1., 2. Kuidas meil tuleks piiblit lugeda ja uurida? Too näide.

 OLETAME, et sa tahad endale maja osta. Kas sulle piisaks vaid sellest, kui näed selle maja fotot? Kindlasti mitte. Sa soovid seda maja oma silmaga näha, käia selles ringi ja tutvuda põhjalikult kõigi selle ruumidega. Võib-olla soovid isegi näha selle maja projekti, et teada saada, kuidas see ehitati. Kuna sellest võib saada su tulevane kodu, soovid kahtlemata ammendava ülevaate saada.

² Midagi sarnast tuleb meil teha ka piiblit uurides. Üks õpetlane võrdles piibli sõnumit suure hoonega, millel on kõrged tornid ja sügav vundament. Mida meil siis tuleb teha, et piiblit hästi tundma õppida? Kui me selle vaid kiirustades läbi loeme, võime teada saada üksnes „Jumala pühade sõnumite põhitõdesid”. (Heebr. 5:12.) Ent nagu majaga tutvumiseks tuleb sellesse sisse minna, tuleb piibli mõistmiseks seda põhjalikumalt uurida. On vaja aru saada, kuidas eri osad on omavahel seotud. Samuti tuleb sul kindlaks teha, mida sa usud ja miks sa seda usud.

3. Mida õhutas Paulus oma usukaaslasi tegema ja miks? (Efesl. 3:14–19.)

³ Mida me saame teha, et Jumala sõna järjest paremini mõista? Apostel Paulus õhutas oma usukaaslasi uurima  piiblit põhjalikult, et nad suudaksid „täielikult mõista tõe laiust, pikkust, kõrgust ja sügavust”. Kui nad seda nõuannet järgisid, olid nende usul „tugevad juured ja kindel vundament”. (Loe Efeslastele 3:14–19.) Meie peaksime tegema samamoodi. Vaatame, kuidas meil tuleks Jumala sõna uurida, et mõista selle sügavaid tõdesid.

4. Kuidas sa võid saada Jehoovaga lähedasemaks?

⁴ Me ei peaks piirduma vaid pinnapealsete teadmistega piiblist. Jumala vaimu abiga saame mõista „koguni Jumala tarkuse sügavusi”. (1. Kor. 2:9, 10.) Miks mitte uurida iseseisvalt mõnd teemat, mis lähendaks sind Jehoovaga? Näiteks seda, kuidas ta väljendas oma armastust vanaaja jumalateenijate vastu ja kuidas see tõestab, et ta armastab ka sind. Võid ka võrrelda muistse Iisraeli jumalateenimist sellega, kuidas me tänapäeval Jehoovat teenime. Või siis võid uurida prohvetiennustusi Jeesuse elu ja teenistuse kohta.

5. Millist teemat sina sooviksid uurida?

⁵ Mõnedelt tublidelt piibliuurijatelt küsiti, milliste teemade kohta sooviksid nemad rohkem teada saada. Nende ideed on kirjas kastis „ Teemasid iseseisvaks uurimiseks”. Abimaterjali võid leida meie väljaannete registrist või lühiregistrist. Põhjalik piibliuurimine tugevdab sinu usku ja aitab leida Jumala tundmise. (Õpet. 2:4, 5.) Arutame nüüd mõningaid sügavaid piibli tõdesid.

6. a) Mis vahe on plaanil ja eesmärgil? b) Miks võib öelda, et Jehoova eesmärk maa ja inimestega on igavikuline? (Efesl. 3:11.)

⁶ Mõtleme, mida räägib piibel Jumala eesmärgist. Kõigepealt aga vaatame, mis vahe on konkreetsel plaanil ja eesmärgil. Kui keegi on teinud kindla  plaani, kuidas mingisse sihtkohta jõuda, on ta ilmselt paika pannud detailse marsruudi. Kui aga teel peaks tulema ette takistusi, võib see plaan nurjuda. Eesmärk peab aga silmas just eelkõige sihtkohta. Täpne marsruut pole nii oluline, seda võib vajadusel muuta, et takistustest hoolimata kohale jõuda. Meil on hea meel, et Jehoova on järk-järgult avaldanud piiblis oma igavikulise eesmärgi. (Efesl. 3:11.) Ta on „teinud kõik nii, et täituks tema eesmärk”. (Õpet. 16:4.) Miski ei takista Jehooval oma eesmärki ellu viia ja kõik hea, mis ta teeb, jääb püsima igaveseks. Mis siis on Jehoova eesmärk ja mida ta on teinud, et kindlustada selle täitumine?

7. Mida Jehoova tegi pärast esimeste inimeste patustamist, et tema eesmärk täituks? (Matt. 25:34.)

⁷ Jumal ütles esimesele inimpaarile, mis on tema eesmärk seoses nendega. Ta ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see. Valitsege . . . kõigi loomade üle.” (1. Moos. 1:28.) Kui Aadam ja Eeva patustasid, pärandasid nad patu kõigile oma järeltulijatele. Kuid Jehoova eesmärk ei nurjunud. Ta valis teise tee, kuidas selleni jõuda. Kohe pärast mässu Eedeni aias otsustas ta rajada taevasse kuningriigi, mis viib täide tema algse eesmärgi seoses inimkonna ja maaga. (Loe Matteuse 25:34.) Seatud ajal saatis Jehoova oma esmasündinud poja maa peale, et see räägiks inimestele tema kuningriigist ja annaks oma elu lunastuseks meie pattude eest. Seejärel äratas ta Jeesuse üles taevasse, kus temast sai hiljem Jumala kuningriigi kuningas. Ent Jumala eesmärgi kohta on veel muudki põnevat uurida.

8. a) Mis on piibli peateema? b) Mis on teksti Efeslastele 1:8–11 kohaselt Jehoova ülim eesmärk? (Vaata kaanepilti.)

⁸ Piibli peateema on see, et Jehoova pühitseb oma nime ja täidab kuningriigi kaudu oma eesmärgi maa suhtes. Keegi ei saa tema eesmärki muuta. Ta tagab selle, et kõik, mis ta on öelnud, läheb täide. (Jes. 46:10, 11, allmärkus; Heebr. 6:17, 18.) Omal ajal saab kogu maast paradiis, kus Aadama ja Eeva täiuslikud järeltulijad saavad igavesti elada. (Laul 22:26.) Ent see pole veel kõik. Jehoova ülim eesmärk on ühendada ühtseks pereks kõik intelligentsed loodud nii taevas kui ka maa peal. Siis alluvad kõik tema ülemvõimule. (Loe Efeslastele 1:8–11.) Kas pole hämmastav, kuidas Jehoova oma eesmärgi täide viib?

9. Kui kaugele tulevikku me piiblit lugedes võime näha?

⁹ Mõtleme prohvetiennustusele, mille Jehoova andis Eedeni aias ja mis on kirjas tekstis 1. Moosese 3:15. b See viitab sündmustele, mis pidid täide viima tema eesmärgi, kuid toimuma alles tuhandeid aastaid hiljem. Näiteks andis Jehoova Aabrahamile järeltulija ja tema soost põlvnes tõotatud messias Jeesus. (1. Moos. 22:15–18.) Aastal 33 m.a.j salvati Jeesust kannast, nagu oli ennustatud. (Ap. t. 3:13–15.) Viimane osa sellest ennustusest, Saatana  pea purustamine, toimub alles umbes tuhande aasta pärast. (Ilm. 20:7–10.) Piibel räägib veel paljust muust, mis leiab aset siis, kui Saatana maailma ja Jehoova organisatsiooni vaheline vastasseis saavutab haripunkti.

10. a) Mis sündmused meid peagi ees ootavad? b) Kuidas me saame nendeks sündmusteks valmistuda? (Vaata allmärkust.)

¹⁰ Milliseid vapustavaid sündmusi on piibel ennustanud? Kõigepealt ütlevad inimesed „rahu ja julgeolek”. (1. Tess. 5:2, 3.) Kohe seejärel ründavad poliitilised jõud valereligiooni ja algab suur viletsus. (Ilm. 17:16.) Pärast seda võib näha üleloomulikku vaatepilti, kui Jeesus tuleb „taeva pilvede peal oma vägevuses ja suures auhiilguses”. (Matt. 24:30.) Ta mõistab inimkonna üle kohut ja eraldab lambad kitsedest. (Matt. 25:31–33, 46.) Saatan ei istu aga samal ajal jõude. Oma vihas õhutab ta rahvaste ühendust, mida piibel nimetab Googiks Maagoogi maalt, ründama Jehoova teenijaid. (Hes. 38:2, 10, 11.) Mingil ajal kogutakse võitud, kes on veel maa peal, kokku taevasse, et nad võitleksid koos Kristuse ja teiste taevaste jõududega Harmagedooni sõjas, millega lõppeb suur viletsus. c (Matt. 24:31; Ilm. 16:14, 16.) Seejärel algab Kristuse 1000-aastane valitsusaeg. (Ilm. 20:6.)

11. Mida meil on igavese elu jooksul võimalik teha? (Vaata ka pilti.)

¹¹ Vaadakem nüüd veel kaugemale tulevikku. Piibel ütleb, et meie looja on „pannud inimeste südamesse igaviku”. (Kog. 3:11.) Mõtle, mida see tähendab sulle ja sinu suhetele Jehoovaga. Raamatus „Tule Jehoova ligi” (lk 319) öeldakse: „Kunagi tulevikus, kui oleme elanud sadu, tuhandeid, miljoneid, isegi miljardeid aastaid, teame Jehoova Jumala kohta palju rohkem  kui praegu. Aga isegi siis tunneme, et on jäänud loendamatult palju imelisi asju, mida me veel ei tea. . . . Igavene elu on kujuteldamatult tähendusrikas ja mitmekesine – ning Jehoovaga lähedasemaks saamine jääb alati selle kõige rahuldustpakkuvamaks osaks.” Mida huvitavat saame aga seni veel piiblist uurida?

12. Mis võimaldab meil saada aimu sellest, mis toimub taevas?

¹² Piibel võimaldab meil heita pilgu taevasse Jehoova poole, kes „elab kõrgustes”. (Jes. 33:5.) Me saame sealt Jehoova ja tema organisatsiooni taevase osa kohta teada hämmastavaid asju. (Jes. 6:1–4; Taan. 7:9, 10; Ilm. 4:1–6.) Näiteks kirjeldab Hesekiel, kuidas taevas avanes ja ta nägi aukartustäratavaid nägemusi. (Hes. 1:1.)

13. Miks on meil põhjust olla tänulik, et meil on selline kuningas ja ülempreester nagu Jeesus? (Heebr. 4:14–16.)

¹³ Mõelgem ka Jeesusele, kes on meie kuningas ja kaastundlik ülempreester. Tema kaudu saame minna palves „Jumala armutrooni ette, et ta halastaks meile ja osutaks oma armu, pakkudes meile abi õigel ajal”. (Loe Heebrealastele 4:14–16.) Ärgem laskem päevagi mööda minna, ilma et mõtleksime sellele, mida Jehoova ja Jeesus on meie heaks teinud ja teevad ka edaspidi. Puudutagu nende armastus meie südant ja ajendagu meid andma teenistuses oma parimat. (2. Kor. 5:14, 15.)

14. Mis on parim viis väljendada oma tänu Jehoovale ja Jeesusele? (Vaata ka pilte.)

¹⁴ Üks parimaid viise väljendada oma tänulikkust Jumalale ja ta pojale on see, kui püüame aidata teistel saada Jehoova tunnistajaks ja Jeesuse järelkäijaks.  (Matt. 28:19, 20.) Just nii väljendas apostel Paulus oma tänu Jumalale ja Kristusele. Ta teadis, et Jehoova tahe on, et „kõiksugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde hästi tundma”. (1. Tim. 2:3, 4.) Ta oli teenistuses väga innukas ja tegi „kõik, mis võimalik, kõiksuguste inimeste aitamiseks, et mistahes moel mõnedki päästa”. (1. Kor. 9:22, 23.)

15. Mis teeb inimese õnnelikuks? (Laul 1:1–3.)

¹⁵ Laulukirjutaja kirjutas, et see, „kes tunneb rõõmu Jehoova seadusest ja loeb ta seadust mõttega päeval ja ööl”, on õnnelik. (Laul 1:1–3, allmärkus.) Piiblitõlkija Joseph Rotherham, kes kommenteeris neid salme oma raamatus „Studies in the Psalms”, ütles, et inimene peaks „soovima Jumala juhatust nii väga, et ta otsib seda, uurib seda ja mõtiskleb selle üle veel pikka aega”. Ta lisas, et „iga päev, mil inimene pole piiblit lugenud, on raisku läinud”. Sa võid piibli lugemist lausa nautida, kui pöörad tähelepanu huvitavatele üksikasjadele ja püüad näha, kuidas need on omavahel seotud. Kui uurid piibli tõe laiust, pikkust, kõrgust ja sügavust, võid tunda tõelist rahulolu.

16. Mida me järgmises artiklis arutame?

¹⁶ Tõed, mida Jehoova meile piibli kaudu õpetab, pole liiga rasked. Järgmises artiklis arutame üht sügavat tõde. Me räägime Jehoova suurest vaimsest templist, mida Paulus kirjeldas oma kirjas heebrealastele. Toogu selle uurimine sulle rõõmu.