Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 36

Ambula bujitu budi ne mushinga, umbushe budi bushala

Ambula bujitu budi ne mushinga, umbushe budi bushala

“Tumbushayi kabidi bujitu buonso . . . , ne tunyemayi lubilu ludi luteka kumpala kuetu ne dinanukila.”​—EB. 12:1.

MUSAMBU WA 33 Upuila Yehowa bujitu buebe

KADIOSHA a

1. Bilondeshile Ebelu 12:1, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kunyema too ne ku mushonyi wa ndekelu?

 BIBLE udi ufuanyikija nsombelu wetu wa buena Kristo ne manaya a mbilu. Muntu udi unyema too ne ku mushonyi wa ndekelu neapete muoyo wa tshiendelele. (2 Tim. 4:7, 8) Mbimpe tudienzeje bua kutungunuka ne kunyema, nangananga bualu tukadi pabuipi ne mushonyi wa ndekelu. Mupostolo Paulo uvua munyeme too ne ku ndekelu, mmutuleje malu a kuenza bua tufike petu ku mushonyi wa ndekelu. Mmutuambile bua kumbusha ‘bujitu buonso ne kunyema lubilu ludi luteka kumpala kuetu ne dinanukila.’​—Bala Ebelu 12:1.

2. ‘Kumbusha bujitu buonso’ kudi kumvuija tshinyi?

2 Pavua Paulo mufunde ne: ‘tumbushayi bujitu buonso,’ uvuaku usua kuamba ne: muena Kristo kena ne bujitu bua kuambula anyi? Tòo, uvua usua kuamba ne: tumbushe bujitu buonso budi kabuyi ne mushinga, bualu budi mua kutekesha lubilu luetu ne kututshiokesha. Bua tuetu kunanukila mu lubilu luetu, mbimpe tujingulule bujitu budi kabuyi ne mushinga budi mua kututshiokesha ne tubumbushe ne lukasa. Kadi katuena ne bua kumbusha bujitu butudi ne bua kuambula to. Tshianana netuleje mutudi katuyi bakumbane bua kutungunuka ne kunyema. (2 Tim. 2:5) Mbujitu kayi butudi ne bua kuambula?

3. a) Bilondeshile Galatiya 6:5, mbujitu kayi butudi ne bua kuambula? b) Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi? Bua tshinyi?

3 Bala Galatiya 6:5. Paulo mmuleje bujitu butudi ne bua kuambula. Mmufunde ne: “Muntu yonso neadiambuile bujitu buende.” Muaba eu, Paulo udi wakula bua bujitu bua mudimu udi muntu yonso ne bua kuenzela Nzambi. Mbujitu budi muntu mukuabu kayi mua kutuambuila to. Mu tshiena-bualu etshi, netumone tshidi ‘bujitu buetu’ bumvuija ne mutudi mua kubuambula. Netumone kabidi bujitu budi kabuyi ne mushinga butudi pamuapa bambule ne mutudi mua kubutula. Tuetu badiambuile bujitu buetu ne batule budi kabuyi ne mushinga, netunyeme lubilu tupeta ne muoyo.

BUJITU BUTUDI NE BUA KUAMBULA

Mu bujitu butudi ne bua kudiambuila mudi kukumbaja mutshipu wetu wa didilambula kudi Yehowa, kukumbaja mudimu utudi nawu mu dîku, ne kuitaba bipeta bia malu mabi atudi benze (Tangila tshikoso 4-9)

4. Bua tshinyi ki mbikole menemene bua kukumbaja mutshipu utuvua benze patuvua badilambule kudi Yehowa? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

4 Mutshipu wetu wa didilambula kudi Yehowa. Patuvua badilambule kudi Yehowa, tuvua baditshipe bua kumuenzela mudimu bua kashidi ne kuenza disua diende. Tudi ne bua kukumbaja mutshipu au. Kuwukumbaja ki nkupepele to. Kadi ki nkukole menemene to. Bidi nanku bualu Yehowa mmutufuke bua tuenze disua diende. (Buak. 4:11) Mmutufuke mu tshimfuanyi tshiende ne dijinga dia kumumanya ne kumuenzela mudimu. Ke bualu kayi tudi ne mushindu wa kusemena nende pabuipi ne kuikala ne disanka dia kuenza disua diende. (Mis. 40:8) Bualu bukuabu budi ne: patudi tuenza disua diende ne tutumikila Muanende, ‘netupetulule bukole.’​—Mat. 11:28-30.

(See paragraphs 4-5)

5. Tshia kuenza ntshinyi bua kukumbaja mutshipu webe? (1 Yone 5:3)

5 Mmunyi muudi mua kukumbaja mutshipu webe au? Kudi malu abidi a kuenza. Bua kumpala, tungunuka ne kunanga Yehowa bikole. Udi mua kutungunuka ne kumunanga wewe welangana meji ne muoyo mujima a malu onso mimpe adiye mukuenzele ne akuenzelaye kumpala eku. Wewe munange Yehowa bikole, neumutumikile kakuyi lutatu. (Bala 1 Yone 5:3.) Buibidi, idikija Yezu. Yezu wakafika ku dienza disua dia Yehowa bualu uvua umulomba diambuluisha ne uvua mutuishile mêsu ku difutu divuaye mumulaye. (Eb. 5:7; 12:2) Nanku, ikala pebe ulomba Yehowa bukole ne utungunuka ne kulama ditekemena diebe dia muoyo wa tshiendelele mu lungenyi. Wewe munange Yehowa bikole ne muidikije Muanende, neukumbaje mutshipu webe.

6. Bua tshinyi tudi ne bua kukumbaja mudimu udibu batupeshe mu dîku? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

6 Malu atudi ne bua kukumbaja mu dîku. Mu lubilu luetu lua kupeta muoyo, tudi ne bua kunanga Yehowa ne Yezu bikole kupita mulela wetu kayi yonso. (Mat. 10:37) Kadi kabiena biumvuija ne: tudi ne bua kulengulula malu atudi ne bua kukumbaja mu dîku, bienze bu ne: adi atupangisha bua kusankisha Nzambi ne Kristo to. Tumanye ne: bua Nzambi ne Kristo kutuanyisha, tudi ne bua kukumbaja mudimu udibu batupeshe mu dîku. (1 Tim. 5:4, 8) Tuetu bawukumbaje, netuikale ne disanka. Mu kuamba kuimpe, Yehowa mmumanye ne: bua bena mu dîku kuikala ne disanka, mulume ne mukajende badi ne bua kunangangana ne kunemekangana, baledi badi ne bua kunanga bana babu ne kubalongesha, bana pabu badi ne bua kutumikila baledi babu.​—Ef. 5:33; 6:1, 4.

(See paragraphs 6-7)

7. Mmunyi muudi mua kukumbaja mudimu uudi nawu mu dîku?

7 Mmunyi muudi mua kukumbaja mudimu uudi nawu mu dîku? Nansha wewe mulume anyi mukaji peshi muana, tumikila mikenji ya meji idi mu Bible. Kuenji patupu malu audi wewe umona ne: mmimpe, anyi adi bantu ba muaba uudi benza, peshi adi bamanyi bapiluke bakuambila bua kuenza to. (Nsu. 24:3, 4) Ikala ubala mikanda yetu bua umanye mua kutumikila mêyi manene a mu Bible. Tshilejilu, mu site wetu wa jw.org mudi ngenyi mimpe idi yakula bua ntatu idi baledi, bena dibaka, ne bansonga ba bitende batuilangana nayi. b Disuika bua kutumikila malu adi mu Bible nansha bena mu dîku dienu kabayi baatumikila. Wewe uatumikila, nebiambuluishe bena mu dîku dienu, ne Yehowa neakubeneshe.​—1 Pet. 3:1, 2.

8. Ntshinyi tshidi bienzedi bietu mua kutuenzela?

8 Nzambi neatulumbuluishe bua bienzedi bietu. Yehowa mmutupeshe budikadidi bua kudisunguila malu, ne mmusue bua tusanke bua bipeta bia malu mimpe atudi tuenza. Kadi kakutukuba ku ntatu ituapeta tuetu benze malu mabi to. (Gal. 6:7, 8) Nanku tuitabe tshionso tshiatufikila tuetu bambangane mêyi mabi anyi benze malu mabi. Tuetu benze tshilema, kondo ka muoyo kadi mua kutupisha. Kadi kumanya ne: Nzambi neatulumbuluishe bua bienzedi bietu kudi kutusaka bua kutonda mpekatu yetu, kuakaja bilema bietu, ne kubenga kubienzulula. Kuenza malu aa nekutuambuluishe bua kutungunuka ne lubilu luetu lua kupeta muoyo.

(See paragraphs 8-9)

9. Wewe muenze tshilema, tshiudi ne bua kuenza ntshinyi? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

9 Mmunyi muudi mua kutantamena ntatu ya bienzedi biebe bibi? Biwikala muenze tshilema, tshiudi mua kuenza ntshinyi? Manya ne: kuena mua kushintulula tshilema tshiukadi muenze to. Nanku kujimiji dîba diebe ne makanda ebe bua kudibingisha anyi kuedi bakuabu tshilumbu pambidi bua tshilema tshiebe to. Pamutu pa kuenza nanku, itaba tshilema tshiebe, wakaje malu. Wewe udipisha bua tshilema tshiuvua muenze, mbimpe udipuekeshe ne utshileje Yehowa mu disambila umulomba luse. (Mis. 25:11; 51:3, 4) Lomba kabidi baudi mutshienzele luse. Biobi bikengela, ulombe bakulu mibelu. (Yak. 5:14, 15) Manya bilema biebe, ne udienzeje bua kubenga kubienzulula. Wewe muenze nanku, Yehowa neakufuile luse ne neakukuatshishe.​—Mis. 103:8-13.

BUJITU BUTUDI NE BUA ‘KUMBUSHA’

10. Bua tshinyi kuipatshila malu atudi katuyi mua kuenza mbujitu bupitshidile? (Galatiya 6:4)

10 Kuipatshidi malu audi kuyi mua kuenza to. Tudi mua kudiambuisha bujitu bupitshidile tuetu tudifuanyikija ne bakuabu. (Bala Galatiya 6:4.) Tuetu anu tudifuanyikija ne bakuabu, tudi mua kutuadija kubalakana anyi kupeta lungenyi lua kutembangana nabu. (Gal. 5:26) Tuetu tukeba kuenza malu akadi bakuabu benze, kadi mu bulelela katuyi mua kuenza, tudi mua kudienzela bibi. Bikalabi ne: “bualu butekemena budibu baladikije budi busamisha muoyo,” muoyo au newikale mushindu kayi tuetu baditekele malu atudi katuyi mua kukumbaja? (Nsu. 13:12) Kuenza nanku kudi mua kututshiokesha ne kutekesha lubilu luetu lua kupeta muoyo.​—Nsu. 24:10.

11. Tshia kuenza ntshinyi bua kubenga kuipatshila malu audi kuyi mua kuenza?

11 Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kubenga kuipatshila malu audi kuyi mua kuenza? Kujingi kuenza bia bungi kupita bidi Yehowa ukulomba to. Udi ukulomba anu malu audi mua kuenza. (2 Kol. 8:12) Manya ne: Yehowa kena ukufuanyikija ne bantu bakuabu to. (Mat. 25:20-23) Udi wanyisha mudimu uudi umuenzela ne muoyo mujima, wanyisha lulamatu luebe ne dinanukila diebe. Ikala ne bupuekele, umanye malu audi kuyi mua kuenza mpindieu bua bidimu biebe, makanda ebe, ne nsombelu webe. Idikija Bâzilai, ubenge midimu iudi kuyi mua kuenza bua bidimu biebe anyi bua makanda ebe. (2 Sam. 19:35, 36) Widikije kabidi Mose, upeshe bakuabu imue ya ku midimu iudi wenza biobi biakanyine. (Ekes. 18:21, 22) Wewe ne bupuekele nanku, kuakuipatshila malu audi kuyi mua kuenza adi mafuane kutekesha lubilu luebe lua kupeta muoyo to.

12. Tudi ne bua kudipisha bua bilema bia bakuabu anyi? Umvuija.

12 Kudipishi bua bilema bia bakuabu to. Katuena ne bua kuangatshila bakuabu mapangadika anyi kubepula misangu yonso ku bipeta bibi bia mapangadika abu mabi to. Tshilejilu, bidi mua kuenzeka bua muana abenge Yehowa. Dipangadika adi didi mua kunyingalaja baledi bende bikole. Kadi bobu badipisha bua dipangadika dia muanabu au, badi badiambuisha bujitu bupitshidile. Yehowa ki mmusue bua bambule abu bujitu to.​—Lomo 14:12.

13. Biwikala muledi, ntshinyi tshiudi mua kuenza bua dipangadika dibi dia muanebe?

13 Tshia kuenza ntshinyi bua kubenga kudipisha bua bilema bia bakuabu? Vuluka ne: Yehowa mmutupeshe bonso budikadidi bua kudisunguila malu. Mmushile muntu yonso mpunga wa kudiangatshila mapangadika, too ne dia kumuenzela mudimu. Nansha muudi muledi, Yehowa mmumanye ne: udi mupange bupuangane; tshionso tshidiye ukulomba ntshia ne: udienzeje bua kukolesha bana bebe bimpe. Malu alua muanebe kuenza kaena akutangila to. (Nsu. 20:11) Kadi udi mua kusamisha mutu bua bilema biudi wewe muenze. Biwikala wewe muledi udipisha bua tshilema tshiudi muenze, ambila Yehowa muudi umvua, umulombe luse. Mmumanye ne: kuena mua kuakaja tshilema tshiukadi muenze to. Ku lukuabu luseke, ki mmusue bua ukube muanebe ku bipeta bibi bia tshilema tshiende to. Vuluka ne: muanebe yeye mudienzeje bua kupingana kudi Yehowa, neamuakidile ne muoyo mujima.​—Luka 15:18-20.

14. Bua tshinyi kudipisha misangu yonso mbujitu butudi ne bua kumbusha?

14 Kuikadi udipisha misangu yonso to. Tuetu benze mpekatu, ki mbibi bua kudipisha to. Kadi kudipisha misangu yonso mbujitu budi Yehowa kayi musue bua tuambule to. Mbujitu butudi ne bua kumbusha. Mmunyi mutudi mua kumanya ni tudi tudipisha misangu yonso? Tuetu bamane kutonda mpekatu, banyingalale, ne badisuike bua kubenga kumuenzulula, tumanye ne: Yehowa ukadi mutufuile luse. (Bien. 3:19) Dîba adi, Yehowa ki mmusue bua tutungunuke ne kudipisha bua mpekatu au to. Mmumanye ne: kudipisha misangu yonso kudi mua kutuenzela bibi. (Mis. 31:10) Bidi nanku bualu kanyinganyinga kapitshidile kadi mua kutupangisha bua kunyema lubilu luetu lua kupeta muoyo.​—2 Kol. 2:7.

Wewe mumane kunyingalala bua mpekatu yebe ne muoyo mujima, Yehowa kakutungunuka ne kukubaluluilayi to, wewe pebe kuikadi udipisha bua bualu buayi to (Tangila tshikoso 15)

15. Tshia kuenza ntshinyi bua kubenga kudipisha misangu yonso? (1 Yone 3:19, 20) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

15 Mmunyi muudi mua kumbusha bujitu bua kudipisha misangu yonso? Mbimpe wimanyine pa “difuilangana dia luse dilelela” dia Nzambi. (Mis. 130:4) Padiye ubuikidila bantu badi banyingalale ne muoyo mujima, udi ulaya ne: “Tshiakuvuluka kabidi mpekatu wabu to.” (Yel. 31:34) Bualu ebu budi bumvuija ne: Yehowa kakushala ukubaluluila mpekatu yebe to. Nanku kuedi meji ne: ntatu iudi nayi bua mpekatu iuvua muenze idi ileja ne: Yehowa ki mmukufuile luse to. Kumvu bibi bua midimu idibu bakumbushe mu tshisumbu bua bilema biuvua muenze to. Yehowa kena utungunuka ne kukubaluluila mpekatu yebe to; nunku, wewe pebe kuikadi udipisha bua bualu buayi to.​—Bala 1 Yone 3:19, 20.

TUNYEME BUA KUPETA DIFUTU

16. Bu mutudi banyemi ba mbilu, ntshinyi tshitudi ne bua kumanya?

16 Mu lubilu lua kupeta muoyo lutudi elu, tudi ne bua ‘kunyema mu mushindu wa kuwupeta.’ (1 Kol. 9:24) Bua tuetu kunyema nanku, mbimpe tumanye bujitu butudi ne bua kuambula ne butudi ne bua kumbusha. Mu tshiena-bualu etshi, tudi bakule anu bua majitu makese atudi ne bua kuambula ne atudi ne bua kumbusha. Katuena batele onso to. Tshilejilu, Yezu mmutudimuije bua ‘katunemi bujitu ne budiavi ne bunuavi ne tunyinganyinga tua mu nsombelu.’ (Luka 21:34) Malu aa ne makuabu adi mu Bible adi mua kukuambuluisha bua kumanya biudi ne bua kuakaja mu lubilu luebe lua kupeta muoyo.

17. Ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: netunyeme too ne ku ndekelu?

17 Tuikalayi bamanye ne: netunyeme too ne ku ndekelu bualu Yehowa neatupeshe bukole butudi nabu dijinga. (Yesh. 40:29-31) Bua bualu abu, kutekeshi lubilu luebe to! Idikija mupostolo Paulo uvua munyeme bikole bua kupeta difutu divua kumpala kuende. (Filip. 3:13, 14) Kakuena muntu udi mua kunyema pa muaba webe to, kadi Yehowa neakuambuluishe bua ufike ku mushonyi wa ndekelu. Yehowa neakuambuluishe bua wambule bujitu buebe ne umbushe budi kabuyi ne mushinga. (Mis. 68:19) Eyowa, neakuambuluishe bua unanukile mu lubilu luebe ne upete difutu!

MUSAMBU WA 65 Ndaku anu kumpala!

a Mu tshiena-bualu etshi, netumone mutudi mua kunyema bua kupeta muoyo. Bu mutudi banyemi ba mbilu, kudi bujitu butudi ne bua kuambula. Mu bujitu abu mudi mutshipu wetu wa didilambula kudi Yehowa, malu adi yonso wa kutudi ne bua kukumbaja mu dîku, ne bipeta bia malu atudi tuenza. Kadi tudi ne bua kumbusha bujitu buonso budi kabuyi ne mushinga budi mua kutekesha lubilu luetu. Tshiena-bualu etshi netshituambuluishe bua kubumanya.

b Udi mua kupeta tshiena-bualu tshia “De l’aide pour les familles” tshidi mu tshitupa tshia Rubriques mu jw.org. Mona bimue biena-bualu bidi biakula bua bena dibaka bidimu: “Comment témoigner du respect” ne “Comment se montrer reconnaissant”; bua baledi, “Enseigner à ses enfants à se servir d’un smartphone avec bon sens” ne “Comment communiquer avec mon adolescent ?”; ne bua bitende, “Comment résister à la pression du groupe ?” ne “Comment surmonter le sentiment de solitude.