Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 43

Ifa Ussun Jiowa Epwe Apéchékkúlok?

Ifa Ussun Jiowa Epwe Apéchékkúlok?

“[Jiowa] epwe apposakemi, apéchékkúlakemi, me anúkúcharakemi.”—1 PET. 5:​10, NW.

KÉL 38 Epwe Apéchékkúlok

MINNE SIPWELE KÁÉ a

1. Ifa ussun Kot a apéchékkúla néún kewe aramas mi túppwél lóóm?

 FÁN chómmóng, án Kot we Kapas a kan apasa pwe ekkewe mwán mi túppwél iir mi péchékkúl. Nge esap fansoun meinisin ra meefi pwe ra péchékkúl. Áwewe chék, fán ekkóch King Tafit a meefi pwe a pwora me a “usun eu chuk mi pöchökül,” nge fán ekkóch a “fokun niuokus.” (Kölf. 30:7) Inaamwo iká Samison a fókkun péchékkúl pokiten Kot a fang ngeni an we ngún mi fel, nge i a mirititi pwe epwe “apwangapwang usun chök aramas meinisin” iká Kot ese fang ngeni ena manaman. (Souk. 14:​5, 6; 16:17) Ekkena mwán mi túppwél ra péchékkúl pokiten chék án Jiowa fang ngeniir an we manaman.

2. Pwata ewe aposel Paul a apasa pwe i mi apwangapwang me pwal péchékkúl? (2 Korint 12:​9, 10)

2 Ewe aposel Paul a mirititi pwe a pwal lamot ngeni án Jiowa manaman. (Álleani 2 Korint 12:​9, 10.) Paul a pwal ussun chómmóng me leich, a wor an semmwen. (Kal. 4:​13, 14) Fán ekkóch, a pwal weires ngeni an epwe féri minne mi pwúng. (Rom 7:​18, 19) Me fán ekkóch a aúrek me niwokkus ren met epwe fis ngeni. (2 Kor. 1:​8, 9) Iwe nge, atun Paul a apwangapwang, ina atun a péchékkúl. Ifa ussun? Jiowa a fang ngeni Paul ewe péchékkúl mi lamot ngeni pwe epwe likiitú fán an kewe weires.

3. Ikkefa ekkewe kapas eis sipwe kúna pélúwer me lón ei lesen?

3 Jiowa a pwon pwe epwe pwal apéchékkúlakich. (1 Pet. 5:10) Nge sise tongeni angei álillis seni iká pwe sise féri wisach. Iei eú kapas áwewe, iká a wor reom eú sepi mi masou mwéngé, a lamot kopwe angolong lón angei ewe mwéngé me áni. Iká ka féri ena, kopwe unusen feiéch seni ewe vitamin lón. Iwe, Jiowa a pwal mmólnetá le fang ngenikich ewe manaman mi lamot ngenikich, nge mi wor met sipwe féri pwe sipwe tongeni kúna feiéch seni. Met Jiowa a awora pwe epwe apéchékkúlakich? Me met a lamot sipwe féri pwe sipwe angei ena péchékkúl? Sipwe kúna pélúwen ekkena kapas eis seni ach káé ifa ussun Jiowa a apéchékkúla ewe soufós Sona, Meri inen Jises we, me ewe aposel Paul. Sipwe pwal káé ifa ussun Jiowa a akkapéchékkúla néún kewe chón angang lón ei fansoun lón ena pwal esin napanap.

IÓTEK ME KÁÉ RA TONGENI APÉCHÉKKÚLOK

4. Ifa ussun sia tongeni angei péchékkúl seni Jiowa?

4 Eú alen án Jiowa epwe fang ngenikich an manaman, ina ach tingorei lón iótek. Jiowa epwe pélúweni ach kewe iótek ren an fang ngenikich ewe “tufich mi somwola.” (2 Kor. 4:7) Sia pwal tongeni angei péchékkúl seni ach álleani an we Kapas me ekilonei. (Kölf. 86:11) Minne Jiowa a apasa ngenikich me lón ewe Paipel a “manaman.” (Ipru 4:12) Atun ka iótek ngeni Jiowa me álleani an we Kapas, epwe fang ngonuk ewe péchékkúl mi lamot ngonuk pwe kopwe tongeni likiitú, sópweeló óm pwapwa, are apwénúetá eú wis mi weires. Iei sipwele ppii ifa ussun Jiowa a apéchékkúla ewe soufós Sona.

5. Pwata a lamot ngeni ewe soufós Sona péchékkúl?

5 A lamot ngeni ewe soufós Sona péchékkúl. A niwokkus le ló ngeni ewe leeni Jiowa a tiinaaló ie. Ina popun a fiti efóch siip mi sáiló ngeni pwal eú leeni. Pokiten ena, iwe chippú chék iir me chókkewe mi fiti ewe siip repwele máló ren ewe mélúmél. Atun ekkewe sááló ra oturatiw Sona lemataw, emén watteen iik a oromaaló. Iwe, i a nóm lón eú leeni mi eniweniw, lón luken ena iik. Met óm ekiek, ifa meefien Sona? Neman a meefi pwe epwele máló ikena ie me eli a pwal ekieki pwe Jiowa a likitaaló. Ese mwáál Sona a fókkun aúrek.

Ussun chék ewe soufós Sona, ifa ussun sia tongeni angei péchékkúl atun sia nóm lón eú weires? (Ppii parakraf 6-9)

6. Me ren Sona 2:​1, 2, 7, met a apéchékkúla Sona atun a nóm lón luken ewe iik?

6 Met Sona a féri pwe epwe meefi péchékkúl atun a áláeménúló lón luken ewe iik? Eú mettóch a féri, ina a iótek. (Álleani Sona 2:​1, 2, 7.) Inaamwo iká Sona a álleasolapa Jiowa, nge a áier me lúkú pwe Jiowa epwe aúseling ngeni an iótek. Sona a pwal ekilonei masouen ekkewe taropwe mi pin. Pwata sia tongeni erá ena? Lón an kewe iótek mi mak lón Sona sópwun 2, a néúnéú chómmóng kapas me itiitin kapas mi pwal mak lón ewe puken Kölfel. (Áwewe chék, apépééi Sona 2:​2, 5 ngeni Kölfel 69:1; 86:7.) A ffat pwe Sona a fókkun silefichi ekkena wokisin. Ekkena wokisin ra alúkúlúkú ngeni Sona pwe Jiowa epwe álisi. Jiowa a seláni Sona, iwe mwirin a mmólnetá le féri ewe angang Jiowa a ewisa ngeni.—Sona 2:10–3:4.

7-8. Met a apéchékkúla emén Chón Kraist mwán lón Taiwan atun a nóm lón weires?

7 Pwóróusen Sona a tongeni álisikich atun sia nóm lón chómmóng weires. Áwewe chék, emén Chón Kraist mwán lón Taiwan itan Zhiming b a weires ren eú watteen samaw mi tori. Me chón an we famili ra pwal fókkun oputa pokiten an lúkú Jiowa. A angei péchékkúl seni Jiowa ren an iótek me káé. Iei met a apasa, “Fán ekkóch, atun a wor ái osukosuk úa fókkun aúrek me a weires ái úpwe meefi kinamwe pwe úpwe tongeni féri ái pwisin káé.” Nge i a lúkúlúk wóón án Jiowa álillis. A erá: “Akkomw, úa iótek ngeni Jiowa. Mwirin, úa pacheetá ái we earphone me aúseling ngeni ach kewe kélún mwiich. Fán ekkóch úa pwal mwo nge fiti le kél fán mwéngúnúngún tori an a kinamweeló ái ekiek. Iwe mwirin, úa poputááni ái káé.”

8 Ekkewe mettóch Zhiming a káé lón an pwisin káéén Paipel, a álisi an epwe likiitú. Áwewe chék, mwirin an reirei lón pioing, emén kangof a ereni pwe epwe angei IV chcha pún a kúkkún ewe red blood cell lón inisin. Nge lón ewe pwinin me mwen án Zhiming epwe reirei, a fen álleani pwóróusen emén Chón Kraist fefin mi pwal eáni ena esin reirei. A fen kon kúkkún ewe red blood cell lón inisin ena fefin lap seni Zhiming. Iwe nge neminna ese etiwa an epwe angei IV chcha me a péchékkúlsefál. Ena pwóróus a apéchékkúla Zhiming an epwe akkamwéchú an túppwél.

9. Iká ka meefi aúrek atun a toruk och mettóch mi áweires, met ka tongeni féri? (Pwal ppii ekkewe sasing.)

9 Atun ka nóm lón weires, ka fen meefi watteen aúrek mi áweiresi óm kopwe iótek ngeni Jiowa? Are ka meefi pwe ka kon mélúlú le káé? Chemeni pwe Jiowa a unusen weweiti nónnómum. Iwe, ikáámwo ka eáni eú iótek mi chék mwochomwoch, ka tongeni lúkúlúk pwe I epwe fang ngonuk met ewe ka wesewesen osupwangan. (Ef. 3:20) Iká metekin inisum are letipom a áweiresi óm kopwe állea me káé, ka tongeni sóssót le aúseling ngeni ekkewe wokisin lón Paipel me néúch kewe puk mi record. Ka pwal tongeni aúseling ngeni eché me lein ach kewe kél are katol eché video wóón jw.org. Jiowa a mochen apéchékkúlok me i epwe féri ena lupwen ka iótek ngeni me kútta pélúwen óm kana iótek me lón ewe Paipel me pwal meinisin met ekkewe a awora ngenikich.

CHIENOM KEWE CHÓN KRAIST RA TONGENI APÉCHÉKKÚLOK

10. Ifa ussun chienach kewe Chón Kraist ra apéchékkúlakich?

10 Jiowa a tongeni néúnéú chienach kewe Chón Kraist le apéchékkúlakich. Ra tongeni oururukich atun sia nóm lón weires are atun a weires ach sipwe apwénúetá eú wis mi weires. (Kol. 4:​10, 11) A ákkáeúin lamot an epwe wor chiechiach atun sia nóm lón “fansoun riaföü.” (SalF. 17:17) Lupwen sia meefi apwangapwang, chienach kewe chón lúkú ra tongeni awora ngenikich met sia osupwangan, oururukich, me apéchékkúlakich ach sipwe sópweeló le angang ngeni Jiowa fán túppwél. Iei sipwele ppii ifa ussun inen Jises we itan Meri, a angei álillis seni ekkewe ekkóch.

11. Pwata a lamot ngeni Meri péchékkúl?

11 A lamot ngeni Meri péchékkúl pwe epwe féri minne Jiowa a tipeni. Anchangei úkúúkún watteen án Meri aúrek atun ewe chónláng Kapriel a ereni pwe epwe pwopwo inaamwo iká ese wor pwúlúwan. Esaamwo silei ifa ussun epwe ámááraatá emén semirit, nge iei epwele túmúnú ewe át epwe wiliiti ewe Messaia. Me pokiten Meri esaamwo féri féfférún lisowu, ifa ussun epwe áweweei ngeni kófótun we Josef pwe a pwopwo?—Luk. 1:26-33.

12. Me ren Lukas 1:​39-45, ifa ussun Meri a angei ewe péchékkúl mi lamot ngeni?

12 Ifa ussun Meri a angei ewe péchékkúl mi lamot ngeni pwe epwe tongeni apwénúetá ei wis mi kkóló me áweires? A kútta álillis seni ekkewe ekkóch. Áwewe chék, a ereni Kapriel an epwe áiti ngeni pwal ekkóch pwóróus ussun ewe wis epwele wiseni. (Luk. 1:34) Mwirin fitu rán, a ló “ngeni eu telinimw won chukuchukutan” Juta pwe epwe chuuri aramasan we itan Elisapet. Ina eú sái mi fókkun aúchea. Elisapet a apúnga Meri me án Jiowa manaman a emmweni an epwe eáni eú oesini mi apéchékkúl ussun ewe át Meri epwele néúnatiw. (Álleani Lukas 1:​39-45.) Meri a erá pwe Jiowa a pwáári an manaman. (Luk. 1:46-51) Jiowa a néúnéú Kapriel me Elisapet le apéchékkúla Meri.

13. Met a fis atun ewe fefin lón Bolivia a tingor álillis seni chienan kewe Chón Kraist?

13 Ka pwal tongeni ussun Meri le angei péchékkúl seni chienom kewe Chón Kraist. Ina ewe esin péchékkúl emén Chón Kraist lón Bolivia itan Dasuri a pwal osupwangan. Seman we a fókkun semmwen me ese wor met a tongeni echikara an na samaw. Atun a núing lón pioing, Dasuri a mochen an epwe nóm ren úkúúkún an tongeni. (1 Tim. 5:4) Esap fansoun meinisin a mecheres ngeni ena. Iei met a apasa, “Fán chómmóng úa meefi pwe ussun úa mochen fangetá.” Mi kútta álillis seni ekkewe ekkóch? Me akkomwan ese, iei met a erá: “Úse mochen aosukosuka pwiich kewe, úa ekieki, ‘Jiowa i ewe epwe fang ngeniei ewe álillis mi lamot ngeniei.’ Nge mwirin úa mirititi pwe ái áimueiló seni ekkewe ekkóch, ussun nge úa achocho le pwákini ái kewe osukosuk wóón pwisin ái.” (SalF. 18:1) Dasuri a filaatá an epwe mak ngeni fitemén me lein chienan kewe me áweweei ngeniir an we osukosuk. Iei met a erá: “Ese wor eú kapas epwe tongeni áweweei úkúúkún péchékkúletáái ren chienei kewe Chón Kraist. Ra uwouto rei mwéngé lón pioing me állea ngeniei fitu wokisin seni Paipel mi apéchékkúl. A ifa me múrinnéén ach meefi pwe sise chék áláeménúló. Sia chóni án Jiowa we watteen famili. Pwiich kewe ra pwal mochen álisikich lón ach osupwang, fitikich lón ach weires, me pesei ngenikich ach sipwe etiir le sópweeló ach angang ngeni Jiowa.”

14. Pwata a lamot ach sipwe etiwa ewe álillis seni ekkewe mwán mi ásimaw?

14 Eú alen án Jiowa apéchékkúlakich, ina an néúnéú ekkewe mwán mi ásimaw. Iir ra ussun liffang, Jiowa a néúnéú iir le apéchékkúlakich me túmúnúkich. (Ais. 32:​1, 2) Ina popun, atun ka aúrek, kopwe fós ngeni ekkewe mwán mi ásimaw me ereniir met ka eáni aúrek. Lupwen repwe erenuk pwe ra tongeni álisuk, kopwe etiwa fán kilisou. Jiowa a tongeni néúnéú iir le apéchékkúlok.

ÓM ÁPILÚKÚLÚK FÁN ITEN MWACHKKAN A TONGENI APÉCHÉKKÚLOK

15. Ifa ewe ápilúkúlúk Chón Kraist meinisin ra fókkun aúcheani?

15 Ekkewe pwon lón Paipel ra tongeni ngenikich ápilúkúlúk me apéchékkúlakich. (Rom 4:​3, 18-20) Ekkóch Chón Kraist ra eáni ápilúkúlúkún manaw esemuch lón láng, nge ekkóch ra eáni ewe ápilúkúlúkún manaw esemuch lón eú paratis mi lingéch wóón fénúfan. Ach na ápilúkúlúk, a apéchékkúlakich ach sipwe likiitú fán ach kewe osukosuk, afalafala ewe kapas allim, me apwénúetá wisach kewe lón ewe mwichefel. (1 Tes. 1:3) Ina ewe ápilúkúlúk a pwal apéchékkúla ewe aposel Paul.

16. Pwata a lamot péchékkúl ngeni ewe aposel Paul?

16 A lamot ngeni Paul péchékkúl. Lón néún we taropwe ngeni ekkewe chón Korint, a apépééi pwisin i ngeni eú sepi pwúl mi mékúkkái. I a “küna riaföü,” “tipemwaramwar,” “ninni,” me “kufula.” Ren enletin, fán ekkóch manawan a pwal nóm lón efeiengaw. (2 Kor. 4:​8-10) Paul a makkeei ekkena kapas lón an we aúlúngátin sái lón an angangen misineri. Nge mwirin an makkeei ekkena kapas, a pwal kúna watteen weires. Lón an na sái, eú mwichen efitikoko ra awata, a ares, chippú epwe kokoló lemataw, me kóturulong lón imwen fétek.

17. Me ren 2 Korint 4:​16-18, met a álisi Paul le likiitú fán an kewe weires?

17 Án Paul nefótófót wóón an we ápilúkúlúk, ina met a apéchékkúla an epwe likiitú. (Álleani 2 Korint 4:​16-18.) A ereni ekkewe chón Korint pwe inaamwo iká inisin “a apwangapwangala,” nge esap mut ngeni ena mettóch an epwe elichippúngú i. Paul a nefótófót wóón minne epwe fis ngeni lón fansoun mwan. An ápilúkúlúkún kúna manaw esemuch lón láng, ina “eu watten ling esemüch a fokun lapalap.” A fókkun aúcheani ena ápilúkúlúk, ina popun a tipemecheres le likiitú fán ese lifilifil weires pwe epwe tongeni angei ena feiéch. Paul a ekilonei ena ápilúkúlúk, iwe, mwirilóón a meefi pwe “a söföla rän me rän.”

18. Ifa ussun ewe ápilúkúlúk ussun mwachkkan a apéchékkúla Tihomir me an we famili?

18 Emén Chón Kraist lón Bulgaria itan Tihomir, a meefi péchékkúl ren an we ápilúkúlúk ussun mwachkkan. Fitu ier a ló, pwiin we kúkkún itan Zdravko, a máló lón eú ákseten. Iwe nge mwirin och fansoun, Tihomir a meefi watteen letipechou. Ren an epwe tongeni likiitú ngeni ena, iir me chón an we famili ra anchangei napanapen fisin ewe manawsefál. Iei met a apasa: “Áwewe chék, áúa pwóróusfengen wóón ia áúpwe chuuri me ie Zdravko, met sókkun mwéngé áúpwe ammólnatá fán itan, ié kewe áúpwe etiwer ngeni áeúin pariin an manawsefál, me met áúpwe apwóróusa ngeni ussun ekkewe ránin lesópwólóón.” Tihomir a erá pwe ar nefótófót wóón ar we ápilúkúlúk, a álisiir le likiitú me sópweeló le witiwiti ewe fansoun Jiowa epwe amanawasefáli pwiin we.

Met meefiom, epwe ifa ussun manawom lón ewe ótót séfé? (Ppii parakraf 19) c

19. Met ka tongeni féri pwe kopwe apéchékkúla óm ápilúkúlúk? (Pwal ppii ewe sasing.)

19 Ifa ussun ka tongeni apéchékkúla óm ápilúkúlúk fán iten mwachkkan? Áwewe chék, iká ka eáni ewe ápilúkúlúkún kúna manaw wóón ei fénúfan, álleani ekkewe pwóróus lón Paipel ussun ewe Paratis me ekiloneer. (Ais. 25:8; 32:​16-18) Ekieki epwe ifa nónnómun manawom lón ewe ótót séfé. Anchangei pwe ka nóm lón ena leeni. Ié ka kúna me ikena? Met sókkun méngúngú ka rong? Met ka meefi? Och mettóch a tongeni álisuk le anchangei napanapen ewe Paratis, ina óm katol ekkewe lios are chúnga lón néúch kewe puk are katol ekkewe music video, áwewe chék ren The New World to Come, Just Around the Corner, are Anchangei Atun. Iká sipwe awora fansoun iteitan le ekkekieki ewe ápilúkúlúk fán iten mwachkkan, ach kewe osukosuk repwe “müchükai” me “pwal pal.” (2 Kor. 4:17) Ena ápilúkúlúk Jiowa a fang ngonuk, a tongeni álisuk le likiitú fán ekkewe osukosuk mi toruk.

20. Inaamwo iká sia meefi apwangapwang, nge ifa ussun sia tongeni meefi péchékkúl?

20 Pwal mwo atun sia meefi mélúlú, sia tongeni “win” pún Kot epwe apéchékkúlakich. (Kölf. 108:13) Jiowa a fen fang ngonuk met mi lamot ngonuk pwe kopwe angei péchékkúl seni. Ina popun, atun ka osupwangen álillis óm kopwe tongeni apwénúetá eú wis, likiitú fán eú sóssót are weires, are sópweeló óm pwapwa, kopwe seppiti Jiowa lón iótek me kútta emmwen seni i ren óm féri óm pwisin káéén Paipel. Etiwa ekkewe kapasen pesepes seni pwiium kewe Chón Kraist. Awora fansoun iteitan le akkanchangei óm ápilúkúlúk fán iten mwachkkan. Iwe, kopwe ‘pöchökülela ren sokun tufich meinisin mi pop seni [án Kot] manaman me ling, pwe kopwe tongeni likitü o mosonotam.’—Kol. 1:11.

KÉL 33 Maneetá Óm Weires Wóón Jiowa

a Ei lesen epwe álisi chókkewe mi meefi watteen aúrek ren och mettóch ra nóm fan are eú angang mi kewis ngeniir. Sipwe káé ifa ussun Jiowa a tongeni apéchékkúlakich me met sipwe féri pwe sipwe kúna álillis seni.

b Ekkóch ekkeei it ra siwil.

c ÁWEWEEN SASING: Emén Chón Kraist fefin mi selingepúng a ekilonei ekkewe pwon lón Paipel me a katol eché music video pwe epwe álisi le ekieki ewe esin manaw epwe eáni lón ewe ótót séfé.