Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 44

Studa Palavra di Deus ku kuidadu

Studa Palavra di Deus ku kuidadu

“Intende dretu kal ki é largura, kunprimentu, altura i fundura”. — EFÉZIUS 3:18.

KÁNTIKU 95 Lus sta más klaru

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

1-2. Kal ki é midjór manera di lé i studa Bíblia? Da un izénplu.

 IMAJINA ma bu krê kunpra un kaza. Kuzê ki bu ta krê odja antis di disidi kunpra-l? Sô un fotu di frenti di kel kaza ta txiga? Di serteza bu ta krê ba konxe kel kaza, anda na se vólta, entra i djobe tudu kes kuartu ku kuidadu i djobe tudu kuza ki ta faze párti di kel kaza. Talvês, bu ta krê odja planta di kel kaza pa sabe modi ki el fazedu. É klaru ki bu ta krê odja tudu kuza ki ta faze párti di kel kaza ki bu krê kunpra.

2 Nu pode faze mésmu kuza óras ki nu ta lé i studa Bíblia. Un skritor konpara mensajen di Bíblia ku “un prédiu grandi i txeu altu ki fazedu ku alisérsi fórti.” Nton, modi ki nu pode konxe dretu tudu kuza ki sta na Bíblia? Si nu lé Bíblia rápidu nu pode prende sô kes verdadi prinsipal, ki é “kes primeru kuza di palavra sagradu di Deus”. (Ebr. 5:12) Sima bu ta meste entra na un kaza pa bu konxe-l midjór, di mésmu manera bu meste studa Bíblia ku kuidadu pa bu pode konxe-l midjór. Un bon manera di studa Bíblia é odja modi ki kes kuza ki el ta fla na un párti sta ligadu ku kuzê ki el ta fla na otu párti. Sforsa pa intende ka sô kes verdadi ki bu ta kridita na el, má tanbê pamodi ki bu ta kridita na el.

3. Kuzê ki apóstlu Paulu insentiva se irmons ku irmans pa faze i pamodi? (Efézius 3:14-19)

3 Pa nu intende dretu tudu párti di Palavra di Deus, nu debe prende kes verdadi más profundu ki sta na Bíblia. Apóstlu Paulu insentiva se irmons ku irmans pa studa Palavra di Deus ku kuidadu, pa es “konsigi intende dretu kal ki é largura, kunprimentu, altura i fundura” di verdadi. Asi, es ta konsigi fikaba “ku raís [más] finkadu na alisérsi” di ses fé. (Lé Efézius 3:14-19.) Nu meste faze mésmu kuza. Nu ben odja modi ki nu pode studa Palavra di Deus ku kuidadu pa nu pode pruveta dretu tudu kes jóia ki el ten.

STUDA KES VERDADI MÁS PROFUNDU DI BÍBLIA

4. Kuzê ki nu pode faze pa nu pode bira más amigu di Jeová? Da alguns izénplu.

4 Nu ka krê intende sô kes verdadi prinsipal di Bíblia. Ku ajuda di spritu santu di Deus nu sta ku gana di prende “ti kes kuza profundu di Deus.” (1 Kor. 2:9, 10) Pamodi ki bu ka ta kumesa ta studa kes verdadi más profundu di Bíblia pa bu pode bira más amigu di Jeová? Pur izénplu, bu pode piskiza más sobri modi ki Jeová mostra se amor pa se sérvus na pasadu i modi ki kel-li ta prova ma el ta ama-u tanbê. Bu pode piskiza tanbê modi ki adorason di Jeová éra organizadu na Israel i konpara ku modi ki Jeová krê pa nu adora-l gósi. Ô talvês, bu pode studa ku kuidadu kes profesia ki Jizus kunpri duránti se vida i se trabadju di pregason li na téra.

5. Ten algun asuntu ki bu ta gostaba di studa na bu studu pesoal?

5 Alguns studanti ki gosta di studa Bíblia perguntadu kal ki é alguns di kes kuza más profundu ki es gosta di studa na Palavra di Deus. Bu pode odja alguns di kes kuza ki es fla na kuadru “ Sujistons pa studu pesoal.” Bu pode fika txeu kontenti na studa kes asuntu li ku ajuda di Índice das publicações da Torre de Vigia ô Guia de pesquisa para Testemunhas de Jeová. Studa kes verdadi más profundu di Bíblia pode bira bu fé más fórti i djuda-u ‘atxa konhisimentu di Deus.’ (Pro. 2:4, 5) Gósi, nu ben odja alguns di kes verdadi más profundu di Bíblia ki nu pode studa ku kuidadu.

MIDITA NA VONTADI DI DEUS

6. (a) Pamodi ki vontadi di Jeová sénpri ta kunpri? Da un izénplu (b) Pamodi ki nu pode fla ma vontadi di Jeová pa algen i pa téra é pa “tudu ténpu”? (Efézius 3:11)

6 Odja pur izénplu kuzê ki Bíblia ta fla sobri vontadi di Deus. Jeová é ka sima algen ki ta skodje sô un kaminhu pa txiga na un lugar ki el krê. Má, si algun kuza blokia kel kaminhu, kel algen pode ka txiga na kel lugar. Má vontadi di Jeová é sima kel lugar própi. Jeová disidi dretu na undi ki el ta bai. Má el pode skodje kaminhu diferenti pa txiga la. Nu ta agradese Jeová pamodi el fla-nu poku-poku na Bíblia kal ki é se “vontadi pa tudu ténpu”. (Efé. 3:11) Jeová pode skodje kaminhus diferenti pa faze se vontadi i sénpri el ta ten bons rezultadu pamodi el ta ‘faze pa tudu kuza djuda pa se vontadi kontise’. (Pro. 16:4) I rezultadu di kes kuza ki Jeová ta faze ta dura pa tudu ténpu. Kal ki é vontadi di Jeová i kuzê ki el faze pa kunpri-l?

7. Dipôs ki Adon ku Eva rabela, modi ki Jeová muda manera di kunpri se vontadi? (Mateus 25:34)

7 Deus fla Adon ku Eva kal ki éra se vontadi pa es. El fla-s: ‘Nhos ten fidjus i nhos bira txeu; nhos intxi téra i nhos manda na tudu kriatura bibu’ na téra. (Gén. 1:28) Kantu Adon ku Eva rabela, tudu algen bira pekador, má kel-li ka inpidi Jeová di faze se vontadi, sô el muda manera di faze se vontadi. Lógu dipôs, Jeová disidi kria un Reinu na séu pa kunpri vontadi ki el tinha désdi komésu pa algen i pa téra. (Lé Mateus 25:34.) Na se ténpu, Jeová manda se Fidju pa téra pa inxina algen sobri Reinu i pa da se vida pa salva-nu di pekadu i di mórti. Dipôs, Jizus resusitadu pa ba vive na séu i pa bira Rei di Reinu di Deus. Má inda ten mutu más kuza ki bu pode prende sobri vontadi di Deus.

Imajina kel ténpu ki tudu algen na séu i na téra ta sta unidu ta sirbi Jeová ku lialdadi! (Odja parágrafu 8.)

8. (a) Kal ki é téma di Bíblia? (b) Sima sta na Efézius 1:8-11, kal ki é vontadi di Jeová? (Odja dizenhu na kapa.)

8 Téma prinsipal di Bíblia é santifikason di nómi di Jeová. Kel-li ta ben kontise óras ki el kunpri se vontadi pa téra através di se Reinu, ki Jizus Kristu sta ta governa. Vontadi di Jeová ka pode mudadu. El promete ma tudu ta ben kontise sima el fla. (Isa. 46:10, 11, nótas di rodapé; Ebr. 6:17, 18) Ku ténpu, téra ta ben bira un paraízu na undi ki kes disendenti di Adon ku Eva ki é justu ta sta perfeitu i es ta ben ‘vive pa tudu ténpu.’ (Sal. 22:26) Má, Jeová ten mutu más kuza pa ben faze. Vontadi más grandi di Jeová é djunta tudu se sérvus na séu i na téra pa adora-l sima un família. Nton, tudu algen ta ben ser lial i es ta ben obi ku Jeová sima kel Algen Más Grandi. (Lé Efézius 1:8-11.) Bu ka ta fika dimiradu di odja modi ki Jeová sta ta kunpri se vontadi?

MIDITA NA KUZÊ KI TA BEN KONTISE

9. Kuzê ki nu pode odja ma ta ben kontise na futuru óras ki nu ta lé Bíblia?

9 Pensa na kel profesia ki Jeová faze na jardin di Éden, ki sta na Génesis 3:15. b El ta pâpia di kuzas ki ta ben kontiseba monti ténpu dipôs pa kunpri se vontadi. Pur izénplu, Jeová fla Abraon ma un di se família ki ta naseba txeu ténpu dipôs ta biraba Kristu. (Gén. 22:15-18) Dipôs, na anu 33, es ta friba Jizus na kalkanhada, sima profesia dja flaba. (Atus 3:13-15) Kel últimu párti di kel profesia li, ki Satanás ta piladu kabésa, ta ben kunpri na fin di govérnu di mil anu di Jizus. (Apo. 20:7-10) Bíblia ta pâpia sobri otus kuza ki ta ben kontise timenti ten inimizadi entri mundu di Satanás i organizason di Jeová.

10. (a) Kuzê ki ka ta dura ta ben kontise? (b) Modi ki nu pode pripara nos menti i nos korason? (Odja nóta di rodapé.)

10 Pensa na kes kuza ki ta dexa-nu dimiradu ki Bíblia ta pâpia di el. Primeru, nasons ta ben fla “pas i suguransa!” (1 Tes. 5:2, 3) I “dirapenti”, grandi tribulason ta ben kumesa óras ki nasons ataka tudu relijion falsu. (Apo. 17:16) Dipôs di kel-li, talvês nu ta ben odja kuzas ki é ka normal ta kontise óras ki “Fidju di ómi ta ben na núvens di séu, ku puder i grandi glória.” (Mat. 24:30) Jizus ta ben julga pesoas i el ta ben sipara ovelhas di kabritus. (Mat. 25:31-33, 46) Má Satanás ka ta ben dizisti. Pamodi el ta ôdia povu di Deus, el ta ben poi un grupu di nasons, ki Bíblia ta txoma Gogi di téra di Magogi, ta ataka povu di Jeová. (Eze. 38:2, 10, 11) Na algun momentu na grandi tribulason, kes kriston skodjedu ku spritu santu ki inda sta na téra ta ba djunta ku Jizus i se trópas na séu pa luta na géra di Armajedon. c (Mat. 24:31; Apo. 16:14, 16) Dipôs, kel Govérnu di mil anu di Kristu ta ben kumesa ta governa téra. — Apo. 20:6.

Modi ki bu ta atxa ma bu amizadi ku Jeová ta ben sta dipôs ki bu prende sobri el pa monti anu? (Odja parágrafu 11.)

11. Modi ki bu ta xinti óras ki bu ta pensa na vida pa tudu ténpu? (Odja fotus i dizenhu.)

11 Gósi, pensa na kuzê ki ta ben kontise dipôs di mil anu. Bíblia ta fla ma nos Kriador ‘poi ténpu sen fin na nos korason.’ (Ecl. 3:11) Pensa na kuzê ki kel-li krê fla pa bo i pa bu amizadi ku Jeová. Livru Achegue-se a Jeová na pájina 319, ta fla: “Dipôs di vive pa monti anu ô ti bilhons di anu, nu ta pasa ta sabe mutu más kuza sobri Jeová di ki kel ki nu sabe oji. Má inda ta ten mutu más kuza sábi pa nu prende... Nu ka ta konsigi nen imajina modi ki vida na paraízu ta ben ser bunitu i interesanti. I kel kuza más sábi ki nu ta ben ten é tudu dia bira más amigu di Jeová.” Má timenti kel-li ka kontise, kuzê más ki nu pode studa na Palavra di Deus?

ODJA PA SÉU

12. Da un izénplu di modi ki nu pode odja pa séu.

12 Bíblia ta fla-nu alguns kuza sobri modi ki é sta na prezénsa di Jeová ô ‘na kel lugar altu’. (Isa. 33:5) Bíblia ta fla-nu kuzas ki ta dexa-nu dimiradu sobri Jeová i sobri kel párti di se organizason ki sta na séu. (Isa. 6:1-4; Dan. 7:9, 10; Apo. 4:1-6) Pur izénplu, nu pode lé sobri kes kuza ki ta dexa-nu dimiradu ki proféta Ezekiel odja kantu ‘séu abri i el kumesa ta ten vizons di Deus.’ — Eze. 1:1.

13. Modi ki bu ta xinti sobri kuzê ki Jizus sta ta faze la na séu sima sta na Ebreus 4:14-16?

13 Pensa tanbê na kuzê ki Jizus, ki é nos Rei i Saserdóti Prinsipal ki ten konpaxon, sta ta faze pa nos na séu. Pamodi el, nu pode txiga na “tronu di kel grandi bondadi” di Deus na orason i pidi perdon di nos pekadu i ajuda na “óra ki nu meste”. (Lé Ebreus 4:14-16.) Nu ka debe pasa nen un dia sen midita na kuzê ki Jeová i Jizus dja faze i sta ta faze pa nos la di séu. Ses amor pa nos debe toka nos korason i motiva-nu pa nu kontinua ta adora Jeová ku zelu. — 2 Kor. 5:14, 15.

Imajina modi ki bu ta fika kontenti di sabe ma bu djuda otus algen bira Tistimunhas di Jeová i disiplus di Jizus! (Odja parágrafu 14.)

14. Kal ki é un di kes midjór kuza ki nu pode faze pa mostra nos gratidon pa Jeová i pa Jizus? (Odja fotu ku dizenhu.)

14 Un di kes midjór manera di mostra nos gratidon pa nos Deus i se Fidju é sforsa pa djuda otus bira Tistimunhas di Jeová i disiplus di Jizus. (Mat. 28:19, 20) É kel-li ki apóstlu Paulu faze pa mostra se gratidon pa Deus i pa Jizus. El sabia ma vontadi di Jeová é pa “tudu tipu di algen ser salvu i pa es ten un konhisimentu izatu di verdadi.” (1 Tim. 2:3, 4) Paulu sforsa pa faze se midjór na trabadju di pregason pa djuda tudu algen ki el ta konsigiba, asi pa ‘peloménus el konsigi salva alguns.’ — 1 Kor. 9:22, 23.

XINTI ALEGRIA NA STUDA PALAVRA DI DEUS

15. Sima sta na Salmo 1:2, kuzê ki ta pô-nu ta ser filís?

15 Skritor di Salmo 1 fla ma pa un algen ser filís i ten bons rezultadu na vida el debe ‘gosta txeu di lé lei di Jeová’ i el debe ‘lé Se lei ku vós baxu, dia ku noti.’ (Sal. 1:1-3; nóta di rodapé.) Joseph Rotherham, ki éra tradutor di Bíblia, pâpia sobri kel testu li na se livru ku téma Estudo dos Salmos, na inglês. El fla ma un algen debe “gosta di orientason ki ta ben di Deus, djobe-l, studa-l i pasa txeu ténpu ta midita na el.” El fla tanbê ma “kada dia ki un algen ka lé Bíblia, é un dia ki el perde.” Bu pode xinti alegria na studa Bíblia, óras ki bu ten interesi na kes txeu kuza inportanti ki el ten i odja modi ki tudu es sta ligadu ku kunpanheru. Studa tudu kuza ki sta na Palavra di Deus ta da-nu alegria.

16. Kuzê ki nu sta ben odja na kel otu studu?

16 Kes verdadi bunitu ki Jeová ta inxina-nu na se Palavra é ka difísil dimás pa nu intende. Na kel otu studu, nu ta ben odja un di kes verdadi más profundu, ki é kel grandi ténplu spritual di Jeová ki Paulu skrebe na se karta pa kes kriston ebreu. Bu ta ben gosta txeu di studa kel asuntu li.

KÁNTIKU 94 Obrigadu pa bu Palavra

a Studa Bíblia pode ser un kuza sábi i ki ta da-nu alegria na nos vida interu. El ta djuda-nu bira nos amizadi ku nos Pai na séu más fórti. Na kel studu li, nu ta ben odja modi ki nu pode studa Palavra di Deus ku kuidadu.

b Odja artigu ku téma “Un profesia inportanti pa bo” na Sentinéla di julhu di 2022.

c Pa sabe más sobri modi ki nu ta pripara pa kes kuza ki ta ben dexa-nu dimiradu na futuru, odja livru Reinu di Deus dja sta ta governa!, pájina 230.