Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

1923 — Dja pasa 100 anu

1923 — Dja pasa 100 anu

Sentinéla di 1 di janeru di 1923, fla: “Nu ta spera ma anu di 1923 ta da-nu txeu koraji. É un priviléjiu grandi fla kes algen ki sta ta sufri ma dias midjór sta pa ben.” Duránti anu di 1923, Studantis di Bíblia faze mudansas na ses runion, kongrésu i na ses trabadju di pregason i pur isu, es bira kada bês más unidu.

RUNIONS BIRA SES UNION MÁS FÓRTI

Kalendáriu ku testus di Bíblia i nunbru di kántiku.

Duránti kel anu li, organizason faze alguns mudansa ki djuda Studantis di Bíblia fika más unidu na ses adorason. Na Sentinéla kumesa ta ben splikason di testus ki es ta analizaba tudu simana duránti kel runion di Orason, lovor i tistimunhu. Kes Studanti di Bíblia tanbê inprimi un kalendáriu ki ta mostraba ki testu ki es ta papiaba di el tudu simana i tanbê un kántiku pa kada dia ki es pode kantaba duránti ses studu pesoal ô na ses adorason na família.

Na ses runion, kes Studanti di Bíblia ta daba ses “tistimunhu” ô es ta kontaba algun spiriénsia ki es tevi na ses trabadju di pregason, es ta flaba pamodi ki es éra gratu pa Jeová, es ta kantaba un kántiku ô ti mésmu es ta fazeba un orason. Eva Barney, ki batiza ku 15 anu na 1923, fla: “Si bu krê daba un tistimunhu bu tinha ki labantaba i flaba algun kuza sima: ‘N ta gostaba di agradese Sinhor pa tudu kuza bon ki el faze pa mi.’” Alguns irmon ta gostaba txeu di da ses komentáriu. Irman Eva fla tanbê: “Irmon Godwin, ki éra un irmon ki dja staba di idadi, tinha txeu kuza pa agradese Sinhor. Má, kantu se mudjer da kónta ma kel irmon ki sta ta fazeba runion staba ta fika preokupadu, el puxa kazaku di se mariadu, se maridu para di pâpia i el xinta.”

Un bês pa mês, kada kongregason ta fazeba un runion spesial di Orason, lovor i tistimunhu. Sobri kel runion li, Sentinéla di 1 di abril di 1923, fla: “Metadi di kel runion li éra pa da komentárius, pâpia di spiriénsias ki kontise na pregason i pa da irmons koraji... Nu ta kridita ma kes runion li ta da-nu koraji i ta pô-nu ta bira más amigu di kunpanheru.”

Charles Martin di Vancouver, na Kanadá tinha 19 anu i el éra un trabadjador di klasi (ki oji ta txomadu di publikador di kongregason). Kes runion li djuda-l txeu. Dipôs el fla: “É li ki N prende pa primeru bês kuzê ki N ta flaba na tistimunhu di kaza en kaza. Sénpri algen ta papiaba di un spiriénsia ki el tevi na tistimunhu di kaza en kaza. Kel-li djuda-m sabe kuzê ki N ta flaba i modi ki N ta respondeba óras ki un algen ka ta konkordaba ku mi.”

TRABADJU DI PREGASON BIRA SES UNION MÁS FÓRTI

Boletim di 1 di maiu di 1923.

Otu kuza ki djuda irmons fika más unidu éra kes “dia di sirvisu”. Sentinéla di 1 di abril di 1923, fla: “Pa nu sta tudu unidu na mésmu trabadju..., térsa-fera, 1 di maiu skodjedu pa ser un dia di sirvisu. Dipôs di kel-li, tudu térsa-fera di mês ta ser un dia di sirvisu... Tudu algen na tudu kongregason debe partisipa na es trabadju.”

Ti kes Studanti di Bíblia jóven, partisipa na es trabadju. Hazel Burford, ki tinha sô 16 anu na kel ténpu, fla: “Kel Boletim tinha alguns ideia pa pregason pa nu dikoraba. a Mi ku pai di nha mai, nu trabadja ku zelu na tudu kes atividadi li.” Má, un algen ki irman Hazel ka staba ta spera faze-l opozison. El fla: “Un irmon ki dja staba algen grandi atxa ma N ka debe papiaba ku algen na pregason. Na kel ténpu, alguns algen ka ta intendeba ma tudu Studantis di Bíblia, ki ta inkluiba ‘rapázis ku mininas’, debe partisipaba na lova nómi di Jeová.” (Sal. 148:12, 13) Má irman Hazel kontinua ta prega. El kursa turma nunbru dôs di Skóla di Jiliádi i el bira misionária na Panamá. Dipôs, kes irmon muda ses manera di pensa sobri jóvens partisipa na pregason.

KONGRÉSU BIRA SES UNION MÁS FÓRTI

Kongrésus tanbê djuda irmons bira más unidu. Txeu di kes kongrésu tinha un dia pa pregason. Pur izénplu, na kongrésu ki fazedu na sidadi di Winnipeg, na Kanadá, tudu kes algen ki sisti konvidadu pa pregason na kel sidadi, na dia 31 di marsu. Na kes dia spesial di pregason li, irmons konsigi pâpia ku mutu más txeu algen i es tevi bons rezultadu. Na dia 5 di agostu, uns 7 mil algen sisti otu kongrésu na Winnipeg. Na kel ténpu, kel-li éra kel kongrésu na Kanadá ki tevi más algen ta sisti.

Kel kongrésu más inportanti pa povu di Jeová na 1923, fazedu di dia 18 ti 26 di agostu, na sidadi di Los Angeles, na Kalifórnia. Na kes simana antis di kongrésu, tinha avizus di kongrésu na kes jornal i Studantis di Bíblia da más di 500 mil konviti. Tanbê, tinha kartás di kongrésu na transpórti pa públiku i na otus karu.

Kongrésu di Studantis di Bíblia na anu di 1923, na sidadi di Los Angeles.

Na sábadu, dia 25 di agostu, irmon Rutherford faze diskursu ku téma: “Ovelhas i kabritus”. I el mostra klaru ma ovelhas é kes ki ten bon atitudi i ki ta ben vive na paraízu na téra. Tanbê, el lé un disizon ki es tomaba ki txomaba “Avizu”. Kel disizon ta papiaba di kes relijion ki ta fla ma es é kriston i el ta insentivaba tudu kes ki tinha bon korason pa sai di “Babilónia Grandi”. (Apo. 18:2, 4) Dipôs, Studantis di Bíblia partisipa ku zelu na distribui milhons di folhetu ku kel disizon li na mundu interu.

“Kes runion li ta da-nu koraji i ta pô-nu ta bira más amigu di kunpanheru.”

Na últimu dia di kel kongrésu, más di 30 mil algen obi irmon Rutherford ta faze diskursu pa públiku, ku téma: “Tudu nason sta ta bai pa Armajedon, má milhons ki sta vive gósi ka ta móre nunka más.” Dja ki Studantis di Bíblia staba ta spera un monti algen, es luga un stádiu novu na Los Angeles. Pa tudu algen pode obiba, irmons uza sistéma di son di kel stádiu, ki na kel ténpu éra un kuza novu. Má txeu otus algen obi kel prugrama na rádiu.

OMENTU NA MUNDU INTERU

Na anu di 1923, tevi un omentu na trabadju di pregason na Áfrika, Europa, Índia i Mérka di sul. Na Índia, un irmon ki txomaba Joseph ta kuidaba di se mudjer i di 6 fidju, i inda el ta djudaba na faze publikasons na língua Indi, Tamil, Telugu i Urdu.

William Brown ku se família.

Na Séra Lioa, Alfred Joseph i Leonard Blackman, ki éra Studantis di Bíblia, skrebe pa sédi mundial na Booklyn, Nova York ta pidi ajuda. Na dia 14 di abril di 1923, es resebe respósta. Alfred fla: “Na un sábadu di noti, N resebe un xamada pa tilifóni ki N ka staba ta spera.” El obi un vós altu ta pergunta-l: “É bo ki skrebe pa Sosiadadi Tori di Vijia ta pidi ajuda pa pregason?” Alfred responde: “Sin.” Kel vós fla-l: “Bon, é mi ki es manda”. Kel vós éra di William Brown. El ku se mudjer, Antónia, i ses dôs fidju-fémia, Louise i Lucy ki staba pikinoti, txiga kel dia di Karibi. Kes irmon ka spera txeu pa konxe irmon Brown ku se família.

Alfred fla: “Na kel otu dia palmanhan, mi ku Leonard nu staba ta studa Bíblia, sima nu ta fazeba tudu simana. Dirapenti nu odja un ómi altu na pórta. Éra irmon Brown. El éra zelozu di tal manera ki el krê fazeba un diskursu pa públiku na kel otu dia.” Na ménus di un mês, irmon Brown dexa tudu publikason ki el trazeba. Poku ténpu dipôs, el resebe más 5 mil livru ki kaba faxi i el mesteba di más livru . Má irmon Brown, ka tinha fama ma el éra un ómi ki ta bendeba livru. Duránti tudu kel ténpu ki el sirbi Jeová ku zelu na se diskursus el ta papiaba di Skrituras sénpri. Pur isu, algen bira ta txoma-l di Bíblia Brown.

Betel di Magdeburg pa vólta di 1923.

Na Alimanha irmons disidi muda Betel di sidadi di Barmen, pamodi el éra pikinoti dimás. Tanbê, es obi ma kes trópa di Fransa staba kuazi ta invadi kel sidadi. Studantis di Bíblia atxa un prédiu na sidadi di Magdeburg ki ta parseba ma éra un bon lugar pa inprimiba publikasons. Na dia 19 di junhu, irmons dja tinha tudu kes mákina di inprimi i kes otu kuza prontu pa muda i es muda pa kel novu Betel na Magdeburg. Na kel otu dia, dipôs ki irmons aviza sédi mundial ma dja es tirmina di mudaba, kes jornal aviza ma Fransa dja tomaba sidadi di Barmen. Kes irmon agradese Jeová pamodi el proteje-s i el djuda-s.

George Young ku irman Sara Ferguson (na ladu direita) i se irman

Na Brazil, irmon George Young ki viaja pa txeu lugar ta spadja notísias sábi, abri un Betel novu i el kumesa ta faze Sentinéla na purtugês. Sô na alguns mês, el dexa más di 7 mil publikason. Sara Ferguson fika kontenti kantu irmon George Young vizita se família. El ta leba revista Sentinéla désdi 1899, má nunka el ka tevi oportunidadi di batiza. Alguns mês dipôs, irman Sara i se kuatu fidju konsigi batiza.

“NU SIRBI DEUS KU ZELU I ALEGRIA”

Na fin di kel anu, Sentinéla di 15 di dizenbru di 1923, pâpia sobri modi ki kes mudansa na runion, pregason i kongrésu afeta Studantis di Bíblia. El fla: “É fásil di odja ma kes kongregason... tene un fé fórti... Nu pripara pa más trabadju i nu kontinua ta sirbi Deus ku zelu i alegria na anu di 1924.”

Anu di 1924, tanbê foi un anu di txeu alegria pa Studantis di Bíblia. Irmons na Betel, dja tinha alguns mês ta trabadja na un propriadadi na Staten Island pértu di sédi mundial na Brooklyn. Kes prédiu na kel propriadadi novu tirmina di fazedu na komésu di anu di 1924. Es djuda irmons ten union i spadja notísias sábi di manera ki nunka es ka fazeba antis.

Ekipa di konstruson na Staten Island.

a Gósi el ta txomadu Folhetu di studu pa runion, Nos vida i nos trabadju di pregason.