Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 44

Longa Bible bimpe menemene

Longa Bible bimpe menemene

‘Nujingulule bimpe menemene tshidi butshiama ne bule ne butumbuke ne buondoke.’—EF. 3:18.

MUSAMBU WA 95 Butoke budi buenda anu buvula

KADIOSHA a

1-2. Mmushindu kayi mutambe buimpe utudi mua kubala Bible ne kumulonga? Fila tshilejilu.

 ELABI meji ne: udi usua kusumba lupangu luikale ne nzubu. Neujinge kumona foto wa kumpala nkayaku kua nzubu au bua kushisha kulusumba anyi? Tòo. Udi ne bua kuya mu lupangu amu ne kuendakanamu, kubuela mu nzubu ne kukenketa nzubu yonso ya munda. Udi kabidi mua kukonkonona plan wa nzubu au bua kumanya muvuabu bamuibake. Kakuyi mpata, udi ne bua kumanya bualu bonso budi butangila lupangu alu.

2 Tudi mua kuenza bia muomumue patudi tubala Bible ne tumulonga. Mumanyi mukuabu wa malu a mu Bible udi wamba ne: Bible udi bu “nzubu munene mule muibaka pa bishimikidi bidi bibuele bikole mu buloba.” Bu mudibi nanku, mmunyi mutudi mua kumanya malu adimu bimpe? Tuetu tumubala lukasa lukasa, tudi mua kumanya anu “malu a ntuadijilu a mêyi a tshijila a Nzambi.” (Eb. 5:12) Kadi anu bu mutudi ne bua kuya mu lupangu ne kumona nzubu ne kumukenketa yonso mujima, mushindu mutambe buimpe wa kulonga Bible ngua kumona mudi bitupa bishilashilangane bia mukenji udimu bipetangana. Tudienzeje bua kumvua tshidi bulelela budimu butudi tuitabuja ne bua tshinyi tudi tubuitabuja.

3. Mupostolo Paulo uvua mukankamije bena Kristo nende bua kuenza tshinyi? Bua tshinyi? (Efeso 3:14-19)

3 Bua kumvua Dîyi dia Nzambi bimpe tudi ne bua kudilonga mu buondoke. Mupostolo Paulo wakakankamija bena Kristo nende bua kulonga Bible ne tshisumi bua “kujingulula bimpe menemene tshidi butshiama ne bule ne butumbuke ne buondoke” bua bulelela. Dîba adi, bavua ‘bela miji ne bashindama’ mu ditabuja. (Bala Efeso 3:14-19.) Tudi petu ne bua kuenza nanku. Tumonayi mutudi mua kulonga Bible bimpe bua tupete diumvuija dia malu adimu.

LONGA BULELELA BUA MU BIBLE MU BUONDOKE

4. Tshia kuenza ntshinyi bua kusemena pabuipi ne Yehowa? Fila bilejilu.

4 Tuetu bena Kristo katuena tuimanyina anu pa malongesha a pamutu pamutu a mu Bible to. Bu mudi nyuma wa Nzambi utuambuluisha, tudi ne bua kulonga ‘too ne malu male a Nzambi.’ (1 Kol. 2:9, 10) Udi mua kudilongela ne tshipatshila tshia kusemena pabuipi ne Yehowa. Tshilejilu, udi mua kulonga bua kumona muvuaye munange batendeledi bende ba kale ne kumona mudi bualu ebu buleja mudiye mukunange pebe. Udi kabidi mua kulonga muvua Yehowa musue bua bena Isalele bamutendelele ne kufuanyikija mushindu au ne udiye musue bua tumutendelele lelu. Peshi udi mua kulonga mêyi a buprofete avua Yezu mukumbaje pavuaye pa buloba, ualonga ne mu buondoke.

5. Kudiku bualu buudi musue kuenzela makebulula anyi?

5 Bamue bantu batu benza makebulula a malu a mu Bible mbaleje malu ndambu adibu basue kulonga mu buondoke. Malu adibu bambe adi mu kazubu ka “ Biena-bualu bia kudilongela.” Wewe udilongela biena-bualu ebi ku diambuluisha dia Mukanda wa makebulula wa Bantemu ba Yehowa neumanye malu a bungi akusankisha. Wewe udilongela Bible bimpe, ditabuja diebe nedikole ne “neupete dimanya dia Nzambi.” (Nsu. 2:4, 5) Tumonayi mpindieu amue malongesha a mu Bible atudi mua kulonga bikole.

ELANGANA MEJI A DIJINGA DIA NZAMBI

6. a) Ndishilangana kayi didi pankatshi pa tshikavua tshilongolola ne dijinga? b) Bua tshinyi tudi tuamba ne: dijinga dia Yehowa bua bantu ne buloba ndia “tshiendelele”? (Efeso 3:11)

6 Longa tshidi Bible wamba bua dijinga dia Nzambi. Kudi dishilangana pankatshi pa tshikavua tshilongolola ne dijinga. Tudi mua kufuanyikija tshikavua tshilongolola (anyi plan) ne njila umuepele musunguluke udi ukufikisha kuudi uya. Tshikavua tshilongolola tshidi mua kupanga kukumbana wewe mupetangane ne tshipumbushi mu njila au. Tudi mua kufuanyikija dijinga ne muaba uudi uya. Tudi bamanye bimpe kutudi kuya, kadi tudi mua kuangata njila mishilashilangane bua kufikaku. Tudi ba diakalenga bualu Yehowa mmutumvuije “bualu bua tshiendelele buvuaye mulongolole” mu Bible. (Ef. 3:11) Yehowa udi mua kusungula mishindu mishilashilangane ya kukumbaja dijinga diende. Utu anu udikumbaja bualu “mmuenze tshintu tshionso bua kukumbaja disua diende.” (Nsu. 16:4) Bipeta bia malu adiye wenza nebishale kashidi. Yehowa udi ne dijinga kayi? Mmalu kayi adiye muakaje bua kudikumbaja?

7. Mmunyi muvua Yehowa mushintulule mushindu wa kukumbaja dijinga diende pavua Adama ne Eva bamutombokele? (Matayi 25:34)

7 Nzambi wakambila Adama ne Eva tshivuaye mubafukile. Bavua ne bua ‘kulelangana, kuvulangana, kuwuja buloba tente, kubukokesha, ne kukokesha . . . bifukibua bionso bidi ne muoyo pa buloba.’ (Gen. 1:28) Kadi nansha muvuabu bamutombokele ne babueje mpekatu mu bantu, ki mbamupangishe bua kukumbaja dijinga diende to. Mmushintulule mushindu wa kudikumbaja. Wakajadika diakamue Bukalenge mu diulu buakumbaja dijinga diende adi. (Bala Matayi 25:34.) Pakakumbana tshikondo tshivuaye mukose, wakatuma Muanende muanabute pa buloba bua kulongesha bantu malu a Bukalenge abu ne kubafuila bua kubapikula ku mpekatu ne ku lufu. Yehowa wakamubisha ku lufu, kumupingajaye mu diulu mukadiye Mukalenge wa Bukalenge buende. Kadi kutshidi malu a bungi a kulonga adi atangila dijinga dia Nzambi.

Ela meji a tshikondo tshikala bantu ne banjelu mu buobumue bikale ne lulamatu kudi Yehowa! (Tangila tshikoso tshia 8)

8. a) Mbualu kayi bunene budi Bible wakuila? b) Bilondeshile Efeso 1:8-11, ndijinga kayi dinene didi nadi Yehowa? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

8 Bualu bunene budi Bible utamba kuakuila budi ne: dîna dia Yehowa dibingishibue pakumbajaye dijinga diende bua bantu ku diambuluisha dia Bukalenge buende budi Kristo ukokesha. Kakuena muntu udi mua kupangisha dijinga diende adi bua kukumbana to. Mmutujadikile ne: neadikumbaje. (Yesh. 46:10, 11, mam.; Eb. 6:17, 18) Buloba nebuvuijibue Mparadizu. Bana bapuangane ba Adama ne Eva ‘nebikalamu ne muoyo bua kashidi.’ (Mis. 22:26) Atshi ki ntshionso tshienza Yehowa to. Dijinga diende dinene ndia kusangisha batendeledi bende bonso ba lulamatu mu buobumue, ba mu diulu ne ba pa buloba. Bantu bikala ne muoyo tshikondo atshi nebamutumikile bu Mukalenge wabu. (Bala Efeso 1:8-11.) Mushindu mulenga wakumbaja Yehowa dijinga diende adi kuwenaku ukusankisha anyi?

ELANGANA MEJI A MATUKU EBE ATSHILUALUA

9. Tuetu tubala Bible, tudi mua kumanya too ne malu enzeka tshikondo kayi kumpala eku?

9 Tuakulabi bua dîyi dia buprofete didi mu Genese 3:15 b divua Yehowa muambe mu Edene bua malu avua ne bua kukumbaja dijinga diende. Malu au avua ne bua kulua kuenzeka panyima pa bidimu bia bungi. Tshilejilu, Yehowa wakalaya Abalahama ne: Kristo uvua ne bua kuledibua mu ndelanganyi yende panyima pa bipungu biayi bia bungi. (Gen. 22:15-18) Pashishe mu 33 P.Y., bakatapa Yezu ku tshikankanyi anu mukavua dîyi adi diambe. (Bien. 3:13-15) Tshitupa tshiadi tshia ndekelu tshidi tshiakula bua dizaza mutu wa Satana netshikumbane panyima pa bidimu bipite pa 1000 kumpala eku. (Buak. 20:7-10) Bible udi kabidi umvuija malu a bungi apitakana pikala lukuna ludi pankatshi pa ndongoluelu wa Satana eu ne bulongolodi bua Yehowa luvula lutua ne mu ndekelu.

10. a) Mmalu kayi akadi pa kuenzeka? b) Mmunyi mutudi mua kudilongolola ku malu au? (Tangila dimanyisha dia kuinshi kua dibeji.)

10 Elela malu manene adi Bible mulaye aa meji. Bua kumpala, bisamba nebiambe ne: “ditalala, ne kakuena bualu bua kutshina!” (1 Tes. 5:2, 3) Dikenga dinene nedituadije mu “tshimpitshimpi” pabutulabu bitendelelu bionso bia dishima kudi bisamba bidisange. (Buak. 17:16) Pashishe, dilua dia ‘Muana wa muntu pa matutu a mu diulu ne bukole ne butumbi bunene’ didi mua kumueneshibua mu mushindu udi ukuatshisha buôwa. (Mat. 24:30) Yezu nealumbuluishe bantu utapulula badi bu mbuji ne badi bu mikoko. (Mat. 25:31-33, 46) Mu tshikondo atshi, Satana kakuikala muvunge maboko to. Lukinu luende nelumufikishe ku disaka bisamba bidisange bidi Bible ubikila ne: Goga wa mu buloba bua Magoga bua kubunda batendeledi bakezuke ba Yehowa. (Yeh. 38:2, 10, 11) Panyima pa tshikondo kampanda, nebasangishe bashadile bela manyi bonso mu diulu bua kupetangana ne Kristo ne biluilu bia mu diulu bua kutuadija mvita ya Armagedone ikala ndekelu wa dikenga dinene. c (Mat. 24:31; Buak. 16:14, 16) Pashishe, Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo nebutuadije.—Buak. 20:6.

Wewe mumane kulonga malu a Yehowa munkatshi mua bidimu miliyare ya bungi, neudiumvue pabuipi nende menemene anyi? (Tangila tshikoso tshia 11)

11. Mmunyi muudi umvua bua ditekemena dia muoyo wa tshiendelele? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

11 Elangana meji a malu makuabu alua kuenzeka. Bible udi wamba ne: Mufuki wetu “uvua mene muteke lungenyi lua dikalaku tshiendelele mu muoyo [wetu].” (Muam. 3:11) Ela meji a tshidi bualu ebu bukuenzela wewe ne malanda ebe ne Yehowa. Mukanda wa Semena pabuipi ne Yehowa udi wamba bualu ebu mu dibeji dia 319 ne: “Tuetu bamane kuenza bidimu nkama ne nkama, anyi binunu ne binunu, netumanye malu a bungi adi atangila Yehowa Nzambi kupita mutudi baamanye mpindieu. Kadi netudiumvue anu ne: kutshidi malu a bungi mimpe atudi ne bua kumanya. . . . Muoyo wa tshiendelele newikale ne malu a bungi mashilashilangane, ne kusemena pabuipi ne Yehowa nekuikale bumue bua ku malu mimpe aa.” Mu dindila tshikondo atshi, patutshidi tulonga Dîyi dia Nzambi, mmalu kayi makuabu atudi mua kulonga?

BANDILA MALU A MU DIULU

12. Mmunyi mutudi mua kubandila malu a mu diulu? Fila tshilejilu.

12 Bible udi uleja mu mêyi makese mudi nsombelu wa muaba udi Yehowa “mu miaba mitumbuke ya muulu.” (Yesh. 33:5) Udi uleja malu a dikema a Yehowa ne a tshitupa tshia bulongolodi buende tshia mu diulu. (Yesh. 6:1-4; Dan. 7:9, 10; Buak. 4:1-6) Udi wakula tshilejilu bua malu a dikema avua Yehezekele mumone pavua ‘diulu dibululuke ne mutuadije kumona bikena kumona bia Nzambi.’—Yeh. 1:1.

13. Mmunyi muudi umvua bua mudimu udi nawu Yezu mu diulu udi muleja mu Ebelu 4:14-16?

13 Elangana kabidi meji a tshidi Yezu wenza mu diulu mpindieu ukadiye Mukalenge wetu ne Muakuidi Munene udi utumvuila. Tudi mua kusemena ku “nkuasa wa bukalenge wa ngasa” wa Nzambi mu disambila ne kumulomba luse ne diambuluisha “pa dîba dikumbane” kupitshila kudi Yezu. (Bala Ebelu 4:14-16.) Katulekedi dituku dipita katuyi belangane meji a tshidi Yehowa ne Yezu batuenzele ne tshidibu benda batuenzela kumbukila mu diulu to. Mushindu udibu batunange udi ne bua kututua ku muoyo ne kutusaka bua kuenzela Yehowa mudimu ne tshisumi.—2 Kol. 5:14, 15.

Fuanyikijabi disanka diwikala nadi mu bulongolodi bupiabupia bualu uvua mufikishe bakuabu ku dilua Bantemu ba Yehowa ne bayidi ba Yezu! (Tangila tshikoso tshia 14)

14. Ngumue mushindu kayi mutambe buimpe utudi mua kuleja Yehowa ne Yezu dianyisha? (Tangila kabidi bimfuanyi.)

14 Umue mushindu mutambe buimpe wa kuleja Yehowa ne Muanende dianyisha ngua kudienzeja bua kufikisha bakuabu ku dilua Bantemu ba Yehowa ne bayidi ba Yezu. (Mat. 28:19, 20) Ke tshiakenza mupostolo Paulo. Uvua mumanye ne: dijinga dia Yehowa ndia “bantu ba mishindu yonso bapandishibue ne bafike ku dimanya dijalame dia bulelela.” (1 Tim. 2:3, 4) Wakenza mudimu wa bungi, uyisha bantu bungi tshianana bua yeye “kupandisha bakuabu mu mishindu yonso.”—1 Kol. 9:22, 23.

KULONGA BIBLE MU BUONDOKE KUKUSANKISHE

15. Bilondeshile Misambu 1:2, ntshinyi tshidi tshituvuija ba diakalenga?

15 Mbikumbane bua mudi mufundi wa Misambu uleja ne: wa diakalenga mmuntu udi ne “disanka diende mu mikenji ya Yehowa” ne udi “welangana meji mu mikenji Yende munya ne butuku.” (Mis. 1:1-3; dim.) Joseph Rotherham, mukudimunyi wa Bible, udi umvuija mvese eu ne: muntu udi ne bua “kunanga bulombodi bua Nzambi bikole, bienza bua abukebe, abulonge, ne apitshishe dîba dia bungi ubuelela meji.” Mmuambe kabidi ne: “dituku diodi dipite muntu kayi mubale Bible, mmujimije dituku adi patupu.” (Studies in the Psalms.) Kulonga Bible kudi mua kukusankisha wewe umulonga ubuela mu buondoke ne umona mudi malu onso adimu apetangana. Kubuela mu buondoke bua Dîyi dia Nzambi kudi kutusankisha!

16. Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu tshialonda?

16 Malongesha mimpe a Yehowa adi mu Dîyi diende ki mmakole atudi katuyi mua kumvua to. Mu tshiena-bualu tshialonda, netukonkonone dilongesha dikole dia ntempelo munene wa Yehowa wa mu nyuma udi Paulo muakuile mu mukanda wa Ebelu. Kukonkonona dilongesha adi kukupeteshaku disanka dia bungi.

MUSAMBU WA 94 Tuasakidila bua Dîyi dia Nzambi

a Dilonga dia Bible didi mua kutupetesha disanka mu nsombelu wetu, kutuambuluisha, ne kutusemeja pabuipi ne Tatuetu wa mu diulu. Mu tshiena-bualu etshi, netumone mutudi bua kulonga Dîyi dia Nzambi mu bule ne mu butshiama ne mu butumbuke ne mu buondoke buadi.

b Tangila tshiena-bualu tshia “Mudi dîyi dia buprofete dia kale dikuambuluisha” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo wa 7/2022.

c Bua kumanya mua kudilongolola ku malu adi akuatshisha buôwa akadi pa kuenzeka, tangila mukanda wa Bukalenge bua Nzambi budi bukokesha, dib. 230.