Nghena endzeni

Hundzela eka leswi nga endzeni

1923—Malembe Ya Dzana Lama Hundzeke

1923—Malembe Ya Dzana Lama Hundzeke

XIHONDZO xo Rindza xa January 1, 1923 xi vule leswi: “Hi langutele leswaku hi lembe ra 1923 ku endleka swilo swo tsakisa swinene. Hi ni nkateko lowukulu wo nyikela vumbhoni eka . . . misava leyi tshikilelekeke, hi byela vanhu leswaku swilo swi ta antswa ku nga ri khale.” Entiyisweni lembe leri ri ta va leri khutazaka eka Swichudeni swa Bibele tanihi leswi ndlela leyi swi gandzelaka hayona ni ku endla ntirho wo chumayela swi nga ta sungula ku endla leswaku swi va ni vun’we lebyi endlaka swi va erivaleni leswaku swi le ka vugandzeri bya ntiyiso.

TINHLENGELETANO TA VANDLHA TI ENDLA LESWAKU KU VA NI VUN’WE

Khalendara leyi nga ni matsalwa ni tinomboro ta tinsimu

Hi lembe rero, nhlangano wu endle ku cinca loku pfuneke Swichudeni swa Bibele leswaku swi gandzela hi vun’we. Xihondzo xo Rindza xi sungule ku humesa tinhlamuselo ta matsalwa leti a ti kambisisiwa eka tinhlengeletano ta vhiki ni vhiki, laha a ku Khongeriwa, ku Dzunisiwa ni ku Nyikela Vumbhoni. Ku engetela eka sweswo, Swichudeni swa Bibele swi humese khalendara leyi a yi ri ni nxaxamelo wa matsalwa lawa a ma dyondziwa vhiki ni vhiki ku katsa ni risimu leri a ri yimbeleriwa hi nkarhi wa dyondzo ya munhu hi yexe kumbe eka vugandzeri bya ndyangu.

Eka tinhlengeletano ta vandlha, Swichudeni swa Bibele a swi hlamusela mitokoto leyi swi veke na yona ensin’wini, swi khensa Yehovha, swi yimbelela ni ku khongela. Eva Barney loyi a khuvuriweke hi 1923 a ri ni malembe ya 15 u ri: “Loko u lava ku nyikela vumbhoni, a wu ta yima ivi u sungula hi ku vula swo fana ni leswi, ‘Ndzi rhandza ku khensa Hosi hikwalaho ka vunene lebyi yi ndzi kombeke byona.’” Vamakwerhu van’wana a va swi rhandza ku nyikela vumbhoni. Makwerhu wa xisati Barney u ya emahlweni a ku: “Makwerhu la dyuhaleke Godwin a a ri ni swo tala swo swi vula leswaku a khensa Hosi. Kambe loko nsati wakwe a vona makwerhu la fambisaka nhlengeletano a sungula ku karhateka, a a koka ncila wa baji ra nuna wakwe leswaku a tshama ehansi.”

Kan’we hi n’hweti, vandlha ha rin’we a ri khoma nhlengeletano yo hlawuleka laha a ri Khongela, ri Dzunisa ni ku Nyikela Vumbhoni. Xihondzo xo Rindza xa April 1, 1923 loko xi hlamusela nhlengeletano leyi xi te: “Hafu ya tidyondzo yi fanele yi tirhiseriwa ku nyikela vumbhoni lebyi fambisanaka ni ntirho wo chumayela ni ku khutaza vatirhi. . . . Ha tshemba leswaku tinhlengeletano leti, leti khutazaka ti ta endla leswaku vamakwerhu va va ni vun’we.”

Charles Martin wa malembe ya 19 (loyi a nga muhuweleri evandlheni) loyi a humaka eVancouver, le Canada ti n’wi pfune swinene tinhlengeletano leti. Hi ku famba ka nkarhi u vule leswi: “Kwalaho hi kona ndzi nga sungula ku dyondza ndlela yo chumayela. Nkarhi ni nkarhi, un’wana a a vula ntokoto lowu a wu kumeke loko a ri karhi a chumayela. Leswi swi ndzi pfunile leswaku ndzi tiva leswi ndzi nga swi vulaka ni ku hlamula lava ringetaka ku siva bulo.”

NTIRHO WO CHUMAYELA WU ENDLE LESWAKU SWICHUDENI SWA BIBELE SWI VA NI VUN’WE

Bulletin ya May 1, 1923

Swichudeni swa Bibele swi ye swi va ni vun’we hileswi a ku ri ni masiku yo karhi laha a swi khutaziwa ku ya chumayela. Xihondzo xo Rindza xa April 1, 1923, a xi ri ni xitiviso lexi nge: “Leswaku hinkwerhu hi va ni vun’we loko hi chumayela . . . , siku ra Ravumbirhi May 1, 1923, ri hlawuriwile leswaku hi khutazana. Endzhaku ka sweswo Wavumbirhi wun’wana ni wun’wana wo sungula en’hwetini wu ta tirhiseriwa sweswo . . . Muhuweleri un’wana ni un’wana evandlheni u fanele a va ni xiphemu eka ntirho.”

Hambi ku ri Swichudeni swa Bibele leswi a swa ha ri vantshwa a swi katseka eka ntirho lowu. Hazel Burford loyi a a ri ni malembe ya 16 hi nkarhi wolowo u vula leswi: “Bulletin a yi ri ni swiringanyeto swo sungula mabulo leswi a hi swi hlokohata. a Mina na Kokwana wa xinuna, a hi tirha hi matimba eka mitirho leyi hinkwayo.” Hambiswiritano, Makwerhu wa Xisati Burford u hlamarile loko makwerhu un’wana a nga tsaki hileswi a a chumayela. U ri: “Makwerhu un’wana la dyuhaleke a a ndzi alela leswaku ndzi chumayela vanhu. Hi nkarhi wolowo van’wana a va nga swi twisisi leswaku Swichudeni hinkwaswo swa Bibele ku katsa ni ‘majaha ni vanhwana’ a va fanele va katseka eku dzuniseni ka Muvumbi wa vona Lonkulu.” (Ps. 148:​12, 13) Kambe Makwerhu wa Xisati Burford a nga tshikanga ku chumayela. Hi ku famba ka nkarhi, u ve eka tlilasi ya vumbirhi ya Xikolo xa Giliyadi naswona u ve murhumiwa ePanama. Hi ku famba ka nkarhi, vamakwerhu volavo va lulamise langutelo ra vona mayelana ni mhaka ya leswaku vantshwa va chumayela.

TINHLENGELETANO TA MUGANGA TI ENDLE LESWAKU SWICHUDENI SWA BIBELE SWI VA NI VUN’WE

Tinhlengeletano ta muganga ni ta xifundzha ti tlhele ti endla leswaku vamakwerhu va va ni vun’we. To tala ta tinhlengeletano leti a ti va ni xiyenge lexi vamakwerhu a va lotiwa ku chumayela, ku fana ni leyi khomeriweke eWinnipeg, eCanada. Hi nkarhi wa tinhlengeletano teto, a ku va ni siku leri a ri tirhiseriwa ku chumayela. Hi xikombiso, eka nhlengeletano leyi a yi khomeriwe eWinnipeg, eCanada hinkwavo lava teke eka nhlengeletano yoleyo va rhambiwe leswaku va chumayela edorobeni rero hi ti 31 ta March. Vanhu vo tala va chumayeriwile hikwalaho ka matsima wolawo yo hlawuleka naswona ku ve ni vuyelo lebyinene. Hi August 5, vanhu va kwalomu ka 7 000 va ve kona eka nhlengeletano yin’wana leyi khomeriweke eWinnipeg. Hi nkarhi wolowo, leyi a ku ri nhlayo leyikulu ku tlula hinkwato ya vanhu lava tshameke va va kona enhlengeletanweni ya xifundzha eCanada.

Nhlengeletano ya nkoka swinene ya xifundzha ya vanhu va Yehovha hi 1923, a yi khomeriwe eLos Angeles, eCalifornia hi ti 18 ku ya fikela hi ti 26 ta August. Loko ku sale mavhiki ma nga ri mangani leswaku ku va ni nhlengeletano, ku kandziyisiwe swirhambo swa nhlengeletano leyi eka maphephahungu naswona Swichudeni swa Bibele swi fambise swirhambo swo tlula 500 000. A ku hoxiwa mijeko eka swa ku famba swa maninamani leswi navetisaka nhlengeletano leyi ku katsa ni le timovheni.

Nhlengeletano ya xifundzha ya Swichudeni swa Bibele ya 1923 eLos Angeles

Hi Mugqivela wa August 25, Makwerhu Rutherford u nyikele mbulavulo wa “Tinyimpfu ni Timbuti,” laha a swi vekeke erivaleni leswaku “tinyimpfu” i vanhu lava nga ni timbilu letinene lava nga ta hanya emisaveni leyi nga paradeyisi. Eka mbulavulo wakwe u tlhele a va hlayela “Xilemukiso.” Eka xilemukiso xexo, u swi veke erivaleni leswaku vukhongeri bya mavunwa byi ni khombo ni ku tlhela a khutaza vanhu va timbilu letinene leswaku va huma “[e]Babilona Lonkulu.” (Nhlav. 18:​2, 4) Hi ku famba ka nkarhi, Swichudeni swa Bibele emisaveni hinkwayo swi fambise swiphephana swa timiliyoni leswi nga ni xilemukiso lexi.

“Tinhlengeletano leti, leti khutazaka ti ta endla leswaku vamakwerhu va va ni vun’we”

Hi siku ro hetelela ra nhlengeletano, vanhu vo tlula 30 000 va yingisele mbulavulo wa le rivaleni wa Makwerhu Rutherford lowu a wu ri ni nhlokomhaka leyi nge, “Matiko Hinkwawo Ma Ya eArmagedoni Kambe Vanhu Va Timiliyoni Lava Hanyaka Sweswi A Va Nge Fi.” Leswi Swichudeni swa Bibele a swi langutele leswaku ku ta ta vanhu vo tala, swi hirhe xitediyamu lexi a xa ha ku akiwa xa Los Angeles Coliseum. Leswaku vanhu hinkwavo va kota ku yi twa kahle mivulavulo, vamakwerhu va tirhise swikurisa marito swa xitediyamu xexo, ku nga switirhisiwa leswi hi nkarhi wolowo a swa ha ku sungula ku tirhisiwa. Vanhu vo tala va yingisele nongonoko lowu eka rhadiyo.

KU ANDZA EMISAVENI HINKWAYO

Hi 1923, ku ve ni ku andza lokukulu entirhweni wo chumayela eAfrika, Yuropa, Indiya ni le Amerika Dzonga. EIndiya makwerhu A. J. Joseph hambileswi a a ri ni vutihlamuleri byo hlayisa nsati ni vana va tsevu a a endla mikandziyiso ya Xihindi, Xitamil, Xitelugu na Xiurdu.

William R. Brown ni ndyangu wakwe

ESierra Leone, Alfred Joseph na Leonard Blackman lava nga Swichudeni swa Bibele va tsalele entsindza wa misava hinkwayo eBrooklyn, New York va kombela mpfuno. Hi ti 14 ta April 1923, xikombelo xa vona xi hlamuriwile. Alfred u hlamusele a ku: “Siku rin’wana hi Mugqivela nimadyambu, ndzi foneriwe ndzi nga swi langutelanga.” Munhu la n’wi foneleke u n’wi vutise hi rito lerikulu a ku: “Xana hi wena la tsaleleke Watch Tower Society u kombela leswaku ku tisiwa vachumayeri?” Alfred u hlamule a ku: “Ina.” Hiloko a ku: “Va rhumele mina.” Munhu loyi a a vulavula na yena efonini a ku ri William R. Brown. A ha ku fika siku rero a huma eCaribbea ni nsati wakwe Antonia ni vana va vona vambirhi va vanhwanyana, ku nga Louise na Lucy. A swi va tekelanga nkarhi wo leha vamakwerhu leswaku va hlangana ni ndyangu lowu.

Alfred u ya emahlweni a ku: “Hi mixo lowu landzeleke, mina na Leonard a hi ri karhi hi fambisa dyondzo ya Bibele ya vhiki ni vhiki loko wanuna wo leha a ku humelele! A ku ri Makwerhu Brown. A a wu hisekela swinene ntiyiso lerova hi siku leri landzelaka a a lava ku nyikela mbulavulo wa le rivaleni.” Ni n’hweti yi nga si hela, Makwerhu Brown se a a fambise mikandziyiso hinkwayo leyi a teke na yona. A swi tekanga nkarhi leswaku a kuma tibuku tin’wana ta 5 000 kambe nilokoswiritano a ka ha laveka tin’wana. Kambe Makwerhu Brown a a nga dumanga hi ku xavisa tibuku. Eka ntirho lowu a a wu endla vutomi byakwe hinkwabyo tanihi nandza wa Yehovha la hisekaka, mikarhi hinkwayo a a tirhisa Matsalwa eka mivulavulo yakwe leswi nga endla a tiveka tanihi Bible Brown.

Bethele ya le Magdeburg hi va-1920

EJarimani vamakwerhu va endle xiboho xa ku rhurha erhavini ra le Barmen tanihi leswi a ri ri ritsongo nakambe a va swi twile leswaku masocha ya le Furwa a ma ta hlasela doroba rero ku nga ri khale. Swichudeni swa Bibele swi rhurhele emuakweni wa le Magdeburg lowu a wu vonaka wu ri kahle leswaku swi kota ku kandziyisa tibuku. Hi June 19 swichudeni swa Bibele swi longe muchini wo kandziyisa ni nhundzu hinkwayo ivi swi rhurhela eBethele leyintshwa eMagdeburg. Hi siku rero endzhaku ko tivisa ntsindza wa misava hinkwayo leswaku vamakwerhu va hetile ku rhurha, maphephahungu ma tivise leswaku tiko ra Furwa se hi rona a ri lawula doroba hinkwaro ra Barmen. Vamakwerhu va teke ku rhurha koloko ku ri ndlela leyi Yehovha a a va katekisa ni ku va sirhelela hayona.

George Young na Sarah Ferguson (exineneni) na sesi wa Sarah

EBrazil, George Young u fambe mpfhuka wo leha swinene leswaku a ya chumayela mahungu lamanene, a sungula rhavi ni ku tlhela a kandziyisa Xihondzo xo Rindza hi Xiputukezi. Hi tin’hweti ti nga ri tingani ntsena, se a a fambise timagazini ni swibukwana swo tlula 7 000. Ku va makwerhu loyi a fike eBrazil, swi endle leswaku Sarah Ferguson a pfulekeriwa hi njombo. Ku sukela hi 1899, a a ri karhi a hlaya Xihondzo xo Rindza kambe a a nga si tshama a kuma njombo yo kombisa ku tinyiketela kakwe hi ku khuvuriwa ematini. Endzhaku ka tin’hweti ti nga ri tingani, Makwerhu wa Xisati Ferguson ni vana vakwe va mune va hetelele va khuvuriwile.

“HI GANDZELA XIKWEMBU HI KU HISEKA HI TSAKILE”

Loko lembe ri ya eku heleni, matshalatshala lawa Swichudeni swa Bibele swi ma endleke leswaku swi gandzela hi vun’we ma boxiwe eka Xihondzo xo Rindza xa December 15, 1923, lexi a xi ku: “Swi le rivaleni leswaku mavandlha . . . ma ni ripfumelo leri tiyeke . . . A hi lunghekeleni ku endla ntirho lowu engetelekeke ni ku ya emahlweni hi gandzela Xikwembu hi ku hiseka hi tsakile eka lembe ra 1924.”

Lembe leri landzeleke ri ve ra nkoka swinene eka Swichudeni swa Bibele. Vamakwerhu eBethele se a va ri ni tin’hweti to hlayanyana va ri karhi va aka endhawini leyi nga eXihlaleni xa Staten, leyi nga ekusuhi ni ntsindza wa vona eBrooklyn. Miako leyi akiweke endhawini leyi yi hetiwe eku sunguleni ka 1924 naswona yi endle leswaku vamakwerhu va va ni vun’we nileswaku mahungu lamanene ma chumayeriwa hi tindlela letintshwa.

Ntlawa wo aka eXihlaleni xa Staten

a Sweswi yi vitaniwa Mahanyelo Ni Ntirho Wa Hina Wo Chumayela—Xibukwana Xa Nhlengeletano.