Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 45

Da valor pa priviléjiu di adora Jeová na se ténplu spritual

Da valor pa priviléjiu di adora Jeová na se ténplu spritual

‘Nhos adora Kel ki faze séu i téra’. — APOKALIPSE 14:7.

KÁNTIKU 93 Abênsua nos runion

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

1. Kuzê ki un anju sta ta fla i modi ki kel-li ta afeta-nu?

 SI UN anju papiaba ku bo, bu ta obiba kuzê ki el tinha pa fla? Gósi, un anju sta ta pâpia ku algen di “tudu nason, língua, tribu i povu.” Kuzê ki es sta ta fla? ‘Nhos ten grandi ruspetu pa Deus i nhos da-l glória. Nhos adora kel ki faze séu i téra.’ (Apo. 14:6, 7) Jeová é kel úniku Deus verdaderu ki tudu algen debe adora. Nu ten txeu gratidon pamodi el da-nu oportunidadi di adora-l na se grandi ténplu spritual!

2. Kuzê ki é ténplu spritual di Jeová? (Odja kuadru “ Kuzê ki ténplu ka é.”)

2 Kuzê ki é kel ténplu spritual i na undi ki nu pode atxa informasons sobri el? Ténplu spritual ka é un prédiu. Ténplu spritual ta reprizenta tudu kuza ki Jeová sta ta faze ku bazi na sakrifisiu di Jizus, pa nu pode adora-l sima el ta krê. Apóstlu Paulu splika kel-li midjór na kel karta ki el skrebe pa kes ebreu, ki ta viveba na Judea. b

3-4. Pamodi ki Paulu disidi skrebe pa kes ebreu i kuzê ki el faze pa djuda-s?

3 Pamodi ki Paulu skrebe kel karta pa kes ebreu na Judea? Talvês, pamodi dôs motivu prinsipal. Primeru, pa da-s koraji. Maioria di es kria na relijion di judeus. Talvês kes xéfi di relijion di judeus faze trósa di es pamodi es bira kriston. Pamodi? Pamodi es ka tinha un ténplu na undi ki es ta adoraba, es ka tinha altar pa faze sakrifisius i nen es ka tinha saserdótis pa ofereseba kes sakrifisiu pa Deus. Kel-li pode dizanimaba es i poi ses fé ta biraba fraku. (Ebr. 2:1; 3:12, 14) Alguns di es, talvês ti xinti gana di volta pa relijion di judeus.

4 Sugundu, Paulu fla ma kes ebreu ka staba ta sforsa pa intende kes verdadi novu ô más profundu ki é kes “kumida fórti” ki nu ta atxa na Palavra di Deus. (Ebr. 5:11-14) É klaru ki alguns di es inda staba ta sigi Lei di Muizés. Má Paulu fla, ma kes sakrifisiu ki Lei ta izijiba ka ta pode traba es tudu pekadu. Pur isu, Lei “kanseladu”. Nton, Paulu staba ta inxina-s alguns di kes verdadi más profundu. El lenbra se irmons ma un “speransa midjór” ku bazi na sakrifisiu di Jizus pode djudaba es txiga más ‘pértu di Deus.’ — Ebr. 7:18, 19.

5. Kuzê ki nu meste intende na livru di Ebreus i pamodi?

5 Paulu splika kes irmon ebreu pamodi ki ses adorason éra mutu más midjór di ki kel ki es ta fazeba na pasadu. Manera ki kes judeu ta adoraba di akordu ku Lei di Muizés, éra sô “un sónbra di kel ki staba pa ben, má es ta ben kunpriba na Kristu.” (Kol. 2:17) Sónbra di un kuza ta mostra sô se fórma, má el ka ta mostra kel kuza di verdadi. Nton, manera ki judeus ta adoraba Deus na pasadu éra sô un sónbra di un manera mutu más midjór di adora Deus, ki é na ténplu spritual. É pamodi kel ténplu spritual di Jeová li ki nos pekadu ta purduadu, asi pa nu pode adora-l sima el ta krê. Na kel studu li, nu ta ben konpara kel “sónbra”, ki é manera ki judeus ta adoraba Jeová na pasadu, ku manera ki sérvus di Jeová ta adora-l gósi, sima sta splikadu na Ebreus. Si nu faze kel-li, nu pode intende midjór kel ténplu spritual i pamodi ki el é inportanti pa nos.

TABERNÁKULU

6. Modi ki es ta uzaba tabernákulu?

6 Manera ki judeus ta adoraba Jeová na pasadu. Paulu uza kel tabernákulu ki Muizés faze na anu 1512 A.K. pa splika kel ténplu spritual. (Odja kuadru “Manera ki judeus ta adoraba Jeová na pasadu i manera ki sérvus di Jeová ta adora-l gósi.”) Tabernákulu éra sima un ténda ki na komésu israelitas ta karegaba óras ki es ta mudaba di un lugar pa kel otu. Es uza-l duránti kuazi 500 anu ti ki ténplu na Jiruzalen fazedu. (Êxo. 25:8, 9; Núm. 9:22) ‘Ténda di runion’ éra kel lugar ki israelitas ta djuntaba pa oferese sakrifisius i adora Deus. (Êxo. 29:43-46) Má, tabernákulu tanbê ta reprizentaba un kuza mutu más midjór ki staba pa ben kontise ku kristons.

7. Na ki anu ténplu spritual kumesa ta izisti?

7 Manera ki sérvus di Jeová ta adora-l gósi. Tabernákulu di ténpu antigu éra “un sónbra di kes kuza di séu” i el ta reprizentaba kel grandi ténplu spritual di Jeová. Paulu fla ma “es ténda [ô, tabernákulu] ta reprizenta kuzê ki ta izisti gósi.” (Ebr. 8:5; 9:9) Pur isu, na ténpu ki Paulu skrebe kel karta pa ebreus, ténplu spritual dja ta izistiba pa kristons. El kumesa ta izisti na anu 29. Na kel anu, Jizus batiza, el skodjedu ku spritu santu i el bira “grandi saserdórti prinsipal” na ténplu spritual di Jeová. cEbr. 4:14; Atus 10:37, 38.

SASERDÓTI PRINSIPAL

8-9. Sima sta na Ebreus 7:23-27, kal ki é diferénsa entri kes saserdóti prinsipal di Israel i kel grandi Saserdóti Prinsipal, Jizus Kristu?

8 Manera ki judeus ta adoraba Jeová na pasadu. Saserdóti prinsipal ta reprizentaba povu dianti di Deus. Jeová skodje Aron, pa bira kel primeru saserdóti prinsipal na Israel, kantu tabernákulu didikadu. Má sima Paulu fla, “pamodi mórti saserdótis ka ta konsigi kontinuaba na ses trabadju.” d (Lé Ebreus 7:23-27.) Dja ki kes saserdóti prinsipal éra ómis inperfeitu, es tinha ki ofereseba sakrifisius pa ses própri pekadu. Li nu ta odja kel diferénsa grandi entri kes saserdóti prinsipal di Israel i kel grandi Saserdóti Prinsipal, Jizus Kristu.

9 Manera ki sérvus di Jeová ta adora-l gósi. Nos Saserdóti Prinsipal, Jizus Kristu, el é “sérvu... na kel ténda di verdadi ki é ka ómi ki faze, má Jeová.” (Ebr. 8:1, 2) Paulu fla “má, dja ki el [Jizus] ta kontinua bibu pa tudu ténpu, ningen ka ta fika na se lugar di saserdóti.” Paulu fla tanbê ma Jizus é “sen mantxa, siparadu di kes pekador” i el é diferenti di kes saserdóti prinsipal di Israel, pamodi “el ka ten ki oferese sakrifisius tudu dia” pa se própi pekadu. Gósi, nu ben odja diferénsa entri kel altar i kes sakrifisiu ki judeus ta fazeba na pasadu i kes ki sérvus di Jeová ta faze gósi.

ALTAR I SAKRIFISIU

10. Kes sakrifisu na altar di kóbri ta sirbiba pa kuzê?

10 Manera ki judeus ta adoraba Jeová na pasadu. Pa ladu di fora di tabernákulu tinha un altar di kóbri, ki es ta oferesaba sakrifisius di animal pa Jeová. (Êxo. 27:1, 2; 40:29) Má, kes sakrifisiu ka ta purduaba konpletamenti kes pekadu di povu. (Ebr. 10:1-4) Kes sakrifisiu di animal ki es ta fazeba sénpri na tabernákulu, ta sirbiba pa mostra ma na futuru ta tinha un úniku sakrifisiu ki ta purduaba konpletamenti pekadu di tudu algen.

11. Na ki altar Jizus oferese se vida sima sakrifisiu? (Ebreus 10:5-7, 10)

11 Manera ki sérvus di Jeová ta adora-l gósi. Jizus sabia ma Jeová manda-l pa téra pa da se vida pa salva-nu. (Mat. 20:28) Pur isu, kantu Jizus batiza, el oferese pa faze kel ki Jeová kreba. (Juan 6:38; Gál. 1:4) Jizus oferese na altar ki ta reprizenta “vontadi” di Deus, ki éra pa se Fidju da se vida perfeitu pa salva tudu algen. Jizus oferese se vida “un bês pa tudu ténpu” pa kaba ku pekadu di tudu kenha ki poi fé na el. (Lé Ebreus 10:5-7, 10.) Gósi, nu ben odja kuzê ki kes párti ki ta fikaba déntu di tabernákulu ta reprizenta.

LUGAR SANTU I LUGAR MÁS SANTU

12. Kenha ki pode entraba na kada un di kes lugar na tabernákulu?

12 Manera ki judeus ta adoraba Jeová na pasadu. Tabernákulu i kes ténplu ki fazedu dipôs na Jiruzalen, ta parseba ku kunpanheru. Pa déntu es tinha dôs párti ki ta txomadu di “Lugar Santu” i “Lugar Más Santu” i tinha un kurtina ki ta siparaba es. (Ebr. 9:2-5; Êxo. 26:31-33) Déntu di kel lugar Santu tinha un kandelabru di oru, un altar pa kema insénsu, un méza i kes pon sagradu. Éra sô ‘kes saserdóti ki skodjedu’ ki pode entraba la pa faze ses trabadju sagradu. (Núm. 3:3, 7, 10) Kel lugar Más Santu tinha un arka di kontratu ki éra di oru i ki ta reprizentaba prezénsa di Jeová. (Êxo. 25:21, 22) Éra sô saserdóti prinsipal ki pode entraba tras di kurtina un bês pa anu, na lugar Más Santu na Dia di Spiason. (Lev. 16:2, 17) Tudu anu, el ta entraba la ku sangi di animal, pa oferese pa se própi pekadus i pa pekadus ki povu faze. Dipôs, Jeová através di se spritu santu mostra klaru kuzê ki ta siginifikaba kes dôs lugar li di tabernákulu. — Ebr. 9:6-8. e

13. Kuzê ki ta reprizenta kel lugar Santu i kel lugar Más Santu, pa kes ki ta sirbi Jeová gósi?

13 Manera ki sérvus di Jeová ta adora-l gósi. Jeová skodje alguns disiplu di Jizus ku spritu santu i es ten un amizadi spesial ku El. Kes 144 mil skodjedu ta ben ser saserdóti na séu djuntu ku Jizus. (Apo. 1:6; 14:1) Kel lugar Santu di tabernákulu ta reprizenta ma es adotadu sima fidjus spritual di Deus timenti inda es sta na téra. (Rom. 8:15-17) Kel lugar Más Santu di tabernákulu ta reprizenta séu, undi ki Jeová ta mora. “Kel kurtina” ki ta siparaba kel lugar Santu di kel lugar Más Santu, ta reprizenta korpu di Jizus. Timenti el tinha un korpu di karni el ka ta pode entraba na séu sima kel Saserdóti Prinsipal Más Grandi di ténplu spritual. Kantu Jizus oferese se korpu pa salva tudu algen el abri kaminhu pa vida na séu pa tudu kes kriston skodjedu. Es tanbê es debe dexa ses korpu di karni pa tras pa resebe ses rekonpénsa na séu. (Ebr. 10:19, 20; 1 Kor. 15:50) Dipôs ki Jizus resusitadu, el entra na kel lugar Más Santu di ténplu spritual undi ki tudu kes kriston skodjedu ku spritu santu ta ba djunta ku el dipôs.

14. Sima sta Ebreus 9:12, 24-26, pamodi ki adora Jeová na ténplu spritual gósi é mutu más midjór ki manera ki judeus ta adoraba Jeová?

14 Adorason puru di Jeová ten bazi na sakrifisiu di resgati di Jizus i na se trabadju di Saserdóti Prinsipal. Ta fika klaru ma kel manera di adora li é mutu más midjór di manera ki judeus ta adoraba Jeová na pasadu. Saserdóti prinsipal na Israel ta entraba na lugar Más Santu ki ómis faze, ku sangi di sakrifisiu di animal. Má, Jizus entra “própi na séu”, ki é kel lugar Más Santu di tudu kes otu, pa parse dianti di Jeová. La el aprizenta valor di se vida perfeitu ki el tinha kantu el staba na téra. Asi el “sakrifika se vida pa kaba ku pekadu.” ( Ebreus 9:12, 24-26.) Sakrifisiu di Jizus ta púrdua nos pekadu konpletamenti. Sima nu sta ben odja gósi, ka ta inporta si nos speransa é vive na séu ô na téra, nos tudu nu pode adora Jeová na se ténplu spritual.

PÁTIU

15. Kenha ki ta sirbiba na pátiu di tabernákulu?

15 Manera ki judeus ta adoraba Jeová na pasadu. Tabernákulu tinha un pátiu, ki éra un lugar serkadu i abértu undi kes saserdóti ta fazeba ses trabadju. Kel altar grandi di kóbri kes ta fazeba oférta kemadu, ta fikaba na kel pátiu djuntu ku un basia di kóbri ku agu ki kes saserdóti ta lababa antis di faze ses trabadju sagradu. (Êxo. 30:17-20; 40:6-8) Má kes ténplu ki fazedu dipôs, tanbê tinha un pátiu pa fóra undi ki kes algen ki ka éra saserdóti ta adoraba Deus.

16. Kenha ki ta sirbi na kada un di kes pátiu di ténplu spritual?

16 Manera ki sérvus di Jeová ta adora-l gósi. Antis di ser saserdótis na séu, kes irmon skodjedu ki inda sta téra, sta ta sirbi di manera fiel na pátiu di déntu di ténplu spritual. Kel basia grandi ku agu é un avizu inportanti pa es ma es meste kontinua linpu na ses konportamentu i na ses manera di adora Jeová. Kel avizu li ta sirbi pa nos tanbê. Nton, na undi ki kel “monti algen” ki ta apoia di manera lial kes irmon skodjedu di Kristu sta ta adora Jeová? Apóstlu Juan odja-s “di pé dianti di tronu” ki ta fika li na téra na kel pátiu fóra di ténplu, undi ki “es ta faze servisu sagradu [pa Deus] dia ku noti na se ténplu”. (Apo. 7:9, 13-15) Nu ta agradese Jeová txeu pamodi el da-nu oportunidadi di adora-l na se grandi ténplu spritual!

NOS PRIVILÉJIU DI ADORA JEOVÁ

17. Ki sakrifisiu nu ten priviléjiu di oferese Jeová?

17 Gósi tudu sérvu di Jeová ten priviléjiu di oferese-l sakrifisius óras ki es ta uza ses ténpu, ses forsa i kuzas ki es ten pa apoia tudu kel ki Reinu di Deus sta faze. Sima apóstlu Paulu fla kes kriston ebreu, nu pode “oferese Deus un sakrifisiu di lovor, kel-li krê fla, kes palavra ki ta sai di nos bóka óras ki nu ta pâpia na públiku sobri se nómi.” (Ebr. 13:15) Nu pode mostra ma nu ta da txeu valor pa priviléjiu di adora Jeová óras ki nu ta oferese-l kel midjór ki nu ten.

18. Sima sta na Ebreus 10:22-25, kuzê ki nu debe faze sénpri i kuzê ki nunka nu ka debe skese?

18 Ebreus 10:22-25. Kuazi na fin di se karta ki el skrebe pa ebreus, Paulu pâpia di kuzas ki nu debe faze sénpri pa adora Jeová. Kes kuza li ta inklui faze orason pa Jeová, pâpia ku otus algen sobri nos speransa, sisti runion na kongregason i da kunpanheru koraji “mutu más inda sima nu ta odja kel dia [di Jeová] ta txiga.” Na kel últimu kapítlu di Apokalipse, un anju di Jeová fla dôs bês: “Adora Deus.” (Apo. 19:10; 22:9) Nunka nu ka debe skese di kuzê ki nu prende sobri kel grandi ténplu spritual i di priviléjiu ki nu ten di adora nos Deus!

KÁNTIKU 88 Djuda-m ntende bus mandamentu

a Un di kes verdadi más profundu di Palvra di Deus é kel grandi ténplu spiritual di Jeová. Má kuzê ki é kel ténplu li? Kel studu li, ta ben pâpia di alguns kuza sobri kel ténplu ki nu ta atxa na livru di Ebreus. Tanbê, el ta ben djuda-u da más valor pa priviléjiu ki bu ten di adora Jeová.

b Pa sabe más sobri livru di Ebreus, odja vídiu Informasons sobri livru di Ebreus na jw.org.

c Ebreus é úniku livru di Skrituras Gregu ki ta txoma Jizus di Saserdóti Prinsipal.

d Di akordu ku un livru, talvês tinha uns 84 saserdóti prinsipal na Israel, kantu ténplu na Jiruzalen distruidu na anu 70 D.K.

e Pa sabe más sobri kuzê ki ta siginifikaba kes kuza ki saserdóti prinispal ta fazeba na Dia di Spiason, odja vídiu A tenda na jw.org.

g Odja kuadru “Como o espírito revelou o significado do templo espiritual” na Sentinéla 15 di julhu di 2010, pájina 22.