Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 43

“Neakukoleshe”​—⁠Mushindu kayi?

“Neakukoleshe”​—⁠Mushindu kayi?

“[Yehowa] neanushindamije, neanukoleshe, neanujalamije panshi bikole.”—1 PET. 5:10.

MUSAMBU WA 38 Neakukoleshe

KADIOSHA a

1. Mmunyi muvua Nzambi mupeshe batendeledi bende ba kale bukole?

 DÎYI DIA NZAMBI ditu diamba ne: bantu ba lulamatu mbantu ba bukole. Kadi nansha bantu ba bukole bua bungi kabatu anu badiumvua ne bukole misangu yonso to. Tshilejilu, kuvua misangu ivua mukalenge Davidi udiumvua ‘mukolakane bu mukuna,’ kadi misangu mikuabu ‘wakumvua buôwa bua bungi.’ (Mis. 30:7) Nansha muvua Shimishona ne bukole bua pa buabu bua kudi nyuma wa Nzambi, uvua mumanye ne: bu Nzambi kayi mumupeshabu, uvua mua ‘kuteketa kulua bu bantu bakuabu bonso.’ (Bal. 14:5, 6; 16:17) Yehowa ke uvua ukolesha bena lulamatu bende.

2. Bua tshinyi mupostolo Paulo uvua muambe ne: pavuaye ne butekete ke pavuaye ne bukole? (2 Kolinto 12:9, 10)

2 Mupostolo Paulo uvua mumanye ne: uvua pende dijinga ne bukole bua kudi Yehowa. (Bala 2 Kolinto 12:9, 10.) Uvua pende ne masama anu bu tuetu. (Gal. 4:13, 14) Kuvua misangu ivuabi bimukolela bua kuenza malu mimpe. (Lomo 7:18, 19) Misangu mikuabu uvua ne buôwa bua malu avua mua kumufikila. (2 Kol. 1:8, 9) Kadi pavua Paulo ne butekete, ke pavuaye ne bukole. Bivua nanku bualu Yehowa uvua umupesha bukole. Yehowa wakamukolesha.

3. Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu etshi?

3 Yehowa mmutulaye bua kutukolesha petu. (1 Pet. 5:10) Kadi tuetu bashale bavunge maboko katuakupeta bukole budiye ufila to. Tuangate tshilejilu etshi bua kumvua bualu ebu bimpe. Motere ke utu ufila bukole bua mashinyi kuendawu. Kadi kanyemeshi yeye kayi mudiate pa kakasa ka kubandisha naku lubilu (anyi accélérateur), mashinyi kaakuenda to. Bia muomumue, Yehowa udi pabuipi bua kutupesha bukole, kadi tudi ne tshietu tshia kuenza bua kubupeta. Mbintu kayi bidiye mutupeshe bua kutukolesha? Tshia kuenza ntshinyi bua kupeta bukole budiye ufila? Bua kuandamuna nkonko eyi, tumonayi muvuaye mupeshe bantu basatu aba bukole: muprofete Yona, Mariya mamuende wa Yezu, ne mupostolo Paulo. Netumone kabidi mudi Yehowa ukolesha batendeledi bende lelu mu mushindu wa muomumue.

PETELA BUKOLE KU DISAMBILA NE DIDILONGELA

4. Mmunyi mutudi mua kupeta bukole bua kudi Yehowa?

4 Yehowa udi utupesha bukole patudi tusambila. Udi mua kuandamuna masambila etu, utupesha “bukole budi bupite bua pa tshibidilu.” (2 Kol. 4:7) Tudi tupeta kabidi bukole abu patudi tubala Dîyi diende ne tuelangana meji a malu adimu. (Mis. 86:11) Mukenji udi Yehowa mututumine mu Bible udi “ne bukole.” (Eb. 4:12) Tudi tupeta bukole bua kunanukila, bua kulama disanka dietu, anyi kukumbaja mudimu mukole udi Yehowa utupesha patudi tusambila ne tubala Bible. Tumonayi muvua Yehowa mukoleshe muprofete Yona.

5. Bua tshinyi muprofete Yona uvua dijinga ne dikima?

5 Muprofete Yona uvua dijinga ne dikima. Uvua munyeme mudimu mukole uvua Yehowa mumupeshe. Bua bualu abu, wakamba kudishipesha yeye ne bavuaye nabu mu mazuwa bua tshipepele tshikole tshivua tshitutaku. Pakamukupa bendeshi ba mazuwa mu Mbuu, mushipa munene wakamumina. Yeye kudipeta munda muawu, muaba uvua umuenza buôwa. Buebe wewe, Yona uvua mudiumvue bishi? Uvua mua kuikala muele meji ne: ukavua ufua anyi? Uvuaku udiebeja ne: Yehowa mmumubenge anyi? Uvua ne bua kuikala musamishe meji bikole.

Mmunyi mutudi mua kupeta bukole patudi mu ntatu anu bu muprofete Yona? (Tangila tshikoso 6-9)

6. Bilondeshile Yona 2:1, 2, 7, ntshinyi tshiakapetesha Yona bukole pavuaye munda mua mushipa?

6 Ntshinyi tshivua Yona muenze bua kupeta bukole munda mua mushipa muvuaye nkayende amu? Wakasambila. (Bala Yona 2:1, 2, 7.) Nansha muvuaye mubenge kutumikila Yehowa, uvua mutuishibue ne: bu muvuaye munyingalale ne mudipuekeshe, Yehowa uvua ne bua kuteleja disambila diende. Uvua kabidi muelangane meji a mvese ikavuaye mubale. Bidi nanku bualu disambila diende didi mu Yona nshapita 2 didi ne miaku ne biambilu bidi mu mukanda wa Misambu. (Tshilejilu, fuanyikija Yona 2:2, 5 ne Misambu 69:1; 86:7.) Bidi bimueneka ne: Yona uvua mumanye mvese ayi bimpe. Pavuaye muelangane meji ayi, wakatuishibua ne: Yehowa uvua ne bua kumulama ne muoyo. Pakalua mushipa au kumuluka ku mukuna, wakaya kuenza mudimu uvuaye munyeme au.—Yona 2:10–3:4.

7-8. Mmunyi mudi muanetu Zhiming mupete bukole?

7 Bualu bua Yona ebu budi butukolesha patudi mu ntatu. Tuakulabi bua muanetu wa balume Zhiming, b wa mu Taiwan, udi usama bikole. Badi kabidi bamukengesha kudi bena mu dîku diende bua mudiye Ntemu. Utu upeta bukole bua kudi Yehowa patuye usambila ne udilongela. Udi wamba ne: “Imue misangu pantu mpeta ntatu, ntu mpampakana bikole mpanga mua kutukija bimpe bua kudilongela.” Kadi utu anu weyemena Yehowa. Udi wamba ne: “Ntu nganji nsambila, pashishe ngela ekutere mu matshi nteleja misambu ya Bukalenge. Kutu misangu intu nnyimba ne dîyi dia panshipanshi too ne pandi ntukija. Pashishe ntuadija kudilongela.”

8 Kudilongela nkukoleshe Zhiming bikole. Tshilejilu, panyima pa dimupanda dinene divua dienzeke, munganga wakamuambila ne: bivua bikengela bamuele mashi bualu uvua nawu makese. Kadi butuku kumpala kua kumupandabu, wakabala bualu bua muanetu wa bakaji mukuabu uvua ne lutatu lua buena luende alu. Mashi ende avua mashadile bikole ku a Zhiming; kadi wakabenga bua kabamuedi mashi, kuluaye kumvua bimpe. Bualu abu buakenza bua Zhiming ashale ne lulamatu.

9. Tshia kuenza ntshinyi biwikala mu lutatu? (Tangila kabidi bimfuanyi.)

9 Utu upanga mua kusambila bimpe pautu mu lutatu anyi? Peshi utu utshioka upanga mua kudilongela? Vuluka ne: Yehowa mmumanye lutatu luebe bimpe. Nanku, ikala mutuishibue ne: nansha wewe musambile mu mêyi makese, neakupeshe tshiudi ujinga. (Ef. 3:20) Biobi bikukolele bua kubala ne kudilongela bualu udi usama, mutshioke, anyi bua mudi malu makutonde, udi mua kuteleja dibala dia Bible anyi dia mikanda yetu dia mêyi makuata. Udi kabidi mua kuteleja misambu yetu anyi kutangila filme mu jw.org. Wewe usambila, ubala Bible ne bintu bietu bikuabu bidi bulongolodi bupatule bua kumona mudi Yehowa wandamuna masambila ebe, Yehowa neakukoleshe.

PETELA BUKOLE KUDI BENA KRISTO NEBE

10. Mmunyi mutu bena Kristo netu batukolesha?

10 Yehowa udi kabidi utupesha bukole kupitshila kudi bena Kristo netu. Udi mua kubasaka bua ‘kutusamba bikole’ patudi mu ntatu anyi padiye mutupeshe mudimu udi mutupite makanda. (Kolos. 4:10, 11) Tutu dijinga ne balunda nangananga mu “bikondo bia dikenga.” (Nsu. 17:17) Bena Kristo netu badi mua kutupesha bitudi tujinga, kutusamba, ne kutukankamija bua tushale anu ne lulamatu. Tumonayi muvua Mariya mamuende wa Yezu mupetele bukole kudi bakuabu.

11. Mariya uvua dijinga ne dikankamija bua tshinyi?

11 Mariya uvua dijinga ne dikankamija bua kuenza disua dia Yehowa. Elabi meji a muvuaye ne bua kuikala musamishe mutu pavua muanjelu Gabaliele mumuambile ne: uvua ne bua kuimita nansha muvuabu kabayi banji kumusela. Kavua muanji kukolesha muana nansha umue to, kadi bakamupesha mudimu wa kukolesha muana uvua ne bua kulua Masiya. Bu mutshivuaye kamama, ntshinyi tshivuaye mua kuambila Josefe mubangila wende?—Luka 1:26-33.

12. Bilondeshile Luka 1:39-45, mmunyi muakapeta Mariya dikankamija?

12 Nkuepi kuvua Mariya mupetele bukole bua kukumbaja mudimu mukole wa pa buawu au? Wakabupetela kudi bantu bakuabu. Tshilejilu, wakebeja muanjelu au malu makuabu avua atangila mudimu au. (Luka 1:34) Pashishe wakaya “mu buloba bua mikuna” bua mu Yuda kua mulela wende Elizabeta. Uvua muenze bimpe pavuaye muyaku bualu Elizabeta wakamuela kalumbandi, kuambaye kabidi ku bukole bua nyuma dîyi dia buprofete diakamukankamija divua ditangila muana uvuaye ne bua kulela. (Bala Luka 1:39-45.) Mariya wakamba ne: Yehowa uvua ‘muenze malu ne bukole ne diboko diende.’ (Luka 1:46-51) Yehowa wakamukankamija kupitshila kudi Gabaliele ne Elizabeta.

13. Ntshinyi tshiakenzeka pavua Dasuri mulombe diambuluisha?

13 Udi pebe mua kupetela bukole kudi bena Kristo nebe. Tuakulabi bua muanetu wa bakaji Dasuri wa mu Bolivie. Tatuende uvua mu lupitadi, bamukuate disama divua kadiyi ne buanga to. Dasuri uvua anu ku luseke luende bua kumubeja. (1 Tim. 5:4) Kadi kabivua anu bipepele misangu yonso to. Udi wamba ne: “Kuvua misangu ya bungi inkavua muambe kutshioka papa.” Kumpala, kavua mulombe bantu bakuabu diambuluisha to. Udi wamba ne: “Tshivua musue kutatshisha bena Kristo netu to. Mvua ndiambila ne: ‘Yehowa ke wangambuluisha.’ Kadi ngakalua kujingulula ne: pamvua nditola, bivua anu bu ne: mvua nkeba kudijikijila ntatu yanyi.” (Nsu. 18:1) Dasuri wakafundila balunda bende mukanda ubambila lutatu luende. Udi wamba ne: “Ndi mpanga mua kumvuija muvua bena Kristo nanyi abu bankoleshe. Bavua batutuadila biakudia ku lupitadi, bambadila ne mvese. Bidi bienza disanka bua kumanya ne: katuena nkayetu to. Tudi mu dîku dinene dia Yehowa. Benamu badi pabuipi bua kukuambuluisha, kudila nebe, ne kutata nebe.”

14. Bua tshinyi mbimpe kuitaba diambuluisha dia kudi bakulu?

14 Yehowa udi utupesha kabidi bukole kupitshila kudi bakulu. Badi mapa adiye mutupeshe bua kutukolesha. (Yesh. 32:1, 2) Nanku, bambila adi makutonde. Witabe diambuluisha diabu. Yehowa neakukoleshe kupitshila kudibu.

PETELA BUKOLE KU DITEKEMENA DIEBE

15. Bena Kristo bonso badi ne ditekemena kayi?

15 Milayi ya mu Bible idi itupetesha ditekemena ne bukole bua kushala ne lulamatu. (Lomo 4:3, 18-20) Bamue ba kutudi badi ne ditekemena dia kupeta muoyo wa kashidi pa buloba bukudimuna Mparadizu, bakuabu mu diulu. Ditekemena dietu edi didi ditupetesha bukole bua kunanukila mu ntatu, kuamba lumu luimpe, ne kuenza midimu mu tshisumbu. (1 Tes. 1:3) Diodi ditekemena edi ke diakapetesha mupostolo Paulo bukole.

16. Bua tshinyi mupostolo Paulo uvua dijinga ne bukole?

16 Paulo uvua dijinga ne bukole. Mu mukanda uvuaye mufundile bena mu Kolinto, uvua mudifuanyikije ne tshivuadi tshitekete tshienza ne buloba. Uvua ‘mutshintshimika bikole’ ne ‘mupampakane,’ bavua ‘bamukengesha’ ne ‘bamukuma panshi.’ Uvua mutuilangane ne njiwu ya lufu. (2 Kol. 4:8-10) Uvua mufunde mukanda au pavuaye mu luendu luisatu lua bumisionere. Mumane kuwufunda, wakatuilangana kabidi ne ntatu mikole. Pakambaye kujikija luendu alu, tshisumbu tshia bantu tshiakamubunda, mazuwa akamukosekela pa mâyi, bakamukuata, kumuelabu ne mu buloko.

17. Mu diumvuangana ne 2 Kolinto 4:16-18, tshiakapetesha Paulo bukole bua kunanukila mu ntatu ntshinyi?

17 Paulo wakapeta bukole bua kunanukila bualu uvua mutuishile mêsu ku malu avuaye mutekemene. (Bala 2 Kolinto 4:16-18.) Wakambila bena mu Kolinto ne: kavua mua kuteketa mu mikolo nansha muvua mubidi wende ‘wenda unyanguka’ to. Ditekemena diende dia kupeta muoyo mu diulu divua dia “butumbi budi bupite bunene kule ne kule.” Ke kayi uvua mudiakaje bua kunanukila mu lutatu kayi luonso bua kuwupeta. Bu muvua Paulo welangana meji a ditekemena adi, uvua udiumvua ‘wenda uvuijibua mupiamupia ku dituku ku dituku.’

18. Mmunyi muvua ditekemena dikoleshe Tihomir ne bena mu dîku diende?

18 Muanetu Tihomir wa mu Bulgarie utu upetela bukole ku malu adiye mutekemene. Muakunyende wa balume Zdravko mmufue mu njiwu ya mashinyi bidimu bishale ebi. Lufu luende ndumukebele kanyinganyinga ka bungi. Bua kukatantamena, yeye ne bena mu dîku diende batu belangana meji a tshikondo tshiabishabu bantu ku lufu. Udi wamba ne: “Tutu tuyukila bua muaba utuapetangana ne Zdravko, biakudia bituamulambila, bantu batuabikila mu difesto dia kumpala dia dibishibua diende ku lufu, ne bua malu a mu matuku a ku nshikidilu atuamuambila.” Tihomir udi uleja ne: kutuma meji abu ku malu adibu batekemene nkubapeteshe bukole bua kunanukila ne bua kushala bindile tshikondo tshiabisha Yehowa Zdravko ku lufu.

Udi wela meji ne: newikale ne nsombelu kayi mu bulongolodi bupiabupia? (Tangila tshikoso tshia 19) c

19. Tshia kuenza ntshinyi bua kukolesha ditekemena diebe? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

19 Mona tshia kuenza bua kukolesha ditekemena diebe. Biwikala ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba, bala mvese idi ileja muikala nsombelu mu Mparadizu ne uyelele meji. (Yesh. 25:8; 32:16-18) Ela meji a muikala nsombelu mu bulongolodi bupiabupia, udifuanyikijile ukadimu, bantu bawamona, mitoyi iwateleja, ne muwadiumvua. Ikala utangila bimfuanyi bia Mparadizu bidi mu mikanda yetu bua kudifuanyikijila muikalayi. Ikala kabidi utangila filme ya misambu, bu mudi wa Buloba bupiabupia bualua, wa Anu pabuipi apa, anyi wa Monabi dîba adi. Wewe mulame ditekemena dia bulongolodi bupiabupia bimpe mu meji ebe, ntatu yebe neikale ya ‘tshitupa tshîpi ne mipepele.’ (2 Kol. 4:17) Yehowa neakukoleshe kupitshila ku ditekemena didiye mukupeshe.

20. Nansha patudi batekete, nkuepi kutudi mua kupetela bukole?

20 Nansha patudi batekete, “netupetele bukole kudi Nzambi.” (Mis. 108:13) Yehowa ukadi mutupeshe bionso bidi bikengela bua tupete bukole bua kudiye. Nanku wewe dijinga ne diambuluisha bua kukumbaja mudimu udibu bakupeshe, bua kunanukila mu lutatu, anyi bua kulama disanka diebe, sambila ne muoyo mujima ne wenze makebulula. Lekela bena Kristo nebe bakukankamije. Ikala welangana meji a malu audi mutekemene. Dîba adi, ‘neukoleshibue ne bukole buonso bilondeshile bukole [bua Nzambi] bua butumbi bua umone mua kunanukila tshishiki ne lutulu ne disanka.’—Kolos. 1:11.

MUSAMBU WA 33 Upuila Yehowa bujitu buebe

a Tshiena-bualu etshi ntshienzela bantu badi badimona kabayi ne bukole bua kunanukila mu lutatu anyi kabayi bakumbane bua kuenza mudimu udibu babapeshe. Netumone mudi Yehowa utupesha bukole ne tshia kuenza bua kubupeta.

b Tudi bashintulule amue mêna.

c DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa bakaji udi kamama welangana meji a milayi ya mu Bible ne utangila filme wa mizike bua kudifuanyikijila muikala nsombelu mu bulongolodi bupiabupia.