Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

1923​—Afii 100 Ni Eho Nɛ

1923​—Afii 100 Ni Eho Nɛ

JANUARY 1, 1923 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ wie akɛ: “Afi 1923 baafee afi ni yɔɔ miishɛɛ waa.” Ekɛfata he akɛ: “Wɔná hegbɛ kpele akɛ wɔbaahã mɛi ni ehao yɛ je lɛ mli lɛ ale akɛ, etsɛŋ nibii baahi.” Yɛ afi 1923 lɛ, Biblia Kaselɔi lɛ fee tsakemɔi yɛ asafoŋ kpeei, kpeei wuji, kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni hã amɛfee ekome waa.

ASAFOŊ KPEEI HÃ AMƐFEE EKOME

Kalanda ni atsɔɔ ŋmalɛ kɛ lalai ni abaalá yɛ nɔ

Yɛ afi 1923 lɛ, asafo lɛ tsake bɔ ni ato kpee ni afeɔ daa otsi lɛ he gbɛjianɔ ahã lɛ mli, ni no hã nyɛmimɛi lɛ fee ekome waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, abɔi ŋmalɛi ni nyɛmimɛi lɛ susuɔ he yɛ Sɔlemɔ Kɛ Yijiemɔ Kpee ni amɛfeɔ daa otsi lɛ shishi lɛ amli gbalamɔ yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli. Agbɛnɛ hu, afee kalanda ni tsɔɔ ŋmalɛ ni abaasusu he yɛ kpee lɛ shishi daa otsi, kɛ lalai ni nyɛmimɛi lɛ baanyɛ amɛlá daa gbi kɛ́ amɛmiifee aŋkro nikasemɔ loo weku jamɔ.

Yɛ amɛkpeei lɛ ashishi lɛ, nyɛmimɛi lɛ yeɔ “odase.” Nɔ ni enɛ tsɔɔ ji, amɛgbaa niiashikpamɔ ko ni amɛná yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, loo amɛdaa Yehowa shi, loo amɛláa, loo amɛsɔleɔ po. Nyɛmiyoo Eva Barney, ni abaptisi lɛ yɛ afi 1923 be ni eye afii 15 lɛ wie akɛ: “Kɛ́ ootao oye odase lɛ, obaate shi odamɔ shi ni owie nɔ ko tamɔ, ‘Miitao mada Nuŋtsɔ lɛ shi yɛ nibii kpakpai fɛɛ ni efee ehã mi lɛ ahewɔ,’ kɛkɛ lɛ, okɛ osane lɛ etsa nɔ.” No mli lɛ, nyɛmimɛi komɛi sumɔɔ ni amɛye odase waa. Nyɛmiyoo Barney tsa nɔ akɛ: “No mli lɛ, daa nɛɛ, nyɛmi nuu onukpa ko ni wɔsumɔɔ esane waa ni atsɛɔ lɛ Godwin lɛ yɛ nibii pii ni eetao eda Nuŋtsɔ lɛ shi yɛ he. Shi kɛ́ eŋa na akɛ nyɛmi nuu ni kwɛɔ kpee lɛ nɔ lɛ he miihia lɛ agbɛnɛ lɛ, egbalaa ewu lɛ kootu lɛ sɛɛ, kɛkɛ lɛ ewu lɛ eta shi.”

Shi kome yɛ daa nyɔɔŋ nɔ lɛ, asafo fɛɛ asafo feɔ Sɔlemɔ Kɛ Yijiemɔ Kpee krɛdɛɛ. Te kpee nɛɛ tee lɛ ehã tɛŋŋ? April 1, 1923 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ wie akɛ: “Akɛ be ni akɛfeɔ kpee lɛ fã agba niiashikpamɔi ni kɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he ni akɛwo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ. . . . Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ, kpee nɛɛ baawo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ ni ehã amɛfee ekome waa.”

Mɔ ko ni ná kpeei nɛɛ ahe sɛɛ waa ji, nyɛmi nuu ko ni jɛ Vancouver, yɛ Canada, ni atsɛɔ lɛ Charles Martin lɛ. No mli lɛ, eji shiɛlɔ, ni eye afii 19. Sɛɛ mli lɛ, ewie akɛ: “Kpee nɛɛ shishi mikase nɔ ni manyɛ makɛɛ kɛ́ miitsu shĩa fɛɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. No mli lɛ, nyɛmimɛi lɛ fɔɔ niiashikpamɔi ni amɛná yɛ shĩa fɛɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ gbaa waa. Enɛ hã mina nɔ ni manyɛ mawie kɛ bɔ ni manyɛ mahã mɛi ni sumɔɔɔ ni amɛboɔ sane lɛ toi lɛ hetoo mahã.”

SHIƐMƆ NITSUMƆ LƐ HÃ AMƐFEE EKOME

May 1, 1923 Bulletin

Nɔ kroko ni hã nyɛmimɛi lɛ fee ekome waa ji, “shiɛmɔ gbii” ni ato he gbɛjianɔ lɛ. Yɛ April 1, 1923 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ, atswa adafi akɛ: “Bɔ ni afee ni wɔ fɛɛ wɔfee ekome yɛ nitsumɔ kome mli hewɔ lɛ, ahala Jufɔ, May 1, 1923 akɛ shiɛmɔ gbi. Ni kɛjɛ no nɔ kɛyaa lɛ, klɛŋklɛŋ Jufɔ yɛ nyɔɔŋ fɛɛ nyɔɔŋ nɔ lɛ hu baafee shiɛmɔ gbi. Nakai gbi lɛ, esa akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo fɛɛ asafo mli lɛ kɛ amɛhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.”

Oblahii kɛ oblayei po kɛ amɛhe wo nitsumɔ nɛɛ mli. Amɛteŋ mɔ kome ji, Nyɛmiyoo Hazel Burford. No mli lɛ, eye afii 16 pɛ. Ewie akɛ: “Akɛ shiɛmɔ wiemɔi (etamɔ otii kɛhã sanegbaa lɛ) wo Bulletin lɛ mli koni wɔkpe wɔwo wɔyitsoŋ. a Mikɛ minii fee ekome kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ ekãa.” Shi bɔ ni nyɛmi nuu ko fee enii ehã be ni ena Nyɛmiyoo Burford nyiɛ shiɛmɔ nɔ lɛ hã Nyɛmiyoo Burford hiɛ fee lɛ yaa fioo. Ewie akɛ: “Nyɛmi nuu onukpa ko wie veveeve akɛ, esaaa akɛ mishiɛɔ mihãa mɛi. Nakai beiaŋ lɛ, mɛi komɛi eyanuuu shishi akɛ esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni ji nyɛmi, ni oblahii kɛ oblayei hu fata he lɛ, ajie e-Bɔlɔ Kpele lɛ yi.” (Lala 148:​12, 13) Shi Nyɛmiyoo Burford tee nɔ eshiɛ. Sɛɛ mli lɛ, ená hegbɛ etee Gilead Skul lɛ klas ni ji enyɔ lɛ, ni eyasɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔ yɛ Panama. Fiofio lɛ, nyɛmimɛi lɛ bana akɛ esa akɛ oblahii kɛ oblayei hu ashiɛ.

KPEEI WUJI HÃ AMƐFEE EKOME

Nɔ kroko ni hã nyɛmimɛi lɛ fee ekome ji, kpeei wuji ni afee lɛ. Kpeei nɛɛ pii yɛ ni ahala kpee gbii lɛ ekome akɛ shiɛmɔ gbi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, afɔ̃ mɛi fɛɛ ni tee kpee ni afee yɛ Winnipeg, yɛ Canada lɛ shishi lɛ nine ni March 31 lɛ, amɛ fɛɛ amɛya shiɛmɔ yɛ nakai maŋ lɛ mli. Nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ hã nyɛmimɛi lɛ nyɛ amɛshiɛ amɛhã mɛi babaoo, ni ewo yibii kpakpai. Yɛ August 5 lɛ, mɛi aaafee 7,000 tee kpee kroko ni afee yɛ Winnipeg lɛ. Yɛ nakai beiaŋ lɛ, enɛ ji mɛi ayifalɛ ni fe fɛɛ ni etee kpee ko yɛ Canada.

Kpee ni sa kadimɔ fe fɛɛ ni Yehowa webii fee yɛ afi 1923 ji, kpee ni afee yɛ Los Angeles, yɛ California, kɛjɛ August 18-26 lɛ. Be ni eshwɛ otsii fioo ni abaaje kpee lɛ shishi lɛ, atsɔ adafitswaa woji anɔ atswa kpee lɛ he adafi, ni nyɛmimɛi lɛ jara ninefɔɔ woji ni fa fe 500,000. Aŋkroaŋkroi kɛ kpee lɛ he adafitswaa woji ni afee lɛ agboiagboi kpɛtɛ amɛtsɔji ahe, ni akɛ eko kpɛtɛ tsɔji ni akɛtsuɔ nii yɛ maŋ lɛ mli lɛ hu ahe.

Kpee ni afee yɛ Los Angeles yɛ afi 1923 lɛ

Yɛ Hɔɔ, August 25 lɛ, Nyɛminuu Rutherford hã wiemɔ ko ni yitso ji, “Gwantɛŋi Kɛ Abotiai,” ni yɛ nakai wiemɔ lɛ mli lɛ, ehã ana faŋŋ akɛ, “gwantɛŋi” lɛ ji mɛi ni feɔ nɔ ni ja ni baahi paradeiso mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Ehã wiemɔ kroko hu, ni ekane yiŋkpɛɛ ko ni yitso ji, “Kɔkɔbɔɔ” lɛ. Yiŋkpɛɛ nɛɛ wie nibii gbohii ni Kristendom feɔ lɛ ahe, ni ewo mɛi ni yɔɔ tsui krɔŋŋ lɛ hewalɛ ni amɛje “Babilon Kpeteŋkpele lɛ” mli. (Kpo. 18:​2, 4) Sɛɛ mli lɛ, Yehowa tsuji kɛ ekãa jara yiŋkpɛɛ nɛɛ akpekpei abɔ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he.

“Kpee nɛɛ baawo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ ni ehã amɛfee ekome waa”

Yɛ kpee lɛ naagbee gbi lɛ nɔ lɛ, mɛi 30,000 kɛ sɛɛ babo Nyɛminuu Rutherford wiemɔ ni yitso ji, “Aabua Jeŋmaji Lɛ Fɛɛ Anaa Kɛmiiya Harmagedon, Shi Mɛi Akpekpei Abɔ Ni Yɔɔ Bianɛ Lɛ Gboiŋ Kɔkɔɔkɔ” lɛ toi. Nyɛmimɛi lɛ kɔ sɛɛ akɛ mɛi ni baaba lɛ ayi baafa waa. No hewɔ lɛ, amɛyahai stediɔm hee ko ni ama yɛ Los Angeles lɛ. Bɔ ni afee ni mɛi ni eba lɛ fɛɛ anu wiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, nyɛmimɛi lɛ kɛ spika ni akɛwo stediɔm lɛ mli lɛ ni tsu nii, ni nakai beiaŋ lɛ, kpaako kwraa akɛ spika ebɔi nitsumɔ. Mɛi pii hu bo wiemɔ lɛ toi yɛ redio nɔ.

ALƐƐ NITSUMƆ LƐ MLI KƐTEE MAJI KROKOMƐI ANƆ

Yɛ afi 1923 lɛ, nyɛmimɛi pii tee amɛyashiɛ waa yɛ Afrika, Yuropa, India, kɛ South America. Yɛ India lɛ, Nyɛminuu A. J. Joseph kwɛ ni akala woji yɛ Hindi, Malayalam, Tamil, Telugu, kɛ Urdu mli, ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, eekwɛ eŋa kɛ ebii ekpaa.

William R. Brown kɛ eweku lɛ

Yɛ Sierra Leone lɛ, nyɛmimɛi enyɔ komɛi ni atsɛɔ amɛ Alfred Joseph kɛ Leonard Blackman lɛ ŋma wolo kɛtee nitsumɔhe yitso lɛ yɛ Brooklyn, yɛ New York, ni amɛmiibi ni ahã shiɛlɔi babaoo abaye abua amɛ. Yɛ April 14, 1923 lɛ, ahã amɛnibimɔ lɛ hetoo. Alfred wie akɛ: “Hɔɔ gbɛkɛ ko be ni je ena waa lɛ, mɔ ko tswa mi; no mli lɛ, mikpaaa gbɛ kwraa.” Be ni ewó foŋ lɛ nɔ lɛ, mɔ ko kɛ gbee ni mli tsii bi lɛ akɛ, “Ani bo ji mɔ ni ŋma wolo kɛtee Watch Tower Society lɛ akɛ atsu shiɛlɔi kɛba lɛ?” Alfred hã hetoo akɛ: “Hɛɛ.” Mɔ lɛ wie akɛ: “Belɛ, amɛtsu mi kɛba mɔ.” Mɔ ni Alfred kɛwie lɛ ji Nyɛminuu William R. Brown. Nakai gbi lɛ ekɛ eŋa Antonia kɛ amɛbiyei enyɔ Louise kɛ Lucy jɛ Caribbean lɛ amɛba. Etsɛɛɛ kwraa ni nyɛmimɛi lɛ na Nyɛminuu Brown kɛ eweku lɛ.

Alfred gba bɔ ni eba lɛ ehã. Ewie akɛ: “Enɔ jetsɛremɔ lɛ, mikɛ Leonard miikase Biblia lɛ, tamɔ bɔ ni wɔfeɔ daa otsi lɛ, nɔŋŋ ni wɔna nuu gojoo ko damɔ shinaa lɛ shi. Asomoaŋ, lɛ ji Nyɛminuu Brown lɛ. Eyɛ ekãa aahu akɛ, gbi lɛ ni eba lɛ nɔŋŋ lɛ, eetao wɔto gbɛjianɔ ni ehã maŋshiɛmɔ enɔ jetsɛremɔ nɔŋŋ.” Eyeee nyɔɔŋ kome ni Nyɛminuu Brown jara woji ni ekɛba lɛ fɛɛ. Etsɛɛɛ ni amaje lɛ woji 5,000. Shi no hu eyeee be ko ni fɛɛ tã. Shi jeee woji ajaramɔ ni mɛi kɛbale Nyɛminuu Brown. Moŋ lɛ, abale lɛ akɛ Bible Brown, ejaakɛ yɛ esɔɔmɔ lɛ mli fɛɛ lɛ, be fɛɛ be ni ebaahã wiemɔ lɛ, etsɛɔ ŋmalɛi lɛ ayisɛɛ.

Magdeburg Betel yɛ aaafee afi 1923 mli

Yɛ Germany lɛ, nyɛmimɛi lɛ na akɛ esa akɛ amɛjie nitsumɔhe nine lɛ kɛjɛ Barmen kɛya he kroko, ejaakɛ tsũi ni yɔɔ Barmen lɛ edaaa hãaa amɛ dɔŋŋ. Agbɛnɛ hu, amɛnu akɛ etsɛŋ, France asraafoi lɛ baatutua nakai maŋ lɛ. Nyɛmimɛi lɛ yaná tsũ ko yɛ Magdeburg ni baaye abua amɛ kɛhã woji akalamɔ waa. Yɛ June 19 lɛ, nyɛmimɛi lɛ to nibii ni amɛkɛkalaa woji lɛ kɛ nibii krokomɛi fɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ ni amɛkɛtee nitsumɔhe nine hee lɛ yɛ Magdeburg. Gbi ni amɛhã nitsumɔhe yitso lɛ le akɛ amɛfã kɛtee nitsumɔhe nine hee lɛ, enɔ jetsɛremɔ nɔŋŋ ni atswa adafi yɛ adafitswaa woji lɛ amli akɛ, France asraafoi lɛ eŋɔ Barmen maŋ lɛ. Nɔ ni tee nɔ lɛ hã nyɛmimɛi lɛ na faŋŋ akɛ, Yehowa miibu amɛhe ni eejɔɔ amɛ.

George Young kɛ Sarah Ferguson (ninejurɔgbɛ) kɛ Sarah nyɛmi yoo

Yɛ Brazil lɛ, Nyɛminuu George Young, ni fã gbɛ kɛtee hei srɔtoisrɔtoi koni eyashiɛ lɛ, to nitsumɔhe nine hee shishi ni ebɔi Buu-Mɔɔ lɛ kalamɔ yɛ Portuguese mli. Yɛ nyɔji fioo pɛ mli lɛ, ehã woji ni fa fe 7,000. Be ni Nyɛminuu Young yasara Nyɛmiyoo Sarah Ferguson kɛ eweku lɛ, amɛná miishɛɛ waa. Nɔ hewɔ lɛ ji, Nyɛmiyoo Ferguson ekane Buu-Mɔɔ lɛ kɛjɛ afi 1899 tɔ̃ɔ, ni ejɔɔ ehe nɔ ehã Yehowa, shi hegbɛ bako ni abaabaptisi lɛ. Nyɔji fioo sɛɛ lɛ, abaptisi Nyɛmiyoo Ferguson kɛ ebii ejwɛ lɛ.

“WƆYA NƆ WƆKƐ EKÃA KƐ MIISHƐƐ ASƆMƆ”

Yɛ afi lɛ naagbee lɛ, December 15, 1923 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ wie bɔ ni nyɛmimɛi lɛ ená tsakemɔi ni afee yɛ shiɛmɔyaa, asafoŋ kpeei, kɛ kpeei wuji amli lɛ ahe sɛɛ amɛhã lɛ he. Ewie akɛ: “Eyɛ faŋŋ akɛ, asafoi lɛ ahe ewa yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli . . . Nyɛhãa wɔsaa wɔhe kɛhã nitsumɔ babaoo ni kã wɔhiɛ lɛ, ni wɔya nɔ wɔkɛ ekãa kɛ miishɛɛ asɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ afi ni kã wɔhiɛ lɛ mli.”

Afi 1924 hu bafee afi ni sa kadimɔ waa kɛhã nyɛmimɛi lɛ. No mli lɛ, nyɛmimɛi lɛ miima tsũi komɛi yɛ Staten Island ni kɛ nitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn lɛ teŋ jekɛɛɛ. Agbe tsũi nɛɛ anaa yɛ afi 1924 shishijeegbɛ, ni nɔ ni akɛ tsũi nɛɛ tsu lɛ ye ebua ni nyɛmimɛi lɛ fee ekome ni anyɛ ashiɛ sane kpakpa lɛ kɛtee hei pii yɛ gbɛ ni tsutsu ko lɛ anyɛɛɛ afee nakai lɛ nɔ.

Nyɛmimɛi komɛi ni miima asafo lɛ tsũ yɛ Staten Island

a Amrɔ nɛɛ, wɔle lɛ akɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Akɛ Kristofoi—Kpee Nifeemɔ Wolo.