Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA- 42

Kghani ‘Ukulungele Ukulalela’?

Kghani ‘Ukulungele Ukulalela’?

“Ukuhlakanipha kwaphezulu . . . kukulungele ukulalela.”—JAK. 3:17.

INGOMA 101 Asibambisaneni Sibe Munye

OKUZOKUCOCWA NGAKHO a

1. Kubayini kungaba budisi ngathi ukulalela?

 KGHANI ngezinye iinkhathi ukufumana kubudisi ukulalela? IKosi uDavida nayo yakhe yazizwa njalo, yeke yathandaza kuZimu yathi: ‘Ngenza bona ngizimisele ukukulalela.’ (Rhu. 51:12) UDavida bekamthanda uJehova. Nanyana kunjalo, ngezinye iinkhathi bekakufumana kubudisi ukulalela, kunjalo nangathi. Kubayini? Kokuthoma, soke sizuze umukghwa wokungalaleli. Kwesibili, uSathana ulinga ukusenza sihlubuke kuJehova njengaye. (2 Kor. 11:3) Kwesithathu, sibhodwe babantu abanomukghwa wokuhlubuka, ‘okumumoya osebenza kwabangalaleliko.’ (Efe. 2:2) Kufuze sisebenze budisi ingasi ukulwisana nesono kwaphela kodwana nokwala igandelelo elivela kuDeveli nephasineli lokuthi singalaleli. Kufuze senze umzamo bona silalele uJehova nalabo abanikele ilungelo lokulawula.

2. Kutjho ukuthi ‘ukulungela ukulalela’? (Jakopo 3:17)

2 Funda uJakopo 3:17. Asizwa nguJehova, uJakopo wathi abantu abahlakaniphileko ‘bakulungele ukulalela.’ Cabanga ukuthi lokho kutjho ukuthini. Kufuze sizimisele ukulalela labo uJehova abanikele ilungelo lokulawula. UJehova akakalindeli ukuthi silalele umuntu osibawa ukuthi siphule imiyalwakhe.—IzE. 4:18-20.

3. Kubayini kuqakathekile kuJehova ukuthi silalele laba abanelungelo lokulawula?

3 Singakufumana kubulula ukulalela uJehova kunabantu. Lokho kubangelwa kukuthi uJehova uhlala asinikela isinqophiso esipheleleko. (Rhu. 19:7) Akusinjalo ngabantu abanelungelo lokulawula. Nanyana kunjalo, uBabethu wezulwini unikele ababelethi, iinkhulu zakarhulumende nabadala ilungelo lokulawula. (IzA. 6:20; 1 Thes. 5:12; 1 Pit. 2:13, 14) Nasibalalelako, sisuke silalela uJehova. Akhesiqale bona singabalalela njani labo uJehova abanikele ilungelo lokulawula, ngitjho nanyana ngezinye iinkhathi singakufumana ukubudisi ukwamukela nokulandela isinqophiso sabo.

LALELA ABABELETHI BAKHO

4. Kubayini abantwana abanengi bangalaleli ababelethi babo?

4 Abantu abatjha babhodwe ziintanga ezijayele ‘ukungalaleli ababelethi.’ (2 Thim. 3:1, 2) Kubayini inengi labo lingalaleli? Abanye babona ngasuthi ababelethi babo bayazenzisa. Abantwana kulindeleke ukuthi benze lokhu ababelethi babo abahluleke ukukwenza. Abanye babona ngasuthi iseluleko sababelethi babo siphelelwe sikhathi, asisebenziseki begodu siqine khulu. Nangabe umumuntu omutjha, kghani nawe uzizwa njalo? Abanengi bakufumana kubudisi ukusebenzisa umyalo kaJehova othi: “Lalelani ababelethi benu abanobunye neKosi ngombana lokhu kulungile.” (Efe. 6:1) Khuyini engakusiza wenze njalo?

5. Kubayini uJesu asibonelo esiphuma phambili sabantu abatjha abalalela ababelethi babo? (Lukasi 2:46-52)

5 Ungafunda ukulalela esibonelweni esiphuma phambili sakaJesu. (1 Pit. 2:21-24) Bekamumuntu onganasono onababelethi abanesono. Wabalalela ababelethi bakhe nabenza imitjhapho nalokha nabangamzwisisi. (Eks. 20:12) Cabanga ngalokho okwenzeka lokha uJesu nakaneminyaka eli-12. (Funda uLukasi 2:46-52.) Ababelethi bakhe bamtjhiya eJerusalema. UJosefa noMariya bekufuze baqiniseke ukuthi boke abantwababo bebanabo ngemva komnyanya. UJosefa noMariya nabafumana uJesu bamsola ngobudisi ababangele bona! UJesu bekangaveza ukuthi into abayenzako le ayinabulungiswa. Kunalokho, waphendula ababelethi bakhe ngendlela elula nenehlonipho. Nanyana kunjalo, uJosefa noMariya “akhenge bakuzwisise lokho abatjela khona.” “Waragela phambili azithoba kibo.”

6-7. Khuyini engasiza abantu abatjha balalele ababelethi babo?

6 Bantu abatjha, kghani nikufumana kubudisi ukulalela ababelethi benu lokha nabenza imitjhapho namkha nabanganizwisisi? Khuyini enganisiza? Kokuthoma, cabangani ngendlela uJehova azizwa ngayo. IBhayibheli lithi nawulalela ababelethi bakho “lokhu kuyithabisa khulu iKosi.” (Kol. 3:20) UJehova uyazi ukuthi ngezinye iinkhathi ababelethi bakho abakuzwisisi namkha babeka imithetho ekungasilula ukuyilalela. Nawukhetha ukuyilalela, kuyamthabisa uJehova lokho.

7 Kwesibili, cabanga ngendlela ababelethi bakho abazizwa ngayo. Nawulalela ababelethi bakho, ubenza bathabe begodu bakuthembe. (IzA. 23:22-25) Kungenzeka uzokutjhidelana khulu nabo. U-Alexandre, umfowethu we-Belgium uthi, “Nangithoma ukulalela lokho ababelethi bami abakutjhoko, itjhebiswano lethu latjhuguluka. Satjhidelana khulu begodu besithabile.” b Kwesithathu, nawufunda ukulalela ababelethi bakho, kuzokusiza esikhathini esizako. U-Paulo, ohlala e-Brazil, uthi, “Ukufunda ukulalela ababelethi bami kungisizile ukuthi ngilalele uJehova nalabo abanelungelo lokulawula.” IliZwi lakaZimu likunikela ibanga eliqakathekileko lokulalela ababelethi bakho. Lithi: “Bona kukukhambele kuhle begodu uphile isikhathi eside ephasini.”—Efe. 6:2, 3.

8. Kubayini abantu abanengi abatjha bakhetha ukulalela ababelethi babo?

8 Abantu abatjha abanengi babonile ukuthi izinto zibakhambela kuhle kangangani nabalalela ababelethi babo. U-Luiza, naye ohlala e-Brazil, bekakufumana kubudisi ekuthomeni ukuzwisisa ukuthi kubayini bekangakavunyelwa bona abe nefowuni. Bekathi abantu abanengi abalingana naye banayo. Walemuka ukuthi ababelethi bakhe kuhlekuhle bebamvikela. Nje uthi, “Ngiyazi ukuthi nangilalela ababelethi bami akukafaneli ngizizwe ngibophekile ngombana iseluleko sabo ngiso engisitlhogako.” U-Elizabeth, udadwethu osesemutjha we-United States, usakufumana kubudisi ngezinye iinkhathi ukulalela ababelethi bakhe. Uhlathulula uthi, “Lokha nangingazwisisi ukuthi kubayini ababelethi bami babeke umthetho othileko, ngicabanga ngeenkhathi ezidlulileko lapha umthetho ebebawubekile wangivikela khona.” U-Monica, ohlala e-Armenia, uthi izinto zimkhambela kuhle nakalalele ababelethi bakhe kunalokha nakangakabalaleli.

LALELA ‘IIMPHATHIMANDLA EZIPHAKEMEKO’

9. Abantu abanengi bazizwa njani ngokulalela umthetho?

9 Abantu abanengi bayavuma ukuthi sitlhoga aborhulumende nokuthi kufuze silalele eminye imithetho ebekwa ‘ziimphathimandla eziphakemeko.’ (Rom. 13:1) Kodwana abantwabo kungenzeka bangayilaleli eminye imithetho nabangayithandiko namkha babona ngasuthi izobagandelela. Ngokwesibonelo, cabanga ngokubhadelwa kwemithelo. Kenye inarha yeYurobhu abantu abanengi bakholelwa ukuthi “akukalungi ukubhadela umthelo nange bacabanga ukuthi uzobagandelela.” Kungebangelo abantu abanengi abahlala enarheni leyo bangabhadeli yoke imithelo efunwa ngurhulumende.

Khuyini esiyifundako ngokulalela kwakaJosefa noMariya? (Funda iingaba 10-12) c

10. Kubayini silalela nemithetho esingayithandiko?

10 IBhayibheli liyavuma ukuthi aborhulumende ababangela ukutlhaga balawulwa nguSathana begodu bazokutjhatjalaliswa ingasikade. (Rhu. 110:5, 6; UMtj. 8:9; Luk. 4:5, 6) Lisitjela nokuthi “nanyana ngubani ophikisa isiphathimandla uphikisana nelungiselelo lakaZimu.” Okwanje, uJehova uvumele abarhulumende babuse ukwenzela bona kuhleleke begodu ulindele ukuthi sibalalele. Yeke, kufuze ‘sibanikele koke okubafaneleko,’ kuhlanganise imithelo, ihlonipho nokubalalela. (Rom. 13:1-7) Singabona kwangathi omunye umthetho awukasifaneli, awunabulungiswa namkha uyagandelela. Nanyana kunjalo, siyazilalela iimphathimandla ngombana uJehova usitjela ukuthi senze njalo, kwaphela nazingasibawi bona siphule imithethwakhe.—IzE. 5:29.

11-12. Khuyini okwenziwa nguJosefa noMariya bona balalele umthetho begodu kwaba namuphi umphumela? (Lukasi 2:1-6) (Qala nesithombe)

11 Singafunda esibonelweni sakaJosefa noMariya ebebakulungele ukulalela iimphathimandla eziphakemeko, ngitjho nanyana bekubudisi ukwenza njalo. (Funda uLukasi 2:1-6.) UMariya nakaneenyanga ezilithoba azithwele, yena noJosefa baqalana nesilingo ebesitlhoga ukuthi balalele. U-Arhostosi, obekabusa umBuso weRoma, wathi akubalwe abantu. UJosefa noMariya kwafuze baye eBhetlehema, okungaba likhambo lamakhilomitha ali-150 endaweni enemibundu. Ikhambelo bengekhe libe bulula, khulukhulu kuMariya. Kungenzeka bebatshwenyeke ngepilo kaMariya neyomntwana ongakabelethwa. Kuthiwani nakungafika isikhathi sokuthi abelethe basendleleni? Bekathwele uMesiya ozako esibelethweni sakhe. Kghani lokho bekuzobakhandela bona bangalaleli urhulumende?

12 Nanyana uJosefa noMariya bebanamabanga azwakalako wokutshwenyeka kodwana balalela umthetho. UJehova wababusisa ngokulalela kwabo. UMariya wafika aphephile eBhetlehema, wabeletha umntwana ophile kuhle bewasiza ekuzaliseni isiphorofido seBhayibheli!—Mik. 5:2.

13. Ukulalela kwethu kungabathinta njani abafowethu?

13 Nasilalela iimphathimandla eziphakemeko, sizizuzisa thina nabanye. Njani? Ngombana nasilalelako sibalekela umphumela omumbi wokungalaleli umthetho. (Rom. 13:4) Nasilalela iimphathimandla zizokubona ukuthi aboFakazi bakaJehova babantu abalalelako. Ngokwesibonelo, eminyakeni eminengi edlulileko e-Nigeria, amasotja angena eWolweni lomBuso nakuragwa umhlangano afuna abatjhagali abatjhagalela ukubhadelwa komthelo. Kodwana umphathi wamasotja watjela amasotja ukuthi akhambe, wathi: “AboFakazi bakaJehova bahlale bawubhadela umthelo.” Nasilalela umthetho, sithuthukisa indlela esaziwa ngayo njengabantu bakaJehova begodu lokho kungavikela abafowethu nabodadwethu ngelinye ilanga.—Mat. 5:16.

14. Khuyini eyasiza omunye udade ‘wakulungela ukulalela’ iimphathimandla eziphakemeko?

14 Nanyana kunjalo, kungenzeka singafuni ukulalela iimphathimandla ngaso soke isikhathi. U-Joanna, udadwethu we-United States, uthi, “Bekubudisi ngami ukulalela ngombana abanengi emndenini wekhaya bakhe baphathwa kumbi ziimphathimandla.” Kodwana u-Joanna wazimisela ukutjhugulula indlela acabanga ngayo. Kokuthoma, walisa ukufunda iindaba ezifakwe kuthungelelwano ebezimenza ukuthi akhulume kumbi ngeemphathimandla. (IzA. 20:3) Kwesibili, wathandazela ukuthi athembe uJehova kunokuthemba aborhulumende. (Rhu. 9:9, 10) Kwesithathu, wafunda iinhloko eziseencwadini zethu ezikhuluma ngokungathathi ihlangothi. (Jwa. 17:16) Ngebanga lokuthi uhlonipha bekalalele iimphathimandla, nje uzizwa “anokuthula begodu anelisekile.”

LALELA ISINQOPHISO ESIVELA EHLANGANWENI KAJEHOVA

15. Kubayini ngezinye iinkhathi kungaba budisi ukulalela isinqophiso esivela ehlanganweni kaJehova?

15 UJehova usibawa ukuthi ‘silalele labo abadosa phambili’ ebandleni. (Heb. 13:17) Nanyana uMdosiphambilethu uJesu anganasono kodwana labo abasebenzisako ephasini bona badose phambili banesono. Singakufumana kubudisi ukubalalela, khulukhulu nabasibawa ukuthi senze into esingafuni ukuyenza. Umpostoli uPitrosi wanikelwa isinqophiso ebekangafuni ukusilalela ekuthomeni. Lokha nakayalwa yingilozi bona adle iinlwana ebezingakahlwengeki ngokomThetho kaMosi, wala, ingasi kanye kwaphela kodwana kathathu! (IzE. 10:9-16) Kubayini? Isinqophiso esitjhesi besingazwakali kuhle kuye. Bekajayele ukwenza izinto ngendlela ehlukileko. Nangabe bekubudisi ngoPitrosi ukulalela isinqophiso esivela ingilozini enganasono, akusirari ukuthi kubudisi ukulalela isinqophiso esivela emuntwini onesono!

16. Nanyana umpostoli uPowula kungenzeka bekangasizwisisi kuhle isinqophiso asifumanako, khuyini ayenzako? (IzEnzo 21:23, 24, 26)

16 Umpostoli uPowula ‘bakakulungele ukulalela,’ ngitjho nanyana bekafumana isinqophiso ekungenzeka bekangasizwisisi kuhle. AmaKrestu amaJuda ezwa ukuthi uPowula utjhumayela ukuthi ‘kuliswe umthetho kaMosi’ bewuyawudelela. (IzE. 21:21) Amadoda amadala amaKrestu eJerusalema atjela uPowula ukuthi athathe amadoda amane aye nawo ethempelini bese azihlambulule ngokwesiko ukutjengisa ukuthi bakawulandela umThetho. Kodwana uPowula bekazi ukuthi amaKrestu bewangasekho ngaphasi komThetho nokuthi akakenzi litho elingakalungi. Nanyana kunjalo, uPowula walalela. “Wakhamba namadoda lawo ngakusasa bayokwenza isiko lokuhlanjululwa.” (Funda izEnzo 21:23, 24, 26.) Ukulalela kwakaPowula, kwasiza kwaba nobunye hlangana nabafowabo.—Rom. 14:19, 21.

17. Ufundani kilokhu okwenzeke ku-Stephanie?

17 Bekubudisi ngo-Stephanie ukulalela isiqunto esenziwa bafowethu abadosa phambili enarheni yekhabo. Yena nendodakhe bebathabela ukuba sesiqhemeni esikhuluma elinye ilimi. I-ofisi legatja lathi isiqhemesi singasarageli phambili, yeke abatjhadikazaba babuyiselwa ebandleni elikhuluma ilimi labo. U-Stephanie uthi, “Akhenge kungithabise lokho ngombana bengingacabangi ukuthi kunetlhogeko ebantwini abakhuluma ilimi lekhethu.” Nanyana kunjalo, waqunta ukusekela isiqunto esitjhesi. Uthi, “Ngokukhamba kwesikhathi, ngathoma ukubona ukuqakatheka kwesiquntwesi. Ebandleni elitjheli sinabanengi okungibo bodwa aboFakazi emndeninabo, nje-ke sibe mndeni kibo begodu siyabakhuthaza. Ngifunda nodade obesele apholile. Nje nginesikhathi esinengi sokwenza isifundo somuntu mathupha.” Ungezelela uthi, “Nginonembeza omuhle ngombana ngiyazi ukuthi ngenze koke ebengikghona ukukwenza bona ngilalele.”

18. Sizuza njani ngokulalela?

18 Singafunda ukulalela. UJesu “wafunda ukulalela,” ingasi lokha izinto nazikhamba kuhle kodwana “ezintweni atlhaga ngazo.” (Heb. 5:8) NjengoJesu, sifunda ukulalela nasiqalene nobujamo obusitjhijilo. Ngokwesibonelo, nakuthoma isindabelaphi i-COVID-19 nabasibawa ukuthi silise ukuya eWolweni lomBuso bekwajanyiswa nomsebenzi wokutjhumayela indlu ngendlu, kghani ukufumene kubudisi ukulalela? Kodwana ukulalela kwakho kwakuvikela, kwasiza ibandla labumbana bekwathabisa noJehova. Soke sikulungele ukulalela iinqophiso esizozifumana hlangana nesizi elikhulu. Ukulalela iinqophiswezo kuzokusindisa ukuphila kwethu!—Job. 36:11.

19. Kubayini ufuna ukulalela?

19 Sifunde ukuthi ukulalela kuletha iimbusiso ezinengi. Kodwana sikhetha ukulalela uJehova ngebanga lokuthi siyamthanda begodu sifuna ukumthabisa. (1 Jwa. 5:3) Angekhe sakghona ukubhadela uJehova ngakho koke asenzele khona. (Rhu. 116:12) Kodwana singakghona ukumlalela besilalele nalabo abanelungelo lokulawula. Nasilalelako, sitjengisa ukuthi sihlakaniphile. Nasihlakaniphileko, sithabisa uJehova.—IzA. 27:11.

INGOMA 89 Lalela Ubusiswe

a Njengombana sinesono, soke ngezinye iinkhathi sikufumana kubudisi ukulalela, ngitjho nanyana umuntu osinikela isinqophiso anelungelo lokwenza njalo. Isihlokwesi sizokucoca ngokuthi singazuza njani ngokulalela ababelethi bethu, ‘iimphathimandla eziphakemeko’ nabafowethu abadosa phambili ebandleni lobuKrestu.

b Bona ufumane iindlela zokuthi ungakhuluma njani nababelethi bakho ngemithetho oyifumana kubudisi ukuyilalela, qala ku-jw.org isihloko esithi, “How Can I Talk to My Parents About Their Rules?

c IHLATHULULO YESITHOMBE: UJosefa noMariya balalela umthetho kaKhesari wokuthi bayokutloliswa eBhetlehema. AmaKrestu namhlanjesi alalela imithetho yendlela, abhadele umthelo bekalalele iinqophiso zepilo ezivela kiborhulumende.