora ki fasil sedu pasienti, ma ku ajuda di Jeova, no pudi kontinua tene es manera di sedu. Tambi nkuantu no na pera nobu mundu ku pasensa, no pudi tene sertesa di kuma “uju di SIÑOR sta riba di kilis ku rispital, kilis ku pui se speransa na si bondadi.” (Anos ku pui letras karegadu ku italiku; Sal 33:18) Pa anos tudu no sta disidu pa kontinua bisti ku pasensa.

KANTIKU 41 “Ouve a Minha Oração”

a Na mundu di Satanas, manga di jintis ka sedu pasienti. Ma, Biblia falanu pa no bisti ku pasensa. Es studu na mostranu pabia ku es manera di sedu i importanti dimas, i kuma ku no pudi sedu mas pasienti.

b Pa oja isemplus di pasensa ku Biblia fala del, bu pudi jubi entrada Paciência na Índice das Publicações da Torre de Vigia.