Ochan ta banti te bintik yichʼoje

Baan ta sleojiʼbal

1923: Kʼaxix tal cien jaʼbil

1923: Kʼaxix tal cien jaʼbil

«AY BINTIK lek yakotik ta smaliyel te ya xkʼot ta pasel ta jaʼbil 1923», jich la yal te revista The Watch Tower 1 yuʼun enero ta 1923. «Jaʼ jun mukʼul majtanil te ya kakʼbeytik snaʼ […] te ants winiketik te nopolix yak ta talel te bintik leke». Ta jaʼbil-abi, te Estudianteetik yuʼun Biblia la sjelontesik te bin-utʼil la yichʼik ta mukʼ te Jehová ta tsoblejetik, ta mukʼul tsoblejetik sok ta scholel skʼop Dios. Te bin lek lokʼ-ae, jaʼ te junxan la yakʼ sbaik te lum yuʼun te Diose.

TE TSOBLEJETIK JUNXAN LA YAKʼ TE LUM YUʼUN DIOS

Jun calendario sok textoetik sok te número yuʼun kʼayojiletik

Ta jaʼbil-abi, te organización ay bintik la sjelontes swenta te Estudianteetik yuʼun Biblia jun-nax ya yichʼik ta mukʼ-a te Jehová. Te revista The Watch Tower jajch scholbey skʼoplal te texto te ya yichʼ ilel ta Tsoblej yuʼun Oración, Alabanza sok Testimonio, te ya yichʼ pasel ta jujun semana. Jaʼnix jich, te Estudianteetik yuʼun Biblia ya spasik jun calendario te yichʼoj te texto yuʼun jujun semana sok ya stsʼibayik kʼayojiletik ta swenta jujun kʼajkʼal te ya xjuʼ ya stuuntesik te kʼalal ya snopik te Biblia ta stukelik o sok te sfamiliaik.

Te kʼalal ya stsob sbaik, te Estudianteetik yuʼun Biblia ya scholik experienciaetik te la staik ta scholel skʼop Dios, ya yalbeyik wokol te Jehová, ya skʼayojtayik jun kʼayojil o ya spasik oración. Te Eva Barney la yichʼ jaʼ ta 1923 te kʼalal 15 yaʼbilal-a, jich ya yal: «Te kʼalal ay machʼa ya skʼan ya xkʼopoj ta tsoblej, ya stejkʼan sba sok jich ya xjajch yal ‹ya jkʼan ya kalbey wokol te Kajwaltik yuʼun te yutsil yoʼtan ta jtojol. . .›». Ay chaʼoxtul hermanoetik te bayal ya smulanik te ay bin ya scholbeyik skʼoplal ta tsoblej. Jich ya yal te hermana Barney: «Te kermanotik Godwin te ayix yaʼbilal bayal bin ya yalbey wokol yuʼun-a te Kajwaltike. Pero kʼalal jalajix ta kʼop-a te hermano ya xnitbot skʼuʼ yuʼun te yinam, melel te machʼa yak ta swentainel te tsoblej lujbix ta smaliyel, jich te hermano Godwin ya snajkan sba».

Ta jujun u, te jujun grupo (o congregación) ya spasik te Tsoblej yuʼun Oración, Alabanza sok Testimonio te kʼax mukʼ skʼoplal yuʼunike. Te revista The Watch Tower 1 yuʼun abril ta 1923 la schol te bin ya spasik ta tsoblej-abi: «Ta tsoblejetik-abi ya yichʼ cholel experienciaetik yuʼun scholel skʼop Dios sok ya yichʼ akʼbeyel smukʼul yoʼtan te jchol kʼopetik […]. Te kʼalal jich ya jpastik ta jujun congregación, junxan ya kakʼ jbatik ta jpisiltik».

Te tsoblejetik-abi bayal tuun yuʼun te Charles Martin, te jaʼ jtul publicador ta Vancouver (Canadá) te 19 yaʼbilal. Jich la yal: «Tey la jnop bin-utʼil ya xkʼopojon ta nanatik. Spisil-ora la kaʼiy experienciaetik ta swenta te scholel skʼop Dios ta nanatik. Jaʼ la skoltayon ta snaʼel bin ya kal te kʼalal ay machʼa ya smakon ta kʼop».

JUN-NAX LA YAKʼOTIK TE SCHOLEL SKʼOP DIOS

Te publicación Bulletin 1 yuʼun mayo ta 1923

Te «skʼajkʼalel scholel skʼop Dios» la yakʼ te jun-nax ya x-ayinik te hermanoetik. Te revista The Watch Tower 1 yuʼun abril 1923, jich la yal: «Swenta jun pajal ya jpastik te aʼtelil […], ta martes 1 yuʼun mayo 1923 jaʼ skʼajkʼalel ya xkʼot te ya xlokʼotik ta scholel skʼop Dios ta jpisiltik. Jichme ya jpastik te sbabial martes yuʼun jujun u […]. Spisil te machʼatik ayik ta jujun grupo yame skʼan ya spasik te aʼtelil ini».

Te jchʼieletik jaʼnix jich ya scholik skʼop Dios-a. Jtul hermana te Hazel Burford sbiil, te 16 yaʼbilal-a ta 1923, jich la yal: «Te publicación Bulletin yichʼoj tal-a te bin ya xjuʼ ya kaltik ta scholel skʼop Dios. a Jaʼ ya jokin ta scholel skʼop Dios-a te jmamuch». Pero ay bin kʼot ta stojol te hermana Hazel, jich ya schol kaʼiytik: «Jtul hermano te ayix yaʼbilal ma smulan-a te ya jchol skʼop Dios. Ta kʼajkʼal-abi, ay machʼatik ma kʼoem ta yoʼtanik-a te jpisiltik ya skʼan ya kalbeytik yutsil skʼoplal te Jpaswanej kuʼuntik manchukme ‹jchʼielotikto›» (Sal. 148:​12, 13). Pero te Hazel ma la skom sba ta scholel skʼop Dios. Bayal jaʼbil ta patil kʼot ta schebal clase ta Escuela yuʼun Galaad sok abatin ta misionerail ta Panamá. Ta patil bael, te hermanoetik-abi lek la yilikix te ya scholik skʼop Dios-euk te jchʼieletik.

TE MUKʼUL TSOBLEJETIK JUN-NAX LA YAKʼOTIK

Te mukʼul tsoblejetik la yakʼ te junxan la yaʼiy sbaik te hermanoetik. Ta yorail te mukʼul tsoblej ay ya xlokʼik ta scholel skʼop Dios, jich bitʼil te la yichʼ pasel ta Winnipeg (Canadá). Ta 31 yuʼun marzo la yichʼ chapel te ya xlokʼik ta scholel skʼop Dios te machʼatik ya xkʼotik ta mukʼul tsoblej. Bayal ants winiketik la smulanik yaʼiyel te skʼop Dios. Ta 5 yuʼun agosto ta jaʼbilnix-abi la yichʼ pasel yan mukʼul tsoblej ta Winnipeg, ayniwan kʼotik 7 mil ta tul ants winiketik. Jaʼ sbabial buelta te jich kʼot ta pasel ta Canadá.

Ta 18 kʼalal ta 26 yuʼun agosto ta 1923, la yichʼ pasel jun mukʼul tsoblej ta Los Ángeles (California). Te kʼalal nopol ya xkʼotix skʼajkʼalel-a, lokʼ ta periodicoetik te ya yichʼ pasel jun mukʼul tsoblej, te Estudianteetik yuʼun Biblia jaʼnix jich la spukik kʼaxem ta 500 mil invitacionetik sok la yakʼik letreroetik ta scarroik sok ta carroetik yuʼun pasaje.

Te mukʼul tsoblej ta 1923 yuʼun te Estudianteetik yuʼun Biblia (Los Ángeles)

Ta sábado 25 yuʼun agosto, te hermano Rutherford la yakʼ te discurso «Tuminchijetik sok tentsunetik», la scholbey skʼoplal te jaʼik «tuminchijetik» te ants winiketik te lek yoʼtanik te ya xkuxinik ta nichimal kʼinal liʼ ta Balumilal. Jaʼnix jich la yakʼ jun «Tsitsel», te banti la yal te ma stojiluk te bin ya spasik te religionetik sok la stijbey yoʼtan te ants winiketik te akʼa yijkitayik te «Mukʼul Babilonia» (Apoc. 18:​2, 4). Ta patil la yichʼ lokʼesel ta jun tratado te tsitsel-abi, sok te Estudianteetik yuʼun Biblia la spukik ta swolol balumilal bayal millón te tratadoetik-abi.

«Te kʼalal jich ya jpastik ta jujun congregación junxan ya kakʼ jbatik ta jpisiltik»

Ta slajibal kʼajkʼal yuʼun te mukʼul tsoblej, kʼaxem ta 30 mil ta tul ants winiketik la schʼam yaʼiyik te discurso la yakʼ te hermano Rutherford, te sbiilinoj «Spisil te nacionetik ya xlajik ta Armagedón, pero bayal millón ta tul te kuxulik ta ora ini maʼyuk bin-ora ya xlajik». Te Estudianteetik yuʼun Biblia snaʼojik-a te bayal machʼatik ya xkʼotik, jaʼ yuʼun la smajanik te estadio Coliseo de Los Ángeles, te yachʼilto-ae. Swenta ya schʼam yaʼiyik spisilik te programa, te hermanoetik la stuuntesik te sonido yuʼun te estadio, jaʼnix jich bayal machʼatik la schʼam yaʼiyik ta radio.

PUJKXAN BAEL TE SKʼOP DIOS TA SWOLOL BALUMILAL

Ta jaʼbil 1923 pujkxan ta alel te skʼop Dios ta África, Europa, India sok Sudamérica. Ta India, te Adavimannathu Joseph te nujpunem sok ay waktul snichʼnab-a, koltaywan ta spasel publicacionetik ta kʼopil hindi, tamil, telugu sok urdu.

Te William Brown sok te sfamilia

Ta Sierra Leona, te Alfred Joseph sok te Leonard Blackman la stikunik jun carta ta central mundial ta Brooklyn (Nueva York) yuʼun ya skʼanik koltayel. Kʼoponotik tal ta teléfono ta 14 yuʼun abril ta 1923. Te Alfred jich ya schol: «Ta jun sábado te kʼalal ajkʼabalix-a la kaʼiy kʼopoj te teléfono», sok ay machʼa jich jojkʼoybot yuʼun: «¿Jaʼatbal te la atikun tal carta ta skʼanel jchol kʼopetik?». «Joʼon», xchi te Alfred. Tey-abi jich albot: «Joʼon la stikunonik». Te machʼa kʼopoj tal ta teléfono jaʼ te William Brown. Ayik ta Caribe-a sok julelikto ta Sierra Leona sok te yinam sok te chaʼtul yantsil nichʼan, Louise sok Lucy. Ma kʼax bayal tiempo yuʼun ya yil sbaik te hermanoetik-abi.

Te Alfred jich ya yalxan: «Ta yan kʼajkʼal, te joʼon sok te Leonard yakotik ta skʼoponel jBibliatik-a jich bitʼil kʼayemotik ta spasel ta jujun semana, tey-abi la kiltik te kʼot jtul mukʼul winik ta puerta: jaʼ-a te William Brown. Te bitʼil bayal sbujtsʼ yoʼtan ta scholel skʼop Dios la yal te ya skʼan ya yakʼ jun discurso ta yan kʼajkʼal». Mato sta jun u-a, te hermano Brown laj spukbel te publicacionetik yichʼoj kʼoel. Ma kʼax bayal tiempo, la yichʼ tikunbeyel 5 mil libroetik, pero oranax laj spukbel. Te ants winiketik ma jichuk la yilik bitʼil jchon libro. Te jayeb jaʼbil abatin ta stojol te Jehová, spisil-ora la stuuntes te Biblia ta discursoetik te la yakʼe, jaʼ yuʼun jich la yichʼ naʼbeyel sba: te Brown te ya stuuntes te Biblia.

Te Betel ta Magdeburgo ta jaʼbil bael 1920

Ta sucursal yuʼun Barmen ta Alemania, ma bayalix hermanoetik yakik ta aʼtel tey-a sok te lum-abi jtebxanix ya skʼan ya yichʼ ochintayel yuʼun te soldadoetik yuʼun Francia. Te Estudianteetik yuʼun Biblia la staik jun mukʼul na ta Magdeburgo te banti ya xjuʼ ya spasik imprimir te publicacionetik. Ta 19 yuʼun junio, te hermanoetik la stsobik spisil te biluketik soknix te imprenta sok bajtik ta yachʼil Betel ta Magdeburgo. Jun kʼajkʼal ta patil te kʼalal la yichʼ albeyel te central mundial te kʼaxikix bael ta yan Betel, la yichʼ alel ta periodicoetik te la yichʼix ochintayel yuʼun Francia te lum Barmen. Te hermanoetik jich la yaʼiyik te akʼbilik bendición sok kanantaybilik yuʼun te Jehová.

Te George Young sok te Sarah Ferguson (ta waʼel kʼabal) sok te swixe

Ta Brasil, te George Young been ta sjunal nación ta scholel te lek yachʼil kʼope. Tey la sjach jun Betel-a sok jajch slokʼes te revista The Watch Tower ta kʼopil portugués. Cheʼoxebnax u ta patil, kʼaxemix ta 7 mil publicacionetik spukojix-a. Te kʼalal kʼot ta Brasil, jaʼnix jich la skoltay te Sarah Ferguson. Melel jaʼto ta jaʼbil 1899 yak ta skʼoponel te revista The Watch Tower, pero maba juʼem yuʼun-a te ya yichʼ jaʼe. Cheʼoxeb u sjulel-a te George Young, te hermana la yichʼ jaʼ sok te chantul yalatak.

«ABATINUKOTIK TA STOJOL TE DIOS SOK SBUJTSʼ KOʼTANTIK»

Ta slajibal te jaʼbil 1923, te revista The Watch Tower te lokʼ ta 15 yuʼun diciembre la scholbey skʼoplal te bintik lekilal la staik te kʼalal jelon te bin la yichʼ pasel ta tsoblejetik, ta scholel skʼop Dios sok ta mukʼul tsoblejetik. Jich la yal: «Chikan ta ilel […] te lek ay te schʼuunel yoʼtanik te machʼatik ayik ta jujun grupo […]. Jlaptik te jmajkilaltik ta swenta te schʼuunel koʼtantik sok abatinukotik ta stojol te Dios sok sbujtsʼ koʼtantik ta jaʼbil te yak ta talele».

Ta jaʼbil 1924 ay bin mukʼ skʼoplal kʼot ta pasel ta stojol te Estudianteetik yuʼun Biblia. Te hermanoetik ta central mundial ta Brooklyn bayalix u yakik ta spasel-a te mukʼul naetik ta Staten Island te nopol ay ta Brooklyn. Laj ta pasel ta sjajchibal te jaʼbil 1924. Te naetik-abi koltaywanik yuʼun junxan la yakʼ sbaik te hermanoetik sok yuʼun ya xpujkxan ta alel te skʼop Dios manchukme ay wokol ta pasel ta kʼajkʼal-abi.

Te machʼatik aʼtejik ta construcción ta Staten Island

a Ta ora ini jaʼ te Sjunal kaʼteltik ta swenta tsoblej: Jkuxlejaltik sok Kaʼteltik ta swenta Dios.