1. Miks meil võib olla raske kellelegi kuuletuda?

 KAS sul on vahel raske kellelegi kuuletuda? Nii oli see näiteks kuningas Taavetiga. Kuigi ta armastas Jehoovat, polnud tal alati kerge talle kuuletuda. Seepärast palus ta Jumalat: „Ärata mus soov kuuletuda sulle.” (Laul 51:12.) Meilgi on vahel raske teha seda, mida Jehoova ootab. Mispärast? Esiteks, me oleme ebatäiuslikud. Teiseks püüab Saatan meid mässule õhutada. (2. Kor. 11:3.) Kolmandaks, maailm meie ümber on täis mässuvaimu, „mis tegutseb sõnakuulmatutes inimestes”. (Efesl. 2:2.) Seepärast tuleb meil kõvasti vaeva näha, et võidelda oma ebatäiuse, Saatana ja selle maailma mõju vastu ning kuuletuda Jehoovale ja neile, kellele ta on andnud mingil määral mõjuvõimu.

2. Mida tähendab olla varmas kuuletuma? (Jaak. 3:17.)

² Loe Jaakobuse 3:17. Jaakobus ütles püha vaimu mõjutusel, et tark inimene on varmas kuuletuma. See tähendab, et me peaksime olema meeleldi valmis kuuletuma neile, kellele Jehoova on andnud mõjuvõimu. Loomulikult ei oota Jehoova meilt seda, et kuuletuksime, kui keegi palub meil teha midagi, mis pole kooskõlas tema tahtega. (Ap. t. 4:18–20.)

3. Miks meil tuleks kuuletuda neile, kellele Jehoova on andnud teatud määral mõjuvõimu meie üle?

³ Meil võib olla lihtsam kuuletuda Jehoovale kui mõnele inimesele. Annab ju tema alati täiuslikke juhendeid. (Laul 19:7.) Seda ei saa aga öelda inimeste kohta. Sellest hoolimata on meie taevane isa usaldanud lapsevanematele, valitsusametnikele ja kogudusevanematele mingil  määral mõjuvõimu teiste üle. (Õpet. 6:20; 1. Tess. 5:12; 1. Peetr. 2:13, 14.) Kui me neile kuuletume, siis kuuletume tegelikult Jehoovale. Arutame nüüd, mis aitab meil alluda neile, kellel on meie üle autoriteeti, isegi kui see pole kerge.

4. Miks ei taha paljud lapsed oma vanemate sõna kuulata?

⁴ Paljud noored on sõnakuulmatud vanematele. (2. Tim. 3:1, 2.) Mõned neist võivad tunda, et nende vanemad on silmakirjalikud, sest nad käsivad lastel teha seda, mida nad ise ei tee. Teised arvavad, et nende vanemate nõuanded on vanamoodsad, ebapraktilised või liiga ranged. Kas sina oled tundnud midagi sarnast? Paljudel on raske täita Jehoova käsku „Kuulake oma vanemate sõna, nagu on meie isanda tahe, sest seda teha on õige.” (Efesl. 6:1.) Mis aitaks sul seda siiski teha?

5. Miks on tähelepanuväärne, et Jeesus kuuletus oma vanematele? (Luuka 2:46–52.)

⁵ Parim kuulekuse eeskuju on Jeesus. (1. Peetr. 2:21–24.) Ta oli täiuslik inimene, kellel olid ebatäiuslikud vanemad. Ent hoolimata sellest, et nad tegid vigu ega mõistnud teda alati, austas Jeesus neid. (2. Moos. 20:12.) Vaatame, mis juhtus Jeesusega, kui ta oli 12-aastane. (Loe Luuka 2:46–52.) Ta läks koos vanematega Jeruusalemma paasapüha pidama. Pärast pühi, kui Joosep ja Maarja olid tagasiteel, avastasid nad ühtäkki, et Jeesust pole enam koos nendega. Nad hakkasid teda otsima ja kui nad ta lõpuks leidsid, noomis Maarja teda selle eest, et ta neid muretsema pani. Muidugi oli see Joosepi ja Maarja kohustus teha kindlaks, et ükski laps poleks puudu, ja Jeesus oleks võinud öelda, et tema pole milleski süüdi. Selle asemel vastas ta oma vanematele lühidalt, kuid lugupidavalt. Ja kuigi Joosep ja Maarja ei mõistnud, mida ta öelda tahtis, kuulas Jeesus edaspidigi nende sõna.

6., 7. Mis aitab noortel oma vanemate sõna kuulata?

⁶ Noored, kas teil on vahel raske oma vanemate sõna kuulata, näiteks siis, kui nad teevad vigu või kui nad ei mõista teid? Kui sina tunned nii, siis mis võiks sind aidata? Esiteks mõtle sellele, mida tunneb Jehoova. Piibel näitab, et kui sa oma vanematele kuuletud, meeldib see talle. (Kol. 3:20.) Jehoova teab, et vahel su vanemad ei mõista sind või kehtestavad nad liiga rangeid reegleid. Ent kui sa neile ikkagi kuuletud, rõõmustab see teda.

⁷ Teiseks mõtle sellele, mida tunnevad su vanemad. Kui sa neile kuuletud, on neil hea meel ja sa pälvid nende usalduse. (Õpet. 23:22–25.) Ilmselt saad ka nendega lähedasemaks. Belgias elav Alexandre ütleb: „Kui hakkasin oma vanematele rohkem kuuletuma, muutusid meie suhted soojemaks.” b Kolmandaks mõtle sellele, kuidas see, et sa praegu oma vanemate sõna kuulad, tuleb sulle kasuks tulevikus. Brasiilias elav Paulo sõnab: „See, et ma õppisin oma vanematele kuuletuma, on aidanud mul alluda ka Jehoovale ja teistele, kellele meil kuuletuda tuleb.” Jumala sõnas on mõjuv põhjus, miks tuleks oma vanemate  sõna kuulata. Seal öeldakse: „Et sul hästi läheks ja sa jääksid maa peale pikaks ajaks.” (Efesl. 6:2, 3.)

8. Miks paljud noored kuuletuvad oma vanematele?

⁸ Paljud noored on aru saanud, et kui nad vanematele kuuletuvad, läheb neil hästi. Luizal, kes elab Brasiilias, oli esialgu raske mõista, miks ta vanemad ei muretse talle mobiiltelefoni. Oli ju enamikul tema eakaaslastest see olemas. Siis aga sai ta aru, et ta vanemad tegelikult kaitsevad teda. Ta ütleb: „Ma olen näinud, et mu vanemate seatud piirangud pole mitte kui hullusärk, vaid kui turvavöö, mis võib mu elu päästa.” 18-aastasel Elizabethil USA-st on siiani vahel raske oma vanematele kuuletuda. Ta räägib: „Kui ma ei mõista täielikult, miks mu vanemad on mõne reegli kehtestanud, siis mõtlen sellele, kuidas nende reeglid on mulle varem kaitseks olnud.” Monica, kes elab Armeenias, ütleb, et kui ta on oma vanemate sõna kuulanud, on tal alati paremini läinud kui siis, kui ta pole seda teinud.

9. Kuidas paljud seaduste täitmisse suhtuvad?

⁹ Paljud inimesed tunnistavad, et valitsusi on vaja ja et tuleks kuuletuda vähemalt mõnedele võimude kehtestatud seadustele. (Rooml. 13:1.) Ent needsamad inimesed ei pruugi täita seadusi, mis tunduvad neile ebaõiglased või mille täitmine nõuab neilt liiga palju. Võtame näiteks maksude maksmise. Ühes Euroopa riigis tehtud uuringus osalenutest neljandik oli seisukohal, et makse pole vaja maksta, kui need tunduvad inimesele ebaõiglased. Pole üllatav, et selle riigi kodanikud maksavad vaid umbes 65 protsenti ettenähtud maksudest.

10. Miks me järgime ka neid seadusi, mis meile ei meeldi?

¹⁰ Piiblist tuleb välja, et inimvalitsused põhjustavad kannatusi, et need on Saatana kontrolli all ja et peagi need hävitatakse. (Laul 110:5, 6; Kog. 8:9; Luuka 4:5, 6.) Seal öeldakse ka, et „kes paneb vastu võimudele, paneb vastu Jumala seatud korrale”. Praegu on Jehoova lubanud inimvalitsuste tegevuse, et tagada kord, ja ta ootab, et me kuuletuksime neile. Seepärast tuleb meil anda võimudele, mis neile kuulub. See hõlmab nii makse, lugupidamist kui ka kuuletumist. (Rooml. 13:1–7.) Kuigi mõni seadus võib meile tunduda ebaõiglane või on selle täitmine meile ebamugav või kulukas, tahame seda ikkagi järgida, kuna seda ootab meilt Jehoova. Ta tahab, et me kuuletuksime võimudele niikaua,  kuni see ei lähe vastuollu tema seadustega. (Ap. t. 5:29.)

11., 12. Mida nõudis Joosepilt ja Maarjalt keisri seaduse järgimine ja millised tulemused sel olid? (Luuka 2:1–6; vaata ka pilte.)

¹¹ Heaks eeskujuks on meile Joosep ja Maarja, kes olid valmis võimudele kuuletuma ka siis, kui see polnud neile lihtne. (Loe Luuka 2:1–6.) Kui Maarja oli üheksandat kuud lapseootel, andis Rooma keiser Augustus välja määruse, et kõik riigi elanikud tuleb arvele võtta. See tähendas Joosepile ja Maarjale, et nad pidid võtma ette reisi Petlemma. Tee sinna oli umbes 150 kilomeetrit pikk ja kulges üle mägise maastiku. Iseäranis Maarjale võis see reis olla äärmiselt ebamugav. Samuti võisid nad Joosepiga muretseda tema ja veel sündimata lapse tervise pärast. Mis siis, kui Maarja reisi ajal sünnitama hakkab? Kas see, et ta kandis oma üsas tulevast messiat, oli piisav õigustus Augustuse käsule mitte kuuletuda?

¹² Joosepil ja Maarjal oli küllaga põhjust muretseda, kuid nad tegid ikka nii, nagu keiser oli käskinud. Jehoova õnnistas nende kuulekust. Maarja jõudis turvaliselt Petlemma, sünnitas terve poja ja aitas nõnda täide viia piibli ennustust. (Miika 5:2.)

13. Kuidas võib meie kuulekus olla kaitseks meie usukaaslastele?

¹³ Kui kuuletume võimudele, toob see head nii meile kui ka teistele. Näiteks väldime seaduserikkumise eest ettenähtud karistust. (Rooml. 13:4.) Samuti võime oma kuulekusega mõjutada seda, kuidas võimuorganid suhtuvad Jehoova tunnistajatesse. Toome ühe näite. Aastakümneid tagasi tungisid Nigeerias sõdurid koosoleku ajal kuningriigisaali. Nad otsisid mässulisi, kes ei tahtnud makse maksta. Ent komandör käskis sõduritel lahkuda, öeldes, et Jehoova tunnistajad maksavad korralikult makse. Iga kord,  kui sa täidad seadust, võid sa sellega aidata tõsta Jehoova tunnistajate mainet, mis võib ühel päeval olla kaitseks mõnele su usukaaslasele. (Matt. 5:16.)

14. Mis on aidanud ühel õel võimudele kuuletuda?

¹⁴ Siiski ei pruugi meil alati olla soovi võimudele kuuletuda. USA-st pärit Joanna möönab: „Mul oli äärmiselt raske võimudele alluda, sest mõned mu pereliikmed olid nende tõttu palju kannatanud.” Joanna tegi aga teadlikke pingutusi, et muuta oma mõtlemist. Esiteks lõpetas ta selliste sotsiaalmeediapostituste lugemise, mis tekitasid temas negatiivseid tundeid võimude vastu. (Õpet. 20:3.) Teiseks palus ta Jehoovalt abi, et suudaks teda usaldada ega loodaks sellele, et riigis tuleb võimule parem valitsus. (Laul 9:9, 10.) Kolmandaks luges ta meie väljaannetest artikleid erapooletuse kohta. (Joh. 17:16.) Nüüd ütleb Joanna, et võimudest lugupidamine ja nendele kuuletumine on andnud talle sõnulseletamatu rahu.

15. Miks võib olla vahel raske Jehoova organisatsioonilt tulevatele juhenditele kuuletuda?

¹⁵ Jehoova palub meil kuuletuda ja alistuda neile, kes on koguduses eestvedajad. (Heebr. 13:17.) Kuigi meie juht Jeesus on täiuslik, pole seda need vennad, kelle ta on määranud meid maa peal juhtima. Meil ei pruugi olla kerge neile kuuletuda, eriti siis, kui nad paluvad meil teha midagi, mida me ei taha teha. Peetrus sai kord juhise, mis oli talle esialgu väga vastukarva. Kui ingel käskis tal süüa Moosese seaduse järgi ebapuhaste loomade liha, keeldus Peetrus seda tegemast. Ja mitte vaid korra, vaid lausa kolm korda. (Ap. t. 10:9–16.) Mispärast? See, mida ingel palus tal teha, tundus talle täiesti mõistetamatu. Oli ta ju terve oma elu sootuks teistmoodi toiminud. Kui Peetrusel oli raske kuuletuda täiuslikule inglile, kui raske võib siis veel meil olla kuuletuda ebatäiuslikele inimestele.

16. Mida tegi Paulus, kui sai juhise, mis ei tundunud talle mõistlik? (Ap. t. 21:23, 24, 26.)

¹⁶ Paulus oli varmas kuuletuma ka siis, kui sai juhise, mis ei tundunud talle mõistlik. Juudikristlased olid kuulnud kõlakaid selle kohta, et ta õpetab Moosese seadusest taganema ega pea sellest lugu. (Ap. t. 21:21.) Jeruusalemma vanemad andsid talle nõu võtta neli meest endaga templisse kaasa ja puhastada end rituaalselt, näidates nõnda, et ta täidab seadust. Paulus teadis, et kristlased ei ole Moosese seaduse all ja ta pole midagi valesti teinud. Siiski võttis ta seda nõuannet kuulda. Piibel ütleb: „Järgmisel päeval võttis Paulus need mehed endaga kaasa ja puhastas end rituaalselt koos nendega.” (Loe Apostlite teod 21:23, 24, 26.) See aitas kaasa vendadevahelisele ühtsusele. (Rooml. 14:19, 21.)

17. Mida võib õppida Stephanielt?

¹⁷ Stephaniel polnud kerge nõustuda otsusega, mille tegid tema maa vastutavad vennad. Ta teenis koos abikaasaga ühes võõrkeelses grupis. Ent harubüroo otsustas selle grupi likvideerida ja nad määrati nende emakeelsesse kogudusse. Stephanie räägib: „Olin väga õnnetu. Ma polnud kindel, et selles koguduses on suurem vajadus kuulutajate järele.” Sellest hoolimata otsustas ta seda muudatust  toetada. Ta jutustab: „Ajapikku nägin, kui tark see on. Paljudel meie koguduses polnud teised pereliikmed tões ja me saime neile otsekui vaimseteks vanemateks. Samuti uurin praegu ühe õega, kes oli mõnda aega olnud mittetegev. Ja nüüd on mul rohkem aega ka iseseisvaks uurimiseks.” Ta lisab: „Mul on puhas südametunnistus, sest ma tean, et ma tegin kõik, mis võimalik, et vendade juhatust järgida.”

18. Mida head toob kuulekus?

¹⁸ Kuuletumist on võimalik õppida. Jeesus õppis „kuulekust oma kannatuste kaudu”. (Heebr. 5:8.) Samamoodi õpime meie kuulekust enamasti just keerulistes olukordades. Näiteks kuidas sa end tundsid, kui koroonapandeemia alguses ei saanud me enam kuningriigisaalis koosolekutel käia ja lõpetati majast majja kuulutustöö. See ei pruukinud olla sulle kerge. Ent kuulekus oli sulle kaitseks, aitas kaasa koguduse ühtsusele ja rõõmustas Jehoovat. Me kõik oleme nüüd paremini valmis kuuletuma mistahes juhenditele, mis meile suures viletsuses antakse. Siis võib kuulekusest sõltuda koguni meie elu. (Iiob 36:11.)

19. Miks tahad sina kuulekas olla?

¹⁹ Me oleme näinud, et kuulekus toob külluslikult õnnistusi. Ent siiski kuuletume Jehoovale eelkõige sellepärast, et armastame teda ja soovime talle heameelt teha. (1. Joh. 5:3.) Me ei saa eales tasuda Jehoovale selle eest, mida ta on meie heaks teinud. (Laul 116:12.) Ent me saame talle kuuletuda; samuti neile, kelle ta on määranud meie seas eestvedajateks. Nõnda me tegutseme targalt ja rõõmustame Jehoova südant. (Õpet. 27:11.)