Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 45

Da balur pa oportunidadi ku bu tene di adora Jeova na si templu spiritual

Da balur pa oportunidadi ku bu tene di adora Jeova na si templu spiritual

“Bo adora kil ku fasi seu ku tera”. — APOK 14:7.

KANTIKU 93 Abençoa as Nossas Reuniões

KE KU NO NA BIN FALA DEL a

1. Ke ku un anju sta na fala, i ke ku kila signifika pa nos?

 SI UN anju na papia ku bo, sera ki bu ka na sukuta ke ki na falau? Aos, un anju sta na papia ku “tudu nason ku rasa ku lingua ku pobu.” Ke ki sta na fala? I sta na fala: “Bo medi Deus, bo dal gloria . . . Bo adora kil ku fasi seu ku tera”. (Apok 14:​6, 7) Jeova i uniku Deus di bardadi ku tudu jintis dibi di adora. No kontenti dimas, manera ki danu oportunidadi di adoral na si templu spiritual!

2. Ke ki templu spiritual di Jeova? (Jubi tambi kuadru “ Ke ki ka sedu.”)

2 Ke ki templu spiritual, i nunde ku no pudi oja un splikason klaru di ke ki sedu? Templu spiritual i ka un kau literal. I un aranẑu pa adora Jeova di manera ki na seta, basiadu na sakrifisiu di Jesus. Apostolu Paulu splika es aranẑu, na karta ki skirbi kristons ebreus di purmeru sekulu ku moraba na Judeia. b

3-4. Kal preokupason ku Paulu teneba pa kristons ebreus ku staba na Judeia, i kuma ki juda elis?

3 Pabia ku Paulu skirbi un karta pa kristons ebreus ku sta na Judeia? I pudi sedu ki fasil pa dus rason prinsipal. Purmeru, i pa da elis nkoraẑamentu. Maioria delis seduba di riliẑion Judeu, antis de torna kriston. Talves lideris di se antigu riliẑion ta goza elis manera ke torna kriston. Pabia di ke? Pabia kristons ka tene un templu garandi pa adora Deus, nin altar nunde ke pudi fasi sakrifisius pa Deus, i e ka tene tambi saserdotis. Talves es disanima disipulus di Kristu i nfraksi se fe. (Eb 2:1; 3:​12, 14) I pudi sedu ki te mesmu alguns pensa riba na Judaismu.

4 Sugundu, Paulu mostra es kristons ebreus di kuma e ka staba na sforsa pa ntindi nsinamentus spiritual nobu o fundu, ku sedu “bianda risu” ku sta na Palabra di Deus. (Eb 5:​11-14) Sin duvida, alguns delis ta sigiba inda Lei di Moisés. Paulu splika di kuma, sakrifisius ku Lei ta mandaba fasi ka pudi kaba ku pekadu. E ku manda Lei “pudu di parti”. Dipus Paulu nsina elis alguns kusas fundu. I lembranta si ermons kriston di “un minjor speransa” basiadu na sakrifisiu di Jesus. Na bardadi, es speransa pudi ‘ciganta elis pa Deus.’ — Eb 7:​18, 19.

5. Ke ku no pirsisa di ntindi na livru di Ebreus, i pabia di ke?

5 Paulu splika si ermons ebreus di kuma manera ke ta adora Jeova gosi suma kristons, i mas minjor di ki manera ke ta adoralba na riliẑion di judeus. Manera ku judeus ta adoraba di akordu ku Lei, seduba so “sombra di kil ku na bin. Kurpu di ki sombra i Kristu.” (Anos ku pui letras karegadu ku italiku, Kol 2:17) Un sombra i so un imaẑen di un kusa, i ka ki kusa propi. Asin tambi, manera ku judeus ta adoraba Deus, seduba so sombra di un minjor manera di adora Deus ku na bin ten dipus. No pirsisa di ntindi aranẑu ku Jeova fasi pa no pekadus pudi purdadu, asin no na pudi adoral di manera ki na seta. Gosi, no kompara “sombra” (manera di adora di judeus) ku “kurpu” (manera di adora di kristons), suma ki splikadu na livru di Ebreus. Fasi kila pudi judanu ntindi minjor ke ki templu spiritual i kuma ki ta afetanu.

TABERNAKULU

6. Kuma ku tabernakulu ta usaduba?

6 Manera di adora di judeus. Paulu basiaba si kombersa na ke ku fasidu pa Moisés na 1512 AEK. (Jubi tabela “Manera di adora di judeus — Manera di adora di kristons.”) Tabernakulu seduba un kusa ku parsi ku un tenda di kampamentu. Na kumsada, israelitas ta lebalba tudu kau ke na bai. E usal pa kuas 500 anu te oca ku templu kumpudu na Jerusalen. (Sai 25:​8, 9; Num 9:22) Es “tenda” seduba kau ku israelitas ta junta pa pudi fasi sakrifisius i adora Deus. (Sai 29:​43-46) Ma pa kristons, tabernakulu seduba simbulu di un kusa mas garandi ku na bin.

7. Kal tempu ku templu spiritual kumsa ku izisti?

7 Manera di adora di kristons. Antigu tabernakulu seduba “sombra di kil ku sta na seu”, i ta representa garandi templu spiritual di Jeova. Paulu fala kuma tabernakulu “i sinal pa mostra e tempu li.” (Eb 8:5; 9:9) Nton na tempu ki skirbiba ebreus, templu spiritual seduba ja un realidadi. I kumsa ku izisti na 29 EK. Na ki anu, Jesus batisadu, i unjidu ku spiritu santu, i kumsa ku sirbi suma “garandi Ŝef di Saserdoti” di Jeova na templu spiritual. cEb 4:14; At 10:​37, 38.

ŜEF DI SASERDOTI

8-9. Di akordu ku Ebreus 7:​23-27, ka diferensa garandi ku ten entri ŝefis di saserdoti di Israel ku garandi Ŝef di Saserdoti, Jesus Kristu?

8 Manera di adora di judeus. Ŝef di saserdoti teneba otrizason di representa povu dianti di Deus. Purmeru ŝef di saserdoti di Israel i Aron, Jeova kujil oca ku tabernakulu na inauguradu. Ma suma ku Paulu splika, ‘e ta rindi n̈utru, mortu ta tuji elis kontinua na tarbaju.’ d (Lei Ebreus 7:​23-27.) Suma e ŝefis di saserdoti sedu imperfeitu e ta fasi sakrifisiu pa se propi pekadu. Es i un diferensa garandi ku ten entri ŝefis di saserdoti di Israel ku garandi Ŝef di Saserdoti, Jesus Kristu.

9 Manera di adora di kristons. Suma no Ŝef di Saserdoti, Jesus Kristu “sirbi . . . na tenda di bardadi ku Siñor kumpu, i ka omi.” (Eb 8:​1, 2) Paulu splika di kuma, “suma [Jesus] na bibu pa sempri, si tarbaju di saserdoti ka ta kaba.” Paulu fala mas di kuma Jesus i “sin manca, lunjusidu di jinti ku ta peka” i diferenti di ŝefis di saserdotis na Israel, i “ka pirsisa . . . di fasi sakrifisiu kada dia” pa si propi pekadu. Gosi, no jubi diferensa ku ten entri altaris ku sakrifisius na manera di adora di judeus ku manera di adora di kristons.   

ALTARIS KU SAKRIFISIUS

10. Ke ku sakrifisius ku ta fasiduba na altar di kobri ta representaba?

10 Manera di adora di judeus. Pa ladu di fora di tabernakulu i tenba un altar di kobri nunde ku limarias ta sakrifikaduba pa Jeova. (Sai 27:​1, 2; 40:29) Ma, e sakrifisius ka pudiba fasi pa pekadu di povu purdadu di un bias pa sempri. (Eb 10:​1-4) Sakrifisius di limarias ku ta fasiduba na tabernakulu, ta representaba sakrifisiu di resgati di Jesus ku na liberta pekaduris di pekadu di un bias pa sempri.

11. Na kal altar ku Jesus pursenta si kabesa suma sakrifisiu? (Ebreus 10:​5-7, 10)

11 Manera di adora di kristons. Jesus sibi kuma Jeova mandal pa Tera pa da si vida suma sakrifisiu pa liberta pekaduris. (Mat 20:28) Na si batismu, Jesus pursenta si kabesa pa fasi vontadi di Jeova. (Jon 6:38; Gal 1:4) Altar ku Jesus pursenta si kabesa ka fasidu pa pekaduris, ma i representa “vontadi” di Deus. Vontadi di Jeova i pa si Fiju sakrifika si vida umanu perfeitu. Jesus pursenta si vida suma sakrifisiu “un bias pa sempri” pa kubri di un bias pa sempri pekadu di kualker algin ku mostra fe na Kristu. (Lei Ebreus 10:​5-7, 10.) Gosi no jubi, ke ku representa kusas ku sta dentru di tabernakulu.

LUGAR SAGRADU KU LUGAR MAS SAGRADU

12. Kin ku pudiba entra na kada kuartu di tabernakulu?

12 Manera di adora di judeus. Tabernakulu ku templus ku bin kumpudu mas tardi na Jerusalen fasidu di mesmu manera pa dentru. I tenba dus kuartu, “lugar sagradu” ku “lugar mas sagradu”, i es kuartus separaduba pa un kurtina. (Eb 9:​2-5; Sai 26:​31-33) Dentru di kau sagradu i tenba un kanderu di uru, un altar di kema nsensu, ku un mesa di pui pon. So kilis ku “unjidu pa sedu saserdotis” ku pudi entra na kau sagradu pa fasi se tarbaju sagradu. (Num 3:​3, 7, 10) Kau mas sagradu tene un arka di kontratu ku fasidu ku uru. Es arka ta representa presensa di Jeova. (Sai 25:​21, 22) So ŝef di saserdoti ku pudiba pasa kurtina i entra na kau mas sagradu na dia di sakrifisiu pa pekadu. (Sir 16:​2, 17) Kada anu, i ta entra ku sangi di limarias pa pidi purdon pa si pekadu, ku pekadu di tudu povu. Ku tempu, atraves di si spiritu santu, Jeova torna klaru signifikadu di kusas ku sta na tabernakulu. — Eb 9:​6-8. e

13. Ke ku kau sagradu ku kau mas sagradu ta representa na manera di adora di kristons?

13 Manera di adora di kristons. Un numeru limitadu di disipulus di Kristu unjidu ku spiritu santu, i e tene un relason spesial ku Jeova. Es 144.000 na bin sedu saserdotis na seu juntu ku Jesus. (Apok 1:6; 14:1) Kau sagradu di tabernakulu ta representa se kondison spesial suma fijus di Deus nkuantu e sta inda na Tera. (Rom 8:​15-17) Kau mas sagradu di tabernakulu ta representa seu, nunde ku Jeova mora. “Kurtina” ku ta separaba kau sagradu ku kau mas sagradu ta representa kurpu fisiku di Jesus. Nkuantu i teneba es kurpu i ka pudi entra na seu suma garandi Ŝef di Saserdoti di templu spiritual. Manera ki da si vida suma sakrifisiu pa tudu pekaduris, Jesus yabri kamiñu pa tudu kristons unjidu bai pa seu. Elis tambi e ten ku disa se kurpu fisiku pa pudi bai pa seu. (Eb 10:​19, 20; 1 Kor 15:50) Dipus ku Jesus resusitadu, i entra na kau mas sagradu di templu spiritual, nunde ku tudu unjidus na bin entra tambi.

14. Di akordu ku Ebreus 9:​12, 24-26, ke ku pui templu spiritual di Jeova sedu mas minjor?

14 No pudi oja klaru di kuma, aranju di Jeova pa adorason puru basiadu na sakrifisiu di Jesus Kristu i na si tarbaju suma ŝef di saserdoti i mas minjor. Ŝefis di saserdoti na Israel, ta entraba ku sangi di limarias na kau mas sagradu ku omi kumpu, ma Jesus entra “na seu propi,” kau mas sagradu di tudu, pa parsi dianti di Jeova. La na seu, i pursenta balur di sakrifisiu di si vida umanu perfeitu “pa kaba ku pekadu.” (Lei Ebreus 9:​12, 24-26.) Jesus sakrifika si vida pa kaba ku pekadu di un bias pa sempri. Suma ku no na bin oja, i ka mporta si no speransa i di vivi na seu o na Tera, anos tudu no pudi adora Jeova na si templu spiritual.    

KINTAL

15. Kin ku ta tarbajaba na kintal di tabernakulu?

15 Manera di adora di judeus. Tabernakulu teneba un kintal, ku sedu, un kau ku vedadu nunde ku saserdotis ta fasiba se tarbaju. Altar pa oferta kemadu nunde ki ta fasiduba oferta staba na kintal, juntu ku basia di kobri ku tene yagu ku saserdotis ta usaba pa laba, antis di fasi se tarbaju sagradu. (Sai 30:​17-20; 40:​6-8) Templus ku bin kumpudu mas tardi, teneba tambi un kintal pa ladu di fora, nunde ku kilis ku ka sedu saserdotis ta adoraba Deus.    

16. Kin ku ta tarbaja na kada kintal di templu spiritual?

16 Manera di adora di kristons. Antis di bai tarbaja suma saserdotis juntu ku Jesus na seu, ermons unjidu ku sedu fiel i ku sta inda na Tera, ta tarbaja na kintal di dentru di templu spiritual. Basia garandi di yagu, ta lembranta es unjidus, i ta lembranta tambi tudu kristons, importansia di manti limpu na sintidu moral ku spiritual. Nunde gora ku “garandi multidon” ku ta apoia ermons di Kristu di manera fiel, ta sirbi Jeova? Apostolu Jon oja elis “sikidu dianti di tronu” di Deus, ku sedu na Tera na kintal di fora, nunde ke “na sirbil di dia ku di noti na si templu.” (Apok 7:​9, 13-15) No pudi mostra Jeova di kuma na bardadi no kontenti pa oportunidadi ki danu di adoral na si templu spiritual!

OPORTUNIDADI KU NO TENE DI ADORA JEOVA

17. Kal sakrifisius ku no tene oportunidadi di da Jeova?

17 Aos, tudu kristons tene oportunidadi di da Jeova se sakrisisius, ora ke na usa se tempu, se forsa, ku se diñeru pa sirbil. Suma ku apostolu Paulu fala kristons ebreus, no pudi “ba ta da Deus sempri sakrifisiu di ngabal, ku sedu oferta di no boka ku ta konta di si nomi.” (Eb 13:15) No pudi mostra Jeova kuma no kontenti di tene oportunidadi di adoral, ora ku no dal no minjor sakrifisiu.

18. Di akordu ku Ebreus 10:​22-25, ke ku no dibi di fasi sempri ora ku no na adora Jeova i ke ku no ka dibi di diskisi?

18 Lei Ebreus 10:​22-25. Na kabantada di si karta pa ebreus, apostolu Paulu fala di kusas ku no dibi di fasi sempri ora ku no na adora Jeova. Es nklui pertusi di Jeova atraves di orason, papia di no speransa, mati runions di kongregason, i anima n̈utru “kada bias mas, suma ku no oja Dia ku [Jeova] na bin mas na pertu.” Kuas na kabantada di livru di Apokalipsi, anju di Jeova fala dus bias: “Adora Deus”! Es ta mostra di kuma i un kusa importanti. (Apok 19:10; 22:9) Ka no diskisi nunka es bardadi fundu aserka di garandi templu spiritual di Jeova, i no da balur pa oportunidadi ku no tene di adora no Deus garandi!

KANTIKU 88 Os Teus Caminhos Quero Entender

a Un di nsinus fundu di Palabra di Deus i garandi templu spiritual di Jeova. Ke ki templu spiritual? Es artigu na splika tintin pa tintin ke ku faladu na livru bibliku di Ebreus aserka des templu. Pa es studu aumenta bu apresu pa oportunidadi ku bu tene di adora Jeova.

b Pa tene un ideia di ke ku livru di Ebreus fala del, jubi video Introdução a Hebreus na jw.org.

c Livru di Ebreus i uniku livru na Skrituras Gregu Kriston ku fala di Jesus suma Ŝef di Saserdoti.

d Dia akordu ku un livru, te na tempu ku Jerusalen distruidu na 70 EK, i tenba 84 ŝefis di saserdoti.

e Pa sibi signifikadu simboliku di ke ku ŝef di saserdoti ta fasi na dia di sakrifisiu pa pekadu, jubi video A tenda na jw.org.

g Jubi kuadru Como o espírito revelou o significado do templo espiritual na Sintinela di 15 di Juliu di 2010, paẑina 22.